ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950. aastate alguseni. Raekoja plats Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega
75 000 inimest eelistavad trahvi maksmisele arestimaja Rahvas hoidub trahvide maksmisest nagu surmast palju enam eelistavad inimesed trahvi asemel istuda arestimajas. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Toomas Vareki arvates hakkavadki maainimesed tegema selleks kõik, et trahvi asendada arestimajas olekuga, vahendas Reporter.ee. Tänavu prognoositi eelarvesse koguda trahvide näol 505 miljonit krooni. Sellest rahast on aga tänaseks kätte saadud vaid 100 miljonit krooni. 75 000 inimest hoiab maksmisest eemale. Arestimajades olid aga aastapikkused järjekorrad, et trahvisummast pääseda. Viru vangla avamisega õnneks järjekorda enam pole. Vareki sõnul jääbki õhku küsimus, et kuidas kavatseb riik kätte saada tuleva aasta eelarvesse prognoositud topeltsumma 770 miljonit krooni. Siseministeerium prognoosib järgmise aasta riigieelarvesse 53 protsendi suurust trahvisummade kasvu ja seda peamiselt liiklustrahvide arvelt. Se...
6 2.1. Viru vangla üldtutvustus Viru vangla hooned valmisid 2008. aasta alguses ning juba aprilli algul oli juba paigutatud esimesed vangid. Vangla koos seda ümbritseva alaga võtab enda alla 16 hektarit ning seda valvatakse peamiselt vanglapiiretele paigutatud elektroonilise valve abil. Viru vangla on esimene vangla, kus kõik territooriumil asuvad hooned on turvalisuse suurendamiseks omavahel ühendatud kinniste ühendusteedega. Viru vangla hõlmab endas vangla ja arestimaja. Vangidele on kuni kahekohalistes kambrites kokku 1000 kohta, lisaks 100 kohta avavanglas ja 150 kohta arestimajas. Vanglas on ka eluhoone 300 vahistatule. Vanglakompleksi juurde kuuluvad veel kool, spordisaal, sotsiaaltöö ruumid, kabel ja töökojad. Uudsena terve vanglateenistuse ajaloos loodi Viru vanglasse tugevdatud järelevalvega osakond. Vanglas on ka 250-kohaline noorteosakond, kuhu paigutatakse kõik alaealised süüdimõistetud ja vahistatud ning
................................................................................................................. 61 LISA 2 Justiitsministri 30. novembri 2000.a määruse nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri" muutmise määruse seletuskiri...............................................................................................69 SUMMARY.............................................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H
inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. (2) Kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. § 12. Eraldihoidmise printsiip (1) Vanglas hoitakse eraldi: 1) mehi ja naisi; 2) alaealisi ja täiskasvanuid; 3) kinnipeetavaid ja vahistatuid; [...]
lahendada vaidlus kindlas kohas. Kohtualluvus sätestatud igas menetlusseadustikus eraldi. Kohtualluvus Nt kohtualluvus halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt (HKMS § 8) Kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust, esitatakse kaebus või protest halduskohtule asutuse, ametniku või muu isiku asu- või teenistuskoha järgi, kelle haldusakti või toimingu peale kaevatakse. Kinnipeetav või vahistatu esitab kaebuse vangla või arestimaja asukoha järgi. Halduslepingust tulenevad vaidlused alluvad halduskohtule, kelle tööpiirkonnas leping sõlmiti. Kohtualluvus Nt kohtualluvus kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt (KrMS §-d 24- 28) Üldine kohtualluvus - kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Maakohtute tööpiirkonnad määrab justiitsminister. Erandina võib kriminaalasja arutada kuriteo tagajärgede saabumise või
alates ajast, mil A. Š.-l tekkis reaalne võimalus esitada kahju hüvitamise nõue. Käesoleva asja kontekstis ei saa sellisest võimalusest rääkida varem kui talle määrati riigi õigusabi korras advokaadist esindaja. 3-3-1-93-13: vaidlus, kas kahju hüvitamise kaebus on 31.08.2007 – 15.02.2008 osas tähtaegne. Kaebaja esitas kaebuse 15.02.2011. Kaebaja kinnipidamine inimväärikust alandavates arestimaja tingimustes oli jätkuv haldustoiming. Kogu selle perioodi vältel toimus kaebajale kahju tekitamine ning kahju lõplik ulatus selgus isikule pärast jätkuva toimingu lõppemist. Sellises olukorras on kahjust teadasaamise hetkeks RVastS § 17 lg 3 ja HKMS v.r § 9 lg 4 mõttes üldjuhul hetk, mil lõppes kaebajale jätkuva toiminguga kahju tekitamine ja on täidetud RVastS § 17 lg 3 tingimused. Seega hakkab jätkuva toiminguga tekitatud
kohtueelses menetluses või kohtuvälises menetluses (isiku kinnipidamine jne). Need on seotud vajadusega viia läbi teatud menetlus. Kohtutäitemenetluses on kohtutäituril kasutada teatud sunnivahendid. Distsiplinaarsund kasutatakse avalikus teenistuses olevate isikute suhtes. Distsiplinaarsunniga on tegemist juhtudel, kui neid kohaldatakse erisüsteemide alusel, erireziimides (vangla, arestimaja). Nendes asutustes kehtivad distsiplinaarreeglid nende suhtes, kes ei allu nt arestimaja sisekorranõuetele, kes ei täida vangistusseadusest isikutele tulenevaid nõudeid. Haldussund avalik-õiguslik valdkond eeldab juba riigi sekkumist, kuna tegemist on riigi poolt tagatud normidega. Haldussunni eesmärgiks: 1) ei ole repressioon (erinevalt teistest sundidest). Isiku käitumise hinnangu või tema hukkamõistmine ei ole eesmärgiks. 2) kohaldab täitevvõim haldusülesannete täitmisel, haldusfunktsiooni teostamisel.
kohtueelses menetluses või kohtuvälises menetluses (isiku kinnipidamine jne). Need on seotud vajadusega viia läbi teatud menetlus. Kohtutäitemenetluses on kohtutäituril kasutada teatud sunnivahendid. Distsiplinaarsund kasutatakse avalikus teenistuses olevate isikute suhtes. Distsiplinaarsunniga on tegemist juhtudel, kui neid kohaldatakse erisüsteemide alusel, erireziimides (vangla, arestimaja). Nendes asutustes kehtivad distsiplinaarreeglid nende suhtes, kes ei allu nt arestimaja sisekorranõuetele, kes ei täida vangistusseadusest isikutele tulenevaid nõudeid. Haldussund avalik-õiguslik valdkond eeldab juba riigi sekkumist, kuna tegemist on riigi poolt tagatud normidega. Haldussunni eesmärgiks: 61 1) ei ole repressioon (erinevalt teistest sundidest). Isiku käitumise hinnangu või tema hukkamõistmine ei ole eesmärgiks.
jaanuaril 1919, taasasutatud 22. jaanuaril 1993. Tallinnas asuvas jalaväe väljaõppekeskuses õpetatakse põhiliselt linnavõitlusüksusi. Üksik- vahipataljon on ainus väljaõppekeskus, kus ajateenijad õpivad tseremooniate korraldamist Presidendi Kantselei, Kaitse- ja Välisministeeriumi ning kaitsejõudude vaja- duste kohaselt. Vahipataljon tagab ka Presidendi Kant- selei ruumide ööpäevaringse valve A-kompanii baasil. Vahipataljoni territooriumil asub Tallinna Garnisoni arestimaja. 50 EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED Lahingutoetuse Väljaõppekeskus Tapa väljaõppekeskusse on koondatud toetavate relvalii- kide väljaõpe. Väljaõppekeskuse koosseisus on suurtüki- väegrupp, õhutõrjedivisjon, pioneeripataljon ja kaitse- väe keskpolügoon. Suurtükiväegrupp Asutatud 16. jaanuaril 1918, taasasutatud 20. märtsil 1998. Tapal asuv suurtükiväegrupp on pataljonisuurune
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
