Grete Grauberg ja Kertu Ojamäe HWG September 2010 Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Seente tähtsus inimese elus Seente tähtsus looduses Söögiseened Hallitusseened Kübarseened Parasiteerivad seened Mürgised seened Mürgised seened 2 Pärmseened Lagundajad Seened põhjustavad haigusi Kokkuvõte Kasutatud info Lõppsõna Seened erinevad taime- ja loomariigist. Seened on omaette rühm. Mõningad seened on kahjulikud, osad mitte. Seeneteadust nim. mükoloogiaks. Seened ei vaja valgust Looduses on rohkem kui 70 000 liiki seeni. TOIDUKS TÖÖSTUSES: * Toidutööstuses pärmid, juust * Ravimitööstuses - penitsiliin
lehisega kuld- ja lehisetatik ning lehise-õõspuravik. Peale selle, et puravikud vajavad arenguks sümbiontpuuliiki, on paljud neist nõudlikud ka mullastiku suhtes. Näiteks kasvavad vaid lubjarikastel muldadel võrk-kivipuravik, tamme-kivipuravik, mõru kivipuravik, saatana-kivipuravik ja punajalg-sametpuravik, seevastu happelistel muldadel näiteks lehmatatik ja liivtatik. Suurte lihakate ning maitsvate viljakehade tõttu on puravikud hinnatud söögiseened. Osa neist siiski toiduks ei sobi. Mürgised on saatana-, tamme- ja punajalg-kivipuravik, kuigi mõnes raamatus peetakse neid ka kupatatult söödavaks. Viha või kibeda maitse tõttu pole söödavad mõru kivipuravik ja sapipuravik, tinglikult söödavaks peetakse võitatikut, kuigi mõnel inimesel võib ta tekitada seedehäireid. Pipartatik on viha maitsega ja nõrgalt mürgine, kuid kuivatatult võib teda kasutada maitseainena.
Tee nii : * Puhasta ja tükelda puravikud, viiluta teised ained. * Kuumuta pannil õli. Lisa pannile puraviku ja suvikõrvitsa viilud ja prae neist suurem vesi välja. * Lisa hulka sibul, küüslauk ja paprika. Maitsesta hakitud ingveri ja Cayenne'i pipraga. Lisa maitse järgi soola. Hauta rooga kümmekond minutit ja kaunista seda lõpuks basiilikulehtetega. Võid pakkuda taimetoiduna koos riisi või liharoa kõrvale. Kasutatud kirjandus Raamatust: ,,Parimad söögiseened ja maitsvaimad seenehõrgutised" Ajakirjast: ,,Eesti Loodus" sari ,,Meie Puravikke."
Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid. Seentest toituvad... Inimesed Mägrad Oravad Karud Putukad jne. Paljud seened on seotud puudega. Näiteks kuuskede all kasvavad kuuseriisikad, haabade lähedal haavapuravikud jne. Selline kooselu on mõlemale kasulik Seen saab taimelt oma eluks vajalikke toitaineid Seen aitab aga taimel mullast kätte saada vett ja toitesoolasid. Söögiseened Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist on maitsvad söögiseened, teised aga ohtlikult mürgised. Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta kupatada. Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened Riisikad Riisika tunneme ära valgest piimjast vedelikust, mis voolab välja vigastatud kohast Kuuseriisikas Männiriisikas Kaseriisikas jt Männiriisikas
Seentest toituvad... Inimesed Mägrad Oravad Karud Putukad jne. Paljud seened on seotud puudega. Näiteks kuuskede all kasvavad kuuseriisikad, haabade lähedal haavapuravikud jne. Selline kooselu on mõlemale kasulik Seen saab taimelt oma eluks vajalikke toitaineid Seen aitab aga taimel mullast kätte saada vett ja toitesoolasid. Söögiseened Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist on maitsvad söögiseened, teised aga ohtlikult mürgised. Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta – kupatada. Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened Riisikad Riisika tunneme ära valgest piimjast vedelikust, mis voolab välja vigastatud kohast Kuuseriisikas Männiriisikas Kaseriisikas jt
Haavapuravik Leccinum aurantiacum Tundemärgid. · Kübarnahk on oranzikas - kuni tellispunane. · Viltjas. · Torukesed juba noorel seenel kollakasvalged · Jalg on tal pikk, soomused on tal nooremana valged aga kui ta vanemaks saab siis need muutuvad pruunikaks · Seeneliha on tal valge, väga tihe ja lõikekohalt kergel punakas. · Seeneraamatus ,,Parimad Söögiseened" on talle antud - ** see tähendab hea söögiseen. · Viljakeha värvub katsumisel ja lõikel aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks. · üle serva ulatuv kübaranahk, kuni 30 cm. · Eospulber oliivpruun. · Leidub leht- ja segametsades, ainult haabade all, väga sageli, kohati hulgi. · Paljud uurijad samastavad ta punapuravikuga. · Sarnased liigid: pargi-, pomerants-, puna- ja palupuravik Richard Kõiv
pintselhalliku kaasabil. · Soojas ja niiskes ruumis võivad hallitusseened rikkuda nii toiduaineid kui ka raamatuid, riietus- ja nahkesemeid. · Hallitanud toit sisaldab mürkaineid ega kõlba süüa. 3 · Pärmseened on asendamatud toiduainete- tööstuses. Nende abil valmistatakse pagaritooteid,pruulitakse õllet ja kääritatakse veine. · Pärmseeni kasutatakse ka ravimite valmistamisel. 4 · Kübarseened on hinnatud söögiseened. · Seentes on rohkesti vett (90%), kuid nad sisaldavad ka väärtuslike toitaineid ja vitamiine.
* Söögiseened ja nende söödavusomadused * Seened soodustavad seedimist ja annavad toidule maitset ning on väga väärtuslikud mineraalainete ja vitamiinide allikad * Seene osa mida korjatakse ja süüakse nimetatakse viljakehaks * Seened mille viljakeha võimalik näha, nim suurseenteks * Umbes 90% seeneviljakehast vesi * 10% kuivained, peamiselt rakuseinte kiudained, toitained, vitamiinid, mineraalid. * Osades seentes toiduks kõlbmatud ained * Põhjamaades sadakond väga häid söögiseni http://seenteolulisus.weebly.com/soumloumlgiseened.html http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Söögiseened * Austerservik * Prgandriisikas * Harilik murumuna * Timpnarmik * Kukeseen * Mürkel * Veinipunane pilvik * Männiriisikas * Kollane pilvik * Puravik * Ere pilvik * Põdramokk ...
mittesugulisel teel. Enamik seeni paljuneb ja levib eoste abil. Mitmekesisus Seentel on kolm peamist hõimkonda: a) ikkesseened- neid võib sageli leida mitmesugustel toiduainetel.Valminult on nad musta värvi ja nähtavad ka palja silmaga b) kottseened- on liikide arvu poolest tõenäoliselt suurim seente rühm. Siia kuuluvad perkonnad kerahallik ja pintselhallik, aga ka head söögiseened kurrelid ja mürklid. Enamik pärmseentena tuntud seeni kuulub samuti kottseente hulka. Neid võib pidada majanduslikult kõige olulisemaks seenerühmaks. c) kandseened- hulka kuuluvad tuntud söögiseened. Kandseened on ühed olulisimad surnud taimeosiste lagundajad. Sellesse seenerühma kuulub ka puujuurte sümbionte ja taimede 2arasite. Kokkuvõte Seened on ökoloogiliselt ja majanduslikult tähtsad organismid. Surnud orgaanilise
1.Hüüfid on seeneniidid 2.Kandseened on söögiseened 3.Selgita seente rakenduslikku tähendust! Surnud organismide lagundajad 4.Millest tuleb mõndade bakterite patogeensus? Väliskeskkonda eritavatest mürkainetest bakteritoksiinidest 5.Selgita spoori tähtsust! Bakterid saavad spooride kujul ilma vee ja toitaineteta elada aastasadu 6.Kirjelda hetero- ja autotroofide erinevust! Heterotroof saab elutegevuseks vajaaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 7.Mis ülesanne on bakteritel looduses? Jääk ainete ja surnud organismide lagundajad 8.Millest toituvad maja ämblikud? Teistest majapidamises olevatest putukatest 9.Kuidas mõjuvad rasvased toidud meie ajutegevusele? Hävitab sünapseid, mis mõjutavad mälu ja õppimisvõimet 10.Kirjelda dissimilatsiooni ja assimilatsiooni Dissimilatsiooni k...
Tuupilised sugisesed metsaseened Tuntud soogiseened Maitse valdavalt kibe Tihti sümbioosis puudega, moodustades mükoriisa 3 Kirjeldus Seenekübar nõgus, kuni lehtrikujuline Kübaral enamasti kontsentrilised ringid Seenejalg suurel osal nõgus Viljakehad piimmahlasoontega Erineva pikkusega eoslehekesed Membraanne voi intertsellulaarne pigment 4 Söögiseened Mõned riisikad toorelt söödavad, enamik mitte. Peale kupatamist mürgid kaovad, kuid kõiki siiski ei soovitata süüa. Parimad söögiseened on maheda maitsega riisikad: porgandriisikas, kuuseriisikas ja veririisikas. Kibeda maitsega riisikatest tuntumad on männiriisikas, kaseriisikas, kollariisikas ja tõmmuriisikas. 5 Porgandriisikas Lactarius deliciosus
Seente kasutamine meditsiinis. Seente kasutamst erinevate haiguste raviks nimetatakse seeneteraapiaks. Haigusi põhjustavad mikroorganismid on võimelised moodustama uusi antibiootikumide suhtes vastupidavaid tüvesid. Teadlased on uute bakterivastaste preparaatide otsingul valinud uurimisobjektiks makroseened. Juba Vana-Kreekas kasutati katkiste jalgade, kas hõõrdumise või põletike, raviks hallitanud sandaale. Seda raviviisi võib seletada sellega, et juba sellel ajal märgati et hallitusseened aitavad põletiku vastu. Praegusel ajal tunneme me seda penitsilliinina , mis on antibiootikumide klass ja mida saadakse Penicilliumi seenest. Pentsiliin on ka ajalooliselt tähtis kuna see ravis varem tõsiseid haigusi nagu süüfilis ja stafülokokinakkusi. Penitsiliini kasutatakse ka tänapäeval aga paljud bakterid on nüüd selle vastu resistentsed. Seeneteraapia, mida kasutatakse erinevate haiguste raviks on saadud Jaapan...
mädanik(puuvili) 10) Inimesi kahjustavad parasiitseened ja kuidas neist hoiduda? Kõõm, jalaseen- kasutan oma kammi, jalatseid ja riideid. 11) Seente säilitusviisid? Kuivatamine,marineerimine,soolamine,külmutamine,õlis säilitamine, hapendamine 12) Jäävalt mürgised seened? Valge kärbseseen, punakas narmsnutt, roheline kärbseseen, punane kärbseseen. 13) Toorelt mürgised, kupataatult söödavaid seeni? Männiriiskas, kevadkogrits, karvane riisikas, 14) Söögiseened? Kukimürkel, kukeseen, suur sirmik, linnazampinjon, punane pilvik, kollane pilvik, liivtatik. 15) Kes on samblikud? Samblikud on liitorganism, kus elavad vastaatikku kasulikus kooselus seen ja fotosünteesiv organism, koosneb: ainurakne rohevetikaid või sinivetikaid 17) Samblike kasvukohad,eluvajadused, paljunemine? Kasvukohad: kividel, kaljudel, maal, puudel, metallil, surnud puudel, Eluvajadused: valgus, kasvuruumi, õhk, Paljunevad: tallustetükikestega 18) Samblike 3 kasvuvormi
Paranda kõik vormistamisvead! Harilik kivipuravik Harilik kivipuravik ehk boletus edulis. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga nagu puravikud ikka on. Hariliku kivipuraviku kübar on erinevates toonides pruun ja täiskasvanud seenel võib olla selle laius isegi kuni 25 cm .Torukeste värv varieerub vastavalt selle vanusele, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliiviroheliseks .Hariliku kivipuraviku jalg on paks, mõnikord vahelt isegi tünnisarnane ja selle helepruunikal pinnal on habras valge võrgustik. Hariliku kivipuraviku viljaliha on valge, kübarnaha all aga pruunikas. Maitselt on see seen mahe. Hariliku kivipuraviku levik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Väga hästi kasvab ka valgusküllastel raiesmikel ja metsaservadel. Kõige kõrgem saagikus on enamasti sügisel, mõnikord esineb juba juuli lõpust. Uuemate hinnangute kohaselt on harilikud kivipuravikud hoop...
Sest need võivad kahjustada tervist, sest need sisaldavad tervisele ohtlikke metallide ühendeid ja teisi kahjulikke aineid. 8. Miks tuleb seenele minna vihmasel ajal ja miks ei tohi seeni üles kiskuda? Sest kasvav ja arenev seeneniidistik vajab hulgaliselt vett, veel rohkem kulub seda viljakehade moodustamiseks.(seen koosneb 90% veest) 9. Miks kasvatatakse mõningaid hallitusseeni? Anitibiootikumide tootmiseks, näiteks pintselhallik. 10. Miks on paljud kübarseened hinnatud söögiseened? Omapärase lõhna ja maitsega aitavad nad rikastada meie söögilauda, sisaldavad väärtuslikke toitaineid ja vitamiine. 11. Mis on mükoriisa? Juurt koos seeneniitide põimikuga nimetatakse mükoriisaks 12. Kuidas kahjustavad parasiitseened teisi organisme? Parasiitseened elavad teiste organismide arvel, toitudes nende kudedest 13. Miks on torikulised omapärased? Sest nad kasvavad elusatel ja surnud puudel, ning lagundavad seda seestpoolt, kuni ta sureb.
rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. saprotroofid, kelle alla kuuluvad ka kandseened. Arvatakse, et kandseened lahknesid kottseentest rohkem kui 500 miljonit aastat tagasi ning nüüd on nendest tekkinud omaette rühm. Neid on määratletud ligikaudu 16 000 liiki, hõimkonnas on kolm klassi ning nad kõik on esindatud ka Eestis. Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened - riisikad ja puravikud, aga ka torikseened, roosteseened jne. Nad on ühed olulisemad saprotroofid, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Siia kuuluvad ka majaseened, mis lagundavad (mädandavad) puitu ja teisi materjale nt. majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga. Kandseened koosnevad pikkadest silinderjatest seeneniitidest e. hüüfidest. Mullas, puidus ja mujal kasvupinnastel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku e. mütseeli
see seen mahe. Hariliku kivipuraviku levik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Väga hästi kasvab ka valgusküllastel raiesmikel ja metsaservadel. Harilik kivipuravik esineb väga hästi. Kõige kõrgem saagikus on enamasti sügisel, mõnikord esineb juba juuli lõpust. Uuemate hinnangute kohaselt on harilikud kivipuravikud hoopis hulk üksteisele lähedasi liike, millel lisaks ehituslikele omadustele on erinevusi ka kasvukoha eelistuses. Need kõik on head söögiseened. Hariliku kivipuraka plussid ja miinused + Rahvusvaheliselt hinnatud kaubaartikkel + Väga maitsev ja toitev + Kohati kõrge saagikusega + väga hea söögiseen, ka ilma kupatamata - Sageli juba noorelt ussitanud - Halvamaitseline sapipuravik on eksitavalt sarnane Hariliku kivipuraviku kasutamine Harilik kivipuravik on üks maitsvamaid ja populaarsemaid seeni. Kõige paremad ja kõige maitsvamad on noore ja sitke seene viljaliha. Kogu seen on kõlbulik, vähemalt noorel
Seenet evolutsioon: - eristusid u 500 milj a tagasi - on loomadega lähemalt suguluses kui taimedega - loomade ja seente ühine eellane võis olla vees elav koloonialine protist Seente mitmekesisus · Ikkesseened must täpphallik, sõnnikuhallik. + lagundajad -toiduainete riknemine · Kottseened kera-, pintselhallik, jahukaste, söögipärm, sitikaseened(hallitused, söögiseened, par-d) + kääritamine, teadusuuringutes mudelorganismina, samblike moodustajad, toiduainetööstuses -parasiit taimedel · Kandseened väävlik, austerservik, roosteseened, kukeseen, puravikud + lagundavad orgaanilist ainet, osalevad mulla tekkes, toit, pärm(pagaritööstuses), alkoholi tootmine (vein, õlu), antibiootikumid, hallitusjuust, sake(jaapani riisiviin), mükoriisa, samblike koostises
tekivad CO2 ja alkohol. Paljunevad pungudes Valmistatakse · Taigent · Õlut · Kefiiri http://www.youtube.com/watch?v=5ruXdbUl_TE Õpi õpikust lk 72 ... 75 Tv 32.1, 32.3, 34.1 1.Millised tingimused sobivad seentele kasvamiseks? 2.Millest koosneb kübarseente viljakeha? 3.Miks moodustavad seened viljakehi? 4.Kus valmivad seente eosed? 5.Kuidas lagundajad seened toitu hangivad? 6.Mille poolest erinevad pärmseened teistest seentest? Leia söögiseened õpikus lk 80 ... 81 · riisikad: jalg seest õõnes, eraldab (enamasti) kibedat piimmahla kupatada! · pilvikud: jalg õõnsuseta · puravikud: kübara alaküljel on eostorukesed mitte eoslehekesed · harilik kukeseen · suur sirmik · kuhikmürkel kevadseen Uuri seinatabelit! Tv 34.2 Seenelise meelespea: · Korja ainult tuttavaid seeni! · Ära korja seeni linnast ega maanteede lähedusest, sest seened koguvad endasse raskmetalle! Sampinjon Valge kärbseseen
SEENED Seenteriiki kuulub suur hulk üherakulisi ja hulkrakseid organisme. Soodsates tingimustes kasvavad ja paljunevad seened suhteliselt kiresti, seega tekib neid koguaeg juurde ning ei teata nende täpset arvu. Teadlased arvavad, et seeneliike on u 1.5 miljonit. Kõik seened on eukarüoodid, sest sarnaselt looma v taimerakkudega paikneb nende tsütoplasmas üks v mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid ja kasutavad seetüttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. VÄLISEHITUS Enamik seentest on hulkraksed ja nende keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Soodsates tingimustes need kasvavad ja arenevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbi põimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. PALJUNEMINE Paljunevad enamasti eoste abil. Need moodustuvad sugulisel aga ka mittesugulisel teel. Os...
samal viisil. Mõned võtavad toitu mulla huumusest, teised surnud puidust, kolmandad loomade väljaheitest. Samuti leidub seeni, mis toituvad teiste elusorganismide arvel. Neid nimetatakse parasiitseenteks ja nad tekitavad mitmeid taime-, looma- ning ka inimhaigusi. (Miksike 2008) 1.3 Seente osa elus 1.3.1 Seente osa inimeste elus Pärmseeni kasvatatakse, et siis neist teha pärmi. Paljud kübarseened on hinnatud söögiseened Kübarseentega värvitakse lõngu Mitmesugused mikroskoopilised seened kahjustavad nahka, küüsi ja juukseid Tekitavad seenhaigusi Kahjulikud on ka need seened, kes põhjustavad loomade ja taimede haigusi ning lagundavad puitu(eriti majavamm) (Miksike2 2008) Toidainetetööstuses kasutatavad seened Ravimitööstuses kasutatavad seened Seened kahjustavad ka kultuurtaimi (koolielu 2008, Eve Popp) 1.3.1
8. Pärm on kasvatatud ja kokkupressitud pärmseente mass. Seda kasutatakse toiduainetetööstuses. Pärmseened toituvad taignas olevast suhkrust ja paljunevad. Seejuures tekib süsihappegaas ja alkohol. Süsihappegaasi eraldumine muudab taigna kobedaks. Alkohol aurustub ja aitab samuti kaasa taigna kerkimisele. 9. Pärmtaigen kerkib hästi, sest pärmseente elutegevuse tõttu moodustub taignas palju süsihappegaasi mullikesi. 10. Söögiseened sisaldavad kõige enam vett. Eestis kasvab umbes 400 liiki seeni, mis on kupatatult või värskelt söödavad. Kübarseenteks nimetatakse seeni, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. 11. Seened on väga tähtsad lagundajad. Lisaks elavad nad sümbioosis puujuurtega, tänu millele omandavad nad paremini toitaineid. Seened lagundavad orgaanilisi jäänuseid ja mõnel juhul ka surnud organisme ja loomi omale toiduks. Seened
* siia kuuluvad ka seened, millel puuduad rakuvaheseinad. Näited: * musttäpphallik rakuvaheseinteta, paljude tuumadega * sõnnikuhallik vajab elutsükli läbimiseks veise seedekulgla läbimist; eosed satuvad maapinnale sõnnikuga. - hästi tugevalt arenenud fototropism (kasvavad valguse poole kaldu) - eosla all olev viimane rakk puhetub ja viskab lõhkedes eosla eostega eemale Kottseened. *hallitusseened ja söögiseened *eosed arenevad eoskottides 8-kaupa * viljakeha kutsutakse askoseks - viljakehade tekkeks vaja kahe haploidse seeneniidistiku põimumist Näited: * perekond kerahallik eosed paiknevad koniididena - pintselhallik (penitsilliin) * pärmseened paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Kandseened. * peamiselt tuntud söögiseened * põhilised sümbioosi moodustajad ja surnud puidu lagundajad * eosed tekivad rakuväliselt
Seened Mari Tamm Marge Kask Mis on seen ? Seened on omapärased organismid, mis koos taimede ja loomadega moodustavad kolmanda suure organismide rühma – seeneriigi (Fungi). 1,5 miljonit seeneliiki. Leidub nii maismaal, õhus kui ka vees. Seente koostis Seente jaotus: Saprotroofsed seened – saavad toitaineid ja energia orgaanilisest ainest. Biotroofsed seened – saavad oma toidu teistelt elusatelt organismidelt. Sümbiootilised seened – suudavad teha koostööd teiste kõrgemate taimedega. jj Paljunemine Eosed valmivad eoslavakandjal. Suur osa seenest koosneb peenikestest seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Söögiseened ja mürgised seened VIDEO: kuidas teha vahet valgel p uravikul ja valgel kärbseseenel? Mükoriisa Mükoriisa on taimejuurte ja seeneniidistiku vaheline kooselu Mükoriisa jaguneb kolm...
Suhkrurikkas keskkonnas paljunevad nad pungumise teel. Pärmseened võivad paljuneda ka eoste abil, Pagaripärm on kokku pressitud pärmseened ja seda kasutatakse taigna kergitamiseks. Kübarseened Kübarseente nimetus on tulnud asjaoludest, et need kandseened moodustavad eoste tekitamiseks viljakehi. Viljakehad moodustavad vaid söödsatel aastatel. Kübarseened jaotatakse kolme rühma söödavuse järgi. 1. Söögiseened ei ole mürgised peale kulinaarset töötlust kukeseen, puravuk, sampiljon, suur sirmik, hobuheinik jt. 2. Mittesöödavad seened nad ei ole tavaliselt mürgised, kuid on kiulised, halva maitsega või tekitavad mõnda muud häda sapipuravik, tõmmuriisikas jt. 3. Mürgised seened jäädavalt mürgised valge kärbseseen jt. Seente kooselu teiste organismidega
Inimene ei saa elada ilma bakterite ja seenteta Bakterid on meie maailma kõige väiksemad üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid on võrreldes seentega natuke vähem. Seentega seostuvad tavaliselt esimesena söögiseened, mis on meile kasulikud, ning järgmisena hallitusseened, mis on vastupidiselt kahjulikud ning millest me igati lahti saada tahame. Nagu näha, isegi alateadvuses mõtleme me seentest pigem kui heateguritest. Seened on üks osa meie ökosüsteemist. Me võime seeni leida praktiliselt kõikjalt - mullast, veest, taimedest, loomadest (ka inimeste nahalt ja siseorganitest) või ka vanaema moosipurgist. Maailmas arvatakse olevat 1,5 miljonit erinevat seeneliiki, millest teadus on seni kirjeldanud
4 HÕIMKONDA. *Ikkesseened: paljunevad mittesugulisel. Toitumisviisilt on sakrotroofid (leidub puu- ja juurviljadel) ja biotroofid (mükoriisa). Paljuneb sprangiumite ehk eoslatega. Nt. musttäpphallik, mis levib toiduainetel, ja sõnnikuhallik. *Kottseened: suguline paljunemine eoslad paiknevad 8 kaupa kotis, need on haploidsed. Mittesuguline paljunemine paljunevad koniididega, nt. rohehallik. Kottseened on enamasti hallitus- või söögiseened, nt. kerahallik (toodab aflatoksiin), pintselhallik (pintseliin), mürkel, luudik ja tungaltera. *Kandseened: sakrotroofid, eosed arenevad rakuväliselt eoskandadel. Nt. riisikas (kõik on sümbioosis puudega), servik (surnud puidu lagundaja), sampinjon, tammseen, vamm (lagundab surnud puitu) ja väävlik (tammedel). *Viburseened: eosed viburitega, elavad ja kasvavad vees. SAMBLIKUD. On tegemist endosümbioosiga ehk 2 organismi lahutamatu kooseluga,
10. Kirjelda seeneraku ehitust. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 11. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses. Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad, osalevad mulla tekkes,aitavad omastada toitaineid. Inimtegevuses : Söögiseened, toiduainetööstuses kasutavad seened, ravimitööstuses kasutatavad seened, hooneid ning kultuurtaimi kahjustavad seened, inimesel haigusi põhjustavad seened. 12. Kirjelda bakteriraku ehitust. Bakterirakk on kaetud rakumembraani, rakukesta ja limakapsliga. Limakapsel kaitseb bakterit kuivamise eest.Bakterirakus puudub rakutuum. Tuuma-piirkonnas asub 1 rõngaskromosoom.Lisaks rõngaskromosoomile on bakteritel veel väiksemaid DNA
KORDAMINE SENKUDEKS 1.AJALUGU Tänapäeval arvatakse et meie maakeral elab vähemalt 1,5miljonit seeneliiki. Neist ca 140 000 liiki moodustavad piisavalt suuri viljakehi, et kanda nad makroseente hulka. Umbest 7000 liiki nendest on kõlblikud süüa, enam kui 3000 liiki on neist HEAD söögiseened. Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki , 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. Viljeldatavad söögiseened: Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik
KORDAMINE SENKUDEKS 1. AJALUGU Tänapäeval arvatakse, et meie maakeral elab vähemalt 1,5 miljonit seeneliiki. Neist ca 140 000 liiki moodustavad piisavalt suuri viljakehi, et kanda nad makroseente hulka. Umbes 7000 liiki nendest on kõlblikud süüa, enam kui 3000 liiki on neist head söögiseened. Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki, 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. VILJELDATAVAD SÖÖGISEENED Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik.
Eesti soode turba juurdekasv on keskiselt 1,02 mm/a. * Turbatekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest ning klimaatilistest tingimustest. * Sammaldel pole juuri ning nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast. Alumine osa samal ajal kõduneb. Koos turbasamblaga kõdunevad ka teised rabataimed ning nii tekibki turvas. 14. Kas võide on õige või vale: 1) Raba on soo esimene arenguaste - VALE 2) Kõik seened va. Söögiseened on pigem kahjurid. - VALE 3) Kõdusoometsades on palju tuuleheidet, kuna puude juurestik on pindmine.- ÕIGE 4) Järvede toitelisus vahetub kiiresti looduslikult. - VALE 5) Vesi-lobeelia kasvab mineraalide- ja toitainetevaestes järvedes. ÕIGE 15. Nimeta 4 tegurit, mis mõjutavad vooluvee taimkonda: 1. Voolu kiirusest 2. Jõesängi ehitusest 3. Kalda ehitusest 4. Setetest 16
Seeneniidid võivad omavahel ühineda, sellisel juhul arenevad viljakehad. NT: prk pintselhallik, prk mürkel, prk jahukaste, prk luudik, prk pärmkottseened(pungudes paljunevad ideaalsetel tingimustel; eostega paiknevad halvas KKs, paljunevad anaeroobsetes tingimustes), prk tungaltera(väga mürgine). · Viljakeha on askus. · Ka putukatel on seenhaigused. Igal putukal on oma seeneliik, kes tema peal elab. Kandseened- kandseente hulka kuuluvad enamus söögiseened ja nad on enamasti toitumiselt biotroofid(kas sümbiondid või parasiidid). Viljakehadel tekivad eoskannad ja eoslavad. NT: prk juurepähkel, prk maatäht, prk pilvik, prk riisikas(enamasti elavad sümbioosis puudega), harilik põdramokk, prk servik(lagundajaseen), prk tanuseen, prk tatik, prk taelik, prk tuletael, prk väävlik, prk vamm, prk kõrrerooste(vaheperemeheks kukerpuu). · Kodus võimalik kasvatada austerservikut(toitub saepurust) ja sampinjone(harusampinjon-
) Mükoriisa e. seenjuur. Taime ja seene vastastikku kasulik kooselu. Taim annab seenele orgaanilisi aineid (suhkruid), seen taimele kaitset (parasiitseened juuremädanikud), vett ja mineraalaineid (mükoriisaga juurtel puuduvad juurekarvad, ka nende pikkuskasv on suhteliselt pidurdatud seega kokkuhoid juurte ülesehitamise arvel). On mitut tüüpi mükoriisat. Mükoriisat moodustavad eriti kandseened, vähem ka kottseened ja teised. Paljud söögiseened suudavad elada ainult koos taimega (männiriisikas, kasepuravik jne.). Seetõttu on võimalik kasvatada vaid väheseid seeni, kes mükoriisat ei moodusta: osasid shampinjone ja mitmeid puiduseeni (austerservik, shiitake, sametkõrges (=enokitake), soomustorik, kõrvtarrik jne.). Ka enamusel taimedel on mükoriisa eluks vajalik, sageli eluks möödapääsmatu (käpalised, ka kanarbikulised, puude kasvujõud väheneb ilma mükoriisata väga palju). Keskkonna saastamine
Eriti sobilik on kuivatamiseks ja vürtsika seenepulbri valmistamiseks, samuti võib ka marineerida, soolata ja hapendada. Omas mahlas sügavkülmutatult on hea lisand pitsadele, seenepirukatele ning hautistele. Kuivatatult on suurepärane lisand suppidele, kastmetele ja lihatoitude juurde. Omab meeldivat vürtsikat maitset. Kuigi seenelkäimine on üks tavapärane suve lõpu ja sügise juurde kuuluv tegevus, ei tea paljud seenelised, et mitmed maitsvad söögiseened kasvavad kõdunevatel kändudel ja mahalangenud puudel. Paljud seenelised suunavad tähelepanu vaid nn traditsioonilistele söögiseentele, milleks on riisikad, puravikud, pilvikud, võiseened. 4 Üheks selliseks heidikuks on kujunenud ka kännuampel, keda peetakse ekslikult mittesöödavaks seeneks, ebakvaliteetseks või lihtsalt ei vaevuta lähemalt uurima. 3.4 Sarnased liigid
) Mükoriisa e. seenjuur. Taime ja seene vastastikku kasulik kooselu. Taim annab seenele orgaanilisi aineid (suhkruid), seen taimele kaitset (parasiitseened juuremädanikud), vett ja mineraalaineid (mükoriisaga juurtel puuduvad juurekarvad, ka nende pikkuskasv on suhteliselt pidurdatud seega kokkuhoid juurte ülesehitamise arvel). On mitut tüüpi mükoriisat. Mükoriisat moodustavad eriti kandseened, vähem ka kottseened ja teised. Paljud söögiseened suudavad elada ainult koos taimega (männiriisikas, kasepuravik jne.). Seetõttu on võimalik kasvatada vaid väheseid seeni, kes mükoriisat ei moodusta: osasid shampinjone ja mitmeid puiduseeni (austerservik, shiitake, sametkõrges (=enokitake), soomustorik, kõrvtarrik jne.). Ka enamusel taimedel on mükoriisa eluks vajalik, sageli eluks möödapääsmatu (käpalised, ka kanarbikulised, puude kasvujõud väheneb ilma mükoriisata väga palju). Keskkonna saastamine
Söögiseened Kukeseen Harilik kukeseen ehk karantell on kukeseeneliste sugukonda, kukeseene perekonda kuuluv seeneliik. Kukeseene viljakeha värv ulatub kollasest oranzini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud ning neil pole selget üleminekukohta. Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult Elias Mangus Fries aastal 1821. Seen kasvab Põhja-Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja Euroopas. Kukeseened kasvavad igasugustes metsades, arvukamalt aga männi segametsades. Metsast leida ei ole teda iga kord sugugi lihtne, sest tihti, eriti kuivemate ilmadega, jäävad kukeseened sambla alla peitu, nii et vaid väike osa kübaraserva välja paistab. Tavaliselt kasvavad kukeseened pesakonniti. Seente puhastamisel tuleb vältida vett ning seened kuivalt puhtaks harjata, raputada või pühkida, äärmisel juhul võib hõreda kurna peale asetatud seened veega korraks üle kallata, m...
läbiviijad (taignakergitajad, õlle-, veinivalmistamine jne.); hallitusjuustu valmistamine (Penicillium) mükoproteiin liiki Fusarium venenatum kasvatatakse tööstuslikult ja tema mütseelist kasutades sidujana munavalget valmistatakse lihasarnaseid tooteid (QuornTM), mis on populaarsed just taimetoitlaste seas. tselluloosi lagundajad (Chaetomium, Trichoderma) antibiootikumide ja mükotoksiinide tootjad (Eurotiales: Aspergillus, Penicillium) KANDSEENED Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened (riisikad, puravikud, pilvikud), aga ka torikseened, roosteseened jm. Kandseened on ökoloogiliselt väga erineva elustrateegiaga organismid. Nad on ühed olulisemad surnud taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Nagu eelmistes seenerühmades esineb ka siin, ehkki harvem, liike, mis paljunevad mittesuguliselt koniididega või pungumisega (pärmid). Kandseente kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise organid, seen ise elab ja hangib
Biotroof(seened toituvad seeneraku väljasopistuste ehk hausorite abil;) elus orgaanilise aine tarbijad Hausorseeneraku väljasopistus Koniid ehk lülieos, millega toimub mittesuguline paljunemine Sporangiumehk eosla, millega toimub mittesuguline paljunemine; paiknevad eospesa ülemistes tippudes Ikkesseenpuuduvad rakuvaheseinad; mittesuguline paljunemine; moodustuvad eoslad Kottseened rakuvaheseinad olemas(va pärmseen);sugulise ja mittesugulise tsükli vaheldumine; söögiseened Askussugulise paljunemise viljakeha, kus paiknevad eoskotid estega Aflatoksiinmürgiseim aine(kerahallik) Kandseenedsöögiseened; viljakehad olemas; ainult suguline paljunemine; sapotroofid või biotroofid Viburseenedvajavad kasvamiseks ja paljunemiseks vett; eosed varustatud viburitega
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
Kirjelda seeneraku ehitust. - tuum (üks või mitu) - rakumembraan - rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest) - mitokonder (varustab rakku energiaga) - tsütoplasmavõrgustik - Golgi kompleks - lüsosoomid - ribosoomid 6. Kirjelda seente mitmekesisust seene hüüfide erinevuse alusel? Too näiteid (hulkraksed ja ainuraksed seened). osad seened koosnevad ainult ühest rakust, millel on mitu tuuma, teistel on hüüfid moodustatud mitmetest rakkudest hallitusseened on ainuraksed ja söögiseened hulkraksed 7. Võrdle seenerakku bakterirakuga. Seenerakul tuum (üks või mitu)rakumembraan, rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest), mitokonder (varustab rakku energiaga), tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid. Bakterirakk on aga eeltuumne, tal on plasmiidid, nukleoidid, piilid, kapsel ja vibur mida pole seenerakul. Bakterirakul on ka rakumembraan, rakukest ja tsütoplasma 8. Miks sarnanevad seened pigem loomadega kui taimedega?
- rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest) - mitokonder (varustab rakku energiaga) - tsütoplasmavõrgustik - Golgi kompleks - lüsosoomid - ribosoomid 6. Kirjelda seente mitmekesisust seene hüüfide erinevuse alusel? Too näiteid (hulkraksed ja ainuraksed seened). - osad seened koosnevad ainult ühest rakust, millel on mitu tuuma, teistel on hüüfid moodustatud mitmetest rakkudest - hallitusseened on ainuraksed ja söögiseened hulkraksed. 7. Võrdle seenerakku bakterirakuga. Seenerakul on: - tuum (üks või mitu) - rakumembraan, - rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest), - mitokonder (varustab rakku energiaga), - tsütoplasmavõrgustik, - Golgi kompleks, - lüsosoomid, - ribosoomid. Bakterirakk on aga eeltuumne, tal on: - plasmiidid, - nukleoidid, - piilid, - kapsel - vibur (mida pole seenerakul)
Kuuseriisika sugulasliik on porgandriisikas ning varem peeti neid üheks ja samaks liigiks. Neid kahte riisikaid saab eristada seenekübara järgi, mis kuuseriisikal on tavaliselt kahvatum, eriti vananedes, ja seenejala järgi, mis porgandriisikal on tihti laiguline. Vananenud kuuseriisikas sarnaneb ka kahkja riisikaga, mille kübar on väga rohekas ja limane. Ükski sarnasus pole õnneks ohtlik, sest mõlemad sarnased seened on head söögiseened, porgandriisikat peetakse isegi maitsvamaks. 4 3. Loomad laanemetsas 3.1 Orav Orav ehk harilik orav ehk punaorav on oravlaste sugukonda kuuluv näriline. Orava põliskoduks on laanemetsad ja aktiivsed on nad päeval. Tänu oma teravatele küünistele, millega saab puukoorest kinni hoida, ja pikale kohevale sabale, mis aitab tasakaalu hoida, on orav hästi kohastunud puu otsas elamiseks
•Kottseeni iseloomustab nii paaristuumse kui ka diploidse faasi lühiealisus. •Viljakeha koosneb valdavalt ühe eellase haploidsetest hüüfidest On kottseeni, kellel esineb nii ana-kui teleomorf, teistel aga vaid anamorf või teleomorf. Basidiomycota – kandseened (vääveltorik, rooste- ja nõgiseened jt). eosed moodustuvad eksogeenselt – eoskanna (basiisdi) peal Kandseened moodustavad tavaliselt eoseid eoslehtedel või eostorukestes tuntud söögiseened riisikad, puravikud, pilvikud aga katorikud, roosteseened jne ökoloogiliselt väga erineva elustrateegiagaorganismid ühed olulisemad surnud taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad,puujuurte sümbiondid või parasiidid ühed olulisemad puidu lagundajad metsaökosüsteemides(valge-ja pruunmädanik) olulised inimese elu-ja töökeskkonda asustavad seened (ehitusmükoloogia, majavamm jm)
- niiskus - kuumus "Seeneallergia"-Kaisa Kamenik 1. Milline alljärgnevatest seentest põhjustab inimestel vereliblede kokkukleepumist ja hävimist? a) Kühmvöödik b) Valge kärbseseen c) Tavavahelik d) Kevadkorgits 2. Mis võib põhjustada seeneallergiat? a) Seente söömine b) Seeneeoste lendumine toas c)Pisiseente tolmu sissehingamine d)Seene otsene kontakt nahaga 3. Millised seened on Eestis seeneallergia peamistekspõhjustajateks? a) Kottseened b) Krohmseened c) Hallitusseened d) Söögiseened 4. Mis on hallitusseente arengu eelduseks siseruumides? a)Ei levi üldse siseruumides b) Kuiv õhk c)Pidev toa tuulutamine d) Püsivalt kõrge õhuniiskus "Salumetsade seened"-Annika Juhkanson Millised metsad Eestis on seente poolest liigirikkaimad? a) madalsoometsad b) palumetsad c) salumetsad d) lammimetsad Millist järgenvatest riisikatest kutsutakse rahvakeeles ka võiseeneks? a) kollariisikas b) hallipiimane riisikas c) kuuseriisikas
(õp) Mükoriisa e. seenjuur. Taime ja seene vastastikku kasulik kooselu. Taim annab seenele orgaanilisi aineid (suhkruid), seen taimele kaitset (parasiitseened juuremädanikud), vett ja mineraalaineid (mükoriisaga juurtel puuduvad juurekarvad, ka nende pikkuskasv on suhteliselt pidurdatud seega kokkuhoid juurte ülesehitamise arvel). On mitut tüüpi mükoriisat. Mükoriisat moodustavad eriti kandseened, vähem ka kottseened ja teised. Paljud söögiseened suudavad elada ainult koos taimega (männiriisikas, kasepuravik jne.). Seetõttu on võimalik kasvatada vaid väheseid seeni, kes mükoriisat ei moodusta: osasid shampinjone ja mitmeid puiduseeni (austerservik, shiitake, sametkõrges (=enokitake), soomustorik, kõrvtarrik jne.). Ka enamusel taimedel on mükoriisa eluks vajalik, sageli eluks möödapääsmatu (käpalised, ka kanarbikulised, puude kasvujõud väheneb ilma mükoriisata väga palju)
Hk Kandseened. Seeneniidi on kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Lülieoseid esineb suhteliselt harva. Sugulisel protsessil moodustub eoskand nelja eosega. Eoskand on evolutsiooniliselt tekkinud eoskotist /.../ 3 TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS 02/11/09 (Mükoriisa; söögiseened lugeda). Mürgistest seentest peab tundma kahte liiki: valge ja roheline kärbseseen. Nende mürkidele puudub vastumürk. Tegemist on rakumürgiga, valgusünteesi blokeerija. Maailmas olulisimad kasvatatavad seened: austerservik, enortifake (?) e samettõrges (?), sampinjonid. Seenekasvatusel on oluline, et ei moodusta mükoriisat SAMBLIKUD 09/11/09 Kandsambliku peal on seene viljakeha /...Loengu salvestus kuulamatu..., / ©TP: Maailmas ~11 000, Eestis umbes 900 liiki.
a. 14:14 · Elupaik - maismaal: maapinnal, taimede ja loomade sees ja peal, taimejäänustel, metskõdus jne · Koosnevad seeneniitidest ehk hüüfidest. Kasvades tekib seeneniidistik ehk mütseel. · Eluks vajavad: toitaineid, soojust, niiskist. · Ei vaja valgust. · Paljunevad eostega ja suguliselt. · Puudub aktiivne liikumine · Rakukestad kitiinist · Rakud jagunevad piirdumatult · Osad on pestiidid · Ei fotosünteesi · Varuained: glükogeen ja rasvad · Inimese elus Söögiseened Ca 400 liiki kasutatakse Ravimitööstises Kahjustavad hooneid Majavamm Põhjustavd haigusi Mürgitused Inimese seenhaigused ahk mükoosid: Pindmised mükoosid Dermatomükoosid ehk naha seentõved Trikhofüüdid Sügavad mükoosid Bronhobulmolaar Kahjustavad kultuurtaimi
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE......................
seeneniitidest. Vajavad kasvamiseks niiskust, soojust ja toitaineid, hapnikku. Juurt koos seeneniitide põimikuga nimetatakse mükoriisaks. Seenekübara alaküljel paiknevate eoslehekeste pinnal või torukeste seintel valmivad eosed. Põhiliselt paljunevad kübarseened eostega. Eosest kasvab esmane mütseel. Kahe esmase mütseeli liitumisel areneb teisene mütseel, millest võib kasvada viljakeha. Paljud kübarseened on tuntud söögiseened. Kübarseente hulgas esineb rohkesti söögiks kõlbmatuid ja mürgiseid seeni. 11. SEENTE TÄHTUSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS. Looduses elab osa seeni taimedel ja loomadel ning põhjustavad haigusi. Osad seened aga elavad mitmesuguste organismidega sümbioosis: nad moodustavad taimejuutega mükoriisa ja moodustavad koos vetikate või sinikutega samblikke. Seened võivad olla nii inimesele kahjulikud kui ka kasulikud. Mõningaid hallitusseeni
kanarbikumännik 100,6 jänesekapsakuusik 44,8 naadikuusik 15,5 kastikuloo-kuusik 79,7 mustikakuusik 28,8 sarapuumännik 4,8 sinilillekuusik ~ 79 karusamblakuusik ~ 28 Teised metsakasvukohatüübid on tühise seenesaagiga. Riiklikuks varumiseks sobivate seente nimestik sisaldab 59 liiki seeni. Varutavad liigid on rühmitatud maitseomaduste järgi nelja kategooriasse, esimesse kategooriasse kuuluvad parimad söögiseened. Nimestikku võtmisel on lähtutud järgmistest printsiipidest: · liik ei tohi kuuluda tinglikult söödavate seente hulka, · liigil ei tohi olla sarnaseid liike mürgiste, söögiks kõlbmatute ega tinglikult söödavate seente hulgas, · liigi viljakehad peavad olema lihakad ja võimalikult väikese veesisaldusega, mitte liiga haprad, · liik peab olema meeldiva maitse- ja lõhnaomadustega, · liik peab olema varumispiirkonnas sage. I kategooria seened:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
