Bakterid ja seened (7)

SEENED.

* 1,5 miljonit liiki
* eukarüoodid
* heterotroofsed
* seenteteadus = mükoloogia.
* seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest.
- hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum
˟ rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega
* evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf
* hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel.
* seenerakkudel puuduvad kloroplastid , pole taim.
* kand - ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli ( viljakeha ), mis on palja silmaga nähtav
Seene, taime, looma võrdlus.
OMADUS
seen
taim
loom
LIIKUMINE
üldjuhul
KEST
+ ( kitiin = loomne)
+ ( ligniin + tselluloos )
- (glükokaalüks ümbris)
VÕIME PALJUNEDA
piiramatult
piiramatult
piiratud
GLÜKOOSI VARUAINE
glükogeen
tärklis
glükogeen
VARUAINED
loomsed rasvad
taimsed õlid
loomsed rasvad
AINEVAHETUS
heterotroofne
autotroofne
heterotroofne
PLASTIIDID
puuduvad
olemas
puuduvad
Seente paljunemine.
Seene paljunemine:
* suguliselt
* mittesuguliselt
mõlemal juhul eostega
Mittesuguliselt valmivad eosed koniidide ehk lülieostena (eosed kasvavad üksteise otsa) VÕI..
* diploidsed ( homoloogilised kromosoomid ; üldvalemiga 2n) või aploidsed (1 kromosoom homoloogilisest paarist)
- tüüpiline kottseentele ja pintselhallikule
.. eoslates – sporangiumites.
* alati diploidsed
Sugulisel paljunemisel moodustuvad viljakehades haploidsed eosed.
Uute seente ja viljakehade tekkeks vajalik teise seeneniidistikuga ühinemine (nt kandseened ).
Kandseened.
Eosed valmivad spetsiaalsetel eoslehtedel (nt pilvik , kukeseen), torukeste (nt puravik) või narmaste (nt põdramokk) spetsiaalsetel eoskandadel.
Eoskannad moodustavad eoslava ja igal eoskannal areneb 4 eost.
Uute viljakehade tekkeks on tähtis, et eosest arenenud seeneniidid ühineks, tekib diploidne kromosoomistik.
veel näiteid: juurepähkel, maatäht, riisikas, servik , vamm,
ehitusmükoloogia – uurib ehitusmaterjalides levinud seeni
Viburseened .
* mikroskoopilised vees elavad seened
Seente ohtlikkus.
* seente mürgitused
- mürkseente sissesöömisel võimalik saada
* mükotoksiinid – seenemürgid, mis levivad hallitusseentega
* mükoosihaigused:
- süvamükoos – organismis sees, lõpeb surmaga (krüptokokkoos)
- nahamükoos
* seened kui allergia põhjustajad
* amanitiinmürgitused – kujuneb välja neerupuudulikkus , punalibled lagundatakse
* orellanniinmürgitus
* muskariinmürgitus – vett voolab igast august, vastumürk olemas
* mükoatropiinmürgitus – vett ei anta välja
* gopriinalkoholimürgitus – soomustindik
Seente toitumisviis .
* heterotroofid = saavad vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest
* hangivad toitu kogu keha pinnaga
* lisaks veel kinnitusjätked, mida nimetatakse haustoriteks (seeneraku spetsiaalsed väljakasvud)
Haustorid jagunevad:
* saprotroof – toituvad surnud orgaanilistest ainetest (nt. puidu lagundamine)
- eritab ensüüme väliskeskkonda ning siis imab lahustunud ained tagasi
* biotroof – saavad toidu elusorganismidelt, jagunevad:
1) parasiidid – toidu hankimisega elusorganismilt teevad viimasele kahju
2) sümbiondid – elab sümbioosis peremeesorganismiga (samblikud, mükoriisa)
Mükoriisa = seeneniit + puujuur e. seenjuur (seeneniidistik ümber juure).
Seente tähtsus.
+ orgaanilise aine lagundaja
+ toit elusorganismidele
+ võimalik kasutada meditsiinis antibiootikumide tootmisel
- seentest saab ravimitööstuses eraldada penitsilliini ja tsükloporiini, mis pärsib immuunsüsteemireatsiooni, kasutatakse operatsioonides
+ seentest saab ensüüme, mida kasutakse toiduainetööstuses paksendaja + lõhnavõimendajana ja millest valmistatakse pesuvahendeid
- põhjustavad seenhaigusi
- põhjustavad toiduainete riknemist
Seente jaotus.

* ikkeseened
* kottseened
* kandseened
* viburseened
Ikkeseened.
* põhiliselt hallitusseened
* toitumiselt saprotroofid
* leidub toiduainetelt, puu- ja juurviljadelt
* mükoriisa koosseisu kuulub ka biotroofe
* paljunevad sporangiumite abil (mittesuguliselt)
* siia kuuluvad ka seened, millel puuduad rakuvaheseinad.
Näited: * musttäpphallik – rakuvaheseinteta, paljude tuumadega
* sõnnikuhallik – vajab elutsükli läbimiseks veise seedekulgla läbimist; eosed satuvad maapinnale sõnnikuga.
- hästi tugevalt arenenud fototropism (kasvavad valguse poole kaldu)
- eosla all olev viimane rakk puhetub ja viskab lõhkedes eosla eostega eemale
Kottseened.
*hallitusseened ja söögiseened
*eosed arenevad eoskottides 8-kaupa
* viljakeha kutsutakse askoseks
- viljakehade tekkeks vaja kahe haploidse seeneniidistiku põimumist
Näited: * perekond kerahallik – eosed paiknevad koniididena
- pintselhallik (penitsilliin)
* pärmseened – paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt.
Kandseened.
* peamiselt tuntud söögiseened
* põhilised sümbioosi moodustajad ja surnud puidu lagundajad
* eosed tekivad rakuväliselt
* uue viljakeha tekkeks on vajalik, et eosest arenenud hüüfid omavahel ühineksid
Näited: * perekond juurepähkel – moodustavad mükoriisa taimejuurega
* perekond tanuseen
- viljakeha ümbritseb kasvades kest, mis lõpuks puruneb ning mille eoseid levitavad kärbsed
* perekond tuletael – parasiidid ja mädandavad puitu
Viburseened.
* mittesuguline paljunemine zoosporangiumides arenevate zoospooridega
* ainsana seente hulgas esinevad viburseentel liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga (harvem kahe viburiga) varustatud staadiumid (zoospoorid, planogameedid)
* hõimkonnas 1 klass
Seened & sümbioos.
Samblik – 2 organismi kooselu
* endosümbioos (neid pole võimalik lahutada) –> sümbiondid –> mükosümbiont (seen, põhiliselt kottseened) ja fotosümbiont ( vetikas , bakter )
* seen + rohevetikas
* seen + tsüanobakter ( sinivetikas )
* samblike teadus – lihhenoloogia
Samblikel puuduvad organid , tema keha on tallus e. rakis .
Jagunevad kasvuvormide järgi:
* kooriksamblikud – pole võimalik pinnasest eraldada
* lehtsamblikud – nii ülemine kui ka alumine koorkiht, võimalik pinnaselt eraldada
* põõsassamblik – vormilt põõsjas; ripuvad/kasvavad ainult ülipuhtas keskkonnas
- seal hulgas habesamblik – eraldi rühm
Bakterid ( arhed ).
* arhede membraan sarnaneb päristuumsete omale
* bakterid on väikseimad ainuraksed organismid
Bakteri ehitus.
* katab üldjuhul limakapsel e. kihn
* alla jääb kest – ülesanded: kuju, kaitse, ainevahetus
* rakumembraan , teatud bakteritel kahekordne
* puuduvad kõik tavalised siseorganellid
* väljakasvud e. piilid on bakteri kinnitumiseks substraadile ja ka üksteise külge
* viburite arv ja asukoht sõltub liigist
* viburid on liikumiseks
* tsütoplasmas paikneb vabalt 1 rõngaskromosoom = 1 DNA
* DNA piirkond nim. nukleoid
* bakteri kromosoomis histoonid puuduvad.
* abikromosoomid e plasmiidid tekivad bakteril teatud tingimustel tema kaitseks
* plasmiid toodab valke iseenda kaitseks
* plasmiide kasutatakse inimeste jaoks ära, liita võimalik inimese geene, transgeenne organism
* gaasivakuoolide abil reguleeritakse kõrgust vees
* baktereid saab jagada kuju järgi rühmadeks:
- kokid ehk kerabakterid
˟ kahekaupa on diplokokid
˟ pikas reas streptokokid, tekitavad mädapõletikku
˟ sartsiinid kuubikuna
˟ stafülokokid e suured kobarad
- pulkbakterid e batsillid
˟ diplobatsill kahekaupa
˟ streptobatsill, kobar
˟ kokobatsill nii kera- kui pulkbakter
- spiraalsed bakterid e spirillid, lainelised
- keeritsbakterid e spiroheedid , kruvi kujuga
- punguvad ja jätketega bakterid
˟ sarnanevad seentele , võivad tekkida ka viljakehad
- niitjad bakterid, väga pikad
Paljunemine.
* paljunevad pooldudes, toimub DNA replikatsioon
* aega, mis kulub bakterikoloonia kahekordistumiseks, nimetatakse generatsiooniajaks
* niitbakterid paljunevad tükikestega
* konjugatsioon – enne pooldumist võivad bakterirakud vahetada geneetilist informatsiooni, kleepuvad kokku
* sporulatsioon e spoori teke kehvade tingimuste ületamiseks
Bakterite ainevahetus.
* omastavad toitu remootselt kogu kehaga , energia salvestatakse ATP-na
* makromolekule omastada ei suuda, bakter eraldab välikeskkonda ensüüme, mis neid lagundavad
* energia ja süsiniku allikana kasutamist nim. toitumiseks
* energiallikad ATP sünteesiks:
- päikeseenergia
- orgaanilistes/anorgaanilistes ainetes sisalduvad energia
* süsinikuallikad keha ülesehituseks:
- orgaaniliste ainete lagundamisel tekkiv süsinik
- CO2-st
* kemolitotroofid lagundavad anorgaanilist ainet
Bakterite jaotus.
Hapnikutarbimise alusel:
* aeroobsed
* anaeroobsed, kasutavad sulfaat-/nitraatioone, eraldub N2O, H2S ja/või N (teisisõnu käärimine)
Tähtsus looduses:
* süsiniku ringlemine
* nitraate tekitavad mügarbakterid, liblikõiteliste juurtel
Kasutamine inimeste poolt:
* kasutati ammu enne seda, kui neist teada saadi
* hapendamine
* käärimine
* ravimitööstus
- antibiootikumid takistavad:
˟ valgu sünteesi, streptomütsiin ja CO
˟ rakukesta sünteesi
˟ DNA replikatsiooni
˟ DNAlt RNA kirjutamist
˟ rakumembraani tootmist
- vitamiinide tootmine
- aminohapete tootmine (naatriumglutamaat)
* toidupaksendajad
* ensüümid pesupulbrites – propeaanid ja lipaasid
* orgaanilised happed
* mullastiku rikastamine
* biotõrje ( elusorganismide kasutamine teiste elusorganismide hävitamiseks)
- biopuhastid
- seenhaiguste ravi
- põllundus (kahjurite hävitamine)

reovett õhutatakse

tekib helbeline aktiivmuda

sellele settivad peale seened, algloomad , mis sellest toituvad

anaeroobsel töötlemisel moodustuvad rasvhapped, eralduvad alkoholid, süsinikdioksiid ja vesinik

moodustub metaan(?)
kloonimine – vegetatiivne geneetiliselt identsete järglaste saamine.
Normaalne mikrofloora – elusorganismidega koos elutsevad bakterid.
Inimesel baktereid kõige rohkem jämesooles. Imikutel sooles ainult piimhappebakterid.
Täiskasvanutel K-vitamiin, histidiin ja tahke toidu lagundamiseks vajalikud bakterid.
Funktsionaalset toitu süües saab neid baktereid taastada.
Funktsionaalne toit – toit, millele on lisatud inimorganismi tugevdavaid baktereid või aineid.
Inimorganismist endast eraldatud, pandud kasvama = Hellus – lactobacillus ME-3.
Patogeensed bakterid – bakterid, mis põhjustavad organismi tungides haigusi, eritades elutegevuse käigus (patogeenseid) bakteritoksiine.
Bakteri levik, kui see on organismi saanud.

veri (süüfilis = pikk peiteperiood)

lümf

närvikiud ( teetanus , botulism )

bakter ei levi, vaid levitab toksiine ( difteeria = kaasneb kõriturse ja lämbumine)
Toksiinid = reeglina mürgised valgulised ained, millel on väga spetsiifiline toime. Osa baktereid eritab toksiine oma elutegevuse käigus. Teine osa on mürgised alles pärast nende surma (lagunedes).
Inimorganismi satuvad toksiinid:
* õhu kaudu ( piisknakkus , nt tuberkuloos )
* toidu ja joogiga ( toidunakkus nt salmonelloos)
* naha-, limaskestade kaudu (kontaktnakkus, nt süüfilis)
* siirutajate kaudu (puukborrelioos), mulla kaudu (teetanus)
virulentsus – haiguse tekitaja patogeensuse aste.
Teetanus takistab lihaste lõdvestumist; satub organismi mikrohaavade kaudu.
Botulism – äge toidumürgitus, mis lõpeb närvihalvatusega. Peiteperiood 12-36 tundi. Takistab lihaste kokkutõmbeid (ka nende, mida me ise ei kontrolli, nt. hingamiselundkonna lihased)
Algab valudega lihastes ja hingates; topeltnägemine; neelamine häiritud.
Tuberkuloosi tekitajaks Kochi kepike .
multiresisdentne bakter – immuunne rohtudele.
Koolera – kõhulahtisust põhjustav äge haigus, levitajateks närilised; kasutatud biokeemilistes relvades.
Läkaköha – väikeste laste haigus. Kui inimene läbi põeb, siis enam ei nakku. Kramplikud köhahood, mis lõpevad oksendamisega. Piisknakkus. Kestab 3 perioodi (esineb kolme lainena). Haige köhib öösiti hästi kõvasti.
Selle vastu vaktsiin olemas.
inkubatsiooniperiood – periood nakkusest esimeste sümptomite ilmnemiseni.
Difteeria – haigus, mis tekib difteeriapisiku kaudu; põhjustab kõriturset; väga suur lämbumisoht.
Väiksed lapsed = nakkuskartlikud.
Viiruste tekitatud suguhaigused – nendest ei saa lahti.
Bakterite tekitatud suguhaigused – alluvad õigel ajal antibiootikumiravile.
Katku levitavad 2 bakterit (yersinia pestis; bacillus anthracis ).
Levib näriliste abil. Põhjustavad naha- ja soole- ja kopsuvormid. Antraksil rohkem kopsuvorme.
Veritsustõbi ja temperatuuri tõus on iseloomulikud.Koeaugud.
Akne – poorid ummistuvad, bakterid poorides, tekib nahamädanik.
Piimhapebakterid – lihased „käärivad“.
Soolekepike – põhjustab kõhulahtisust.
Rauabakterid, metanogeenid.
Salmonelloos – nakkushaigus , põhjustaks salmonella sugukohda kuuluv bakter. Väliskeskkonnas ääretult vastupidav.
Inimene nakatub salmonelloosi saastunud liha, lihasaaduste või muna tarvitamisel. Eriti ohtlikud linnulihakotletid, frikadellid. Sümptomid tekivad 2-3 – 12 tunni vältel. Algab külmavärinate ja kehatemperatuuri tõusuga (40 kraadi), iiveldus , kõhulahtisus. Kaitsesüstid puuduvad. Kestab haigus heal juhul 5 päeva, kui ei lõppe surmaga.
Düsenteeria – nakkus on jämesooles, enamlevinud nakkushaigus maailmas. Düsenteeriabakter eluvõimeline väliskeskkonnas 3 kuud, vees 45 päeva.Satub väliskekkonda väljaheidetega. Levitajateks kärbsed. Algab peavalu, oksendamisega. Palavik .
Kaitsevõimalused:
* vaktsineerimine
- surmatud või nõrgestatud bakteritega
- nõrgestatud või lahjendatud toksiinidega
˟ tekib aktiivne immuunvastus , organism toodab ise antikehi
- valmis antikehad
˟ tekib passiivne immuunvastus, lühiajalisem ja nõrgem
Eestis viimased Siberi katku tunnused – 1962.