Kõrgeimaks lüliks on Riiklik Peasüüdistaja, kelle nimetab ametisse valitsus ja kelle pädevusse kuulub süüdistuse esindamine Ülemkohtus ning samuti kriminaalasjade algatamine kohtunike, kaitseväe ohvitseride ning avaliku teenistuse teenistujate suhtes, kes on rikkunud usaldust. Teiseks lüliks on riiklikud süüdistajad, kes tegutsevad kolmes suurlinnas ja maakondades ning madalaimaks lüliks on piirkondlikud süüdistajad. Eestis on prokurörid prokuratuuriseaduse § 2 kohaselt Riigiprokuratuuri prokurörid ning ringkonnaprokuratuuri prokurörid. ProkS § 4 lg 2 kohaselt on Riigiprokuratuuri prokurörid riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid, riigiprokurörid ja prokuröri abid. ProkS § 4 lg 2 sätestab, et Riigiprokuratuurile alluvate ringkonnaprokuratuuride prokurörid on juhtivprokurör, vanemprokurörid, eriasjade prokurörid, ringkonnaprokurörid ja prokuröri abid.
SURMANUHTLUSE VASTU 1. Surmanuhtlus läheb rohkem maksma, kui vangi ülalpidamine. Tavaline on see, et surmanuhtlus võtab aega kümmekond aastat, et prokurörid, advokaadid ja kohtunikud jõuksid järeldustele ning kohtukulud on väga suured. 2. Apellatsioonid ja avaldused koormavad kohtusüsteeme. 3. Surmanuhtlus on ebahumaanne karistusviis. 4. Pärast surmanuhtluse täideviimist võivad ilmneda uued asjaolud ning hukatu võib osutada süütuks. Temale tehtud ülekohut pole sel juhul enam võimalik heastada. 5. Inimesel pole õigust otsustada teise inimese elu või surma üle. 6. Inimelu on absoluutne väärtus. 7
Rahvas peab uskuma, et president ei vajuta uudishimust punasele nupule. Ajakirjandust tehakse avalikust huvist lähtudes. Nad pole prokurörid, aga on piisavalt haritud, et olle inimestest sammu võrra ees ja kirjutada sellest, millest inimene võib-olla veel ei teagi, et lugeda tahab. 1)Kollektiivsus (toimetatud) 2)Avaliku huvi olemasolu 3)Vastutus (mul pole aimugi mida need tähendavad...) äge tsitaat: "Ma ei tea, kas see on hea või halb, aga ilmselt on see paratamatu." - Mart Raudsaar Ajakirjanik peab selgitama rahvale keerulisi asju arusaadavalt Kunagine juhtkiri on asendunud aruteluga.
Keeleteadlaste suhtumine termini tähendusse on aja jooksul muutunud, laienenud. Slängist kõneledes kasutavad keeleteadlased erinevaid termineid nagu argoo ,erikeel, argoo jne. Igal juhul ei ole släng mingi omaette erikeel, vaid släng eksisteeribki ainult tänu emakeele olemasolule.(2012 aasta märtsis ütles Kama ,et släng kui selline on müüt.) Släng pakub endiselt huvi inimestele, kes oma igapäevatöös kinnipeetavatega kokku puutuvad (uurijad, prokurörid, vanglaametnikud jt.), sest kurjategijad pole maailmast kadunud. Mõned näited slängi kasutusest vanglas, retsidivistide vene släng: babka-raha, igla-süstal, võrubit- nokauti lööma. Retsidivistide eesti släng:kalaatuškad-mängukaardid, habaarik-suitsu koni, sahtel-suu jne. Tõenäoliselt ei õnnestu siiski mitte kunagi kuritegelikku subkultuuri kaotada, kuid võimalik on kuritegeliku subkultuuri mõjusid vähendada ja hoida neid kontrolli all ja muuta trende kuritegelikus subkultuuris
560 JURIDICA VIII/2011 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses Norman Aas teemi olemasolu, mille raames kõrgetele ametialastele ja isikuomaduste nõudmistele vastavad prokurörid saaksid oma tööd teha õiglaselt ja erapooletult. Alljärgnevalt analüüsitaksegi prokuratuuri suhtes kehtivaid peamiseid rahvusvahelisi standardeid lähemalt ja antakse hinnang, kas Eesti prokuratuurisüsteem nendele vastab. 2. Prokuratuuri peamised organisatsioonilised mudelid Põhiseaduses kirjeldatud võimude lahususe põhimõte loob teatavasti kolm demokraatliku legitimatsiooni
(kogu informatsioon on saadud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kodulehelt www.oi.ut.ee) Mis nõuded on sellel ametil? Mida amet endast üldse kujutab? Jurist on sügavate õigusalaste teadmistega isik. Vastavalt Euroopa õigussüsteemi horisontaalsele liigitusele võib jurist olla spetsialiseerunud eraõiguse või avaliku õiguse asjatundjaks. Õigussüsteemi vertikaalse jaotuse järgi saame eristada juriste järgmiste kutsealade esindajatena: õigusteadlased-teoreetikud; advokaadid, prokurörid, notarid jt; kohtunikud. Advokaat tähendab ennekõike sellist juristi, kelle peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine. Eestis kasutatakse sõna advokaat advokatuuri liikmete kohta. Eestis võivad advokaadi nimetuse all õigusteenust osutada üksnes advokatuuri liikmed. Advokatuuri liikmed ehk advokaadid on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Advokaadiks soovija peab vastama advokatuuriseaduses sätestatud nõuetele ning sooritama advokaadieksami
See on väga tähtis Eesti püsima jäämisele, säilimisele. Enda kui kolme lapse ema seisukohast meeldib see punkt, kus nemad väärtustavd lastega kodus oldud aega( lapsehoolduspuhkust ), arvestades seda tööstaaži hulka. Sarnaselt EKRE-le, toetan ausat, korruptsioonivaba, läbipaistvat valitsust ja õigusriiki. Millised erakonna seisukohad (ka teisi valdkondi puudutavad) Sulle ei meeldi? Põhjenda. EKRE on seisukohal,et prokurörid, politseiprefektid, kohtunikud peaksid saama valituks rahva poolt. Ei poolda sellist seisukohta. Valivad ikka need, kes on selle jaoks välja koolitatud ja kes peavd olema neutraalsed ja sõltumatud. Rahva otsuseid võivad mõjutada väga palju tegurid(meedia,sotsiaalmeedia, propaganda kanalid jne). Ekre on ehk liigagi rahvuslik, nad ei maini oma visioonides muukeelse elanikkonna probleeme ja lahendusi. Oleme ikkagi multikultuurne riik ja peame arvestama ka nendega, kelle emakeel pole eesti keel
toimikul olevale kuriteo kvalifikatsioonile. Toimikust avastatud nö vead arutasin läbi oma praktikajuhendajaga prokuröriga, kellele tegin ka ettepanekuid, mis konkreetsel kirjeldatul juhul seisnes ettepanekus muuta kuriteo kvalifikatsiooni. Seejärel panin toimikust saadud andmetest kokku süüdistusakti. Viimase koostamisel pidin lähemalt tutvuma ka kriminaalmenetluse seadustikuga ja karistusseadustikuga, milledest lähtuvad ka prokurörid oma igapäevases töös. Iga süüdistusakti juurde pidin koostama ka riigi õigusabi andmise ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määruse. (lisa 3) Samuti koostasin määruseid siis, kui prokurör leidis, et kriminaalasjad tuleb ühendada kriminaalasjade ühendamise määrus (lisa 4) või hoopis lõpetada kriminaalasjade lõpetamise määrus (lisa 5). Määruste koostamine oli sarnane süüdistusakti koostamisele
7. Muudatused riigikorras keisririigi ajal? Kasvas kodanikkond ja kodanikeks said provintside elanikud, prov. õigused laienesid ja vahe itaaliaga kadus. Senatid olid keisrite nõuandjad. Valitsejal oli mitu ametit- konsul, asevalitseja, rahvatribuun. Rahvakoosolekuid enam ei peetud. 8. Rooma õigus. Rooma tekkis õigusteadus, mis on aluseks tänapäeva paljudele seadustele. Kõik inimesed olid seaduse ees võrdsed, olid olemas advokaadid ja prokurörid ning olid olemas ka kohtu otsused viitega eelmistele otsustele. Rooma oli õigusriik. 9. Kuidas sai roomast suurriik? Kõigepealt vallutas rooma 265 eKr Itaalia., 146 Makedoonia.kreeka. kartaago, 133 V-Aasia, 49 Gallia, 30 Egiptus, isaj keskel Britannia, 117a Daania Partia, Araabia. 10. Kuidas muutus armee vallutussõdade käigus? Kuidas on see seotud kodusõdade puhkemisega? Algselt kehtis sõjaväekohustus aga hiljem oli elukutseline palgasõjavägi. Palgasõjaväge said
Kui isik on saanud Eesti Advokatuuri liikmeks, on tal õigus kutsetegevusena anda õigusalast nõu, esindada või kaitsta isikut kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning koostada isikule dokumente ja teha tema huvides muid õigustoiminguid. See õigus lõppeb, kui isik arvatakse või heidetakse advokatuurist välja. Seega on advokaadi ,,ametiaeg" tema enda poolt tema tegevusega otseselt kujundatav. Sarnaselt advokaatidele, on väiksema sõltuvuse astmega kui prokurörid või kohtunikud riigist ka notarid, kelle saadav tasu on sõltuvuses nende poolt klientidele osutatavate teenuste iseloomuga. Tasu kindlate teenuste eest on küll Notari tasu seaduses paika pandud, kuid otseselt kindlast, riigipoolt tagatud kuupalgast notarite puhul nagu ka advokaatide puhul rääkida ei saa. Oma tasu ulatuse kujundamisel on samuti peamine roll neil endal vastavalt siis sellele, milliseid teenuseid nad osutavad. Sarnaselt kohtunikega nimetatakse ka notarid ametisse eluaegsetena
asjajamist, juhib advokatuuri kantselei tööd, edastab organite teateid ja otsuseid jne Prokuratuur: prokuratuuri tegevust reguleerib KrMS ja KarMS, töökorraldust aga prokuratuuriseadus. 2 ül : kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimine ja riikliku süüdistuse esitamine kohtus kahe astmeline riigiprokuratuurist (peaprokurör) ja neljast ringkonnaprokuratuurist (juhtiv prokurör) Prokurörid on : prokuröri abi, ringkonnaprokurör, vanemprokurör, juhtivprokurör, riigiprokurör, juhtiv riigiprokurör, riigi peaprokurör Eristada tuleb prokuröri abi , sest tal võibolla ükskõik mis kõrgharidus Õiguskantsler: Ei allu ühelegi riigiametnikule Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme
Otsused kinnitas siseasjade rahvakomissar Boris Kumm, kes määrati 1941. aasta veebruaris riikliku julgeoleku rahvakomissariks, või tema asetäitja Aleksei Skurin. Arreteerimised sanktsioneeris ENSV Prokuratuur (ENSV prokurör Kaarel Paas või tema asetäitja eriasjades Sergei Nikiforov ning tema eriosakonna prokurörid) või NKVD Balti ringkonna vägede sõjaväeprokuratuur (sõjaväeprokurör Palkin). Süüdistuskokkuvõtted kinnitasid samad organid. Ka maakondade prokurörid andsid nõusolekuid süüdistuskokkuvõtete kinnitamiseks ja süüdistusmaterjali kohtulikule arutelule saatmiseks. ENSV Prokuratuuri eriosakonna prokurörid osalesid süüdistajatena tribunalide töös. Vangid mõisteti tavaliselt süüdi Vene NSFV kriminaalkoodeksi paragrahvi 58 erinevate lõigete alusel. Paljudel juhtudel ei põhinenud süüdistused konkreetsetel tegudel, vaid pigem vangi üldisel kutsealasel või ühiskondlikul tegevusel ning osalemisel kodanike- ühendustes.
Otsused kinnitas siseasjade rahvako- missar Boris Kumm, kes määrati 1941. aasta veebruaris riikliku julgeoleku rahvakomissa- riks, või tema asetäitja Aleksei Škurin. Arreteerimised sanktsioneeris ENSV Prokuratuur (ENSV prokurör Kaarel Paas või tema asetäitja eriasjades Sergei Nikiforov ning tema eri- osakonna prokurörid) või NKVD Balti ringkonna vägede sõjaväeprokuratuur (sõjaväepro- kurör Palkin). Süüdistuskokkuvõtted kinnitasid samad organid. Ka maakondade prokurörid andsid nõusolekuid süüdistuskokkuvõtete kinnitamiseks ja süüdistusmaterjali kohtulikule arutelule saatmiseks. ENSV Prokuratuuri eriosakonna prokurörid osalesid süüdistajatena tribunalide töös. Vangid mõisteti tavaliselt süüdi Vene NSFV kriminaalkoodeksi paragrahvi 58 erinevate lõigete alusel. Paljudel juhtudel ei põhinenud süüdistused konkreetsetel tegudel, vaid pigem vangi üldisel kutsealasel või ühiskondlikul tegevusel ning osalemisel kodanike- ühendustes.
NOTAR- KAS ERAÕIGUSE VÕI AVALIKU ÕIGUSE ESINDAJA Referaat Juhendaja: Karin Ploom TARTU 2011 Elame õigusriigis, kus poliitiline kohustus on inimese moraalne suhe riiki. Poliitiliste kohustuste probleem on nii mitmetahuline, nagu ka inimesed ise. Probleemide tekkides seaduste raames on õnneks kehtestatud mitu vastavat ametiposti, kust abi võib saada- juristid, prokurörid, notarid ja kohtutäiturid. Käesoleva referaadi raames tutvume lähemalt notari ametiga. Uurime kuidas on võimalik üldse notariks saada, mis see amet endast õigupoolest kujutab ja millised on notari funktsioonid. Otsime vastust küsimusele, kas notar on eraõiguse või avaliku õiguse esindaja ? Esialgu aga pöörame pilgu minevikku ja alustame vabakutselise notariaadi loomisest Eestis. Pärast taasiseseisvumist 1991. a. ning põhiseaduse kehtestamist 1992. a. hakati
Esitab kord aastas justiitsministrile prokuratuuri tegevuse kohta aruande. Esitab igal aastal Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal. Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuur Ringkonnaprokuratuuri prokurörid: tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse esindavad riiklikku süüdistust kohtus täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Ringkonnaprokuratuuri prokurörid on: juhtivprokurör, vanemprokurörid, eriasjade prokurörid, ringkonnaprokurörid ja prokuröri abid. Distsiplinaarvastutus Distsiplinaarsüüteo eest võib prokurörile määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüüteod on:
ülemkorrakohus, aadlike jaoks kreisikohus ja ülemmaakorrakohus. Teise astme kohtus seati ametisse prokurörid, kes allusid kubermangu peaprokurörile. Reformi täiendas armuandmiskirjade kasutuselevõtt. Venemaa keisrinna (1762–1796) Katariina II. Pilt: google.ee 1786. aastal anti välja Rahvakoolide määrus (Устав народных училищ), mille alusel
milleks piitsutamine ja elusalt põletamine. Laimu eest määrati inimesele surmanuhtlus. IX tahvlil kirjutati, et Rooma kohtu ees pidid kõik olema võrdsed, nende staatus ühiskonnas ei tohtinud mängida rolli. Samad õigused ja kaitse, mis kehtis Rooma inimeste puhul, pidi kehtima ka maarahvale. Kohtunik, kes võttis vastu altkäemaksu, sai surmakaristuse. Viimane ringkonnakohus surmakaristuste asjus pidi olema Centuriate assamblee. Avalikud prokurörid pidid olema valitud "rahva poolt". Reaalsuses tähendas see aga seda, et nad valiti konsulite poolt. Öised koosolekud olid keelatud. Tänavatel teiste inimeste vastu protesteerimine oli keelatud. Lubatud oli protesteerida teatud kaasuste vastu, kuid mitte inimeste vastu. Riigireetmine (vaenlase ärritamine või roomlase vaenlasele söötmine) oli karistatav surmaga. Kedagi ei tohtinud surma saata ilma süüdimõistmiseta, mistahes kuriteoga või kellega
RAHVUSVAHELINE TERRORISM JA VÕITLUS SELLE VASTU. Referaat aines ,,Politoloogia" HHL0130 Üliõpilane: Juhendaja: Tallinn, 2011.a. SISUKORD SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................2 1.RAHVUSVAHELINE TERRORISM........................................................................3-6 1.1 Mis on rahvusvaheline terrorism?................................................................................3-4 1.2 Terrorismirelvad...........................................................................................................5-6 2.TERRORISMI VASTANE VÕITLUS........................
kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole. Austrias prokurörid kohtuniku käepikendused – ka neil on seljas talaar, punase kraega. Kohtukoosseisu 4 erinevat varianti: 1) Üksik professionaalne kohtunik 2) Üks professionaalne kohtunik, mingi hulk rahvakohtunike – eestis 1. astme kuriteoasjades 3) Professionaalsetest kohtunikest koosnev kolleegium, 1. astme kohtuasjades. 4) Professionaalne kohtunik, kes juhib protsessi, mitteprofessionaalsed vandekohtunikid, kes lahendavad faktiküsimused.
Õ IGLUS KUI AUSAMEELSUS VS ÕIGUS E ESTI V ABARIIGIS KUI JOKK* Mati Hint, Eesti Rooma Klubi liige Ettekanne Eesti Rooma Klubis 8. novembril 2016 "Elus on hädasti vaja eristada formaalset ja moraalset õigust." Ülo Vooglaid: Aeg ja vaim. Mõtteid ja arutlusi. Koostanud Ivar Tröner. Kirjastus SEJS 2015, lk 56. Kõik on seaduse ees võrdsed. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 12). Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele... Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 13). Ja veel nägin ma, et kohtumõistmise paigas on alatus ja õigluse paigas on nurjatus. (Koguja 3:16 Vello Salo ja Jaan Kaplinski uustõlkes 2016) "Meie ühiskond on saavutanud küpse korruptiivsuse taseme." Karin Hallas-Murula ("Raine Karp kaante vahel" Sirp 22. juuli 2016) "Täiesti lubamatu on kahtluse alla seada õiguskaitseteenistuse pädevus korruptsioonikuritegude menetlemisel, sest neil on olemas...
ning tasu suurust. Kutsesaladuse hoidmise kohustus kehtib eradetektiivil ka pärast eradetektiivindusega tegelemise lõppemist. Kutsesaladuse hoidmise kohustus laieneb ka eradetektiiviühingu teistele töötajatele ning avalikele teenistujatele, kellele eradetektiivi kutsesaladus on saanud teatavaks teenistuskohustuste täitmisel (nt järelevalveametnikud, aga ka need ametiisikud, kellel on õigus teavet saada eradetektiivilt - uurijad, prokurörid, kohtunikud). Eradetektiivi kutsesaladus ei ole sedavõrd kõikehõlmav kui näiteks advokaadi kutsesaladus, sest eradetektiivil on kohustus anda kutsesaladust sisaldavat teavet kohtule, prokuratuurile ja kohtueelsele uurimisasutusele ning järelevalveametnikule nende nõudmisel. Samuti ei ole välistatud eradetektiivi ülekuulamine tunnistajana, kui selleks vajadus peaks tekkima. Eelnõu kolmas peatükk käsitleb eradetektiividele tegevusloa andmist.
narkovastaseks sõjaks umbes $7 miljonit USA dollarit. Otsides koostööd USAga, tõid Mehhiko ametnikud välja, et võitlus narkootikumide vastu peaks olema ühine ettevõtmine, una suurem osa rahast saavad Mehhiko narkokartellid USA klientidelt. Kokku on narkovastase sõja käigus hukkunud Mehhikos 7,882 inimest, seda 2006. aasta Detsembrist, kuni 2008. aasta Novembrini, nendest 496 olid valitsusvägede sõdurid ja prokurörid. (15) 2007. aastal kuulutati hukkunuks 2500 inimest ning 2008. aastal 5630 inimest. 2009. aasta jooksul on hukkunud juba 747 inimest. (15) Ladina-Ameerika ekspresidentide sõnul mõjub USA poolt juhitav narkosõda riikidele halvasti. Brasiilia ekspresident Fernando Henrique Cardoso on öelnud, et on hulgaliselt tõendeid, et narkosõda on läbi kukkunud. Ladina-Ameerika valitsused on
Prokuratuur on kaheastmeline koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist. Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti, ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad politseiprefektuuride omadega. Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse samuti viieks aastaks. Prokurörid on: Prokuröri abi Ringkonnaprokurör Vanemprokurör Juhtivprokurör Riigiprokurör Juhtiv riigiprokurör Riigi peaprokurör Kokku on Eestis täna ca 200 prokuröri Prokuröriks saamine Vastavalt prokuratuuriseadusele võib prokuröri abiks nimetada: 1) teovõimelise vähemalt 21aastase Eesti kodaniku, 2) kellel on kõrgharidus, 3) kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega
kuna kumbki neist ei naudi privileegi teostada riigivõimu ühiskonna üksikliikmete suhtes, vaid teostavad hoopis järelevalvet riigiorganite üle. Seega oleks prokuratuuri põhiseaduses sätestamise tagajärjeks oma- laadne väljapoole üldist eksekutiivvõimu jääv prokuratuuriministeerium, mida juhiks ministriga võrdsel määral parlamendi ees poliitiliselt vastutav isik, kelle korraldustest prokurörid oleksid ikkagi kohustatud kinni pidama. Sellise prokuratuuriministeeriumi vajalikkust ei saa aga sisuliselt põhjendada, sest kuritege- vusevastane võitlus ei piirdu vaid kriminaalasjade menetlemisega, vaid on palju laiem ja haarab kõiki eluvaldkondi. Selleks, et riigis ei oleks samaaegselt kahte kriminaalpoliitikat, tuleb aga kogu täidesaatev võim ühele funktsioonikandjale allutada. Autorist: Norman Aas on Greifswaldi ülikooli õigusteaduskonna magistrant.
üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja arvamuse kandideerija kohta. http://www.kohus.ee/et https://www.riigiteataja.ee/akt/12769841 PROKURATUUR Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb lähtudes seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest. Riigiprokuratuuri prokurörid on riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid, riigiprokurörid ja abiprokurörid. PÄDEVUS AMETISSE MÄÄRAMINE AMETIST VABASTAMINE Prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Omal soovil selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse; esindab kohtus Vabariigi Valitsus justiitsministri Vanuse tõttu
Kolm põhimõtet- vabadus, õigus ja õiglus! Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 Riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused jagunevad kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning sisustuse kulutused; 2) menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne. Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju. Kahju vältimise printsiip PS § 25 Õigusvastaselt tekitatud materiaal...
läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust seaduslikkuse üle teostavad vastavalt prokuratuuriseadusele (RT I arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale. 1998, 41/42, 625; 110, 1812; 1999, 18, 303; 95, 839; 2000, 28, 167; 35, 222) riigi peaprokurör ning temale alluvad prokurörid. § 43. Tsiviilkostja (1) Tsiviilkostjana võib kriminaalasjasse tõmmata: (2) Kohtumenetluses esindab prokurör riiklikku süüdistust. - vanemaid, - eestkostjaid, (21) Riikliku süüdistusega seotud kriminaalasjade kohtulikust
läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust seaduslikkuse üle teostavad vastavalt prokuratuuriseadusele (RT I arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale. 1998, 41/42, 625; 110, 1812; 1999, 18, 303; 95, 839; 2000, 28, 167; 35, 222) riigi peaprokurör ning temale alluvad prokurörid. § 43. Tsiviilkostja (1) Tsiviilkostjana võib kriminaalasjasse tõmmata: (2) Kohtumenetluses esindab prokurör riiklikku süüdistust. - vanemaid, - eestkostjaid, (21) Riikliku süüdistusega seotud kriminaalasjade kohtulikust
perioodiliselt või juhatuse ülesandel advokaatide kutsesobivust. 2011. aasta jaanuari lõpus valminud Riigi- kogu otsuse eelnõu „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ punkt 23 sätestas: „Et saavutada kindlust juristide hariduse kvaliteedis, suurendada inimeste liikuvust õiguselukutsete vahel ning eri haridustaustaga juristide omavahelist erialast usaldust, tuleb 2011. aasta lõpuks valmistada ette ja esitada Riigikogule õiguselukutsetele (kohtunikud, advokaadid, prokurörid, notarid, kohtunikuabid ja kohtutäiturid) ühtse juristieksami kehtestamiseks vajalikud seadusemuudatused.“*36 Advokatuuri hinnangul puudus ja puu- dub mõistlik vajadus seni kehtinud põhimõtteid muuta ning advokatuur mõistis ühtse juristieksami idee 31 Vt ka samas, p 15 „Heategevuslikud projektid ja pro bono töö“. 32 Vt selle kohta lähemalt arvutivõrgus: http://www.csr.ee/vastutustundliku-ettevotluse-indeks/. 33 Arvutivõrgus: http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp
Kohtunikud nimetab eluks ajaks ametisse president. Riigikohtu esimehe kandidatuuri esitab president ja kiidab heaks Riigikogu. Ülejäänud riigikohtu liikmed hääletab parlament ametisse juba Riigikohtu esimehe ettepanekul. Eesti vabariigis mõistab õigust kohus. Kohtualune ei pea oma süütust tõestama. Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides, mingi teine võim seda karmistada ei saa. Prokuratuur, advokaadid ja notarid Prokurörid nimetab 5 aastaks ametisse justiitsminister. Nende ülesandeks on riikliku süüdistuse esitamine kriminaalasjade arutamisel, samuti järelevalve politsei ja kaitsepolitsei tegevuse seaduslikkuse üle. Vandeadvokaadid tegelevad tsiviilprotsessis poolte esindamisega, kriminaalprotsessis kohtualuse kaitsmisega ning väljaspool kohtuasju üldise õigusabi andmisega. Notarid tõestavad allkirjade ehtsust, lepingute sõlmimist, testamentide ja muude dokumentide õigsust jmt.
justiitsminister või riigi peaprokurör. Kandidaatidele tuleb avalduse esitamiseks anda aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast. (3) Riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör ning vanemprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursita. 13. Prokurör kohtueelses uurimises ( millised uurimistoimingud teostatakse prokuröri kinnitamisel ?). Prokuratuuriseadus § 4. Riigiprokuratuur (1) Riigiprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Kohtueelne menetlus – kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusmaterjale ja selgitada seeläbi välja toimunu. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur välja kuriteos kahtlustatava ning teda õigustavad ja süüdistavad asjaolud. Kohtueelne menetlus eelneb süüdistuse esitamisele ning kohtumenetlusele.
sooritatavate toimingute või sealt väljastatavate dokumentide eest. Apellatsioon - esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus, kus tehakse uus otsus. Kassatsioon - jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine ning otsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtu poolt. See on kohtuotsuse vormilise külje kontrollimine. Prokuratuur - täitevvõimu asutus, mis kuulub iseseisva ametina justiitsministri alluvusse, kes määrab prokurörid viieks aastaks. Advokaadid - tegelevad poolte esindamisega tsiviilprotsessis, kohtualuse kaitsmisega kriminaalprotsessis ning üldise õigusabi andmisega väljaspool kohtuasju. Advokatuur - advokaatide kutseomavalitsus. Notar - ametiisik, kes sooritab notariaal tehinguid, tõestab lepinguid, volikirju ja testamente, annab pärimisõigustunnistusi, tõestab dokumentide ärakirjade õigust, allkirjade ehtsust ja muud sarnast. Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline:
Kandidaatidele tuleb avalduse esitamiseks anda aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast. (3) Riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör ning vanemprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursita. 13. Prokurör kohtueelses uurimises ( millised uurimistoimingud teostatakse prokuröri kinnitamisel ?). Prokuratuuriseadus § 4. Riigiprokuratuur (1) Riigiprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Kohtueelne menetlus kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusmaterjale ja selgitada seeläbi välja toimunu. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur välja kuriteos kahtlustatava ning teda õigustavad ja süüdistavad asjaolud. Kohtueelne menetlus eelneb süüdistuse esitamisele ning kohtumenetlusele.
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjek...
hoolitseda lapse või nooruki ning perekonna sotsiaalse toimetuleku eest elukohas, mistõttu on oluline, et ka sotsiaaltöötajad ja lastekaitseametnikud annaksid oma panuse uurimisrühma töösse. Uurides lapse ja nooruki langemist seksuaalse kuritarvitamise ohvriks, tuleb säilitada professionaalne hoiak selle sündmuse suhtes. Eesmärgiks on last ja noort ning tema perekonda 36 aidata. Sotsiaalhoolduse ja tervishoiutöötajad ei ole prokurörid, nende ülesanne on toetada ja ravida. Seksuaalse väärkohtlemise tagajärjeks, eriti professionaalse abita jäänud juhtumitel, võivad täiskasvanu eas olla probleemid inimsuhetega, madal enesehinnang, depressioon ja enesehävituslik ning agressiivne käitumine. Tagajärjeks võib olla halb õpiedukus või tööga toimetulematus. Abi tuleb korraldada vastavalt psüühilisele seisundile ja olemasolevatele psühhoteraapiaressurssidele.
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...
Kriminaal-justiitssüsteemi tervikuna vaadates ei ole selline olukorda aga hea, sest see takistab süsteemi tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengut. Näiteks oli kuni viimase ajani olemas teatav proportsioon kohtunike, prokuröride ja eeluurimisametnike palkade ja muude sotsiaalsete garantiide vahel. Käesolevaks ajaks on see tasakaal aga uue politseiteenistuse seaduse ja kohtute seaduse tõttu paigast nihkunud, mistõttu paljud prokurörid on viimase aasta jooksul suundunud kas kohtu- või politseisüsteemi. Iseenesest pole töötajate liikumine vanglate, politsei, prokuratuuri ja kohtu vahel taunitav, kuid erinevate institutsioonide tasakaalustamatu areng võib luua olukorra, kus enamus kogenenumad inimesed lahkuvad mõnest lülist paremini 6 tasustatavatele ametikohtadele. See avaldab aga mõju tervele süsteemile, sest kogu
mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole. Austrias prokurörid kohtuniku käepikendused ka neil on seljas talaar, punase kraega. Kohtukoosseisu 4 erinevat varianti: 1) Üksik professionaalne kohtunik 2) Üks professionaalne kohtunik, mingi hulk rahvakohtunike eestis 1. astme kuriteoasjades 3) Professionaalsetest kohtunikest koosnev kolleegium, 1. astme kohtuasjades. 4) Professionaalne kohtunik, kes juhib protsessi, mitteprofessionaalsed vandekohtunikid, kes lahendavad faktiküsimused.
Sellega on fikseeritud nõue, et erakonna liikmeks saavad olla ainult Eesti kodanikud vabatahlikkuse alusel. Seadus täpsustab veel, et erakonna liige peab olema vähemalt 18- aastane ja teovõimeline ega tohi üheaegselt kuuluda mitmesse erakonda, et erakonnal ei tohi olla kollektiivliikmeid. Erakonnaseadus loetleb isikud, kes ei tohi erakondadesse kuuluda ametikoha tõttu õiguskantsler, ja ta nõunikud, riigikontrolör, tema asetäitja ja peakontrolörid, kohtunikud, prokurörid, politseiametnikud, piirivalveametnikud, tegevteenistuses olevad kaitseväelased ja piirivalvurid. Eelpoolnimetatud piirangud kehtivad kuni 1. jaanuarini 2008. Sellest kuupäevast alates on erakonda kuulumine keelatud üksnes kaitseväe tegevteenistuses olevatel isikutel. Põhiseaduse kohaselt peab Vabariigi President ametisse astumisega peatama presidendiametis oleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. Kohaliku omavalitsuse ametnikel pole erakondadesse ja nende juhtorganitesse
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
