Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Mükoloogia eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida põhjustab sooriisikas ?
  • Milline seen võib põhjustada mao-soolehäiretega mürgistust või allergiat ?
  • Millisel seenel on vürtsikas lõhn ?
  • Kuivaine sisaldus ?
  • Mis värvi saab seentest lihtsamini kui taimedest ?
  • Milliseid värvi toone saab Harilikust põdramokast ?
  • Kui palju surmavalt mürgiseid seeneliike on teada Eestis ?
  • Kuidas mõjuvad psilotsübiini ja psilotsiini sisaldavad seeneliigid inimesele ?
  • Mis seeneliigi tarbimise järel olevat vanasti talupojad libahunte näinud ?
  • Milliste seente seltsi ?
  • Mis temperatuuril ?
  • Mis võib põhjustada seeneallergiat ?
  • Millised seened on Eestis seeneallergia peamistekspõhjustajateks ?
  • Mis on hallitusseente arengu eelduseks siseruumides ?
  • Millised metsad Eestis on seente poolest liigirikkaimad ?
  • Millist järgenvatest riisikatest kutsutakse rahvakeeles ka võiseeneks ?
  • Millised järgnevatest seentest on mürgised ?
  • Milline järgnevatest seentest põhjustab amanitiinmürgistust ?
  • Mitu protsenti orgaanilistest jäätmetest lagundavad seened ?
  • Millist puuseent on kasutatud ravimteena kõhuhädade korral ?
  • Mis on pruuni- ja valgemädaniku erinevused ?
  • Millist haavaga seotud seent kutsutakse inglise keeles "chicken of the woods" ?
  • Kuidas teha vahet haavataelikul ja haava-tuletalikul ?
  • Mis värvi on haavapuraviku kübar ?
  • Millised mürgituse rühmad kuuluvad lühikese peiteajaga seenemürgituste rühma ?
  • Mitu Orellaniinimürgitust põhjustavat seeneliiki on Eestis ?
  • Mis on seenering ?
  • Millise mükoriisa põhitüübi moodustajad on Eesti puravikulised (v.a pipratatik) ?
  • Millised järgnevatest puravikulistest on looduskaitse all ?
  • Milline järgnevatest puravikulistest on mürgine ?
  • Milliseid organeid kahjustavad mükotoksiinid peamiselt ?
  • Mitu liikimürgiseid seeni võib leida Eestist ?
  • Mida tuleb teha seentega, mis on värskelt mürgised, et neid söögiks tarbida ?
  • Millistest seentest võib saada amanitiinimürgituse ?
  • Palju on Eestis surmavalt mürgiseid seeni ?
  • Millist mürgitust põhjustab valge kärbseseen ?
  • Milline neist mürgiseentest on kupatatult ka hea söögiseen ?
  • Millist neist mürgiseentest kasutatakse tema psühhotroopsete omaduste tõttu ?
  • Kuidas nimetatkse seda seene osa mida korjatakse ja süüakse ?
  • Mis moodsutab 90% seene viljakehast ?
  • Milline seen on ohtlikult mürgine, kuid õigesti töödelduna muutub ohutuks ?
  • Millised on maailmas levinuimad tööstuslikult kasvatatavad seened ?
  • Millised tingimused on seene kasvamiseks parimad ?
  • Millised seened on tööstuslikult kasvatatavad raviseened ?
  • Millist seente osa kasutatakse toiduks ?
  • Millisesse sugukonda kuuluvad riisikad ?
  • Milline neist on looduskaitse all olev riisikaliik ?
  • Mis tekib puudel kooselus riisikatega ?
 
Säutsu twitteris
Mükoloogia eksam 18.mai 2015
1. Sissejuhatus mükoloogiasse.
Mükoloogiaseeneteadus on seeni uuriv teadusharu.
Jäämees – elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael .
Keskaegsed teadmised seentest:
- seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised
- seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal
Persoon - termini „mükoloogia“ looja.
Fries - laiahaardeline seente süsteem.
Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia.
Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel .
Flemming - penitsilliini avastaja.
Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi.
2. Seente iseloomustus.
Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid.
Mõisted:
Autotroofid - organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, kasutades selleks valgusenergiat või keemilist energiat.
Heterotroof - organismid, kes saavad energiat oma elutegevuseks mõne teise organismi poolt loodud orgaanilisest ainest.
Saprotroof - surnud organismide kudedest toitujad.
Biotroofid - hangivad orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest.
Parasiit - elusa organismi arvel elav ja toituv organism.
Sümbiont - organism, kes elab tihedas kooselus teise erisuguse organismiga.
Prokarüoodid ehk eeltuumsed organismis - puudub membraaniga piiritletud tuum.
Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid - geneetiline informatsioon rakutuumas , membraaniga ümbritsetud.
Prokaarüoneeltuum .
Eukaarüon – päristuum.
Meioos - rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud.
Mitoos (seentel suletud mitoos - tuumamembraan püsib ka raku jagunemise ajal) - raku jagunemine, kus kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Elutsükli faasid - mõisted:
Haploidne – ühekordne. Meioosi tulemusena on kromosoomistik kaks korda vähenenud .
Dipoidne – kahekordne. Kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi kromosoomistikus.
Dikarüoosne ehk kaksiktuumne faas – mis igas rakus paikneb kaks ligistunud tuuma.
Teleomorf – seene sugulise paljunemise arengujärk, valmivad meiospoorid.
Anamorf - seene mittesugulise paljunemise arengujärk, valmivad mitospoorid.
Seent kõigis tema faasides kokku nimetatakse holomorfiks (steriilne seeneniidistik + anamorf+ teleomorf).
Pleomorfism - sugulise ja mittesugulise paljunemise vaheldumine seene elutsüklis. Levinud kottseente hõimkonnas ( kandseentel palju harvem).
Seente paljunemine:
Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt.
Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nim. koniidideks. Need võivad olla nii diploidsed kui ka haploidsed, ning iga koniid võib idanedes anda alguse uuele organismile.
Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad . Viljakehades arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma sama liigi eosest arenenud hüüfi. Sobivuse korral kasvavad hüüfid kokku, moodustuvad dikarüoossed (e paaristuumsed e kaksiktuumsed) hüüfid ning uued viljakehad.
Anamorfi staadium on seene leviku seisukohalt tõhusam, sest iga koniid võib anda alguse uuele isendile.
Seente parim strateegia ongi anda osa järeltulijaid suguliselt, et tekitada uusi genotüüpe kohanemaks ootamatutes ja muutuvates keskkonnatingimustes, osa aga mittesuguliselt, et kiiresti asustada leitud soodne keskkond tagades mingil alal eelised konkurentide ees.
Eosest kasvanud hüüfi rakus tuumagenoom on haploidne. Seeneeosest idanemisel moodustuv hüüf kasvab tipust. Põhimõtteliselt võib hüüfidest koosnev isend lakkamatult edasi kasvada ja levida . Harunedes võivad hüüfid moodustada laiaulatusliku võrgustiku ehk mütseeli.
Mittesugulise paljunemise korral kasutatakse eoste nimetamiseks eri termineid sõltuvalt sellest kuidas(kus) nad on tekkinud:
  • Koniid - tekivad seeneniitide tippudes või nende jagunemisel.
  • Sporangiospoor - juhul kui levised tekivad sporangiumis:

Aplanospoor - liikumatu.
Zoospoor - liikumisvõimeline ühe viburiga varustatud
Suletud mitoos:
Seente kromosoomid on jagunemise ajal nõrgalt spiraliseerunud. Tuuma DNA– kromatiin moodustab mitootilisel jagunemisel ühtse homogeense massi. Et tuumamaterjal kaduma ei läheks, selle eest kannab hoolt tuumamembraan, mis katkeb kahe tütartuuma eemaldumisel alles viimasel hetkel.
Tuumade jagunemine:
Kromosoomide paigutus ja jagunemine sõltub jagunemistüübist:
Mitoosis jagunevad kromosoomid täpselt kaheks võrdseks pooleks, tekivad võrdsed tütartuumad.
Meioosis toimub kromosoomide arvu redutseerumine ja seksuaalse reproduktsiooni käigus tekkivad rekombinatsioonid.
Seenehüüfid jagunevad enamasti vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise.
Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad – seenehüüf on sisuliselt hulktuumne rakk .
Kasv hüüfidena või üksikrakkude pungudes (pagaripärm). Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud pungumisega ning neid nimetatakse pärmseenteks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine . Nii näiteks esineb teatud tingimustes hüüfitaoline kasv ka pagaripärmil.
Eoste ja koniidide tüübid:
Eoseid nimetatakse vastavalt tekkeviisile: sügospoor (Ikkesseened- Zygomycota ); kotteos ( Kottseened -Ascomycota); kandeos ( Kandseened -Basidiomycota).
Sugulise paljunemise geenid:
Reguleerivad feromoonide ja feromoonide retseptorite produktsiooni, mis määravad rakk -rakku kokkusobivust, KUID nad reguleerivad ka raku morfoloogiat ja kasvutüüpi (raku kuju, kasvu määra, hüüfi harunemise sagedust ja nurka), st määravad seene morfogeneesi teed viljakeha ja eoslava moodustumise .
Seeneraku ehitus
Kõigil seenerakkudel esineb rakukest. Rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin .
Organellid : tuum, mitokondrid , rakumembraan , tsütoplasmavõrgustik (ER), Golgi kompleks , lüsosoomid, ribosoomid , vakuoolid. Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Seenerakus pole plastiide. Tsentriooli esinemine ainult viburiga rakke omavatel seentel.
Tsentriool – tsütoskeleti osa.
NAO on tütartuumade laialitõmbamisel tegev, ainult seenele iseloomulik organell .
Hüüfi tipmine kasv on seotud Golgi aparaadist pärit põiekeste ja plasmamembraani liitumisega. Põiekesed sisaldavad ensüüme uue rakuseina sünteesiks.
Seente toitumine:
Seente toitumise eripäraks on nende vahetu kontakt toiduallikaga ja toitainete omastamine kogu raku pinnaga. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja – membraan , tagavad seeneraku poolt eritavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani ja lagundavad selle lihtsamadeks ühenditeks, mis imenduvad seenerakku. Sel viisil toituvad sapotroofid.
Biotroofid aga ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide e. haustorite abil. Haustoriks nim. imijätket, mis lisaks toitainete hankimisele võib täita ka teisi ülesandeid
3. Seente tähtsus inimkonnale.
Seened orgaanilise aine lagundajatena:
Tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. Sapotroofsed seened on peamiselt surnud taimeorganismide lagundajad. Lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Puidu lagundajatena on seentel ka negatiivseid külgi. Majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga.
Kuuse- ja männijuurepess:
Eestis esineb nii kuuse- kui männi- juurepess . Haigustekitaja viljakehad moodustuvad tavaliselt kuusel just juurte all. Kui puu on maha kukkunud, levivad seene eosed tuulega laiali, värsked kännud nakatuvad ja kogu tsükkel kordub. Männil tekivad juurepessu viljakehad enamasti kuivanud tüve ümber sambla sisse.
Seened meditsiinis ja (toiduainete)tööstuses:
Pintselhalliku teatud liik on möödapääsmatu komponent sinise hallitusjuustu valmistamisel. Seeni kasutatakse veel valge hallitusjuustu, salaami vorsti ja sojakastmete valmistamisel. Paljusid seente poolt toodetud ensüüme kasutatakse toiduainete lõhna, värvi jm. omaduste parandamiseks.
Farmaatsiatööstuses kasutatakse ravimite tootmiseks mitmesuguseid seente ainevahetussaadusi e. metaboliite. Üks tuntumaid metaboliite on penitsiliin –
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Mükoloogia eksam #1 Mükoloogia eksam #2 Mükoloogia eksam #3 Mükoloogia eksam #4 Mükoloogia eksam #5 Mükoloogia eksam #6 Mükoloogia eksam #7 Mükoloogia eksam #8 Mükoloogia eksam #9 Mükoloogia eksam #10 Mükoloogia eksam #11 Mükoloogia eksam #12 Mükoloogia eksam #13 Mükoloogia eksam #14 Mükoloogia eksam #15 Mükoloogia eksam #16 Mükoloogia eksam #17 Mükoloogia eksam #18 Mükoloogia eksam #19 Mükoloogia eksam #20 Mükoloogia eksam #21 Mükoloogia eksam #22 Mükoloogia eksam #23 Mükoloogia eksam #24 Mükoloogia eksam #25 Mükoloogia eksam #26 Mükoloogia eksam #27 Mükoloogia eksam #28 Mükoloogia eksam #29 Mükoloogia eksam #30 Mükoloogia eksam #31 Mükoloogia eksam #32 Mükoloogia eksam #33
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Egle0 Õppematerjali autor

Lisainfo

1. Sissejuhatus mükoloogiasse.
Mükoloogia – seeneteadus on seeni uuriv teadusharu.
Jäämees – elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael.
Keskaegsed teadmised seentest:
- seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised
- seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal
Persoon - termini „mükoloogia“ looja.
Fries - laiahaardeline seente süsteem.
Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia.
Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel.
............

Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

42
docx
Mükoloogia eksam
17
pdf
Bioloogia eksam
17
doc
Üldbioloogia eksami konspekt
74
odt
Ökoloogia konspekt
15
pdf
Bioloogia eksamiks
25
docx
BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
20
docx
Mikrobioloogia I eksam
15
docx
Bioloogia eksam





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun