Mükoloogia eksam (0)

Sissejuhatus mükoloogiasse
Mükoloogia – seeneteadus
Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi
Ta kasutas seeni:
Piptoporus betulinus-kasekäsn,
Fomes fomentarius- tuletael
keskaegsed teadmised seentest,
-seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem:
-taimede ja pinnase eritised(exanthema)
-seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal
Persoon ( 1761 -1836) kui termini mükoloogia looja,
Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem
Anton de Bary ( 1831 -1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia , füsioloogia
Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel
Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja.
Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi.
Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed
organismid (mõisted auto- ja heterotroofid, sapro- ja biotroofid, parasiidid ja sümbiondid).
* Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas
* Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest
* Saprotroof - surnud orgaanilises aines elunev ja sellest toituv organism
* Biotroof - organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil või on viimasega mutualistlikes suhetes
* Parasiit - elusa organismi arvel elav ja toituv organism
* Sümbiotroof - sümbioosi vahendusel toituv ja elunev organism
Eukarioodid (mõisted pro- ja eukarüoodid e eel-ja päristuumsed organismid; meioos, mitoos. Elutsükli faasid (haploidne, dipoidne ja dikarüoosne e kasiktuumne faas).
Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt (mõisted homo- ja heterotallism;
pleomorfism, tele- ja anamorf ; eoste ja koniidide tüübid). Pikad torujad rakud e seeneniidid e hüüfid (rakuvaheseinte olemasolu või puudumine - tsönotsüütne seeneniit ); hüüfi tipmine ja
koloonia radiaalne kasv (nõiaring, Oregoni 900 hektari laiune hiiglane ); mütseel ja viljakeha ,
viljakeha kui eoste levikut tagav osa seenest . Kasv hüüfidena (tõelised koed puuduvad) või ka
üksikrakkude pungumisega (pagaripärm). Seeneraku ehitus, vakuoolid , glükogeen, kitiin kui
seente rakukesta peamine ehitusmaterjal. Homotallism kui taandareng - sugulise paljunemisega seotud geenide kaotsiminek. Paraseksuaaltsükkel pintselhalliku näitel, somaatlilse ristsiirde sagedus
ja kasu penitsiliini tootmisel. Seente suur plastilisuse ja kiire kohastumisvõime on tagatud
sugulise ja suguta tsükli vaheldumise ning paraseksuaaltsükliga.
Seente tähtsus inimkonnale. Seened orgaanilise aine lagundajatena.
Saprotroof (puidu lagundamine metsatööstuses)
biotroof
-parasiit
-sümbiotroof
* Süsinikdioksiid vabaneb atmosfääri
* Lämmastik jt. ühendid mulda
*mulla ülemine 20 cm horisont sisaldab hektari kohta 5 tonni seeni ja baktereid
Kuuse- ja männijuurepess.
•Kuusel haigustekitaja viljakehad moodustuvad tavaliselt juurte all.
•Pindmise juurekavaga kuusk murdub.
•Kui puu on maha kukkunud, levivad seene eosed tuulega laiali, värsked kännud nakatuvad ja kogu tsükkel kordub.
•Männil tekivad juurepessu viljakehad enamasti kuivanud tüve ümber sambla sisse.
Männil on võimas sammasjuur, mis tungib sügavale maapinda ja ehkki tema füsioloogiliselt aktiivsed juured on patogeen hävitanud, seisab mänd surnunagi püsti.
Seened kui olulised taimeparasiidid.
Nõgiseen maisil
Seened meditsiinis ja (toiduainete)tööstuses - vein ja leib; alkohoolset käärimist kutsuvad esile pärmseened ;
Penitsilliin.
Aflatoksiinid.
Kollane kerahallik
Vohades küllastumata rasvhappeid sisaldaval söötmel (näiteks sojaoad, maapähkel e. arahhis),
Produtseerib inimesele väga mürgiseid aflatoksiine - termostabiilsed ained, st. kuumutamisel mürgisust ei kaota (ägedad seedimishäired, mõne kuu pärast maksavähk).
Aflatoksiinid ühed kantserogeensemad looduslikud ühendid –põhjustavad vähki kõigil uuritud loomaliikidel!
Mükotoksikoosidest hoidumiseks tuleb vältida hallitanud toiduainete ja hoidiste jmt. Toiduks tarvitamist.
Ohratoksiinid .
Kerahalliku liik Aspergillus ochraceus ja pintselhalliku liik Penicillium verrucosum toodavad ohratoksiini A, B ja C.
Ohratoksiin on eriti tugev nefrotoksiline mürkaine, kuid tal on ka teratogeenne ja kantserogeenne toime.
Tungaltera.
Tungalteratoksikoosi saavad loomad aga ka inimene kõige sagedamini tungaltera (Claviceps purpurea) sisaldava jahu, kliide jne. söömisel.
Toimeaineteks on tungalteras sisalduvad ergotoksiin, ergotamiin, ergometriin, türamiin, histamiin jt. toksilised ained.
Haigus kulgeb ägedal ja kroonilisel kujul.
Ägedate mürgituste korral täheldatakse süljevoolu, stomatiiti, oksendamist, kõhulahtisust, tundlikkuse vähenemist, unisust ja mõnikord krampe ning halvatust. Tiined loomad aborteeruvad.
Kroonilise mürgituse korral perifeersete kehaosade kärbumine.
Inimese jaoks on ajalooliselt olnud peamiseks ergotismi põhjustajaks saastunud rukkist tehtud leiva söömine.
Religioossed rahutused.
Tsüklosporiin.
Pärsib erakordse efektiivsusega inimese immuunreaktsioone
Tsüklosporiini kasutatakse suurte organite (süda, neerud) ja luuüdi tranplantatsioonil alates 1980-ndatest
Tsüklosporiinil on ka ohtlikke kõrvaltoimeid (neerukahjustused jm)
Seeninfektsioonid – mükoosid.
Seened kui inimese patogeenid troopilistel ja üha enam ka parasvöötme aladel
ca 40% hospitaalinfektsioonide poolt põhjustatud surmajuhtumitest on seeninfektsioonid
AIDS, vähk, põletushaavad, siirdatud organid - kõrge oht nakatuda seenhaigustega
Inimesele allergiat põhjustavad seened.
Söögiseened .
Seeni korjatakse söögiks.
Kevadine ja sügisene aspekt
Seeni kasutatakse ka mitmesuguste toitainete valmistamiseks
Juustu valmistamiseks kasutatavad seened.
Pintselhalliku (Penicillium) liike kasutatakse juustude valmistamiseks (Roquefort, Camembert, Brie , Gorgonzola, Stilton jne)
Mükoproteiin.
Mükoproteiini oleks võimalik toota mitmesugustel jäätmetel kasutades pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae).
Puuduseks pärmseente poolt suurtes kogustes produtseeritavad nukleiinhapped, mis on inimesele kahjulikud ning pärmide valgud , mille koostisse kuulub koguseliselt liiga vähe loomadele, s.h. inimesele hädavajalikke aminohappeid .
Endofüüdid.
Endofüüdid – suur hulk seeni elab taimekudedes (lehtedes, vartes) ilma neid kahjustamata. Kaitsevad taimi seenparasiitide, putukate ja ka imetajate eest.
Mõningad rohttaimed võivad sisaldada endofüüte, mis toodavad suures koguses kariloomadele toksilisi alkaloide
Seened kui mudelorganismid bioloogiliste
protsesside tundmaõppimisel.
Lihtne kasvatada Petri tassis lihtsal söötmel
Nõuavad vähe ruumi ja hoolt ning märgatavalt odavamat aparatuuri kui näiteks taimede ja loomade uurimine
Sugulisel paljunemisel tekkivaid eoseid lihtne eraldada ja kultiveerida.
Kasvavad kiiresti, lühike elutsükkel ja suhteliselt väike genoom (eukarüootide kohta)
Ehitusmükoloogia mõiste.