Mükoloogia eksam (0)

Mükoloogia eksam 18.mai 2015
1. Sissejuhatus mükoloogiasse.
Mükoloogia – seeneteadus on seeni uuriv teadusharu.
Jäämees – elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael .
Keskaegsed teadmised seentest:
- seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised
- seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal
Persoon - termini „mükoloogia“ looja.
Fries - laiahaardeline seente süsteem.
Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia.
Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel .
Flemming - penitsilliini avastaja.
Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi.
2. Seente iseloomustus.
Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid.
Mõisted:
Autotroofid - organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, kasutades selleks valgusenergiat või keemilist energiat.
Heterotroof - organismid, kes saavad energiat oma elutegevuseks mõne teise organismi poolt loodud orgaanilisest ainest.
Saprotroof - surnud organismide kudedest toitujad.
Biotroofid - hangivad orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest.
Parasiit - elusa organismi arvel elav ja toituv organism.
Sümbiont - organism, kes elab tihedas kooselus teise erisuguse organismiga.
Prokarüoodid ehk eeltuumsed organismis - puudub membraaniga piiritletud tuum.
Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid - geneetiline informatsioon rakutuumas , membraaniga ümbritsetud.
Prokaarüon – eeltuum .
Eukaarüon – päristuum.
Meioos - rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud.
Mitoos (seentel suletud mitoos - tuumamembraan püsib ka raku jagunemise ajal) - raku jagunemine, kus kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Elutsükli faasid - mõisted:
Haploidne – ühekordne. Meioosi tulemusena on kromosoomistik kaks korda vähenenud .
Dipoidne – kahekordne. Kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi kromosoomistikus.
Dikarüoosne ehk kaksiktuumne faas – mis igas rakus paikneb kaks ligistunud tuuma.
Teleomorf – seene sugulise paljunemise arengujärk, valmivad meiospoorid.
Anamorf - seene mittesugulise paljunemise arengujärk, valmivad mitospoorid.
Seent kõigis tema faasides kokku nimetatakse holomorfiks (steriilne seeneniidistik + anamorf+ teleomorf).
Pleomorfism - sugulise ja mittesugulise paljunemise vaheldumine seene elutsüklis. Levinud kottseente hõimkonnas ( kandseentel palju harvem).
Seente paljunemine:
Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt.
Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nim. koniidideks. Need võivad olla nii diploidsed kui ka haploidsed, ning iga koniid võib idanedes anda alguse uuele organismile.
Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad . Viljakehades arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma sama liigi eosest arenenud hüüfi. Sobivuse korral kasvavad hüüfid kokku, moodustuvad dikarüoossed (e paaristuumsed e kaksiktuumsed) hüüfid ning uued viljakehad.
Anamorfi staadium on seene leviku seisukohalt tõhusam, sest iga koniid võib anda alguse uuele isendile.
Seente parim strateegia ongi anda osa järeltulijaid suguliselt, et tekitada uusi genotüüpe kohanemaks ootamatutes ja muutuvates keskkonnatingimustes, osa aga mittesuguliselt, et kiiresti asustada leitud soodne keskkond tagades mingil alal eelised konkurentide ees.
Eosest kasvanud hüüfi rakus tuumagenoom on haploidne. Seeneeosest idanemisel moodustuv hüüf kasvab tipust. Põhimõtteliselt võib hüüfidest koosnev isend lakkamatult edasi kasvada ja levida . Harunedes võivad hüüfid moodustada laiaulatusliku võrgustiku ehk mütseeli.
Mittesugulise paljunemise korral kasutatakse eoste nimetamiseks eri termineid sõltuvalt sellest kuidas(kus) nad on tekkinud:

• Koniid - tekivad seeneniitide tippudes või nende jagunemisel.
  
• Sporangiospoor - juhul kui levised tekivad sporangiumis:
  

Aplanospoor - liikumatu.
Zoospoor - liikumisvõimeline ühe viburiga varustatud
Suletud mitoos:
Seente kromosoomid on jagunemise ajal nõrgalt spiraliseerunud. Tuuma DNA– kromatiin moodustab mitootilisel jagunemisel ühtse homogeense massi. Et tuumamaterjal kaduma ei läheks, selle eest kannab hoolt tuumamembraan, mis katkeb kahe tütartuuma eemaldumisel alles viimasel hetkel.
Tuumade jagunemine:
Kromosoomide paigutus ja jagunemine sõltub jagunemistüübist:
Mitoosis jagunevad kromosoomid täpselt kaheks võrdseks pooleks, tekivad võrdsed tütartuumad.
Meioosis toimub kromosoomide arvu redutseerumine ja seksuaalse reproduktsiooni käigus tekkivad rekombinatsioonid.
Seenehüüfid jagunevad enamasti vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise.
Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad – seenehüüf on sisuliselt hulktuumne rakk .
Kasv hüüfidena või üksikrakkude pungudes (pagaripärm). Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud pungumisega ning neid nimetatakse pärmseenteks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine . Nii näiteks esineb teatud tingimustes hüüfitaoline kasv ka pagaripärmil.
Eoste ja koniidide tüübid:
Eoseid nimetatakse vastavalt tekkeviisile: sügospoor (Ikkesseened- Zygomycota ); kotteos ( Kottseened -Ascomycota); kandeos ( Kandseened -Basidiomycota).
Sugulise paljunemise geenid:
Reguleerivad feromoonide ja feromoonide retseptorite produktsiooni, mis määravad rakk -rakku kokkusobivust, KUID nad reguleerivad ka raku morfoloogiat ja kasvutüüpi (raku kuju, kasvu määra, hüüfi harunemise sagedust ja nurka), st määravad seene morfogeneesi teed viljakeha ja eoslava moodustumise .
Seeneraku ehitus
Kõigil seenerakkudel esineb rakukest. Rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin .
Organellid : tuum, mitokondrid , rakumembraan , tsütoplasmavõrgustik (ER), Golgi kompleks , lüsosoomid, ribosoomid , vakuoolid. Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Seenerakus pole plastiide. Tsentriooli esinemine ainult viburiga rakke omavatel seentel.
Tsentriool – tsütoskeleti osa.
NAO on tütartuumade laialitõmbamisel tegev, ainult seenele iseloomulik organell .
Hüüfi tipmine kasv on seotud Golgi aparaadist pärit põiekeste ja plasmamembraani liitumisega. Põiekesed sisaldavad ensüüme uue rakuseina sünteesiks.
Seente toitumine:
Seente toitumise eripäraks on nende vahetu kontakt toiduallikaga ja toitainete omastamine kogu raku pinnaga. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja – membraan , tagavad seeneraku poolt eritavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani ja lagundavad selle lihtsamadeks ühenditeks, mis imenduvad seenerakku. Sel viisil toituvad sapotroofid.
Biotroofid aga ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide e. haustorite abil. Haustoriks nim. imijätket, mis lisaks toitainete hankimisele võib täita ka teisi ülesandeid
3. Seente tähtsus inimkonnale.
Seened orgaanilise aine lagundajatena:
Tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. Sapotroofsed seened on peamiselt surnud taimeorganismide lagundajad. Lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Puidu lagundajatena on seentel ka negatiivseid külgi. Majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga.
Kuuse- ja männijuurepess:
Eestis esineb nii kuuse- kui männi- juurepess . Haigustekitaja viljakehad moodustuvad tavaliselt kuusel just juurte all. Kui puu on maha kukkunud, levivad seene eosed tuulega laiali, värsked kännud nakatuvad ja kogu tsükkel kordub. Männil tekivad juurepessu viljakehad enamasti kuivanud tüve ümber sambla sisse.
Seened meditsiinis ja (toiduainete)tööstuses:
Pintselhalliku teatud liik on möödapääsmatu komponent sinise hallitusjuustu valmistamisel. Seeni kasutatakse veel valge hallitusjuustu, salaami vorsti ja sojakastmete valmistamisel. Paljusid seente poolt toodetud ensüüme kasutatakse toiduainete lõhna, värvi jm. omaduste parandamiseks.
Farmaatsiatööstuses kasutatakse ravimite tootmiseks mitmesuguseid seente ainevahetussaadusi e. metaboliite. Üks tuntumaid metaboliite on penitsiliin – antibiootikum , mis pärsib bakterite rakukesta sünteesi. Kõrreliste parasiidi tungaltera abil toodetakse alkaloide, mida kasutatakse nt. migreeni ja Parkinsoni tõve ravil.
Seenemürgitused:
Seenemürgistusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis kasvab nt. valge kärbseseen, mida aetakse segamini sampinjoniga. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke.
Aflatoksiinid:
Väga kantserogeensed omavahel lähedase koostisega ained, mida teatud tingimustel (kõrge temperatuur, niiskus) toodavad näiteks hallitusseened. Nad kuuluvad mükotoksiinide hulka. Looduses esineb neid vähemalt 20; inimesele kõige ohtlikum on aflatoksiin B1. Kollane kerahallik.
Ohratoksiinid :
Eriti tugev nefrotoksiline mürkaine. Satub toiduga organismi peamiselt teraviljade ja teraviljasaaduste kaudu. Rosinates on sageli avastatud kõrge saastumise tase. Teraviljad , kakao, kohv, maitseained, vein, liha.
Patuliin :
Pühjustab õuntel pruuni mädanikku. Toksiline.
Tungaltera prk:
Tungaltera toksikoosi saadakse kõige sagedamini tungaltera sisaldava jahu, kliide jne. söömisel. Kahjustab eriti rukist, harva otra või kaera. Teriste asemel arenevad tumedad seeneniitide põimikud sklerootsiumid, mille suurus on mitmesugune ja sõltub nakatunud õie suurusest .
Tsüklosporiin:
Pärsib erakordse efektiivsusega inimese immuunreaktsioone. Tsüklosporiini kasutatakse suurte organite (süda, neerud ) ja luuüdi tranplantatsioonil alates 1980-ndatest.
Seeninfektsioonid – mükoosid:
Lisaks seenmürgistustele põhjustavad seened inimesel ka nakkushaigusi - mükoose. Kõige sagedasemad mükoosid on nahahaigused . Kõige harvemini tuleb ette süvamükoose, mis on aga kõige eluohtlikumad nakkushaigused.
Inimesele allergiat põhjustavad seened:
Aerobioloogia on õhuhõljumi levimist ja koostist uuriv bioloogia haru. Jälgitakse õhus eelkõige õietolmu ja seeneeoste koguseid, sest need on olulised allergeenid .
Söögiseened:
Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta – kupatada. Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened. Kuuseriisikas , männiriisikas, kaseriisikas , kivipuravik , kasepuravik, haavapuravik , kukeseen ,
Juustude valmistamiseks kasutatvad seened:
Pintselhalliku liike kasutatakse juustude valmistamiseks (Roquefort, Camembert, Brie , Gorgonzola, Stilton jne).
Mükoproteiin.
Koosneb peamiselt seenemütseelist. Mükoproteiini oleks võimalik toota mitmesugustel jäätmetel kasutades pagaripärmi.
Endofüüdid:
Suur hulk seeni elab taimekudedes neid kahjustamata. Kaitsevad taimi seenparasiitide, putukate ja ka imetajate eest. Mõningad rohttaimed võivad sisaldada endofüüte, mis toodavad suures koguses kariloomadele toksilisi alkaloide.
Seened kui mudelorganismid bioloogiliste protsesside tundmaõppimisel:
Lihtne kasvatada Petri tassis lihtsal söötmel. Nõuavad vähe ruumi ja hoolt ning märgatavalt odavamat aparatuuri kui näiteks taimede ja loomade uurimine . Sugulisel paljunemisel tekkivaid eoseid lihtne eraldada ja kultiveerida.
Ehitusmükoloogia mõiste:
Mükoloogia rakenduslik haru. Uurib seenkahjustusi puitrajatistes.
Jaotus:

• Väljanägemist kahjustavad seened – sinetused;
  
• Tugevust kahjustavad seened - majavamm, majamädik, saunaseen;
  
• Toksiine eritavad seened.
  

Harilik majavamm:

• Ohtlikeim puitehitiste lagundaja ;
  
• Suuteline kasvama küllalt kuivades tingimustes;
  
• Väga kiire areng sobivates tingimustes;
  
• Pruunmädanik – kiire tugevuskadu;
  
• Looduslikult esineb Nepaalis.
  

Tõrje:
Ennetus

• Korralik ventilatsioon
  
• Niiskuse minimiseerimine
  
• Puitkonstruktsioonide isoleerimine niiskest substraadist
  

Võitlus

• Keemiline
  
• Nakatunud puidu eemaldmine – peab olema täielik.
  

Mädaniku tüübid:
Valgemädanik - lagundab hemitselluloosi ja ligniini . Järgi jääb valge, kiuline puidumass. Põhjustavad ainult kandseened. Kiire protsess.
Pruunmädanik – laguneb hemitselluloos ja tselluloos . Sagedasem okaspuudel. Rruunid, kuubikjad, kerged, rabedad puidutükid. Puidu tugevus kaob kiiresti. Ainult kandseened. Kiireprotsess.
Pehmemädanik - sarnane pruunmädanikule. Põhjustavad eranditult kottseened. Aeglane protsess. Võib toimuda ekstreemsetes tingimustes: külmas, kuivas, liigniiskes. Kahjustab vanu puitesemeid. Puidukaitsevahendid ei aita.
Majaseente levikut ja arengut soodustavad tingimused.
Kindel temperatuur ja niiskus. Majaseened toituvad puidus ja puidutoodetes leiduvates ainetest: tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist (olenevalt liigist).
4. Mükoriisa
Mükoriisaks nimetatakse seente ja taimejuurte kooselulisi vorme, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Seenjuur on peamine organ, mille abil taimed hangivad toitaineid ja vett.
Ehitus:
Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid.
Tüübid:
Arbuskulaarne mükoriisa (AM) - vanim mükoriisa tüüp. Seda moodustavad kõik ikkesseened. Taimedest esineb see põhiliselt rohttaimedel. Iiseloomulikuks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide esinemine taimejuure rakkudes. Need tekivad juure rakukesta ja –membraani vahele. Arbuskulaarse mükoriisa puhul ei arene juure pinnale seeneniidistikku ning taime juurekarvad säilivad. Mullas moodustab seen üksikutest hüüfidest koosneva võrgustiku. Seenehüüf tungib läbi juure rakukesta, kuid mitte läbi plasmalemma.
Ektomükoriisa - moodustab u. 3% kõikidest taimeliikidest . Enamasti puittaimed . Seentest kandseened ja üksikud kottseente liigid. Iseloomulikeks tunnusteks on seenmantel ja Hartigi võrgustik. Pärast seenemantli teket juurekarvad kaovad ja kogu kaetud juureosa ainevahetus mullaga toimub ainult läbi tiheda hüüfivõrgustiku. Seenemantlist tungivad üksikud seenehüüfid juure välimiste rakkude vahele moodustades Hartigi võrgustiku.
Mükoriisa põhitüübid:
Ektomükoriisa:
Ektendomükoriisa - Mantel on redutseerunud või puudub. Hartigi võrgustik on tavaliselt hästi arenenud, hüüfid sisenevad ka taimerakku. Lisaks mantlile ja Hartigi võrgustikule juurerakusisene kolonisatsioon . Kottseened. Paljaseemnetaimed.
Arbutoidne mükoriisa - Seenehüüfid moodustavad väga õhukese seenmantli, tavaliselt on ka Hartigi võrgustik. Kandseened. Selts kanarbikulaadsed.
Monotropoidne mükoriisa - Taimejuurte ümber on hästi arenenud mantel ja juure sees Hartigi võrgustik. Kandseened. Klorofüllita taimed, harilik seenlill. Morfoloogiline erinevus ektomükoriisast – seeneniidid tungivad taime juurerakkudesse. Füsioloogilisene erinevus ektomükoriisast – orgaaniline süsinik liigub seenest taime! Tüssajad - sümbioosi parasiidid , kes imiteerivad sümbionti, kuid ei too mingit kasu sümbioosi tegelikele osapooltele.
Endomükoriisa:
Orhidoidne mükoriisa - Seenmantlit ja Hartigi võrgustikku ei esine. Taimed on vähemalt osa elust klorofüllita, moodustavad mükoriisat erinevate kandseentega. Nii seened kui orhideed kasutavad fotosünteesivatelt mükoriissetelt taimedelt saadavat orgaanilistsüsinikku. Kandseened. Käpalised.
Erikoidne mükoriisa - Juurte ümber mullas ulatuslik mütseel, juure tippudel mantlit pole, puudub Hartigi võrgustik. Hüüfid sisenevad ka juurerakkudesse. Kottseened. Kanarbikulaadsed. Arbuskulaarse mükoriisaga sarnane - seenehüüfid kasvavad rakkude sees, kuid ei levi rakust rakku.
Kasu kooselust:
Seened varustavad taimi mullas leiduvate mineraalainetega Seened suudavad kergesti kätte saada nii mineraalset kui ka lihtsamat orgaanilist N ja P.
Kõik heterotroofsed organismid olenevad peaaegu täielikult taimset päritolu C- ühenditest . Mükoriisa-seened saavad suhkruid elustaimest vahetuse teel.
5. Riik seened Fungi
4 almahõimkonda, mis ei kuulu ühessegi hõimkonda (nende iseloomustus ja tähtsamad esindajad):
Mucoromycotina ( saprotroofid ) - Ei moodusta haustoreid. Viburitega liikuvad staadiumid puuduvad täielikult. Mittesuguline paljunemine sporangiumidega või harva klamüdospooridega. Suguline paljunemine ümarate. Must täpphallik.
Entomophthoromycotina (parasiidid või saprotroofid) - Protoplast kas hüüfina või amöboidne, võimeline oma kuju muutma. Võib moodustada tsüstiide või risoide. Koniidikandjad tõeliste koniididega. Emupsa Muscae.
Zoopagomycotina (ektoparasiidid) - Vegetatiivne keha koosneb lihtsast tallusest või harunevast mütseelist. Ektoparasiit moodustab haustoreid peremehes. Suguta paljunemine -klamüdospoorid. Suguline paljunemine sügospooridega. Amoebophilus simplex.
Kickxellomycotina (seeneparasiidid) - Parasiitsest tallusest siirduvad haustorid peremees seende. Mütseel alati vaheseintega, läätsega suletav poor. Suguta staadium. Suguline staadium sügospooridega. Kickxella alabastrina.
5 hõimkonda (nende iseloomustus ja tähtsamad esindajad):
Microsporidia – pisieosed - Väljaspool peremeesrakku moodustab paksu kesta. Mitokonder tavaliselt puudub, esineb mitosoom. Vibur puudub. Rakus liittuum, vahel ka üks tuum.
Glomeromycota - krohmseened - arbuskulaarse mükoriisa moodustajad.
Chytridiomycota - viburseened - Tallus mono -või polütsentriline rakk või koosneb hüüfidest. Esinevad elutsüklis liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga varustatud zoospoorid. Polyphagus euglenae.
Neocallimastigomycota (imetajate seedesüsteemides) - Tallus mono-või polütsentriline, anaeroobne; lagundab tselluloosi ja lõhub ligniini väiksemateks osadeks . Mitokondrid puuduvad. Suletud mitoos. Neocallimastix sp.
Blastocladiomycota – jõnksviburseened - Tallus seeneniidistikuna. Talluse alusrakk kinnitub substraadile risoidide abil. Seeneniidistikul õhukeseseinalised zoosporangiumid ja paksuseinalised puhkesporangiumid. Suguline tsükkel gametogaamiana.
Alamriik:
Dikarya - üherakulised või hüüfe moodustavad, viburita, sageli kaksiktuumne faas.
2 hõimkonda:
Ascomycota – kottseened (verev karikseen, pärmseened) - Eosed moodustuvad endogeenselt - eoskoti sees. Hõimkonna tunnuseks eoskott. Sugulisel protsessil tuumade liitumine, meioos. Enamasti järgneb veel mitootiline jagunemine. Eose ornamentatsioon määratakse eose genoomi poolt.
Basidiomycota – kandseened (vääveltorik, rooste- ja nõgiseened) - Eosed moodustuvad eksogeenselt – eoskanna (basiisdi) peal.
Kottseened:
Moodustavad pandla taolisi konkse eoskottide all. Heterotallsete kottseente viljakeha hüüfides on enamasti üks, askogeensetes hüüfides kaks ja eostes palju erinevaid tuumapopulatsioone. Pleomorfism - sugulise ja mittesugulise paljunemise vaheldumine seene elutsüklis; väga levinud kottseente hõimkonnas. On kottseeni, kellel esineb nii ana-kui teleomorf, teistel aga vaid anamorf või teleomorf. Enamik teadaolevatest mitootilistest seentest arvatakse kuuluvat kottseente hulka.
Arenenumad kottseened omavad poori organelle - Woronini kehakesi. Kui külgnev hüüf katkeb, siis Woronini kehakesed blokeerivad poori tõkestades tsütoplasma kadumise läbi katkise osa.
Olulised erinevused kandseentest:

• Kottseeni iseloomustab nii paaristuumse kui ka diploidsefaasi lühiealisus.
  
• Viljakeha koosneb valdavalt ühe eellase haploidsetesthüüfidest.
  
• Eoste autofluorestsents. Koniidid – mittesugulise paljunemise eosed.
  

Kandseened:
Neil on tuumapaaride mitootiline jagunemine organiseeritud nii, et nende homoloogilised tütarkromatiidid ei saa omavahel kokku puutuda ja somaatiline ristsiire ei saa toimuda.
Kandseente elutsüklis valdab paaristuumne faas:
Eosed moodustavad idanedes lühiealised haploidseid hüüfe. Sobivuse korral võivad kaks ühe liigi hüüfi kokku kasvada ja tuumi vahetada. Seejärel jaguneb sisselastud tuum mitootiliselt ja üks tema tütartuum migreerub järgmisse rakku. Protsessi jätkudes on peagi kõik hüüfi tuumad paaristuumsed. Tuuma migreerumise teed tähistavad hüüfi vaheseinte kohale tekkivad pandlad .
Kandseened moodustavad tavaliselt eoseid eoslehtedel või eostorukestes. Roosteseentel on alternatiivne vorm eoseid tootva pinna moodustamiseks. Ühed olulisemad surnud taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Seen elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Paljunevad: mittesuguliselt ka pungumisega (pärmid); suguliselt. Kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise kohaks, kus eosed arenevad spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, eoskandadel ehk basiididel. Iga basiidi eostugedel areneb tavaliselt neli kandeost. Eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale spetsiaalse mehhanismi abil. Enamikel kandseentel asetsevad basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn. eoslava.
Peamised tunnused:

• Pannal.
  
• Väike külgmine väljakasv seeneniidil vaheseina kohal, tekib peamiselt sugulise paljunemise käigus seoses tuumaprotsessidega.
  
• Parentosoom e. poorimüts.
  
• Eoskand e. basiid.
  

Pandla raku moodustumine:
A. Paaristuumne hüüf, nool näitab hüüfi tipu kasvu suunda.
B. Pannal kasvab taha poole, tuumad jagunevad sünkroonselt.
C. Valmis pannal.
Kõik seened, kes moodustavad pandlaid on kandseened aga kõik kandseened ei moodusta pandlaid.
Mitmekesisus:
Kasvuvorm: pärmidest seeneniidistikuni.
Kasvukoht: vees –maapinnal.
Levik: troopikast arktiliste regioonideni.
6. Hõimkond kottseened:

• Valdavalt hästi arenenud hulkrakse seeneniidistikuga seened;
  
• Seeneniidid suurema osa elutsüklist haploidsed, kaasa arvatud viljakeha (oluline erinevus kandseentest!);
  
• Paljudel esindajatel tuntud pärmistaadium pungrakkudena;
  
• Mittesuguliselt paljunevad ürgsemates rühmades somaatiliste rakkude pooldumise teel, kõrgemates rühmades koniididega;
  
• Suguline paljunemine tüüpiliselt gametangiogaamiana, ürgsemates rühmades somatogaamia.
  
• Sugulise paljunemise käigus ilmneb kaks tuumafaasi: kaksiktuumaline ja diploidne;
  
• Viljastumise järel kasvavad askogoonist välja dikarüootsed askogeensed hüüfid, mille tipmistest rakkudest paljunemise lõppstaadiumis arenevad eoskotid neis endogeenselt tekkivate haploidsete kotteostega;
  
• Pandlad tekivad väga harva;
  
• Iseloomulik viljakehade olemasolu;
  
• Eoskotid paiknevad viljakeha pinnal või sees korrapäraselt reastatuna - eoslavana või ebakorrapäraselt, hajali rühmadena;
  
• Viljakehade põhitüüpe on neli: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla ja askostrooma;
  
• Viljakehad võivad areneda otse substraadil või ka stroomades, ebastroomades või mütseelipõimikul;
  
• Paljudel esindajatel olemas seenemügarad (sklerootsiumid);
  
• Tüüpiline kottseente juures on pleomorfism;
  
• Oluliste taimehaiguste tekitajaid;
  
• Palju samblikke moodustavaid sümbiotroofe, vähem mükoriisaseeni.
  

Kolm alamhõimkonda:
Taphrinomycotina - Äärmiselt erineva ehitusega: suhteliselt komplekssed niitjad vormid, üherakulised pärmitaolised vormid. Prk. Taphrina
Saccharomycotina - Kasvab tavaliselt üksikute rakkudena, esineb pseudohüüfe või ka tõelisi hüüfe. Viljakehad puuduvad. Candida albicans.
Pezizomycotina - traditsioonilises mõistes kui viljakeha omav päriskottseen. Viljakehad võivad moodustuda üksikult või rühmiti, paikneda substraadi peal või selle sees. Eoskotid suletud viljakehas on hästi kaitstud, kuid nad vabanevad ainult viljakeha koore mehhaanilisel murdumisel. Aspergillus nidulans.
7. Hõimkond kandseened:

• Tallus valdavalt hästi arenenud hulkrakse seeneniidistikuna;
  
• Seeneniidid suurema osa elutsüklist kaksiktuumalised, kaasa arvatud viljakeha, enamasti pannaldega (viimastel suur tähtsus süstemaatikas);
  
• Haploidne faas peale kandeose idanemist lühiajaline; tuntud on ka pärmistaadium pungrakkudena;
  
• Mittesuguline paljunemine koniididega, pungrakkudega, kuid esineb väga harva;
  
• Suguline paljunemine tavaliselt somatogaamiana, harvem spermaatsiumide abil;
  
• Sugulises paljunemises ilmneb kaks tuumafaasi: kaksiktuumaline ja diploidne;
  
• Iseloomulik on dikarüootse hüüfi tipmisest rakust areneva eoskanna (basiidi) olemasolu, mis on kottseente eoskoti homoloog ;
  
• Eoskannad võivad olla ühe- (holobasiid) või neljarakulised (fragmobasiid);
  
• Erinevalt eoskotis endogeenselt tekkivatest kotteostest arenevad eoskannal eksogeenselt kandeosed, tavaliselt on neid eostugedel 4;
  
• Viljakehad (basidiokarbid, basidioomid) valdavalt olemas;
  
• Arengutüübilt gümnokarpsed, angiokarpsed või hemiangiokarpsed;
  
• Eoskannad paiknevad viljakehades enamasti eoslavana, harvem korrapäratult;
  
• Eoslavas esinevad eoskandade vahel paljudel liikidel steriilsed rakud , millel on oluline süstemaatiline tähtsus.
  

Kolm alamhõimkonda, nende peamised tunnused, paljunemine ja majanduslik tähtsus:
Roosteseened (Pucciniomycotina) - Majanduslikult kõige tähtsam rühm. Nakatumist on kerge ära tunda rauarooste värvusega eoskogumite moodustumise järgi peremeestaimel. Paljunevad suguliselt spermatisatsiooni teel. Viljakehasid neil ei teki.
Nõgiseened (Ustilaginomycotina) - Seeneniidistik taimesisene, rakkudesse tungivad iminapad . Seeneniidid pannaldega. Vaheseinad lihtpooriga. Suguline paljunemine sporiidide omavahelise ühinemise teel.
Eoslavaseed (Agaricomycotina) - Hüüfe moodustavad seened. Sugulise paljunemisega ja paljurakulise viljakehaga. Viljakehaga seotud mõisted: kübar ja jalg.
8. Samblkikud
Samblikud kui lihheniseerunud seened. Ligi pooled kõigist teadaolevaist kottseentest ja 1/6 kõikidest tuntud seenliikidest. Eestis u. 1000 sambliku- ja lihhenikoolse seene liiki. Vetikad ja tsüanobakterid kui seente sümbioosi partnerid .
Endosümbioos - primaarne ja sekundaarne endosümbioos.
Eksosümbioos - valdavas enamikes samblikest on mükobiondiks kottseen, harva – kandseen.
Fakultatiivsed samblikud:
Lihheniseerunud seened, kes soodsate keskkonnatingimuste korral toituvad saprotroofselt ning kehvades oludes leiavad fotobiondi ja moodustavad sambliku
Samblike ehitus ja paljunemine:
Ristlõikes eristatakse 4 kihti:

• ülemine koorikkiht (seeneniidid);
  
• vetikatekiht (enamasti üherakulised vetikad);
  
• südamikukiht (seeneniidid ja vetikarakud);
  
• alumine koorikkiht (seeneniidid)
  

Samblikud võivad paljuneda vegetatiivselt soreedide ja isiidide abil. Sorediidid on väikesed kehakesed, mis tekivad talluse sees ja tõusevad valmides talluse pinnale. Isiidid on talluse väljakasvud, mis levimiseks peavad talluselt lahti murduma.
Samblikutalluse morfoloogilised tüübid:
Samblike vegetatiivse keha e. talluse ehituse järgi jaotatakse nad:
a) kooriksamblikud - kasvavad tavaliselt õhukese kirme või koorikuna, mida on võimatu substraadilt tervikuna eemaldada. Ligikaudu 80% samblikuliikidest.
b) lehtsambliku - lehekujulise talluse servad on jagunenud ja ta kinnitub substraadile talluse allküljel olevate spetsiaalsete moodustise abil. Näiteks kopsusamblik ja seinakorp.
c) põõsassamblikud - koosnevad tugevasti harunenud tallusest, mis võib kasvada püstiselt või ka rippudes. Näiteks põdrasamblik, islandi käokõrv, puuhabe.
Tähtsus:
Ökoloogiliselt on samblikud mitmes mõttes oluline organismide rühm. Samblikku moodustava seene poolt produtseeritakse sadu erinevaid aineid – samblikuaineid. Osa neist ainetest mängib tähtsat rolli kivimite murenemisel, mis on mullatekke esimene etapp. Seetõttu peetakse samblike elutegevust üheks maismaataimede tekke eelduseks .
Paljud organismid kasutavad samblikke toiduks. Osa samblikke on väga tundlikud inimtegevusest tulenevate keskkonnatingimuste muutuste suhtes. Seetõttu kasutatakse neid indikaatiorliikidena õhu saastatuse hindamisel.
Inimene kasutab samblikke:

• looduskaitses bioindikaatoritena;
  
• parfümeeriatööstuses toorainete saamisel;
  
• keemiatööstuses värvainete ja indikaatorite tootmisel;
  
• meditsiinis.
  

Samblikud kui ekstreemsete kasvukohtade esmaasustajad:
Samblikke võib leida kasvamas praktiliselt kõikjalt. Neid on isegi leitud poolustelt ja kõrbetest. Samblike tavalisemad kasvusubstraadid on kivi, puukoor ja pinnas. Tihti kasvavad nad päikesele avatud pindadel, kus temperatuur võib tõusta väga kõrgele. Sellistes äärmuslikes kasvutingimustes ellujäämiseks on samblikel väljakujunenud eriline kohastumus – võime kiirelt kokku kuivada. Samblikel on väga aeglane kasv, keskmiselt 0,1-10 mm aastas.
Lihhenomeetria:
Samblike kasutamist substraadi vanuse määramisel. Samblike kasv on väga aeglane. Aastane juurdekasv ulatub maksimaalselt paari millimeetrini ja nii võib isegi kümnesentimeetrise läbimõõduga samblikukorp tegelikult olla aastakümneid või isegi sajandeid vana.
Lihhenoindikatsioon ja selleks kasutatavad samblikud:
Keskkonnasaaste (eelkõige õhusaaste) hindamine epifüütsete samblike abil.
” Tinglikult söödavad seened”-Aljona Malõseva
1.Millised seened on tinglikult söödavad:
1.kärbseseen ja hobuheinik
2. sooriisikas ja soopilvik
3.võitatik ja sooriisikas
4.kuldmampel ja tavavahelik
2.Mida põhjustab sooriisikas?
1.seedehäireid
2.Allerigiat
3.Mao-soolehäiretega mürgistust
4.Temperatuur
3.Milline seen võib põhjustada mao-soolehäiretega mürgistust või allergiat?
1..Männiriisikas
2.Võitatik
3. Kitsemampel
4.Tavavahelik
4.Millisel seenel on vürtsikas lõhn?
1.Soopilvik
2.Suur Sirmik
3.Sooriisikas
4.Punane kärbseseen
“Limatünnik”-Kristo Kesler
1. Limatünniku (sarcosoma globosum) kuivaine sisaldus?
a. 0,1 %
b. 0,2%
c. 0,3%
d. 0,4%
2. Nimeta limatünniku kaitsekategooria .
a. I kaitsekategooria
b. II kaitsekategooria
c. III kaitsekategooria
d. Ei olegi kaitse all
3. Vali limatünniku kasvupiirkonnad Eestis.
a. Saared ( Hiiumaa , Saaremaa)
b. Kagu-Eesti
c. Põhja-Eesti
d. Läänemaa
4. Vali õiged väited.
a. Limatünnik on söögiseen
b. Limatünnik on mürgine
c. Limatünnik on söögikõlbmatu
d. Limatünnik on seest sültjas
„ Seentega värvimine“- Margret Jürison
Mis värvi saab seentest lihtsamini kui taimedest?
a) Sinist
b) Pruuni
c) Punast
d) Kollast
Milliseid värvi toone saab Harilikust põdramokast?
a) Punaseid ja lillakaid toone
b) Kollaseid ja rohekaid toone
c) Sinakaid ja hallikaid toone
d) Seen ei anna värvi
Seentega värvimisel saab...
a) Ainult pruune toone
b) Ainult kollaseid toone
c) Punaseid, pruune, kollaseid ja rohelisi toone
d) Peaaegu kõiki värve
Värvimiseks sobivad seened, mis on...
a) Mürgised
b) Ussitanud
c) Vanad
d) Noored
“Kahjulike ainete sisaldus ja nende omastamine seente poolt”- Karola Kivilo
Kui palju surmavalt mürgiseid seeneliike on teada Eestis?
a) Mitte ühtegi
b) Peaaegu kõik on surmavalt mürgised
c) Vaid mõned mürgistest seeneliikidest on fataalse toimega
d) Pooled on surmavalt mürgised ja pooled peale kuumtöötlemist enam mitte
Kuidas mõjuvad psilotsübiini ja psilotsiini sisaldavad seeneliigid inimesele?
a) Mitte mingit mõju peale toitainete ei avaldu
b) Mõjuvad nagu narkootikumid - uimastavalt
c) Surmavalt
d) Tekitavad mõnel inimesel kõhulahtisust
Mis seeneliigi tarbimise järel olevat vanasti talupojad libahunte näinud?
a) Rohelise kärbseseene
b) Kevadkogritsa
c) Sooriisika
d) Tungaltera
Milline seeneliik tunnistati peale Tšernobõli tuumakatastroofi kõige enam saastunuks igal pool ning seda hakati kasutama indikaatorina?
a) Oliivpilvik
b) Võitatikas
c) Tavavahelik
d) Kukeseen
“Majavamm”- Merili Paulus
Harilik majavamm kuulub milliste seente seltsi?
- kukeseenelised
- puravikulaadsed
- pilvikulised
- murumunalised
Looduses leidub majavammi kõige enam
- Himaalaja kõrgmäestikus
- Hiinas
- Lõuna-Rootsis
- Lätis
Majavammi seeneniidistik ja viljakehad hävivad mis temperatuuril?
- +20 kraadi
- -20 kraadi
- +45 kraadi
- -45 kraadi
Majavammi arenguks vajalikud tingimused?
- miinuskraadid
- päikesevalgus
- niiskus
- kuumus
“Seeneallergia”- Kaisa Kamenik
1. Milline alljärgnevatest seentest põhjustab inimestel vereliblede kokkukleepumist ja hävimist?
a) Kühmvöödik
b) Valge kärbseseen
c) Tavavahelik
d) Kevadkorgits
2. Mis võib põhjustada seeneallergiat?
a) Seente söömine
b) Seeneeoste lendumine toas
c)Pisiseente tolmu sissehingamine
d)Seene otsene kontakt nahaga
3. Millised seened on Eestis seeneallergia peamistekspõhjustajateks?
a) Kottseened
b) Krohmseened
c) Hallitusseened
d) Söögiseened
4. Mis on hallitusseente arengu eelduseks siseruumides?
a)Ei levi üldse siseruumides
b) Kuiv õhk
c)Pidev toa tuulutamine
d) Püsivalt kõrge õhuniiskus
“Salumetsade seened”-Annika Juhkanson
Millised metsad Eestis on seente poolest liigirikkaimad?
a) madalsoometsad
b) palumetsad
c) salumetsad
d) lammimetsad
Millist järgenvatest riisikatest kutsutakse rahvakeeles ka võiseeneks?
a) kollariisikas
b) hallipiimane riisikas
c) kuuseriisikas
d) väävelriisikas
Millised järgnevatest seentest on mürgised?
a) väävelheinik
b) kuuse-käbikõrges
c) valge heinik
d) harilik metskõrges
Milline järgnevatest seentest põhjustab amanitiinmürgistust?
a) rõngata kärbseseen
b) roheline kärbseseen
c) pisarhebel
d) siid- narmasnutt
“Kasega seotud seened”- Kadi Kard
1. Mitu protsenti orgaanilistest jäätmetest lagundavad seened?
a) 70%
b) 80%
c) 90%
d) 95%
2. Millist puuseent on kasutatud ravimteena kõhuhädade korral?
a) Kase -hammaslehik
b) Must taelik
c) Tuletael
d) Must pässik
3. Mis on pruuni- ja valgemädaniku erinevused?
a) Valgemädanik lagundab ligniini; pruunmädanik tselluloosi ja hemitselluloosi
b) Pruunmädanik lagundab ligniini; valgemädanik tseuloosi ja hemitselluloosi
c) Pruunmädanik muudab puidu heledaks, kiuliseks; valgemädanik hävitab puidu koostist, tüvi kukub seetõttu kergelt maha
d) Valgemädanik muudab puidu heledaks, pehmeks ja kiuliseks; pruunmädanik hävitab puitu, mille tagajärel kukuvad tüved maha
4. Millised järgmistest seentest kasvavad mükoriisas kasega ehk kase all kasvavad seened?
a) Kasepuravik, Kase-hammaslehik, Kasepilvik
b) Kahkjas pilvik, Kasepuravik, Karvane riisikas
c) Valge puravik , Karvane riisikas, Kasekäsn
d) Must pässik, Valge puravik, Tuletael
“Haavaga seotud seened”- Marys Toomse
1. Millist haavaga seotud seent kutsutakse inglise keeles “chicken of the woods ”?
a) Haavataelik
b) Haava-tuletaelik
c) Haavapuravik
d) Vääveltorik
2. Milline riisikas on kergesti eristatav oma roosaka/lillaka värvi ja nähtavate triipude poolest?
a) männiriisikas
b) kuuseriisikas
c) haavariisikas
d) oliivriisikas
3. Kuidas teha vahet haavataelikul ja haava-tuletalikul?
a) haavataelikud on alati suuremad
b) haava-tuletaelikud on alati suuremad
c) haava-tuletaeliku viljakeha on pikalt esileulatuv, haavataeliku oma liibub rohkem puutüve vastu
d) haava-tuletaelikul on roosakas alatoon, haavataelikul lillakas
4. Mis värvi on haavapuraviku kübar?
a) Valge
b) oranžikas-punane
c) heleroheline
d) heleroosa
„Surmavate sümptomitega seenemürgituse rühmad“ – Elina Tobreluts
1. Millised mürgituse rühmad kuuluvad lühikese peiteajaga seenemürgituste rühma?
1. Muskariinimürgitus
2. Amanitiinimürgitus
3. Kopriini-alkoholimürgitus
4. Güromitriinimürgitus
2. Hallutsinogeenseid nähtusi põhjustavad seenemürgitused on …?
1. Mükoatropiinimürgitus
2. Psilotsübiinimürgitus
3. Vahelikumürgitus
4. Orellaniinimürgitus
3. Valge ja Roheline kärbseseen põhjustavad … - mis mürgituse?
1. Güromitriinimürgituse
2. Vahelikumürgituse
3. Orellaniinimürgituse
4. Amanitiinimürgituse
4. Mitu Orellaniinimürgitust põhjustavat seeneliiki on Eestis?
1. 12
2. 7
3. 15
4. 4
“Seened kultuuriloos ” - Egle Erm
1. Seeneringide laienemise kaudu on võimalik mõõta seeneniidistiku millist kasvu?
a) nädalast.
b) kuist.
c) aastast.
d) päevast.
2. Eesti pärimuses seostatakse seeneringe valdavalt ... .
a) mütoloogiliste nähtustega.
b) mütoloogiliste olevustega.
c) seentega.
d) kullaga.
3. Seeneringide seeneniidistiku aastane kasv jääb tavaliselt .... vahemikku.
a) 1 ja 2 meetri.
b) 0,1 ja 1 meetri.
c) 0,5 ja 1 meetri.
d) 2,5 ja 3,5 meetri.
4. Mis on seenering ?
a) inimese poolt kujundatud seentest moodustunud ring.
b) idanenud eosest arenenud seeneniidistik, mis kasvab keskpunktist ringikujuliselt väljapoole.
c) moodustis , mis tekib kui välk maasse lööb.
d) looduslikult esinev seentest moodustunud ring.
“Puravikulised” - Mariliis Joassoone
1. Millise mükoriisa põhitüübi moodustajad on Eesti puravikulised (v.a pipratatik)?
a) Arbuskulaarse müktoriisa
b) Ektomükoriisa
c) Monotropoidse mükoriisa
d) Endomükoriisa
2. Millised järgnevatest puravikulistest on looduskaitse all?
a) Pomerantspuravik (Leccinum versipelle)
b) Lehise-õõspuravik (Boletinus cavipes)
c) Saatana kivipuravik (Boletus satanas)
d) Kollane kivipuravik (Boletus impolitus)
3. Milline järgnevatest puravikulistest on mürgine?
a) Haavapuravik (Leccinum aurantiacum)
b) Pipratatik (Chalciporus piperatus)
c) Punajalg-kivipuravik (Boletus erythropus)
d) Kasepuravik (Leccinum scabrum)
4. Milliste puravikuliste viljakehade parasiit on Kollane üleniidik (Hypomyces chrysospermus)?
a) Kivipuravike ja tatikute
b) Kivipuravike ja sametpuravike
c) Tatikute ja sametpuravike
d) Sapipuraviku ja pipratatiku
“Mürgitusi põhjustavad ained seentes” - Carmen Kivistik
1. Milliseid organeid kahjustavad mükotoksiinid peamiselt ?
a) maksa ja neere
b) soolestikku
c) närvisüsteemi
d) tugi – ja sidekude
2. Millist toksiini leidub rohelises ning valges kärbseseenes ning on surmavalt mürgise toimega?
a) Orellaniin
b) Amanitiin
c) Aflatoksiin
d) Fumonisiin
3. Ligikaudu mitu liikimürgiseid seeni võib leida Eestist?
a) 250 liiki
b) 300 liiki
c) 150 liiki
d) 125 liiki
4. Milline hallitusseente poolt sünteesitav mükotoksiin on inimesele kantserogeense toimega?
a) Fumonisiin
b) Ohratoksiin A
c) Aflatoksiin
d) Amanitiin
“Seente poolt põhjustatud siseorganite haigused ( kopsud , maks jm)” - Ann Inger Kari
1.Kuidas anda esmaabi täiskasvanud teadvusel inimesele, kellel on seentest põhjustatud mürgistus?
a) ajada oksele jootes kannatanule sisse alkoholi
b) ajada oksele jootes kannatanule sisse leiget soolvett
c) anda kannatanule vastumürgiks alkoholi ( viina või rummi)
d) oksele ei tohi ajada
2.Mida tuleb teha seentega, mis on värskelt mürgised, et neid söögiks tarbida?
a) keeta
b) kuumutada mikrolaineahjus
c) külmutada
d) seened ei ole värskelt mürgised
3.Mis on mükoos?
a)spetsiifine mürkaine, mida seened sisaldavad või produtseerivad
b) seenemürgistus
c) seenhaigus
d) kärbseseen
4.Millistest seentest võib saada amanitiinimürgituse?
a) Kukeseentest
b) Puravikkudest
c) Tavavahelikest
d) Valgest kärbseseenest
“Surmavalt mürgised seeneliigid” - Kärt Lehis
1. Palju on Eestis surmavalt mürgiseid seeni?
a) 5 liiki
b) 6 – 7 liiki
c) 8 – 10 liiki
d) 10 – 12 liiki
2. Millist mürgitust põhjustab valge kärbseseen?
a) amanitiinimürgistust
b) mükoatropiinimürgistust
c) orellaniinimürgitust
d) güromitriinimürgitust
3. Milline neist mürgiseentest on kupatatult ka hea söögiseen?
a) Punane kärbseseen
b) Tavavahelik
c) Kevadkogrits
d) Punakas narmasnutt
4. Millist neist mürgiseentest kasutatakse tema psühhotroopsete omaduste tõttu?
a) Valge kärbseseen
b) Roheline kärbseseen
c) Punane kärbseseen
d) Kühmvöödik
“Söögiseene ja nende söödavusomadused” - Maria Heleen Hiie
1. Kuidas nimetatkse seda seene osa mida korjatakse ja süüakse?
a) Seene kübar
b) Seene jalg
c) Viljakeha
d) Terve seen
2. Mis moodsutab 90% seene viljakehast?
a) Vitamiinid
b) Mineraalained
c) Kiuained
d) Vesi
3. Milline seen on ohtlikult mürgine, kuid õigesti töödelduna muutub ohutuks?
a) Kevadkogrits
b) Kukeseen
c) Kaseriisikas
d) Austerservik
4. Millise seene kübar on ebakorrapärane, soldilis-kääruline, punakaspruun , voldiline ning mügarlik?
a) Kuuseriisikas
b) Kevadkogrits
c) Austerservik
d) Kaseriisikas
“Tööstuslikult kasvatavad seened” - Sander Erik
1.Millised on maailmas levinuimad tööstuslikult kasvatatavad seened?
A) Austerservik
B) Sampinjon
C) Kukeseen
D) Shitake
2. millised tingimused on seene kasvamiseks parimad?
a) niisked
b) kuivad
c) pimedus
D) valged
3. millised seened on tööstuslikult kasvatatavad raviseened?
A) Lakkvaabik
B) kuuseriisikas
C) kitsemampel
D)Kivipuravik
4. millist seente osa kasutatakse toiduks?
A) seene niidistik
B ) jalg
C) kübar
D) mütseel
“Riisikad” - Elis Liivaru
1. Millisesse sugukonda kuuluvad riisikad ?
a)riisikuliste sugukonda
b)pilvikuliste sugukonda
c)pilvikulaadsete sugukonda
d)kandseente sugukonda
2.Milline neist on looduskaitse all olev riisikaliik?
a)männiriisikas
b)veririisikas
c) porgandiriisikas
d) roosa riisikas
3. Kui riisika seenekübarat või- jalga vigastada eritab riisikas
a)mürkaineid
b)piimmahla
c)pärmi
d) gaase
4. Mis tekib puudel kooselus riisikatega?
a) erikoidne mükoriisa
b) arbuskulaarne mükoriisa
c)ektomükoriisa
d)monotoidne