Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

ÕIGUSE ALUSED (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
ÕIGUSE ALUSED
Kohtusüsteem
Võimude lahusus
Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme
iseseisvat võimuharu:
seadusandlikku,
täidesaatvat ja
kohtuvõimu.
Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda
terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa.
Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on
omavahel koordineeritud.
Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid
teostama erinevad võimukandjad.
Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad
riigiorganid , omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust,
täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt.
Võimude lahusus
Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4
võimujaotus, mille kohaselt:
seadusandlik võim kuulub Riigikogule,
täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja
Vabariigi Presidendile ,
kohtuvõim kuulub kohtutele.
PSi § 146 – õigust mõistab ainult kohus – kohtute
õigusemõistmise funktsioon.
Põhiseadus ise kohtuvõimu sisu ei ava, see tuleb
tuletada PS-i normide mõttest ja eesmärgist.
Õigusemõistmise funktsioon
PS-i kohaselt võib kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka võib lugeda
(T.Annuse Riigiõiguse, Juura 2006 järgi):
Avaliku võimu kontrolli (PS § 15)
Igaühel peab olema võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse.
Kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse
seadusega kooskõla kontrollimine, st isiku õigus esitada kohtusse kaebus
(vaidlustada) täidesaatva võimu üksikakti või toimingu peale.
Põhiseaduslikkuse järelevalve (PS § 15)
See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja
muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus (PS § 149 lg 3).
Oma roll on põhiseaduslikkuse järelevalvel siiski ka harilikel kohtutel , kes
peavad hindama , kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas
PS-ga või mitte. Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi
kohaldamata ning saadavad kohtuasja Riigikohtusse, kes saab tunnistada
kehtetuks PS-i sätte ja mõttega vastuolus olevad sätted (PS § 152).
Õigusemõistmise funktsioon
Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused (PS § 15)
Lisaks avaliku võimu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute
pädevuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel.
Kui ühe isiku õigusi on rikutud teise isiku poolt (nt tekitatud
kahju), on kohtute ülesanne see õigusrikkumine tuvastada ning
teha õiglane otsus.
Kriminaalasjades esitatavad süüdistused (PS § 22)
Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi
kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud
süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise
karistuse või vangistuse .
Kohtute kui sõltumatute organite ülesanne on tagada erapooletu
ja õiglane kohtumenetlus vastavalt kohtumenetluse seadustiku
reeglitele.
Kohtute eripädevused
Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st
Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised
kontrolliülesanded.
Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all
pidamiseks üle 48 tunni (PS § 21).
See ülesanne on preventiivse iseloomuga , kuna
muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega.
Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral
on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad , kuna
tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses.
Õigusemõistmise põhimõtted
Mõned õigusemõistmisega seotud põhimõtted
Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2), s.t
kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja
arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu.
Õigusemõistmise avalikkus (PS § 24 lg 2 ja 3).
Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul (PSi §
15).
Otsuse väljakuulutamise avalikkus (PS § 24).
Süütuse presumptsioon (PS § 22), s.t kedagi ei tohi käsitada
kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud
süüdimõistev kohtuotsus.
Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust
tõendama (PS § 22), s.t riik peab tõendama isiku süüdiolekut.
Õigusemõistmise põhimõtted
Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks
talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal (PS § 24).
Kedagi ei tohi teist korda süüdi mõista, kohtu alla anda ega
karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud
lõplikult süüdi või õigeks (PS § 23).
Kohtute sõltumatus :
kohtute objektiivne sõltumatus – kohus peab olema vaba
välistest mõjutustest, lisaks sellele peab kohus ka näima
sõltumatu teistele ühiskonna liikmetele;
kohtunike personaalne sõltumatus – ametialased tagatised
kohtunikele, mis tulenevad seadustest .
Kohtute tegevust reguleerivad
õigusaktid
Eestis reguleerivad kohtute tegevust järgmised olulisemad õigusaktid:
PS – ptk 2 ja 13.
Kohtute seadus, mis sätestab kohtute ülesehituse, kohtute juhtimise,
kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega
seonduva .
Kohtumenetlust, s.t korda, mille alusel toimub kohtus õigusemõistmine,
reguleerivad vastavad menetlusseadustikud:
kriminaalmenetluse seadustik
tsiviilkohtumenetluse seadustik
halduskohtumenetluse seadustik.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib:
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus.
Eesti kohtusüsteemi ülesehitus
PS § 148 kohaselt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline.
Eesti kohtusüsteemi moodustavad:
1) I kohtuaste, maakohtud (4) – Harju Maakohus , Viru Maakohus,
Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviilja
kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad
maakohtu tööpiirkonnas;
2) I kohtuaste, halduskohtud (2) – Tartu Halduskohus ja Tallinna
halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna
haldusasju;
3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) – Tallinna Ringkonnakohus
ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal - ja
haldusasju apellatsioonikohtuna;
4) III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse
järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi
läbivaatav kohus.
Eesti kohtusüsteem
Tallinna
Ringkonnakohus
Harju
Maakohus
Pärnu Maakohus
Tallinna
Halduskohus
Tartu
Ringkonnakohus
Tartu Maakohus Viru Maakohus Tartu Halduskohus
Riigikohus
(Kõrgeim kohus)
Riigikohtu üldkogu
Kriminaalkolleegium Tsiviilkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse
Järelevalve
kolleegium
Teise astme
kohus
Esimese
astme
kohus
Eesti kohtusüsteem
Üldjuhul saavad kohtuasjad alguse vastavalt maa- või halduskohtutes.
Erand on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ( muuhulgas
valimiskaebused), kus esimeseks kohtuastmeks võib olla Riigikohus.
Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest
olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse
saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu
HKMS-s sätestatu peale (HKMS § 4).
Nt Isik pöördub kaebusega halduskohtusse minister X käskkirja
seadusevastaseks tunnistamiseks, kuna leiab, et X minister vabastas
ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne.
Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse
valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase
kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks
isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma– kriminaalasi,
kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase
karistuse.
Eesti kohtusüsteem
Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt.
Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu ,
osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud – eesistuja ja kaks
rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed
õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik
ainuisikuliselt.
Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt.
Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju
vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust
koosnevas kohtukoosseisus (vastavalt ringkonnakohtu
kriminaal-, tsiviil- ja halduskolleegium).
Eesti kohtusüsteem
Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas
vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid).
Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaalvõi
halduskolleegiumisse.
Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu
kuulub 9 riigikohtunikku, esimees on Riigikohtu esimees.
Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud.
Riigikohtu üldkogu:
vaatab läbi kohtulahendeid,
teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse
nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms.
Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril,
v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid.
Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning
kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles.
Eesti kohtusüsteem
Kui esimese astme kohus (maa- või halduskohus) on
teinud kohtuotsuse, on poolel/pooltel õigus see edasi
kaevata teise kohtuastmesse – ringkonnakohtusse,
mis vaatab asju läbi apellatsiooni korras õigusega
tõendeid ümber hinnata.
Kolmanda astme kohus, Riigikohus, vaatab asju läbi
kassatsiooni korras, kusjuures Riigikohus tõendeid ei
hinda - vaatab asju läbi õigusliku poole pealt: kas
alama astme kohtud on seadusest õigesti aru
saanud, seda õigesti kohaldanud ning kas alamates
astmetes on järgitud kõiki menetlusnorme.
Eesti kohtusüsteem
Riigikohtus kaebuse menetlusse võtmine
Menetlusseadustike järgi võtab Riigikohus talle esitatud
kassatsioonkaebuse menetlusse, kui vaidlustatakse normi kohaldamise
õigsust või taotletakse lahendi tühistamist menetlusnormide rikkumise
tõttu, mis tõi kaasa või oleks võinud tuua kaasa ebaõige lahendi. Lisaks
võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuse
lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks,
ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks.
Kui Riigikohus otsustab kaebust mitte menetlusse võtta, ei põhjenda ta
menetlusse võtmata jätmist.
Lisaks apellatsioonile ja kassatsioonile on kohtumenetlusseadustikes
nähtud ette võimalus kohtulahendite teistmiseks.
Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja
esmase arutamise ajal teada.
Eesti kohtusüsteem
Riigikohtu kui kõrgeima kohtu lahendi seisukohad seaduse
tõlgendamisel ja kohaldamisel on asja uuesti läbivaatavale
kohtule kohustuslikud.
Euroopa Inimõiguste Kohus – Kui isik ei ole rahul Riigikohtu
otsusega, on tal õigus kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtusse
(asukoht Strasbourgis, Prantsusmaal), kuid seda ainult Euroopa
Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioonis sätestatud
õiguste ja vabaduste rikkumiste osas.
Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioon ,
vastu võetud 1950, sätestab muuhulgas järgmiste põhiõiguste
kaitse:
õigus elule,
õigus olla mitte piinatud või julmalt või alandavalt koheldud,
õigus õiglasele kohtumõistmisele,
õigus eraelu puutumatusele,
õigus sõnavabadusele,
jt.
Kohtualluvus
Isikule peab olema seadusega tagatud see, millisesse kohtusse ta võib pöörduda -
kohtualluvus.
Kohtualluvus tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi
Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus
(TsKMS § 69-121).
Kohtualluvus on:
üldine,
valikuline või
erandlik .
Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid, kui
seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada muus kohtus.
Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid lisaks
üldisele kohtualluvusele.
Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks
pöörduda.
Seaduses ettenähtud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
ÕIGUSE ALUSED #1 ÕIGUSE ALUSED #2 ÕIGUSE ALUSED #3 ÕIGUSE ALUSED #4 ÕIGUSE ALUSED #5 ÕIGUSE ALUSED #6 ÕIGUSE ALUSED #7 ÕIGUSE ALUSED #8 ÕIGUSE ALUSED #9 ÕIGUSE ALUSED #10 ÕIGUSE ALUSED #11 ÕIGUSE ALUSED #12 ÕIGUSE ALUSED #13 ÕIGUSE ALUSED #14 ÕIGUSE ALUSED #15 ÕIGUSE ALUSED #16 ÕIGUSE ALUSED #17 ÕIGUSE ALUSED #18 ÕIGUSE ALUSED #19 ÕIGUSE ALUSED #20 ÕIGUSE ALUSED #21 ÕIGUSE ALUSED #22 ÕIGUSE ALUSED #23 ÕIGUSE ALUSED #24 ÕIGUSE ALUSED #25 ÕIGUSE ALUSED #26 ÕIGUSE ALUSED #27 ÕIGUSE ALUSED #28 ÕIGUSE ALUSED #29 ÕIGUSE ALUSED #30 ÕIGUSE ALUSED #31 ÕIGUSE ALUSED #32
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Munapall Õppematerjali autor

Lisainfo

ÕIGUSE ALUSED
Kohtusüsteem
Võimude lahusus
Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme
iseseisvat võimuharu:
seadusandlikku,
täidesaatvat ja
kohtuvõimu.
Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda
terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa.
Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on
omavahel koordineeritud.
Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid
teostama erinevad võimukandjad.
Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad
riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust,
täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt.
Võimude lahusus
Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4
võimujaotus, mille kohaselt:
seadusandlik võim kuulub Riigikogule,
täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja
Vabariigi Presidendile,
kohtuvõim kuulub kohtutele.
PSi § 146 %u2013 õigust mõistab ainult kohus %u2013 kohtute
õigusemõistmise funktsioon.
Põhiseadus ise kohtuvõimu sisu ei ava, see tuleb
tuletada PS-i normide mõttest ja eesmärgist.
Õigusemõistmise funktsioon

kohtunik , töötaja , tööandja , osanik , töötasu , aktsia , kohtualluvus , seadustik , kohtumenetlus , sissemakse

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

44
doc
Õiguse alused eksami konspekt
28
doc
ÕIGUSE ALUSED 2011 2012
30
docx
Õiguse alused konspekt
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
214
docx
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
45
docx
Õiguse konspekt
22
docx
Õiguse alused mõisted
24
odt
Õiguse alused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun