Euroopa liidu õigus (0)

EVÕ
1) Legaalsuse printsiip - Eestis kehtib seega demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. (PS § 3)
2) Ökonoomsuse printsiip - Kulutuste ja tulemuste tasakaal, Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda.
3) Kahju vältimise printsiip - PS § 25 – õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist.
4) Avalikkuse printsiip - PS § 24- kohtuistungid on avalikud.
Avalikkuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult. Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada.
5) Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip - Isikute võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lõikest 1.
Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse.
6) Poolte võrdsuse printsiip - Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikus vaidluses.
Kohus on sõltumatu ja neutraalne .
7) Informeerituse printsiip - Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest (JTS).
Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele (AskE). Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel (KsMS). Teada õigust vaidlustada kinnipidamine (AskE).
8) Kaitse õiguse printsiip - Õigusabi põhimõtte kohaselt on igaühel õigus saada õigusabi ja olla esindatud õigusabistaja ( juristi /advokaadi) poolt. Tõlgi abi kasutamine kuulub samuti kaitse õiguse printsiibi alla.
9) Õigus viibida asja arutamise juures - Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures tähendab, et üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt.
Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga.
10) Keeld sundida ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu - Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedaste vastu.
11) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip - Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni.
12) Süütuse presumptsiooni printsiip - Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi ja põhimõtteid: õigus süütuse eeldusele; süü tõendamiskoormise asetamine riigile; õigus vaikida; õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks
13) Õigus edasi kaevata - Edasi kaebamise õigus tähendab, et õiguskaitseasutuste otsuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei saa see õigus olla absoluutne ja piiramatu.
Edasikaebeõigus on üldise kohtuse pöördumise õiguse ja kaitseõiguse osa, mille eesmärk on tagada kohtulahendi kontroll, selleks et vältida eksimusi ja vigu kohtuotsuses.
14) Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest - Põhimõte, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles ta vastavalt seadusele on mõistetud lõülikult süüdi või õigeks (ne bis in idem), on seotud õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõttega: õiguskindluse põhimõttega; põhimõttega, et konfliktisituatsioonis on esmatähtis materiaalne õigus.
15) Kriminaalseaduse tagasiulatava jõu piiramine - Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust.
16) Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele - Igaühel on oma tsiviilõiguste ja –kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis.
Kohtud:

• Kohtu eesmärk on kaitsta inimese õigusi ja õigusriiki
  
• Eesti kohtusüsteem 4 maakohust (Harju, pärnu, Tartu, Viru), 2 halduskohust( Tallinn, Tartu) – esimese astme kohud, 2 ringkonnakohust( Tallinn, Tartu) - apellatsioonikohtud, Riigikohus Tartu. - kassatsioonikohus
  
• Kohtunike täiskogu ülesanded: arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimustega ; valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahedamise Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; kinnitab kohtunike eetikakoodeksi
  
• Kohtu üldkogu ülesanded: kinnitab kohtunike tööjaotusplaani; annab justiitsministeeriumile arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta; täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid
  
• I astme kohtunik võib nimetada isikuks, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse või on sellest vabastatud ja on sooritanud kohtunnikueksami; II astme kohtunikuks, võib nimetada isikut, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning on sooritanud kohtunikueksami; III astme kohtunik võib nimetada isikut, kes on kogenud ja tunnustatud jurist
  

Advokatuur:

• Eesmärk on õigusteenuse osutamise korraldamine era- ja avaliku huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks
  
• Organiseerib muuhulgas advokaatide erialast täiendamist, suhteid juristkonnaga, riigiasutustega ja mitmete kodu- ning välismaiste organisatsioonidega ning osaleb aktiivselt õiglusloomes
  
• Korraldab avalik-õigusliku funktsiooni täitmist – riigi poolt makstava tasu eest kaitseülesannete täitmist ning esindamist tsiviil- ja haldusasjades
  
• Liikmed: vandeadvokaadid, vandaadvokaadi vanemabid, vandeadvokaadi abid
  
• Organid :
  
• üldkogu – kõrgeim organ, kuuluvad kõik advokatuuri liikmed, koosolek vähemalt üks kord aastas
  
• Esimees – esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes ning korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid, valitakse kolmeks aastaks vandeadvokaatide seast
  
• Juhatus – advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan , vähemalt seitse liiget,kolmeks aastaks vandeadvokaatide aastaks
  
• Kutsesobivuskomisjon – moodustatakse üheteistkümneliikmelisena viieks aastaks, eksamineerib, viib läbi sobivus tesi, kuus andeadvokaati kaks kohtunikku, õigusteadline, riigiprokurör, justiitsministeeriumi esindaja
  
• revisjonikomisjon – kontrollib advokatuuri majandustegevust ning esimehe, juhatuse ja kantsleri asjaajamist, valitakse kolme liikmelisena neljaks aastaks vandeadvokaatide seast
  
• aukohus – arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju, moodustub seitsme liikmelisenea neljaks aastaks ehk 4 üldkogu vandeadvokaati 2 täiskogu kohtunikku ja TÜ õigusteaduskonna
  
• Eetika - ja metoodikakomisjon – eesmärgiks on advokatuuri organite ning liikmete abistamine ja nõustamine advokaatide kutse- eetika nõuete ja advokaaditegevuse metoodika osas
  
• kantsler – juhatus nimetab viieks aastaks ametisse kantselri, kes korraldab advokatuuri asjajamist, juhib advokatuuri kantselei tööd, edastab organite teateid ja otsuseid jne
  

Prokuratuur:

• prokuratuuri tegevust reguleerib KrMS ja KarMS, töökorraldust aga prokuratuuriseadus.
  
• 2 ül : kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimine ja riikliku süüdistuse esitamine kohtus
  
• kahe astmeline riigiprokuratuurist (peaprokurör) ja neljast ringkonnaprokuratuurist (juhtiv prokurör)
  
• Prokurörid on : prokuröri abi, ringkonnaprokurör, vanemprokurör, juhtivprokurör, riigiprokurör, juhtiv riigiprokurör, riigi peaprokurör
  
• Eristada tuleb prokuröri abi , sest tal võibolla ükskõik mis kõrgharidus
  
• 
  

Õiguskantsler:

• Ei allu ühelegi riigiametnikule
  
• Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt seadusele.
  
• Õiguskantsler teostab järelevalvet õigusaktide välislepingutele vastavuse üle.
  
• Õiguskantsler kui põhiseaduslikkuse järelevalvaja - Esmase põhiülesandena teostab õiguskantsler järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
  
• Õigustloovad aktid, mille üle õiguskantsler järelevalvet teostab, on Riigikogu seadused, Vabariigi Presidendi seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused, ministrite määrused ja kohalike omavalitsuste määrused.
  
• Õiguskantsler kui ombudsman - Teise põhiülesandena kontrollib õiguskantsler kui ombudsman (õigusvahemees, usaldusmees; termin rootsi keelest), kas avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud järgivad isikute põhiseaduslike õigusi ja vabadusi ning hea halduse tava.
  
• Asutusteks, kelle tegevuse õiguspärasust õiguskantsler kontrollib, on ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud ametiasutused, samuti kohalikud omavalitsused . Õiguskantsler kontrollib ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ning avalikke ülesandeid täitvaid füüsilisi või eraõiguslikke juriidilisi isikuid.