EESTI KOHTUKORRALDUS (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Eesti kohtukorraldus

ringkonnakohus. · Riigikohus ­ kõige kõrgem kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbiviiv kohus. 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt (rahva)kohtunikuks: Kohtunikuks võib nimetada isikut, kes on: · EV kodanik, · Omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või samaväärne kõrgharidustunnistus saadud välismaal, · Oskab eesti keelt, · Kõlbeliste omadustega, Kohtunikkuks ei või nimetada isiut, kes on: · Süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, · Kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud, · Advokatuurist välja heidetud, · Avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest, · Pankrotivõlgnik, · Kelle tegevus audiitorina on lõpetatud tema tahtest olenemata, · Kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud.

Õigusõpetus

16

pdf

EV õiguskaitsesüsteem

PS§4 Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Riigivõim peab olema jaotatud erinevate institutsioonide vahel. PS§146 ütleb, et õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele. Asjaajamine ja kohtumenetlus kohtus toimub eesti keeles. Üks ei saa sekkuda teise tegemistesse: Seadusandlik riigivõim-riigikogu Täidesaatev riigivõim- valitsus Kohtuvõim- kohtusüsteem Kohtupidamise üldpõhimõtted ja kohtute institutsionaalsed küsimused on sätestatud põhiseaduses ja kohtute seaduses. Kohtunik korraldab oma tööaja iseseisvalt. Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu

Õigus

3

doc

Kohtusüsteem

Eesti kohtusüsteem Kohtuvõim on õigusriigi poliitilise süsteemi oluline osa ning selle tegevus aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma. Peamised õigusharud on eraõigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud eraisikuga (füüsiline isik)) ja avalik õigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud riiklike institutsioonide, erafirmade ning erinevate mittetulundussektori institutsioonidega (juriidilised isikud)) füüsiline isik - eraisik juriidiline isik - varaliselt iseseisev, maksukohustusi ise kandev asutus, organisatsioon Kohtusüsteemi funktsioonid õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve erinevate võimuinstitutsioonide või ­tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: III aste: Riigikohus II aste: Ringkonnakohus I aste: Maakohtud ning halduskohtud Maakohtud Maakohtud ar

Ühiskonnaõpetus

23

pdf

ÕIGUSKAITSEASUTUSTE SÜSTEEM - EKSAMIKS

2) süütu mõistetakse õigeks, 3) süüdlane mõistetakse õigeks, 4) süütu mõistetakse süüdi. Esimesed kaks otsuse tüüpi on ilmselt korrektsed ning kaks viimast tüüpi on ekslikud otsused. Kui lähtuda eeldusest, et materiaalõiguse eesmärgiks on sotsiaalse efektiivsuse maksimaalse taseme saavutamine, siis ​ebaõiged otsused põhjustavad sotsiaalse efektiivsuse langust​. (näiteks tööõnnetus, vt õpikust). Puuduvad andmed selle kohta, kui sageli Eesti kohtud eksivad. Ameerika Ühendriikide kohtud teevad eksliku otsuse keskmiselt ​igas kaheksandas kohtuasjas. Kriminaalasjades toimub süütute süüdi mõistmist kindlasti harvemini, kuid märksa sagedamini toimub kriminaalasjades süüdlaste õigeks mõistmist. Tõenäoliselt ei ole põhjust arvata, et Eesti kohtud oluliselt harvemini eksivad. Erinevate kulude vahel on võimalik näha mitmesuguseid seoseid​. Kui tõusevad kohtulike

Õiguskaitseasutuste süsteem

23

docx

Õiguskaitseasutuste süsteem eksam

1) süüdlane mõistetakse süüdi, 2) süütu mõistetakse õigeks, 3) süüdlane mõistetakse õigeks, 4) süütu mõistetakse süüdi. Esimesed kaks otsuse tüüpi on ilmselt korrektsed ning kaks viimast tüüpi on ekslikud otsused. Kui lähtuda eeldusest, et materiaalõiguse eesmärgiks on sotsiaalse efektiivsuse maksimaalse taseme saavutamine, siis ebaõiged otsused põhjustavad sotsiaalse efektiivsuse langust. (näiteks tööõnnetus, vt õpikust). Puuduvad andmed selle kohta, kui sageli Eesti kohtud eksivad. Ameerika Ühendriikide kohtud teevad eksliku otsuse keskmiselt igas kaheksandas kohtuasjas. Kriminaalasjades toimub süütute süüdi mõistmist kindlasti harvemini, kuid märksa sagedamini toimub kriminaalasjades süüdlaste õigeks mõistmist. Tõenäoliselt ei ole põhjust arvata, et Eesti kohtud oluliselt harvemini eksivad. Erinevate kulude vahel on võimalik näha mitmesuguseid seoseid. Kui tõusevad kohtulike

Õiguskaitseasutuste süsteem

60

docx

Õiguskaitseasutuste süsteem

Tõendid: prokurör esitab tavaliselt tõendid kohtus, mitte enne seda; kui tõendite ilmumine kohtus hirmutab süüdistatavat, siis on need tõendid kohtuniku silmis mõjukamad. Lisaks:  KRmS § 9 lg (2): Kohtu vahistamisotsustus tehakse vahistatule viivitamata teatavaks talle arusaadavas keeles ja viisil.  KRmS § 10 lg (2) Menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi.   KRmS § 34 (1) Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised tema vastu esitatud kahtlustuse sisu täpsustamiseks, kui see on vajalik õiglase menetluse ja kaitse ettevalmistamise tagamiseks. § 35 lg (2) Süüdistataval on kahtlustatava õigused ja kohustused. Süüdistataval on õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja võtta osa kohtulikust arutamisest.

Õigus

32

docx

ÕIGUSE ALUSED

terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, kohtuvõim kuulub kohtutele. PSi § 146 ­ õigust mõistab ainult kohus ­ kohtute õigusemõistmise funktsioon. Põhiseadus ise kohtuvõimu sisu ei ava, see tuleb tuletada PS-i normide mõttest ja eesmärgist. Õigusemõistmise funktsioon PS-i kohaselt võib kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka võib lugeda (T

Õiguse alused

89

pptx

EV Õiguskaitsesüsteem

kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.  Kohtunikud Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1tasemel või sellele vastaval tasemel 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega 4) on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab

Ev õiguskaitsesüsteem

Kommentaarid (0)