ÕIGUSE ALUSED (0)

ÕIGUSE ALUSED
Kohtusüsteem
Võimude lahusus
Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme
iseseisvat võimuharu:
seadusandlikku,
täidesaatvat ja
kohtuvõimu.
Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda
terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa.
Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on
omavahel koordineeritud.
Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid
teostama erinevad võimukandjad.
Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad
riigiorganid , omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust,
täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt.
Võimude lahusus
Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4
võimujaotus, mille kohaselt:
seadusandlik võim kuulub Riigikogule,
täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja
Vabariigi Presidendile ,
kohtuvõim kuulub kohtutele.
PSi § 146 – õigust mõistab ainult kohus – kohtute
õigusemõistmise funktsioon.
Põhiseadus ise kohtuvõimu sisu ei ava, see tuleb
tuletada PS-i normide mõttest ja eesmärgist.
Õigusemõistmise funktsioon
PS-i kohaselt võib kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka võib lugeda
(T.Annuse Riigiõiguse, Juura 2006 järgi):
Avaliku võimu kontrolli (PS § 15)
Igaühel peab olema võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse.
Kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse
seadusega kooskõla kontrollimine, st isiku õigus esitada kohtusse kaebus
(vaidlustada) täidesaatva võimu üksikakti või toimingu peale.
Põhiseaduslikkuse järelevalve (PS § 15)
See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja
muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus (PS § 149 lg 3).
Oma roll on põhiseaduslikkuse järelevalvel siiski ka harilikel kohtutel , kes
peavad hindama , kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas
PS-ga või mitte. Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi
kohaldamata ning saadavad kohtuasja Riigikohtusse, kes saab tunnistada
kehtetuks PS-i sätte ja mõttega vastuolus olevad sätted (PS § 152).
Õigusemõistmise funktsioon
Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused (PS § 15)
Lisaks avaliku võimu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute
pädevuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel.
Kui ühe isiku õigusi on rikutud teise isiku poolt (nt tekitatud
kahju), on kohtute ülesanne see õigusrikkumine tuvastada ning
teha õiglane otsus.
Kriminaalasjades esitatavad süüdistused (PS § 22)
Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi
kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud
süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise
karistuse või vangistuse .
Kohtute kui sõltumatute organite ülesanne on tagada erapooletu
ja õiglane kohtumenetlus vastavalt kohtumenetluse seadustiku
reeglitele.
Kohtute eripädevused
Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st
Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised
kontrolliülesanded.
Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all
pidamiseks üle 48 tunni (PS § 21).
See ülesanne on preventiivse iseloomuga , kuna
muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega.
Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral
on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad , kuna
tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses.
Õigusemõistmise põhimõtted
Mõned õigusemõistmisega seotud põhimõtted
Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2), s.t
kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja
arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu.
Õigusemõistmise avalikkus (PS § 24 lg 2 ja 3).
Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul (PSi §
15).
Otsuse väljakuulutamise avalikkus (PS § 24).
Süütuse presumptsioon (PS § 22), s.t kedagi ei tohi käsitada
kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud
süüdimõistev kohtuotsus.
Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust
tõendama (PS § 22), s.t riik peab tõendama isiku süüdiolekut.
Õigusemõistmise põhimõtted
Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks
talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal (PS § 24).
Kedagi ei tohi teist korda süüdi mõista, kohtu alla anda ega
karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud
lõplikult süüdi või õigeks (PS § 23).
Kohtute sõltumatus :
kohtute objektiivne sõltumatus – kohus peab olema vaba
välistest mõjutustest, lisaks sellele peab kohus ka näima
sõltumatu teistele ühiskonna liikmetele;
kohtunike personaalne sõltumatus – ametialased tagatised
kohtunikele, mis tulenevad seadustest .
Kohtute tegevust reguleerivad
õigusaktid
Eestis reguleerivad kohtute tegevust järgmised olulisemad õigusaktid:
PS – ptk 2 ja 13.
Kohtute seadus, mis sätestab kohtute ülesehituse, kohtute juhtimise,
kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega
seonduva .
Kohtumenetlust, s.t korda, mille alusel toimub kohtus õigusemõistmine,
reguleerivad vastavad menetlusseadustikud:
kriminaalmenetluse seadustik
tsiviilkohtumenetluse seadustik
halduskohtumenetluse seadustik.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib:
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus.
Eesti kohtusüsteemi ülesehitus
PS § 148 kohaselt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline.
Eesti kohtusüsteemi moodustavad:
1) I kohtuaste, maakohtud (4) – Harju Maakohus , Viru Maakohus,
Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviilja
kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad
maakohtu tööpiirkonnas;
2) I kohtuaste, halduskohtud (2) – Tartu Halduskohus ja Tallinna
halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna
haldusasju;
3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) – Tallinna Ringkonnakohus
ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal - ja
haldusasju apellatsioonikohtuna;
4) III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse
järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi
läbivaatav kohus.
Eesti kohtusüsteem
Tallinna
Ringkonnakohus
Harju
Maakohus
Pärnu Maakohus
Tallinna
Halduskohus
Tartu
Ringkonnakohus
Tartu Maakohus Viru Maakohus Tartu Halduskohus
Riigikohus
(Kõrgeim kohus)
Riigikohtu üldkogu
Kriminaalkolleegium Tsiviilkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse
Järelevalve
kolleegium
Teise astme
kohus
Esimese
astme
kohus
Eesti kohtusüsteem
Üldjuhul saavad kohtuasjad alguse vastavalt maa- või halduskohtutes.
Erand on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ( muuhulgas
valimiskaebused), kus esimeseks kohtuastmeks võib olla Riigikohus.
Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest
olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse
saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu
HKMS-s sätestatu peale (HKMS § 4).
Nt Isik pöördub kaebusega halduskohtusse minister X käskkirja
seadusevastaseks tunnistamiseks, kuna leiab, et X minister vabastas
ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne.
Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse
valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase
kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks
isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma– kriminaalasi,
kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase
karistuse.
Eesti kohtusüsteem
Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt.
Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu ,
osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud – eesistuja ja kaks
rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed
õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik
ainuisikuliselt.
Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt.
Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju
vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust
koosnevas kohtukoosseisus (vastavalt ringkonnakohtu
kriminaal-, tsiviil- ja halduskolleegium).
Eesti kohtusüsteem
Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas
vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid).
Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaalvõi
halduskolleegiumisse.
Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu
kuulub 9 riigikohtunikku, esimees on Riigikohtu esimees.
Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud.
Riigikohtu üldkogu:
vaatab läbi kohtulahendeid,
teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse
nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms.
Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril,
v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid.
Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning
kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles.
Eesti kohtusüsteem
Kui esimese astme kohus (maa- või halduskohus) on
teinud kohtuotsuse, on poolel/pooltel õigus see edasi
kaevata teise kohtuastmesse – ringkonnakohtusse,
mis vaatab asju läbi apellatsiooni korras õigusega
tõendeid ümber hinnata.
Kolmanda astme kohus, Riigikohus, vaatab asju läbi
kassatsiooni korras, kusjuures Riigikohus tõendeid ei
hinda - vaatab asju läbi õigusliku poole pealt: kas
alama astme kohtud on seadusest õigesti aru
saanud, seda õigesti kohaldanud ning kas alamates
astmetes on järgitud kõiki menetlusnorme.
Eesti kohtusüsteem
Riigikohtus kaebuse menetlusse võtmine
Menetlusseadustike järgi võtab Riigikohus talle esitatud
kassatsioonkaebuse menetlusse, kui vaidlustatakse normi kohaldamise
õigsust või taotletakse lahendi tühistamist menetlusnormide rikkumise
tõttu, mis tõi kaasa või oleks võinud tuua kaasa ebaõige lahendi. Lisaks
võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuse
lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks,
ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks.
Kui Riigikohus otsustab kaebust mitte menetlusse võtta, ei põhjenda ta
menetlusse võtmata jätmist.
Lisaks apellatsioonile ja kassatsioonile on kohtumenetlusseadustikes
nähtud ette võimalus kohtulahendite teistmiseks.
Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja
esmase arutamise ajal teada.
Eesti kohtusüsteem
Riigikohtu kui kõrgeima kohtu lahendi seisukohad seaduse
tõlgendamisel ja kohaldamisel on asja uuesti läbivaatavale
kohtule kohustuslikud.
Euroopa Inimõiguste Kohus – Kui isik ei ole rahul Riigikohtu
otsusega, on tal õigus kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtusse
(asukoht Strasbourgis, Prantsusmaal), kuid seda ainult Euroopa
Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioonis sätestatud
õiguste ja vabaduste rikkumiste osas.
Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioon ,
vastu võetud 1950, sätestab muuhulgas järgmiste põhiõiguste
kaitse:
õigus elule,
õigus olla mitte piinatud või julmalt või alandavalt koheldud,
õigus õiglasele kohtumõistmisele,
õigus eraelu puutumatusele,
õigus sõnavabadusele,
jt.
Kohtualluvus
Isikule peab olema seadusega tagatud see, millisesse kohtusse ta võib pöörduda -
kohtualluvus.
Kohtualluvus tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi
Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus
(TsKMS § 69-121).
Kohtualluvus on:
üldine,
valikuline või
erandlik .
Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid, kui
seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada muus kohtus.
Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid lisaks
üldisele kohtualluvusele.
Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks
pöörduda.
Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe
lahendada vaidlus kindlas kohas.
Kohtualluvus – sätestatud igas menetlusseadustikus eraldi.
Kohtualluvus
Nt kohtualluvus halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt
(HKMS § 8)
Kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust,
esitatakse kaebus või protest halduskohtule asutuse, ametniku
või muu isiku asu- või teenistuskoha järgi, kelle haldusakti või
toimingu peale kaevatakse.
Kinnipeetav või vahistatu esitab kaebuse vangla või arestimaja
asukoha järgi.
Halduslepingust tulenevad vaidlused alluvad halduskohtule,
kelle tööpiirkonnas leping sõlmiti.
Kohtualluvus
Nt kohtualluvus kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt ( KrMS §-d 24-
28)
Üldine kohtualluvus - kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle
tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud.
Maakohtute tööpiirkonnad määrab justiitsminister.
Erandina võib kriminaalasja arutada kuriteo tagajärgede saabumise või
süüdistatavate või kannatanute või tunnistajate enamuse asukoha järgi.
Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata,
arutatakse kriminaalasja kohtus, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne
menetlus lõpule viidud .
Erandlik kohtualluvus – kui kuritegu on toime pandud välisriigis, allub
kriminaalasja arutamine kahtlustatava või süüdistatava Eesti-elukoha
järgsele kohtule. Kui tal elukohta pole, allub asja arutamine Harju
Maakohtule.
Kohtuniku staatus
Kohtunikuks võib nimetada:
EV kodaniku,
kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi
õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal
saadud kõrgharidustunnistus,
kes oskab eesti keelt,
on kõrgete kõlbeliste omadustega ning
kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused (Kohtute
seaduse § 47).
Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes nt on süüdi mõistetud kuriteo
toimepanemise eest, on advokatuurist välja heidetud jne.
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena (PS § 147).
Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 a.
Kohtuniku sõltumatus
Kohtute sõltumatus
Kohtunike personaalne sõltumatus
Ametite ühitamatus (PS § 147 lg 3)
Kohtuniku ametikitsendused
Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl.
Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna
liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik , juhatuse või nõukogu
liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms.
Kohtuniku immuniteet
Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult Riigikohtu
ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul.
Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid
õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel.
Kohtuniku ametisse nimetamine
Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel (Kohtute seaduse §
53).
Kohtunikukandidaat peab läbima julgeolekukontrolli, mis võimaldaks tal
juurdepääsu riigisaladusele (Kohtute seaduse § 54 lg 2).
I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President . Ettepaneku
selleks teeb Riigikohtu üldkogu, kuulanud eelnevalt ära kohtu üldkogu
arvamuse, kuhu isik kandideerib.
Riigikohtu esimehe nimetab üheksaks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi
ettepanekul Riigikogu.
Riigikohtu esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku
Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud
järelevalvet ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
Riigikogu kevadistungjärgul esitab Riigikohtu esimees Riigikogule ülevaate
kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohta (ülevaated
kättesaadavad Riigikohtu kodulehelt).
Kohtuniku kohustused
Kohtuniku kohustused
Need on omavahel seotud ning suunatud ühelt poolt kohtuniku
sõltumatuse tagamisele, teiselt poolt õigusemõistmises seaduslikkuse
tagamisele.
Kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja
omakasupüüdmatult ning järgima teenistushuve ka väljaspool
teenistust .
Ta peab käituma laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda ning
hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet.
Kohtunikul on vaikimiskohustus – ta ei või avaldada andmeid, mis on
talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil (v.a Riigikohtu
üldkogu loal). Vaikimiskohustus on tähtajatu, kehtib ka peale ametist
lahkumist .
Kohtuniku sotsiaalsed tagatised
Kohtuniku sõltumatuse tagatisteks on ka tema sotsiaalsed tagatised.
Kohtuniku sotsiaalsed tagatised hõlmavad:
ametipalka,
kohtuniku lisatasusid,
kohtuniku pensioni,
kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad tema ametiseisundiga.
Kohtuniku palk ja lisatasud on reguleeritud otse kohtute seaduse §-des 75 ja 76.
Kohtuniku vanaduspension on 75 % tema viimasest ametipalgast ja selle
saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt 15 a ning
jõudnud vanaduspensioni ikka.
Kohtuniku iga-aastane puhkus on 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56
kalendripäeva.
Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuse täitmata jätmise
või mittekohase täitmise eest ( noomitus , rahatrahv jne).
Kohtuniku ametist vabastamine
Kohtunik vabastatakse ametist:
tema soovil;
vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel;
ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist);
kohtu likvideerimisel;
kohtunike arvu vähendamisel
jm seaduses loetletud põhjustel (Kohtute seaduse § 99).
I ja II astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu
esimehe ettepanekul.
Riigikohtunikud vabastab ametist Riigikogu.
Riigikohtu esimehe võib Riigikogu ametist vabastada esimehe enda
soovil Vabariigi Presidendi ettepanekul, kui ta haiguse tõttu või muul
põhjusel kuus kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma
ametiülesandeid.
Kohtuniku ametist tagandamine
Kohtunikku saab ametist tagandada ainult
kohtuotsusega (PS § 147 lg 2).
Kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas
jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või
Riigikohtu juures asuva
distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist
tagandamiseks, loetakse tagandatuks
vastava otsuse jõustumise päevast (Kohtute
seaduse § 101).
Kohtunike omavalitsus ja
kohtuhaldus
Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus
Igas kohtus on kohtunike üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud.
Üldkogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb kohtunike enamus.
Kohtunike üldkogu kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, annab arvamuse
justiitsministrile kohtu esimehe ametisse nimetamise ja vabastamise kohta jne.
Täiskogu – kõik Eesti kohtunikud kuuluvad täiskogusse.
Kohtunike täiskogu juhib Riigikohtu esimees. Täiskogu korraline koosolek
toimub 1 kord aastas, erakorralise koosoleku kutsub kokku justiitsminister või
Riigikohtu esimees.
Kohtunike täiskogu kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande
õigus- ja kohtusüsteemi arengust, arutab õigusemõistmise probleeme ning muid
kohtutega seotud küsimusi .
Kohtute haldamise nõukoda moodustatakse kohtunike, Riigikogu, advokatuuri,
prokuratuuri esindajatest ning õiguskantsleri või tema esindajast. Nõukoda juhib
Riigikohtu esimees.
Kohtunike omavalitsus ja
kohtuhaldus
Kohtute haldamise nõukoda annab nõusoleku:
kohtu tööpiirkonna,
struktuuri,
kohtu ja kohtumaja asukoha,
kohtunike, rahvakohtunike, kohtunikukandidaatide arvu määramisel,
kohtumaja juhile lisatasu määramisel,
Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta,
kohtunike vabastamise kohta;
kohtuniku kutsumise kohta kaitseväeteenistusse (Kohtute seaduse § 41).
Kohtunike omavalitsus ja
kohtuhaldus
I ja II astme kohtuasutusi haldavad kohtute nõukoda ja Justiitsministeerium
koostöös.
I ja II astme kohtute eelarve kinnitab justiitsminister 2 kuu jooksul alates
riigieelarve seadusena jõustumisest, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja
kujundatud seisukohta
I ja II astme kohtute struktuuri, kohtunike ja kohtuteenistujate arvu, samuti
nende jagunemise kohtumajade vahel kinnitab justiitsminister, kuulanud ära
maakohtu esimehe ja vastava ringkonnakohtu esimehe arvamuse.
Maa- ja halduskohut juhib justiitsministri poolt kohtu esimeheks nimetatud üks
selle kohtu kohtunikest.
Kohtuhaldus peab tagama võimaluse mõista sõltumatult õigust,
õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused, õigusemõistmise kättesaadavuse.
(Täitevvõimu sekkumine kohtuvõimu? Kohtunikkonna sõltumatus? Erinevad
arusaamad.)
Kohus peab olema kaitstud seadusandliku ja täitevvõimu võimaliku surve eest
õigusemõistmisele või muule kohtute tegevusele (Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu 2000.a
koosoleku seisukoht).
Kohtute juures asuvad üksused
Kohtute juures asuvad üksused
Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse:
kinnistusraamatut;
abieluvararegistrit;
registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja
sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut.
Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus
kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle.
Lisalugemist
Juurde võib lugeda erinevaid seisukohti näiteks järgmistest allikatest:
Taavi Annus . Riigiõigus, lk 151-159. Juura 2006.
Eesti vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, teine täiendatud
väljaanne, Kirjastus Juura 2008. §-d 4, 15, 20, 21, 22 ja 146.
Poigo Nuuma. “Kohtud ja võimude lahusus”, Riigikogu Toimetised 9/ 2004
(kättesaadav netis , www.rito.ee);
Rait Maruste . “Võimude lahususe teoreetilised lähtekohad ja mõned praktilised
probleemid Eestis”, Juridica 3/1994
Heinrich Schnider. “Kohus lahusvõimude süsteemis”, Juridica 9/1999
Kai Kullerkupp . “Kohtusüsteemi reguleerimise probleeme”, Juridica 10/1997;
Uus Riigikogule esitatud kohtute seaduse eelnõu, 649 SE, www.riigikogu.ee;
Uno Lõhmus. “Kohtuhaldus kohtute seaduse eelnõu järgi”, Juridica 2010/2, lk
75-85.
“Kohtunikud uuest eelnõust: kohtuid ei saa juhtida nagu sõjaväge”, Eesti
Ekspress 12.01.2010.a.
Riigikohtu esimehe iga-aastased ülevaated Riigikogule, www.riigikohus.ee
Äriõigus
• Äriõigus tegeleb äriühingutega seotud
küsimustega.
• Seal hulgas äriühingute:
• asutamisega
• juhtimisega
• ühinemise, jagunemise,
ümberkujundamisega
• lõpetamisega
Peamised äriõigust reguleerivad sätted on
koondatud Äriseadustikku
Valik mõisteid
• MAJANDUSÜKSUS- iseseisev,
majanduslikust tegevusest osavõttev
ettevõte, asutus või organisatsioon .
(EE,2006)
• Majandusüksused võib jagada :
- kasumit taotlevateks üksusteks (
äriühingud)
- kasumitaotluseta üksusteks ( MTÜ, SA,
riiklik üksus,kohaliku omavalitsuse üksus)
Valik mõisteid
• ETTEVÕTJA – on
a) füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu
eest kaupu või teenuseid ning kaupade
müük või teenuste osutamine on talle
püsivaks tegevuseks ning
b) seaduses sätestatud äriühing (ÄS § 1)
• ETTEVÕTE - on majandusüksus, mille
kaudu isik tegutseb (TsÜS § 661 )
ETTEVÕTTED liigitatakse:
- õigusliku vormi järgi
- omandivormi järgi
- tegevusala järgi
- suuruse järgi
• Mikroettevõte – 1-9 töötajaga
• Väikeettevõte – 10-49 töötajaga
• Keskmine ettevõte – 50-249 töötajaga
• Suurettevõte - >250 töötajaga.
Seaduses sätestatud äriühingute
liigid on:
- täisühing
- usaldusühing
- osaühing
- aktsiaselts
- tulundusühistu
- teised seaduses ettenähtud äriühingud (ÄS § 2 lg 1)
• Teised seaduses ettenähtud äriühingud on:
- Euroopa äriühing
- Euroopa majandushuviühing
- välismaa äriühingu filiaali
Kõik äriühingud ja FIE-d:
- peavad olema kantud äriregistrisse
- on raamatupidamiskohustuslased
- tegevuse peamine eesmärk on kasumi
teenimine
Äriühingud eristuvad:
- vastutuse määra (piiratud ja piiramata)
- omanike osalemise määra
- asutajate/omanike arvu
- juhtimisega seotud küsimuste
- algkapitali vajaduse
- tegutsemise aluse ( põhikiri, ühinguleping)
• jm. tunnuste alusel
• Ettevõte on iseseisev majandusüksus,
mille kaudu ettevõtja tegutseb.
• Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja
kohustustest.
• Ettevõte on varanduslikult iseseisev.
• Varanduslik iseseisvus tähendab, et
ettevõttel on omaette vara, mis on lahus
omanike ja teiste organisatsioonide varast.
• Ettevõtte vara kuulub ettevõtjale.
• Ettevõte peab vara üle eraldi arvestust .
• Varaks on näiteks hooned, tootmisseadmed ,
raha, väärtpaberid jne.
• Ettevõtte vara kasutatakse ettevõtte tegevuses.
• Ettevõttel on omaette juhtimine, arvepidamine,
tootmine, töötajate värbamine, müük jne.
• Ettevõtja saab oma äriideed realiseerida
erinevaid ettevõtlusvorme kasutades.
• Ettevõtja otsustada on kas ta teeb
majandustehinguid iseenda nimel või ta osaleb
ettevõtluses äriühinguna, üksi või koos
partneritega.
• Füüsiline isik on inimene, füüsiliseks
isikuks oled Sina ise.
• Majandustegevuses saab füüsiline isik
osaleda iseenda nimel.
• Füüsilisest isikust ettevõtjaks
registreeritakse Äriregistris.
Registreerimisega antakse riigile teada, et
hakatakse teenima tulu ettevõtlusest ning
saadakse õigus ettevõtlusega seotud
kulusid saadud tuludest maha arvestada.
• Äriühing on juriidiline isik, mis on loodud
omaniku või omanike tahtel kasumi
saamise eesmärgil.
• Juriidilisel isik on omaette isik, kuid tal pole
võimalik ise tegutseda, sest tal pole käsi ja
jalgu ega ka iseseisvat mõtlemist.
• Juriidilise isiku nimel teevad tehinguid ja
vastutavad ikka reaalsed isikud ehk
inimesed.
• Täisvastutusega omanikud vastutavad
ettevõtte rahaliste kohustuste eest kogu
oma isikliku varaga.
• Ettevõtluse ebaõnnestumise korral peavad
nad isiklikult võlad tasuma . Võlgade
tasumine võib kaasa tuua kogu isikliku
vara (maja, auto, suvila , säästud jne.)
kaotuse.
• Piiratud vastutusega omanikud ei
vastuta ettevõtte rahaliste kohustuste eest
oma isikliku varaga. Nende vastutus on
piiratud sissemaksega algkapitali.
FIE
- ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja
perekonnanime (v.a. talupidaja)
- puudub põhikapitali nõue
- võib olla tööandjaks teistele isikutele
- on lubatud kasutada kassapõhist
arvestusprintsiipi
- peab maksma ettenähtud makse
- võib soovi korral oma tegevuse peatada või
tegutseda mingil perioodil (näit hooajalise
tegevuse korral). Sellest on vajalik
registriosakonda eelnevalt teavitada.
• Füüsilisest isikust ettevõtja võib olla iga
füüsiline isik, sh ka alaealine vähemalt 15
aastane isik, kellele on vanema nõusolekul
antud õigus tegeleda
majandustegevusega.
• Registreerimata tegutsev FIE ei saa
ettevõtlustulust kulusid maha arvestada.
• Kui aastakäive ületab 250000 krooni
(15978 €) tuleb registreerida
käibemaksukohustuslaseks.
FIE
EELISED:
- lihtne juhtimine
- tegutsemisvabadus
- paindlikkus tegutsemises
- kogu tulu omanikule
- lihtsustatud aruandlus ja raamatupidamine
FIE
PUUDUSED:
- RISK- vastutab kogu oma isikliku varaga
- kapitali piiratus ( puudub mastaabiefekt)
- juhtimis- ja äritegemise oskuste puudumine
- ettevõtjal suur töökoormus
Täisühing
• Äriühing, milles kaks või enam osanikku (kas
füüsiline või juriidiline isik) tegutsevad ühise
ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest
solidaarselt kogu oma varaga.
- tegutsemise aluseks ühinguleping
- osanikud teevad (võrdseid ) sissemakseid
- osanikke koheldakse võrdsetel alustel võrdselt
- kõigil osanikel õigus ja kohustus osaleda
juhtimises
- lõpetamine likvideerimismenetlusega
Täisühing
EELISED:
- jagatud vastutus (kõik osanikud)
- lihtne organisatsioon
- pole miinimumkapitali nõuet
- kasumit lihtne kaasata
Täisühing
PUUDUSED:
- piiramatu vastutus, s.t. et osanikud
*osalevad kahjumi katmises
*vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga
- aeglasem otsustusprotsess
- ühingu lühike eluiga ( seotud osanikega)
- vaidluste võimalus
- kasumit vaja jaotada
Usaldusühing
Äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad
ühise ärinime all ja
* vähemalt üks (täisosanik) vastutab kogu oma
varaga ning
* vähemalt üks (usaldusosanik) vastutab
sissemakse ulatuses
- usaldusosanikul ei ole õigust ühingut juhtida
- kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid
• Eelised ja puudused- vt. täisühing
• Üks osanikest on täisosanik, kes vastutab
ühingu kohustuste eest kogu oma varaga, teine
osanik on usaldusosanik, kes vastutab
kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
• Usaldusühingu osanikuks ei saa olla riik ega
kohalik omavalitsus.
• Osanikud tegutsevad ühingulepingu alusel.
• Usaldusühingu osanikud lepivad kokku ärinimes,
osanike sissemaksete suuruses, asukohas .
• Sissemaksed võivad olla rahalised kui ka
mitterahalised
Osaühing
• Äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital
- asutajaks üks või mitu isikut ( füüsil. või jur. isik)
- tegutsemise aluseks põhikiri
- osakapital minimaalselt 2 500 €
- osa väiksem nimiväärtus on 1€ , kui osa nimiväärtus on
suurem kui 1€ b see olema 1€ täiskordne
- sissemakse rahaline või mitterahaline
- osa võib vabalt võõrandada teisele osanikule
- kolmandale isikule võõrandamisel osanikel
ostueesõigus
- osa võõrandamistehing notariaalne
Osaühing
• Asutamine sissemakseid tegemata
- kui osakapital väiksem, kui 25 000 €
- asutajaks ainult füüsiline isik
- kuni osamakse tasumiseni vastutab osanik
OÜ kohustuste eest (tasumata osamakse
ulatuses)
Osaühing
• JUHTORGANID
1. Osanike üldkoosolek
• Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega
• Üldkoosoleku pädevusse kuulub muu hulgas:
* põhikirja muutmine
* majandusaasta aruande kinnitamine
* nõukogu (selle puudumisel juhatuse) valimine
* osakapitali suurendamine ja vähendamine
* OÜ lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja
ümberkujundamise otsustamine
Osaühing
2. Nõukogu ( kui see on põhikirjas ette nähtud)
- Planeerib ühingu tegevust ja korraldab juhtimist
ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
- Kontrolli tulemused teeb teatavaks
üldkoosolekule.
- on 3 liiget ( kui põhikirjas ei ole teisiti)
- nõukogu liige ei pea olema osanik
- koosolekud vastavalt vajadusele , kuid mitte
harvem kui kord kolme kuu jooksul
Osaühing
3. Juhatus
* Juhtorgan , mis esindab ja juhib osaühingut
* Kohustuseks on majandustegevuse juhtimine,
planeerimine , õiguslik esindamine ja järelevalve
* Üks või mitu liiget, ei pea olema osanik
* Juhatuse liige
- esindab ühingut kõikide tehingute tegemisel
- peab tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil
- peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega
Osaühing
• Osaühingu lõpetamine
- osanike otsusel (likvideerimine)
- kohtulahendiga
- pankroti väljakuulutamisega
- pankrotimenetluse raugemisega enne
pankroti väljakuulutamist
- muudel seaduses või põhikirjas ettenähtud
alustel
Osaühing
EELISED:
- omanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste
eest
- juhtimine ei pea olema seotud omamisega
- usaldusväärsus
- võimalus professionaalsete juhtide kaasamiseks
- võimalus suurendada ja kaasata kapitali
- piiramatu eluiga, suurem stabiilsus
- sobivus nii suur-, kui väikeettevõtetele
Osaühing
PUUDUSED:
- asutamine keerulisem
- suurem tegevuste reguleeritus
- info avalikustamise kohustus
- juhtimise väiksem paindlikkus
- üksikisiku kontrolli vähenemine
- omanike ja juhtide lahkhelid
Aktsiaselts
• Äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital
- asutajaks üks või mitu isikut (füüsilised või juriidilised
isikud)
- tegutsemise aluseks põhikiri
- aktsiakapital minimaalselt 25 000 €
- sissemakse rahaline või mitterahaline
- aktsiad on nimelised
- aktsiad peavad olema registreeritud Eesti
väärtpaberite keskregistris
- nimeline aktsia on vabalt võõrandatav
Aktsiaselts
• Juhtorganid
1. Aktsionäride üldkoosolek
2. Nõukogu
3. Juhatus
• Juhtorganite pädevus ja tegevuse
põhimõtted ning lõpetamise alused on
samad, mis osaühingute puhul.
• Eelised ja puudused on samad, mis
osaühingute puhul
Aktsiaselts
• Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 € senti. Kui
aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 € senti,
peab see olema 10 € sendi täiskordne.
Aktsiakapitali väärtus minimaalselt on 400000 kr.
(25000 €)
• Aktsiaseltsi aktsionärideks võivad olla füüsilised
või juriidilised isikud.
• Aktsionärid on piiratud vastutusega omanikud,
kes vastutavad aktsiaseltsi tegevuse eest ainult
oma sissemakse ulatuses.
• Sissemaksed aktsiakapitali võivad olla, nii nagu
osaühingu puhul, rahalised või mitterahalised.
Tulundusühistu
Äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse
kaudu toetada ja soodustada oma liikmete
majanduslikke huve.
• Liikmed osalevad ühistus tarbijate, hankijate, tööpanuse
või teenuse kasutamise kaudu (nt tarbijate ühistu,
tootjate ühistu).
- asutajateks vähemalt kaks isikut ( eraisik või juriidiline isik)
- tegevuse aluseks põhikiri (notariaalselt tõestatud)
- ühistu liikmel ei ole varalist vastutust (osakapital
vähemalt 2 500 €)
- osakapital koosneb ühistu liikmete osamaksudest.
Tulundusühistu
Juhtimine
1. üldkoosolek ( igal liikmel 1 hääl)
2. nõukogu (kohustuslik, kui üle 200 liikme
või osakapital üle 25 000 € või ette nähtud
põhikirjaga)
3. juhatus (üks või mitu liiget), valib
üldkoosolek
Tulundusühistu
EELISED:
- liikmete kontroll ühistu üle
- demokraatia
- piiratud vastutus
PUUDUSED:
- demokraatia tõttu väiksem paindlikkus
- liikmete suhete halvenemine võib mõjutada
majandustegevust
Majandusüksused kasumitaotluse
ja õigusliku vormi järgi (2011)ESTA
• http://www.rik.ee/et/e-ariregister
Äriseadustik
• Äriseadustikus (ÄS) on kõige olulisemad
äriühingute
- asutamist,
- tegevuse juhtimist ,
- ühinemist,
- jagunemist,
- ümberkujundamist,
- lõpetamist ning
- äriregistri tegevust reguleerivad sätted
Äriregister
• Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad
(Harju, Tartu, Pärnu ja Viru Maakohus)
• Äriregistrisse kantakse registripidaja tööpiirkonnas
asuvad FIE-d ja äriühingud
• Äriregistri kanded
- on avalikud ( igaühel on õigus tutvuda ja saada ärakirju)
- kehtivad kolmanda isiku suhtes õigena
• Äriregistri koosseisu kuulub:
1) registrikartoteek (A-kaart või B-kaart)
2) äritoimikud (ettevõtja poolt ja kohta esitatud
dokumendid )
3) registritoimikud (riigilõivu kviitungid jm. dokumendid)
Äriregister
* Registrisse kandmisel antakse ettevõtjale registrikood
* A-kaart avatakse FIE, täisühingu ja usaldusühingu kohta
* B-kaart avatakse OÜ, AS ja tulundusühingu kohta
* Igal kandel on järjekorranumber
* Kande muutmisel antakse uuele kandele uus number
* Kehtetule kandele tõmmatakse alla punane joon
* Ettevõtja asukoha muutumisel tehakse registrikaardile
vastav märge
Äriühingu asutamine
Ettevõtluse alustamiseks tuleb:
1) Valida sobiv ettevõtluse vorm
2) Valida ning kontorollida ärinimi
3) Valida ja kontrollida kaubamärk
4) Valida põhitegevusala
5) Registreerida ettevõte ( s.t. esitada avaldus
äriregistrile).
Avalduse saab esitada:
a) elektrooniliselt
b) notariaalselt kinnitatuna
Äriühingu asutamine
• Elektrooniline registreerimine ettevõtjaportaali
kaudu kui:
- kõigil asutajatel, nõukogu liikmetel ja osanikel on Eesti,
Soome, Portugali või Belgia ID-kaart või Eesti või Leedu
Mobiili ID,
- kapital makstakse sisse rahaliselt ning
- registreeritakse OÜ, TÜ, UÜ, filiaali või FIE
(tulundusühistu ja AS vaid notariaalselt)
• Elektroonsel registreerimisel võimalus valida:
- kiirmenetlus ( järgmisel tööpäeval)
- tavamenetlus ( 5 tööpäeva)
Äriühingu asutamine
• Registrikaardile kantakse m.h. ka järgmised andmed:
- ettevõtja/ühingu ärinimi ja registrikood
- elu- või asukoht ja aadress
- osa-, või aktsiakapitali rahaline suurus
- asutamine sissemakset tegemata
- juhatuse liikmete ning likvideerijate andmed
- juhatuse liikmete volitused ühingu esindamisel
- ühingu liik või ettevõtja õiguslik vorm
- majandusaasta algus- ja lõpp
- pankrotiandmed
- ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, lõpetamine
Äriühingu asutamine
• Nõuded registripidajale esitatavatele andmetele:
- Füüsilise isiku elukoht- kohaliku omavalitsuse üksus
- Juriidilise isiku asukoht- kohaliku omavalitsuse üksus
- Isiku aadress- täpsed andmed - maja ja korteri number,
või talu nimi, asula, maakonna nimi, postisihtnumber.
- Sidevahendite numbrid- telefoni ja faksi number,
elektronposti aadress, võib ka internetilehekülje aadress.
Kannete tähtajad
- Registripidajale esitatud avaldus vaadatakse läbi 5
tööpäeva jooksul
- Kiirmenetluses vaadatakse avaldus läbi hiljemalt
järgmisel tööpäeval
• Pärast avalduse saamist äriregister kas:
- rahuldab avalduse ja teeb kohe kanded registrikaardile
- teeb määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta
- määrab täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks
- pikendab läbivaatamise tähtaega kuni 3 kuuni
EMTAK
• Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel
tegutsemine ei ole seadusega keelatud.
• Äriregistrisse kandmisel teatatakse kavandatud
põhitegevusala.
• Tegevusala muutmisest teatatakse äriregistrile
• Tegevusala määramisel tuleb aluseks võtta
EMTAK ehk Eesti majanduse tegevusalade
klassifikaator
EMTAK
• Kasutusel on EMTAK 2008, mis on:
- rahvusvaheliselt ühtlustatud klassifikaatori
Eesti rahvuslik versioon
- kättesaadav e-äriregistri koduleheküljel
- jaguneb viieks (5) tasemeks
MTR
• Majandustegevuse registris ( MTR) registreeritakse
ettevõtjad, kes tegutsevad erinõuetega tegevusaladel.
• Erinõudega tegevusala on majandustegevuse valdkond ,
millel tegutsemiseks on vajalik majandustegevuse
registri tegevusloa või registreeringu olemasolu.
Nt. kaubanduses, ehituses, finantsteenuste osutamisel,
postiteenuste osutamisel, autotranspordis jm
tegevusaladel)
• MTR on kättesaadav
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)
koduleheküljel.
MTR
• Tegevusluba : annab õiguse tegeleda
majandustegevusega, milleks on seaduse alusel
vajalik haldusorgani nõusolek.
Nt. turismivaldkonnas tegutsemiseks tuleb MKMist
taotleda vastav tegevusluba
• Registreering on MTR-i esimeses ja teises jaos
seadusega sätestatud ulatuses talletatud
andmete kogum. Registreering on tähtajaline või
tähtajatu.
Nt. tegutsemiseks ehitusettevõtjana on vajalik
MTR registreering, milleks tuleb esitada taotlus
MKM-ile
Registriandmete muutmine
• Andmete muutumisel tuleb viivitamata esitada avaldus
äriregistrile.
• Kandeavalduse :
- esitab juhatus
- lisatakse vajalikud dokumendid ( nt. üldkoosoleku otsus
vms.)
- esitamisel tasutakse riigilõiv
- esitatakse kas ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse
allkirjakinnitusega
• Enamus äriühingutega seotud muudatused jõustuvad
alates kande tegemisest äriregistrisse ( asutamine,
kustutamine, põhikirja muudatus , osakapitali
suurenemine jms)
Registrimenetlus erijuhtudel
Registrimenetlus erineb tavapärasest:
1) pankrotimenetluse korral ( kanne
registrikaardil); pankrot - võlgniku
kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus
2) ärikeelu korral (nimekiri äriregistri veebilehel);
ärikeeld- pankrotiõiguslik õiguskaitsevahend,
millega piiratakse isiku õigust tegeleda
ettevõtlusega
3) ettevõtluskeelu korral (nimekiri äriregistri
veebilehel) ettevõtluskeeld – karistusõiguslik
abinõu, mida kohaldatakse füüsilisele isikule
lisakaristusena süüteo toimepanemise eest
Äriühingu ühinemine
• Ühinemine toimub siis, kui kaks või enam äriühingut
liituvad.
• Ühinemise viisid:
1. A + B = A (B lõpeb ja kustutatakse registrist)
2. A + B = C (A ja B asutavad uue ühingu ja nad ise
lõpevad)
• Ühinevateks ühinguteks võivad olla Äriregistrisse kantud
sama või eri liiki äriühingud.
Nt. OÜ ei saa ühineda MTÜ-ga
• Erand: tulundusühistu võib liituda vaid tulundusühistuga.
Äriühingute jagunemine
• Jagunemine toimub siis, kui ühest äriühingust
tekib kaks või enam äriühingut.
• Jagunemise viisid:
1. Jaotumine - A jagunemisel tekivad B, C, D (A
lõpeb)
2. Eraldumine - A jagunemisel eraldub B ( A jääb
ka alles) B, C ja D on jagunemise käigus
asutatavad uued äriühingud.
• Jagunevateks ühinguteks võivad olla sama või
eri liiki äriühingud.
Äriühingu ümberkujundamine
• Ümberkujundamise käigus kujundatakse
üks äriühing ümber teist liiki äriühinguks.
• Nt. OÜ kujundatakse ümber AS-iks või
vastupidi, vms.
• Ümber ei saa kujundada tulundusühistut
ega tulundusühistuks.
• Äriühingut ei saa ümber kujundada MTÜks
või SA-ks
Ettevõtte üleminek
• Ettevõte on majandusüksus , mille kaudu isik
tegutseb
• Ettevõtte üleminek on võõrandamistehing, kus
ettevõtte üleandja kohustub omandajaga
sõlmitud lepinguga andma omandajale üle
ettevõtte.
• Võlaõiguslik tehing, millega antakse üle vara ja
kohustused ( mitte osalusi, aktsiaid jms).
• Üleminek võimalik ka nt. äriühingu ja MTÜ vahel
Äriühingu kustutamine registrist
• Äriühingu kustutamisega registrist lõpevad
kõik tema õigused ja kohustused ning
ettevõte lakkab juriidilise isikuna olemast.
• Äriühingu lõpetamine võib olla:
1. vabatahtlik- äriühingu enda algatusel ,
2. sundlõpetamine- aluseks kohtulahend
kui ettevõte ei vasta seaduses ettenähtud
tingimustele või ei ole võimeline oma
kohustusi täitma
Vabatahtlik lõpetamine
Aluseks omanike otsus
- Likvideerimismenetluse tulemusena
- Tähtaja möödumisel või eesmärgi saavutamisel
- Likvideerimismenetluseta
FIE-na ettevõtluse lõpetamine- omal soovil
• Avaldused tuleb esitada nii äriregistrile
(registrist kustutamiseks), kui Maksu- ja
tolliametile (nii käibemaksukohustuslasest
kustutamise , kui tegevuse lõpetamise kohta)
Sundlõpetamine
1.Avalduse alusel. Avalduse kohtule võivad esitada:
a) Kohus
Kõige levinum- registripidaja algatusel äriühingu
majandusaasta aruande esitamata jätmise korral.
Sundlõpetamise algatamisel määrab kohus likvideerijad b)
juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik, aktsionär
2. Pankrotimenetluse käigus
FIE puhul eelkõige siis, kui ettevõtluse eesmärk või
tegevus ei vasta seaduses esitatud nõuetele, on
vastuolus avaliku korra või heade tavadega või on
pidevalt jätnud esitamata tuludeklaratsioonid ja tasumata
sotsiaalmaksu
Ettevõtlusega kaasnev vastutus
• Vastutus on tagajärgede kandmine oma
tegude eest.
• Eristatakse
a) tsiviilõiguslikku vastutust (karistusena ette
nähtud eelkõige kahju hüvitamine)
b) kriminaalõiguslikku vastutust (karistusena
ette nähtud rahatrahv või vangistus)
Tsiviilõiguslik vastutus
• Äriseadustikust tulenevalt võib vastutus kaasneda:
- ühingu asutamisega;
- ühingu tegevuse ja juhtimisega;
- ühingu ühinemise, jagunemisega ja likvideerimisega
Vastutavateks isikuteks võivad olla kas:
- asutajad või omanikud
- nõukogu liikmed
- juhatuse liikmed
Tsiviilõiguslik vastutus
• Ühingu asutajad ning juhatuse ja nõukogu
liikmed vastutavad solidaarselt ühingu
asutamisel ühingule tekkinud kahju eest.
Nõuded aeguvad 5 aasta jooksul ühingu
Äriregistrisse kandmisest.
• Enne ühingu registrisse kandmist ühingu
nimel tehtud tehingutest tulenevate
kohustuste täitmise eest vastutavad
tehingu teinud isikud solidaarselt.
Tsiviilõiguslik vastutus
• Omanike vastutus:
- FIE vastutab kogu varaga
- Täisühingu osanikud vastutavad solidaarselt kogu oma
varaga
- Usaldusühingus sissemakset mittetasunud osanik
vastutab tasumata sissemakse ulatuses
- Osaühingus ja aktsiaseltsis vastutab omanik ühingu
kahjustamise eest ühingu tegevuse mõjutamise kaudu.
NB! Vastutab vaid süüliselt tekitatud kahju eest
- Nõuete aegumise tähtaeg on 5 aastat
Tsiviilõiguslik vastutus
• Äriühingu nõukogu liikmed, kes on oma
kohustuste rikkumisega tekitanud kahju
ühingule, vastutavad tekitatud kahju
hüvitamise eest solidaarselt.
• Vabaneb vastutusest, kui tõendab, et on
oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja
hoolsusega.
• Nõude aegumise tähtaeg on 5 aastat
Tsiviilõiguslik vastutus
• Äriühingu juhatuse liikmed, kes on oma
kohustusterikkumisega tekitanud kahju ühingule,
vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest
solidaarselt.
• Vabaneb vastutusest, kui tõendab, et on oma
kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
• Nt. kui tõendab, et on korraldanud ühingu
tegevust ja raamatupidamist vastavalt
kehtivatele eeskirjadele ning on teinud kõik
endast oleneva kahjulike tagajärgede
ärahoidmiseks.
Kriminaalõiguslik vastutus
- ebaseaduslik majandustegevus sh. tegutsemine ilma
tegevusloata või keelatud majandustegevusega (nt.
ebaseaduslik alkoholi tootmine või ärikeelu ja teataval
erialal ning ametikohal töötamise keelu rikkumine )
- ärisaladuse õigustamatu avaldamine ja kasutamine
- äriühingu varalise seisundi kohta andmete esitamata
jätmine või valeandmete esitamine
- üldkoosoleku kokku kutsumata jätmine (teatud juhtudel)
- raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine
- maksualased kuriteod
• Tänan tähelepanu eest!
• Raja Õnnik
• rajaonnik@ gmail .com
TÖÖÕIGUSE ALUSED
TÖÖSUHTED
• TÖÖLEPING
• MUU VÕLAÕIGUSLIK LEPING
– TÖÖVÕTULEPING
– KÄSUNDUSLEPING
• AMETISSE NIMETAMINE
– AMETNIKUD
TÖÖLEPINGU OLEMUS
• Töötaja kohustus:
– teha tööd tööandja kasuks
– alluda tööandja juhtimisele ja kontrollile
• Tööandja kohustus:
– maksta töötajale tasu
TÖÖLEPINGU TUNNUSED
• allumine tööandja juhistele ja kontrollile
• kindlaksmääratud tööaeg või/ja töökoht
• töö tegemise kestev ja jätkuv iseloom
• tööandja töövahendid
• töötaja kättesaadavus ja kohalolek
• töötajale makstakse perioodiliselt tasu
• puhkus
• töötajapoolse finantsilise riski puudumine
Töölepingu kohta sätestatut ei
kohaldata :
• lepingule, mille kohaselt töö tegija on töö
tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel
määral iseseisev;
• juriidilise isiku juhatuse liikme lepingule
TÖÖVÕTULEPING
• suunatud konkreetse töö tegemisele
• oluline lõpptulemus
• kokkulepe tähtajas
• vaba valik tööaja, -koha ja -viisi suhtes
• tasu pärast töö valmimist
KÄSUNDUSLEPING
• eesmärk käsundi täitmine
• hinnatakse töö tegemise protsessi korrektsust
• käsundiandja juhiste järgimine
• tasu pärast käsundi täitmist või kindla
ajavahemiku tagant
TÖÖLEPINGU VORM
• sõlmitakse kirjalikult
– ei nõuta, kui leping sõlmitud kuni 2-ks nädalaks
• loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja
nõustub tegema tööd, mille tegemist võib
vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest
M2
Slaid 8
M2 Merle ; 26.12.2012
TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE
• Lepingueelsed läbirääkimised
– Tööpakkumine – kuulutus vms
– Töövestlus – töö sisu ja tingimuste tutvustamine,
kandidaatide valik
• Töölepingu tingimuste esitamine
– Kirjalik dokument
• Lepingu allkirjastamine
LEPINGUEELSED LÄBIRÄÄKIMISED
• töölesoovija ja tööandja peavad arvestama
üksteise huvidega ;
• tööandja ei tohi töölesoovijalt nõuda töösse
mittepuutuvaid eraelulisi jms andmeid;
• läbirääkimisi ei tohi pidada või katkestada
pahauskselt
TÖÖLEPINGU KIRJALIK DOKUMENT
• Töösuhtele kohaldatavad tingimused
• Esitab tööandja töötajale
• Ei eelda allkirju
TÖÖLEPINGU ANDMED
• tööandja ja töötaja nimi, isikuandmed
• lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg
• tööülesannete kirjeldus, ametinimetus
• töötasu, arvutamise viis, maksmise kord
• palgapäev
• tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja
maksed
• muud hüved
• tööaeg, töö tegemise koht
ERIKOKKULEPPED
• Tähtajalise lepingu kestus ja põhjus
• Konkurentsipiirangu sisu
• Saladuse hoidmise kohustuse sisu
• Katseaeg lühem kui 4 kuud
• Kaugtöö
• Renditöö kasutajaettevõttes
• Summeeritud tööaeg
• Kulutuste hüvitamine
• Töötamine teises riigis
TÖÖLEPINGU TÄHTAEG
• Tähtajatu
• Tähtajaline
– Kuni 5 aastaks
– Mõjuval põhjusel (töömahu ajutine suurenemine,
hooajatöö tegemine, asendamine)
– Kindla kuupäevani
– Teatud tulemuse saabumine
– Tulemuse saavutamine
KATSEAEG
• Aeg selleks, et hinnata, kas töötaja tervis,
teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused
vastavad tasemele , mida nõutakse töö
tegemisel
• Kestus 4 kuud
– kokkuleppel lühem või võib jätta kohaldamata
SUMMEERITUD TÖÖAEG
• Tööaja arvestus, kus tööaja jaotumine teatud
arvestusperioodis ei ole ühtlane
• Töötamine graafiku alusel
• Kokkulepe arvestusperioodi pikkuses
• Tööaeg võib jaguneda päevade, nädalate
ja kuude lõikes erinevalt
TÖÖTASU
• Töötasu
– Kõik tasud , mida töötajale makstakse töö
tegemise eest (põhitasu, lisatasud, preemiad)
– makstakse rahas
• Muud hüved
TÖÖTASU
• Kindlale ajaühikule vastav tasu (kuupalk,
tunnitasu)
– peab olema selgelt ja arusaadavalt väljendatud
konkreetse numbrilise suurusena
• Tulemustasud
– Majandustulemustelt makstav (tööandja kasumist
või käibest vm majandustulemusest)
– Tehingutelt makstav (tööandja ja kolmanda isiku
vahel sõlmitavalt lepingult)
TÖÖTASU
• Brutosummas
• Töötasust arvestatakse maha
– töötasust kinnipeetavad seaduses
ettenähtud maksud ja maksed
• Tunnitasu alammääraks 1,8 eurot
• Kuupalga alammääraks täistööaja korral
290 eurot
MAKSUD JA MAKSED
• Maksuvaba miinimum (144 eur/kuus)
• Töötuskindlustusmakse (1% + 2%)
• Kogumispension (2%)
• Sotsiaalmaks (33%)
• Tulumaks (21%)
TÖÖTASU VÄHENDAMINE TÖÖ
MITTEANDMISEL
• kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale
ebamõistlikult koormav .
• töötasu võib vähendada kuni kolmeks kuuks
aastas mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla
alammäära
• vähemalt 14 kalendripäeva ette
• pakkuma võimaluse korral teist tööd
• õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu
vähendamisega
• Leping üles öelda 5 tööpäeva ette
TÖÖAEG
• Tööaeg
– tavaline tööaeg – 40 tundi nädalas
• päevane töö
• öötöö (22.00 – 06.00)
– Ületunnitöö - töö tegemine üle kokkulepitud
tööaja
• Puhkeaeg
• Valveaeg
HÜVITISED
• Ületunnitöö –
–vaba aeg
–1,5-kordne töötasu
• Öötöö – 1,25-kordne töötasu
• Riigipüha – 2-kordne töötasu
PUHKEAEG
• igapäevane puhkeaeg
– 11 tundi järjestikkust puhkeaega ööpäevas
• iganädalane puhkeaeg
– vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega
– summmeeritud tööaja arvestuse korral
36 tundi
VALVEAEG
• Ei ole tööaeg
• Töötaja valmis kokkulepitud tingimustel
tööandja korralduse alusel tööülesandeid
täitma asuma
• 1/10 ulatuses kokkulepitud töötasust
PUHKUSED
• Põhipuhkus
• Rasedus - ja sünnituspuhkus
• Isapuhkus
• Lapsendaja puhkus
• Lapsehoolduspuhkus
• Lapsepuhkus
• Tasustamata lapsepuhkus
• Õppepuhkus
PÕHIPUHKUS
• 28 kalendripäeva
• 35 kalendripäeva
–alaealine
–töövõimetuspensionär
• 56 kalendripäeva
– Haridus - ja teadustöötaja
PÕHIPUHKUSE ANDMINE
• antakse kalendriaasta eest ja kasutatakse
kalendriaasta jooksul
• põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades
töötajate mõistlikke soove – puhkuse ajakava
• osadena üksnes poolte kokkuleppel
– vähemalt 14 kalendripäeva puhkust järjest
– lühemaks kui 7-päevaseks osaks võib
tööandja keelduda
• ajakavas märkimata puhkuse kasutamisest
teatab töötaja kirjalikult ette 14 kalendripäeva
PUHKUSETASU
• makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval
enne puhkuse algust
– kokkuleppel hiljemalt kui puhkuse kasutamisele
järgneval palgapäeval
• arvutatakse töötaja keskmise
kalendripäevatasu alusel
– keskmine kalendripäevatasu korrutatakse
puhkuse kalendripäevade arvuga
– puhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi
TÖÖLEPINGU LÕPPEMISE ALUSED
• poolte kokkulepe
• tähtaja möödumine
• töötaja surm
• ülesütlemine
ÜLESÜTLEMISE VIISID:
• Ülesütlemine: korraline või erakorraline
• Ülesütlemisavaldus
– kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
– tööandja peab ülesütlemist põhjendama
– töötaja peab põhjendama erakorralist
ülesütlemist
• Vaidlustamine: 30 päeva jooksul hagi kohtule
või avaldus töövaidluskomisjonile
KORRALINE ÜLESÜTLEMINE
• Töötaja võib 30 kalendripäeva ette teatades
korraliselt üles öelda igal ajal
– tähtajatu töölepingu
– tähtajalise lepingu vaid siis, kui see on sõlmitud
asendamiseks
• Katseajal võib üles öelda nii töötaja kui tööandja
– ette teatades 15 kalendripäeva
– tööandja võib katseajal lepingu üles öelda ainult
katseaja eesmärgist lähtuval põhjusel
ERAKORRALINE ÜLESÜTLEMINE
• Ainult mõjuval põhjusel
– seaduses ettenähtud
– järgides ettenähtud etteteatamistähtaegu
• Töötaja võib üles öelda tööandjapoolse
kohustuse olulisel rikkumisel
• Tööandja võib üles öelda
– töötaja isikust tuleneval põhjusel
– töötaja käitumisest tuleneval põhjusel
– majanduslikul põhjusel
ÜLESÜTLEMINE TÖÖTAJA POOLT
• tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise
tõttu, eelkõige:
– kui töötajat on koheldud ebaväärikalt;
– tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
– töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule,
tervisele, kõlbelisusele, heale mainele
• kui põhjuseks lepingu oluline rikkumine, maksab
tööandja töötajale hüvitist 3 kuu keskmise
töötasu ulatuses
ÜLESÜTLEMINE TÖÖANDJA POOLT
• Töötaja isikust tulenevad põhjused:
– töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu
– ebapiisav tööoskus, sobimatus, kohanematus
• Töötaja käitumisest tulenevad põhjused
– tööandja korralduste eiramine , töökohustuste
rikkumine, joobes tööl viibimine
– usaldusekaotuslik tegu (vargus, pettus vms)
– olulise varalise kahju tekitamine
– saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustuse
rikkumine
ÜLESÜTLEMINE MAJANDUSLIKEL
PÕHJUSTEL
• koondamine
– töömahu vähenemine
– tööde ümberkorraldamine
– töö lõppemine
• tööandja tegevuse lõppemine
• pankroti väljakuulutamine
ETTETEATAMISE TÄHTAJAD
• Tööandja ette teatama, kui töötaja töösuhe
tööandja juures on kestnud:
– alla 1 aasta – 15 kalendripäeva;
– 1-5 aastat – 30 kalendripäeva;
– 5-10 aastat – 60 kalendripäeva;
– 10- 90 kalendripäeva.
ÜLESÜTLEMISE HÜVITIS
KOONDAMISEL
• Tööandja:
– 1 kuu keskmise töötasu ulatuses
• Töötukassa:
– 5-10 tööaastat +1 kuu töötasu
– 10- + 2 kuu töötasu
– 20 a ja rohkem + 3 kuu töötasu
TÖÖVAIDLUSKOMISJON
• Lahendab töövaidlusi
• Rahaline nõue kuni 10 000 eur
• Nõude esitamise aeg 4 kuud rikkumisest, v.a.
– Ülesütlemine 30 kalendripäeva avaldusest arvates
– Töötasunõue 3 aastat