EESTI KOHTUKORRALDUS (0)

Tallinna Ülikool - Õigus - Õiguse alused

1 Hindamata

TALLINNA ÜLIKOOLI ÕIGUSAKADEEMIA
Õigusteaduskond
Siret Tammela
EESTI KOHTUKORRALDUS
Referaat Õiguse alustes
Juhendaja : Aare Kruuser
Tallinn 2011

Sisukord

Sissejuhatus 3
1 Eesti kohtusüsteem 4
1.1 Kohtunik 5
1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik 7
1.3 Riigikohus 7
1.4 Maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimees 8
1.5 Kohtute infosüsteem 9
2 Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus 10
3 Kohtuniku kohustused, sotsiaaltagatised ja distsiplinaarvastutus 11
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 14

Sissejuhatus

Referaat Eesti kohtukorraldus annab ülevaate kohtusüsteemist, kohtunikest ning selleks saamise nõuetest, riigikohtu olemusest, maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimehe tööst ja kohustustest, kohtute infosüsteemist, kohtunike omavalitsusest ja kohtuhaldusest, kohtunike kohustustest ning distsiplinaarvastutusest. Esimeses peatükis on lähemalt vaadeldud kohtuid ning kohtunike tööd ning selleks saamist. Teises peatükis on tähelepanu keskmes kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus. Kolmandas peatükis on kirjeldatud kohtunike kohustusi, sotsiaaltagatisi ja distsiplinaarvastutust. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Eesti kohtukorraldusest ning kohtusüsteemist. Valisin referaadi teemaks Eesti kohtukorraldus, sest sooviksin ise ka saada kunagi tulevikus kohtunikuks. Töös on kasutatud raamatuid ja interneti.

Eesti kohtusüsteem

Eesti Põhiseaduse 4§ sätestab, et Eestis peab Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi valitsuse ja kohtute tegevus olema korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Kuna Eesti Vabariik on demokraatlik õigusriik, siis on sellele iseloomulik, et õigust mõistab demokraatlikel põhimõtetel kujundatud ja tegutsev kohus, kes õigusemõistmisel on sõltumatu, on lahutatud täidesaatvast võimust ja allub ainult seaduse nõuetele vastavalt ning vastavalt põhiseadusele peab moodustama ühtse kohtusüsteemi. Vabariigi kohtute ülesehitust, kohtute juhtimist, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalseid tagatisi jms kohtute tegevusega seonduvaid küsimusi reguleerib kohtute seadus. Kohtumenetlus ning asjaajamine toimub kohtus eesti keeles ning kohtumenetluse seadustes sätestatud juhtudel ka muus keeles ( Kiris 2009).
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline:

Maa- ja linnkohtud ning halduskohtud

Ringkonnakohtud

Riigikohus
Eesti Vabariigis on 4 maakohut: Harju Maakohus , Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, kes kõik arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ning 2 halduskohut: Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, kes arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Eestis on 2 ringkonnakohut milleks on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, kes arutavad tsiviil-, kriminaal - ja haldusasju apellatsioonikohtuna. Riigikohus on kui kõrgeim kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus ( Ibid ).

Kohtunik

Kohtunik nimetatakse ametisse kogu eluajaks, kohtunikku võib ametist tagandada vaid kohtuotsuse alusel. Kohtunikule saab kriminaalsüüdistust esitada vaid Riigikohtu üldkogu ettepanekul või Vabariigi Presidendi nõusolekul. Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodanikku, kes on omandanud akredeeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida Eesti Vabariik tunnustab vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele. Lisaks peab oskama eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning omab kohtunikutööks vajalikke võimeid ja isikuomadusi (Ibid).
Avaliku konkursi maakohtu , halduskohtu ja ringkonnakohtu vabale kohtunikukohale kuulutab välja justiitsminister väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldus sooviga kandideerida ja muud dokumendid tuleb esitada Riigikohtu esimehele ühe kuu jooksul konkursiteate ilmumisest (Riigikohus).
Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:

süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest
kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud
advokatuurist välja heidetud
avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest
pankrotivõlgnik
või kelle tegevus audiitorina on lõpetatud
või kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud

Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 eluaastat . Kohtunikul pole lubatud töötada väljaspool kohtunikuametit mujal kui õppe- või teadustööl (Kiris 2009).
Kohtunik ei või olla:

Riigikogu liige
valla- või linnavolikogu liige
erakonna liige
äriühingu asutaja
äriühingu juhtimisõiguslik osanik
juhatuse või nõukogu liige
välismaa äriühingu filiaali juhataja
pankrotihaldur
pankrotitoimkonna liige
kinnisasja sundvalitseja
vaidlevate poolte valitud vahekohtunik

Maa- ja halduskohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse (või on sellest vabastatud) ja on sooritanud kohtunikueksami ning ringkonnakohtunikuks võib nimetada kogenud ja tunnustatud juristi , kes on sooritanud kohtunikueksami (või on sellest vabastatud). Riigikohtunikuks kogenud ja tunnusatud juristi (kohtunikuemsamit sooritamata) (Kiris 2009).
Kohtunikueksam koosneb kahest osast: kirjalikust ja suulisest. Kirjalik osa seisneb kohtulahendite koostamises etteantud kohtuasja materjalide põhjal, seejuures on lubatud kasutada kõiki õigusakte ning kohtulahendite avalikuks kasutamiseks mõeldud andmebaase. Kohtunikueksami suulises osas vastavad kohtuniku kohale kandideerijad küsimustele kohtumenetlustest ja menetluse juhtimisest, küsimustele, mis keskenduvad kohtuniku ja kohtu positsioonile riigiaparaadis ning ühiskonnas tervikuna, sealhulgas kohtunikueetika ja -filosoofia ning ametialase sõltumatuse tagamise probleemidele. Küsimused võivad puudutada ka eelnevalt testitud õigusharusid ning õiguse üldküsimusi. Kohtunikueksami kirjalikus ja suulises osas on maksimaalne võimalik hinne 10 punkti (Riigikohus).
Kohtunikukanditaat peab läbima julgeolekukontrolli, mis võimaldaks tal juurdepääsu täiesti salajastele riigisaladustele. Kontroll teostab Kaitsepolitseiamet, kes esitab arvamuse kohtunikueksamikomisjonile ning nemad saadavad oma otsuse Riigikohtu üldkogule ja teevad selle teatavaks eksamineeritule. Vabariigi President nimetab ametisse esimese ja teise astme kohtunikud . Selleks teeb ettepaneku Riigikohtu üldkogu, kes on eelnevalt ära kuulanud selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Riigikohtu üldkogu määrab kohtuteenistusse esimese ja teise astme kohtuniku ning määrab ka kohtumaja, millest saab kohtuniku alaline teenistuskoht (Kiris 2009).

Kohtunikuabi ja rahvakohtunik

Kohtunikuabikandidaat läbib ühe aastase ettevalmistusteenistuse ning sooritab eksami kohtunikuabikomisjoni ees. Maakohtutes osalevad õigusemõistmisel seaduses ettenähtud juhtudel ja korras rahvakohtunikud, keda varasemalt nimetati kohtukaasistujateks. Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-70 aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kellele esitatakse samad nõuded, mis kohtunikelegi välja arvatud kõrghariduse nõue ja neil on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Rahvakohtunikukandidaadid valib kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. Kandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon , mille kooseisu kinnitab kohtu esimees. Kriminaalasjas süüdistuse võib ametisoleku ajal rahvakohtunikule esitada ainult tema tööpiirkonna maakohtu esimehe nõusolekul. Rahvakohtunikule makstakse tasu tema osalemise eest õigusemõistmisel. Kui rahvakohtunik langeb kuritegeliku ründe ohvriks, mis põhjustab püsiva töövõime kaotuse, siis makstakse talle kohtute seaduse alusel vastavat hüvitist. Kohunik, kohtunikuabi ja rahvakohtunik peavad andma enne teenistusse asumist vastava vande. (Ibid)

Riigikohus

Vabariigi Presidendi ettepanekul nimetab üheksaks aastaks Riigikohtu esimeheks Riigikogu. Riigkohtu esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelvalvet ja täidab muid seadusest ning kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Riigikohtu esimehe võib Riigikogu vabastada ametist tema enda soovil või kui ta haiguse tõttu või mõnel muul põhjusel on kuus kuud kestvalt järjest võimetu täitma ametiülesandeid. Riigikohtusse kuulub 19 riigkohtunikku, kes vaatavad läbi kohtulahendeid kassatsiooni korras, samuti kohtulahendeid teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses. Riigikohus on tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium ning põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium. Riigikohtu põhiseadustiku järelvalve kolleegiumisse kuulub 9 riigkohtunikku. Seda juhib Riigikohtu esimees Riigikohtus on Riigikohtu üldkogu, millesse kuuluvad kõik riigikohtunikud. (Kiris 2009)
Riigikohtu üldkogu:

vaatab läbi kohtulahendeid
teeb ettepaneku Vabariigi Presidendile kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku

ametist vabastamiseks

lahendab kohtuniku eksamikomisjoni ja distsiplinaarkolleegiumi otsuse peale esitatud

kaebusi

otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigkohtu esimehe suhtes
täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid

Maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimees

Maa- ja halduskohut ning ringkonnakohut juhib kohtu esimees, kes on üks selle kohtu kohtunikest ning kelle nimetab justiitsminister. Esimese astme kohtutes nimetatakse esimees ametisse viieks aastaks ning teise astme kohtutes seitsmeks aastaks. Kohtute seadusega on keelatud olla ametis kaks perioodi järjest (Ibid).
Esimese ja teise astme kohtu esimees:

korraldab õigusemõistmise tegevust
kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu
teostab seaduses ettenähtud järelvalvet
koostab kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtunike üldkogule
korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab ülevaateid selle täitmisest kohtu üldkogule
täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid

Justiitsminister võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist vabastada tema enda soovil või kui ta süüliselt on jätnud oma ülesandeid olulisel määral täitmata. Samuti esimehe valimisel või nimetamisel Euroopa Inimõiguste Kohtu, Euroopa Kohtu, Euroopa Kohtu esimese astme kohtu või muu rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks (Kiris 2009).
Maakohtus on kinnitusosakond, registriosakond ning kriminaalhooldusosakond .
Kinnitusosakond kus peetakse:

peetakse kinnisturaamatut
abieluvararegistrit

Registriosakond kus peetakse:

äriregistrit
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit
kommertspandiregistrit
laevakinnistusraamatut

Kriminaalhooldusosakond kus:

kriminaalhooldusametnikud ja muud kohtuteenistujad valvavad kriminaalhooldusaluste

käitumise ja neile pandud kohustuste täitmise üle

teostavad elektroonilist järelvalvet

Kohtute infosüsteem

Kohtute infosüsteem on justiitsministri asatatav riigiasutuse andmekogu , mille eesmärgiks on kohtute töö korraldamine, statistika kogunemine, kohtulahendiste kogumine, selle süstematsiseerimine ning kohtutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Andmekogu töötlejaks on Justiitsministeerium ja vabariigi kohtud. (Kiris 2009)

Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus

Igas kohtus on kohtunike üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud ja mis on otsustusvõimeline, kui selles osaleb kohtunike enamus. Kohtunike üldkogu kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, annab arvamuse justiitsministrile kohtu esimehe ametisse nimetamise kohta, annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes ja täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid (Kiris 2009).
Kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. Kohtunike täiskogu juhib Riigikohtu esimees.
Kohtunike täiskogu:

kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õiguse- ja kohtusüsteemi arengust
arutab õigusemõistmise probleeme ja muid kohtuga seotud küsimusi
valib kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed
distsiplinaarkolleegiumi
kohtuniku eksamikomisjoni
koolitusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed
advokatuuri kutsesobivuskomisjoni
notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed
kinnitab kohtunike eetikakoodeksi

Kohtute haldamise nõuogu moodustatakse kohtunike, Riigikogu, advokatuuri, prokoratuuri esindajatest ja õiguskantsleri või tema esindajatest ning seda juhib Riigikohtu esimees (Ibid).
Kohtute haldamise nõukogu annab nõusoleku kohtu tööpiirkonna, struktuuri, kohtu ja kohtumaja asukoha, kohtunike, rahvakohtunike, kohtunikukandidaatide arvu määramisel, kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel, kohtumaja juhile lisatasu määramisel, kohtule infosüsteemi registriandmete koosseisu ja nende esitamise korra määramisel, kohtuniku kutsumisel kaitseväe tegevteenistusse, samuti kohtunikukandidaadi nimetamisel, annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta, kohtunike vabastamise kohta (Kiris 2009).

Kohtuniku kohustused, sotsiaaltagatised ja distsiplinaarvastutus

Kohtuniku kohustused, sotsiaaltagatised ja distsiplinaararvestus on kõik omavahel tihedalt seotud ja on suunatud ühelt poolt kohtuniku sõltumatuse tagamisele, teisalt aga õigusemõistmises range seaduslikkuse ja korra ning kõrge töökultuuri kindlustamisele. Kohtunik on kohustatud täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgmima teenistushuve ka väljaspool teenistust . Kohtunik peab käituma laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Seaduse kohaselt on kohtunikul vaikimiskohustus , mis tähendab, et ta ei tohi avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil ja see vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistusest lahkumist. Kohtunik on kohustatud juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest praktikante ning pidevalt täiendama oma erialateadmisi ja –oskusi. Kohtuniku ametipalk on seotud Eesti keskmise palgaga ja on vastavalt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusele maa- ja halduskohtunikel 4, ringkonnakohtunikel 4,5 ja Riigikohtu liikmetel 5,5 keskmist palka. Kohtuniku vanaduspension on 75% tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt viisteist aastat ning on jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kohtuniku iga-aastane puhkus on maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunikel 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mitte kohase täitmise eest kui ka vääritu teo eest. Karistuseks võib olla noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine kuni 30% kuni üheks aastaks või ametist tagandamine (Kiris 2009).

Kokkuvõte

Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Eesti Vabariigis on 4 maakohut, 2 halduskohut, 2 ringkonnakohut ning Riigikohus. Maa- ja halduskohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse (või on sellest vabastatud) ja on sooritanud kohtunikueksami ning ringkonnakohtunikuks võib nimetada kogenud ja tunnustatud juristi, kes on sooritanud kohtunikueksami (või on sellest vabastatud). Riigikohtunikuks kogenud ja tunnusatud juristi (kohtunikuemsamit sooritamata). Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-70 aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kellele esitatakse samad nõuded, mis kohtunikelegi välja arvatud kõrghariduse nõue ja neil on õigusemõistmisel kohtunikuga vrõdsed õigused. Kohunik, kohtunikuabi ja rahvakohtunik peavad andma enne teenistusse asumist vastava vande. Riigikohtusse kuulub 19 riigkohtunikku, kes vaatavad läbi kohtulahendeid kassatsiooni korras, samuti kohtulahendeid teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses. Riigikohus on tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium ning põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium. Riigikohtu põhiseadustiku järelvalve kolleegiumisse kuulub 9 riigkohtunikku. Maa- ja halduskohut ning ringkonnakohut juhib kohtu esimees, kes on üks selle kohtu kohtunikest ning kelle nimetab justiitsminister. Esimese astme kohtutes nimetatakse esimees ametisse viieks aastaks ning teise astme kohtutes seitsmeks aastaks. Kohtute seadusega on keelatud olla ametis kaks perioodi järjest. Igas kohtus on kohtunike üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud ja mis on otsustusvõimeline, kui selles osaleb kohtunike enamus. Kohtunike üldkogu kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, annab arvamuse justiitsministrile kohtu esimehe ametisse nimetamise kohta, annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes ja täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. Kohtunike täiskogu juhib Riigikohtu esimees. Kohtunik on kohustatud täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgmima teenistushuve ka väljaspool teenistust. Seaduse kohaselt on kohtunikul vaikimiskohustus, mis tähendab, et ta ei tohi avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil ja see vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistusest lahkumist. Kohtuniku ametipalk on seotud Eesti keskmise palgaga ja on vastavalt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusele maa- ja halduskohtunikel 4, ringkonnakohtunikel 4,5 ja Riigikohtu liikmetel 5,5 keskmist palka. Kohtuniku vanaduspension on 75% tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt viisteist aastat ning on jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtuniku iga-aastane puhkus on maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunikel 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mitte kohase täitmise eest kui ka vääritu teo eest. Karistuseks võib olla noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine kuni 30% kuni üheks aastaks või ametist tagandamine.

Kasutatud kirjandus

Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma , P., Oidermaa, E. (2009) Õigusõpetus. Tallinn: Kirjastus Külim.
Riigikohus http://www.nc.ee/?id=17

.RTF Laadi alla originaalfail 15 lk · .rtf · 75 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

75 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

suslik20 Õppematerjali autor

Referaat Õiguse alustes

kohtukorraldus kohtunik kohtunikuabi

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti kohtukorraldus

ringkonnakohus. · Riigikohus kõige kõrgem kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbiviiv kohus. 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt (rahva)kohtunikuks: Kohtunikuks võib nimetada isikut, kes on: · EV kodanik, · Omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või samaväärne kõrgharidustunnistus saadud välismaal, · Oskab eesti keelt, · Kõlbeliste omadustega, Kohtunikkuks ei või nimetada isiut, kes on: · Süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, · Kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud, · Advokatuurist välja heidetud, · Avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest, · Pankrotivõlgnik, · Kelle tegevus audiitorina on lõpetatud tema tahtest olenemata, · Kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud.

Õigusõpetus

pdf

EV õiguskaitsesüsteem

PS§4 Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Riigivõim peab olema jaotatud erinevate institutsioonide vahel. PS§146 ütleb, et õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele. Asjaajamine ja kohtumenetlus kohtus toimub eesti keeles. Üks ei saa sekkuda teise tegemistesse: Seadusandlik riigivõim-riigikogu Täidesaatev riigivõim- valitsus Kohtuvõim- kohtusüsteem Kohtupidamise üldpõhimõtted ja kohtute institutsionaalsed küsimused on sätestatud põhiseaduses ja kohtute seaduses. Kohtunik korraldab oma tööaja iseseisvalt. Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu

Õigus

doc

Kohtusüsteem

Eesti kohtusüsteem Kohtuvõim on õigusriigi poliitilise süsteemi oluline osa ning selle tegevus aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma. Peamised õigusharud on eraõigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud eraisikuga (füüsiline isik)) ja avalik õigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud riiklike institutsioonide, erafirmade ning erinevate mittetulundussektori institutsioonidega (juriidilised isikud)) füüsiline isik - eraisik juriidiline isik - varaliselt iseseisev, maksukohustusi ise kandev asutus, organisatsioon Kohtusüsteemi funktsioonid õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: III aste: Riigikohus II aste: Ringkonnakohus I aste: Maakohtud ning halduskohtud Maakohtud Maakohtud ar

Ühiskonnaõpetus

pdf

ÕIGUSKAITSEASUTUSTE SÜSTEEM - EKSAMIKS

2) süütu mõistetakse õigeks, 3) süüdlane mõistetakse õigeks, 4) süütu mõistetakse süüdi. Esimesed kaks otsuse tüüpi on ilmselt korrektsed ning kaks viimast tüüpi on ekslikud otsused. Kui lähtuda eeldusest, et materiaalõiguse eesmärgiks on sotsiaalse efektiivsuse maksimaalse taseme saavutamine, siis ebaõiged otsused põhjustavad sotsiaalse efektiivsuse langust. (näiteks tööõnnetus, vt õpikust). Puuduvad andmed selle kohta, kui sageli Eesti kohtud eksivad. Ameerika Ühendriikide kohtud teevad eksliku otsuse keskmiselt igas kaheksandas kohtuasjas. Kriminaalasjades toimub süütute süüdi mõistmist kindlasti harvemini, kuid märksa sagedamini toimub kriminaalasjades süüdlaste õigeks mõistmist. Tõenäoliselt ei ole põhjust arvata, et Eesti kohtud oluliselt harvemini eksivad. Erinevate kulude vahel on võimalik näha mitmesuguseid seoseid. Kui tõusevad kohtulike

Õiguskaitseasutuste süsteem

docx

Õiguskaitseasutuste süsteem eksam

1) süüdlane mõistetakse süüdi, 2) süütu mõistetakse õigeks, 3) süüdlane mõistetakse õigeks, 4) süütu mõistetakse süüdi. Esimesed kaks otsuse tüüpi on ilmselt korrektsed ning kaks viimast tüüpi on ekslikud otsused. Kui lähtuda eeldusest, et materiaalõiguse eesmärgiks on sotsiaalse efektiivsuse maksimaalse taseme saavutamine, siis ebaõiged otsused põhjustavad sotsiaalse efektiivsuse langust. (näiteks tööõnnetus, vt õpikust). Puuduvad andmed selle kohta, kui sageli Eesti kohtud eksivad. Ameerika Ühendriikide kohtud teevad eksliku otsuse keskmiselt igas kaheksandas kohtuasjas. Kriminaalasjades toimub süütute süüdi mõistmist kindlasti harvemini, kuid märksa sagedamini toimub kriminaalasjades süüdlaste õigeks mõistmist. Tõenäoliselt ei ole põhjust arvata, et Eesti kohtud oluliselt harvemini eksivad. Erinevate kulude vahel on võimalik näha mitmesuguseid seoseid. Kui tõusevad kohtulike

Õiguskaitseasutuste süsteem

docx

Õiguskaitseasutuste süsteem

Tõendid: prokurör esitab tavaliselt tõendid kohtus, mitte enne seda; kui tõendite ilmumine kohtus hirmutab süüdistatavat, siis on need tõendid kohtuniku silmis mõjukamad. Lisaks:  KRmS § 9 lg (2): Kohtu vahistamisotsustus tehakse vahistatule viivitamata teatavaks talle arusaadavas keeles ja viisil.  KRmS § 10 lg (2) Menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi.  KRmS § 34 (1) Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised tema vastu esitatud kahtlustuse sisu täpsustamiseks, kui see on vajalik õiglase menetluse ja kaitse ettevalmistamise tagamiseks. § 35 lg (2) Süüdistataval on kahtlustatava õigused ja kohustused. Süüdistataval on õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja võtta osa kohtulikust arutamisest.

Õigus

docx

ÕIGUSE ALUSED

terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, kohtuvõim kuulub kohtutele. PSi § 146 õigust mõistab ainult kohus kohtute õigusemõistmise funktsioon. Põhiseadus ise kohtuvõimu sisu ei ava, see tuleb tuletada PS-i normide mõttest ja eesmärgist. Õigusemõistmise funktsioon PS-i kohaselt võib kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka võib lugeda (T

Õiguse alused

pptx

EV Õiguskaitsesüsteem

kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kohtunikud Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1tasemel või sellele vastaval tasemel 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega 4) on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab

Ev õiguskaitsesüsteem

Rohkem sarnaseid