Konspekt seened ja samblikud (0)

Seened
-1,5 miljonit liiki
Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed ( tuumaga ) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad ).
Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan , mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen).
Võrdlus:
Seened
Taimed
Loomad
Ei liigu
Ei liigu
Liiguvad
Kest (kitiin
Kest ( tselloloos)
Puudub (glükokalüks)
Plastiidid puuduvad
Olemas
Puuduvad
Glükogeen
Tärklis
Glükogeen
l.rasvad
Taimsed õlid
Loomsed rasvad
Heterotroof (toituvad orgaanilisest ained)
autotroof
heterotroof
Heterotroofid :
- saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ained ja kogu keha pinnaga, enamus seedimist toimub kehaväliselt (eritavad väliskeskonda ensüüme, millega nad lagundavad väliskeskkonda ja imavad siis toidu tagasi)
-biotroofid – seened toituvad seeneraku väljasopistuste abil ehk haustorite abil, elusorgaanilise aine tarbijad. Võivad olla parasiidid või sümbiondid.
Paljunemine:
-mittesuguline: - koniidid ehk lülieosed
- sporangioumid ehk eoslad
-suguliselt (kübarseened): - rakud , mis kannavad eoseid on eoskannad (igal ühel 4 eost), eoskannad kokku moodustavad eoslava . võivad tekida kandseentel kübara all (eoslehekestel), narmastel
Hõimkonnad: Ikkeseened, kottseened , kandseened, viburseened
Ikkeseened ( hallitus ): Puuduvad rakuvaheseinad, paljunemine mittesuguline (eostega), paljunemiseks moodustuvad sporangioumid ehk eoslad nt: nutthallik, kerahallik, täpphallik, sõnnikuhallik
Sõnnikuhallik on seen , mis saab kasvada ainult tingimusel kui ta on läbinud veise seedekulgla . Tal puuduvad rakuvaheseinad, hästi kujunenud välja fototropism (kasvab valguse suunas). Pauna lõhkedes pilluvad laiali seemned.
Ikkeseened on kas saprotroofid või biotroofid ja mükoriisa kooseisus. Parasiitseid ikkeseeni ei leidu.
Kottseened (hallitusseeni ja söögiseeni): Kõikidel on olemas rakuvaheseinad. Sugulise ja mittesugulise paljunemise tsükli vaheldumine . Sugulise paljunemise viljakeha on askus . Viljakehas paiknevad eoskotid 8-kaupa. Nt : liudikud
Mittesuguliselt paljunevad nad koniididega ehk lülieostega. Kerahallikud toodavad aflatoksiini, mis on mürgisematest maailmas. Kerahallikut kasutatakse pesupulbrite ensüümide tootmisel, tegemist on transgeensete seentega ehk nende sisse on viidud kuumaveeallikate bakterite bioensüüme. Pintselhallikud on hallitus seened, askust pole. Esimene antibiootikum töötati välja pintselhallikutest (penitsiliin). Mürkel, korrel, kogrits : sobivad süüa ainult noortena. Perekond jahukaste: leidub ntx tikrite peal pruuni kattena. Perekond luudik tekitab mügarike põõsalehtedel. Kaseluudik näeb välja nagu varesepesa kase otsas, aga tegelikult on kaseluudik. Pärmseened paljunevad pungumise teel, kui tingimused pole piisavalt head siis eostega. Perekond Tungalterad on ääretult mürgised ning levivad teraviljadel.
Kandseened (söögisseened/kübarseened) : iseloomulik viljakehad, paljunevad ainult suguliselt, eosed valmivad keha(raku) väliselt erilistel eoskandadel. Üldjuhul saprotroofid võib olla ka biotroofid nii parasiidis kui sümbioosis. Perekond juurepähkel (kasvavad maa sees, trühvel seentega sarnased kuid nad on mürgised, näeva välja natuke nagu kartulid ) ja maatäht(mis on väga haruldane ). Perekond Pilvik : täpset jaotust saab teha eoste kuju järgi. Perek . Riisikas: ainult sooriisikas on mürgine. Perek. Servik : seened mida inimene saab ise kasvatada, nad on saprotroofid, kes lagundavad surnud puitu. Perek. Taelik (puuseened) on kuni 4 aastat vanad.Perekond Väevlik on väga oranž, kasvab samuti puudel. Perekond Vamm (majavamm) totiub surnud orgaanilisest ainest, puidust. Perek. Tremella on väga ilusad puudel kasvavad seened, sinised ja oranžid. Perek. Kõrrerooste on põhiline kõrreliste kahjustaja ja vajab oma arenguks vaheperemeest ( kukerpuu ). Perek. Nõgiseened: on kaks liiki kõvanõed (õõnestavad viljakeha) ja lendnõed (hävitavad ära kogu viljapea).
Viburseened : seened mis vajavad kasvamiseks ja paljunemiseks vett ja eosed on varustatud viburitega
Uus viljakeha saab areneda siis kui kaks esmast seeneniiti kokku kasvavad.
Seente tähtsus
-Olulised lagundajad, miinus see, et lagundavad valimatult
-Toidu riknemine – mütotoksiinide teke
-Kompostimine
-Farmaatsiatööstuses - antibiootikumide tootmine
-Toiduainetetööstuses: hallitusjuustud, salaamivorst, sojakastme tootmiseks
-Seente toodetud ensüüme kasutatakse veel: maitsetugevdajatena, lõhnaparandajatena, õlle läbipaistvuse suurendamiseks , pesupulbrites, meditsiinis tsüklosporiini (aine, mida kasutatakse kudede äratõuke reaktsiooni ära võtmiseks) tootmiseks
-Inimese tervise ohustajatena:
-Seenemürgitused: mürgiste seente söömine, eestis ~200. Surmavalt mürgised: roheline ja valge kärbseseen, tore vöödik. Seenemürgitused võivad olla tekitatud erinevate seenemürkide poolt. Mida aeglasemalt sümptomid avalduvad seda ohtlikum ta on.
-Amanitiinmürgitus: leidub kärbseseentes, peiteaeg pikk (6-24 h), kahjustab eelkõige maksa ja neere, südamelihast, veresooni ja aju (rakumürk)
-Orellaniinmürgistus: vöödikud, pikk peiteaeg (2-17 ööpäeva), halb enesetunne, janu, kõhulahtisus, neerukahjustus
-Güromitriinmürgistus: peiteaeg (6-12 h), kevad kogrits (2x tuleb kupatada), kahjustatud maks, neerud , südamelihas
-Muskariinmürgistus: kuhik- narmasnutt , närvimürk(180mg), peiteaeg (15-30 min), higistamine , peavalu, okse , nägemishäired, aeglustunud pulss ja madal vererõhk, inimene muutub justkui kuivaks , jääb veenälga, vstumürgiks astropiin, halotsinogeen
Psilotsibiinmürgitus: närvimürk, halotsigeen, narmasnutt, sõnnikuseened, hall napsik, perek. Paljak, surmavalt mürgine
-Mükotoksikoosid: seente mürkide poolt põhjustatud mürgitused ehk ntx hallitusseente põhjustatud. Aflatoksiinid (kerahallik, tugavaim kantserogeen looduses!)
-Mükoosid ehk seenhaigused
-Pinnamükoosid: naha ja küünte mükoosid, kandidoos ehk kandidomükoos(naha, limaskestade ja siseelundite , pärmseente kahjustavat toimet tugevdab anitbiootikumide pikaajaline kasutamine. Soor on suu limaskeesta ja siseelndeid tabav seenhaigus, mis on sage imikutel, kes saavad mustade luttide või ema rinnanibu kaudu. Soor meenutab valget piimavahtu.
Samblikud
Teadus mis tegeleb samblikke uurimisega on lihhenoloogia. Tallus on samliku keha. Mulla tekke pioneerid, nad suudavad lagundada ka mineraalseid aineid. Samblikke abil saab teha bioindikatsiooni (organsimide abil keskkonna saasteaste määramine).
Samblikud elavad sümbioosis = seen + rohevetikas
= seen + tsüanobakter (mükobiont+fotobiont)
Endosümbioos on kooselu vorm, kus endosümbiont elab peremeesraku kehas või rakus.
Paljud endosümbioosid on "vältimatud" – see tähendab, et ei endosümbiont ega peremeesorganism ei saa ilma teiseta elada, näiteks maotud mereussid, kes saavad eluks vajalikud toitained oma endosümbiootilistelt bakteritelt. Eksisteerib ka endosümbioose, mis võib ühele osapoolele olla kahjulik.
Klassifitseerimisel kasutatakse mükobiondi nime.
Sümbioos - seen saab vetikalt orgaanilisi aineid ning seen annab CO2 ning pakub keskkonda, et saaks toimuda fotosüntees
Sambliku ehitus:
Ülemine koorkiht on tihedalt läbipõimunud seeneniidistik . Võib olla eraldi vetikakiht kui ka südamekiht, või need võivad olla läbipõimunud. Samblikul võib olla olemas ka alumine koorkiht.
Kasvuvormid:
-kooriksamblikud:
-näevad välja substraadi peal laikudena (puudel, kividel , aial)
-puuduvad alumised koorkihid
-pole võimalik substraadilt eraldada, mureneb enne
-kõige suurema ökoloogilise amplituudiga (mingisuguse teguri vahemik, mis on organismile sobilik) õhusaaste suhtes
-lehtsamblikud:
-neil on olemas ka alumine koorkiht
- substraadilt kasvavad üles ja välja, on võimalik aluselt eraldada
-kasvavad keskmiselt saastunud õhus
-põõsassamblikud (s.h. habesamblikud)
-alumine koorkiht kindlalt olemas
-meenutavad mini raagus põõsaid
- habesamblik
-kasvab rippuva vormina, nagu habe
-kasvab ülipuhtas õhus
Samblike paljunemine
Toimub kolmel moel:
isiididega – talluse väljakasv, mis murdub ning lendab tuulega minema ning sobivas kohas hakkab kasvama
soreedid – tekivad südamikukihis, vetika seeneniidistiku moodustised, mis väljuvad samblikust ja levivad tuulega
eosed - tekivad seeneniitidel, levivad tuulega, kui ta ei kohta vetikat siis samblikku ei arene
Mükoriisa
-arbuskulaarne:
- ikkeseen + rohttaim
- seeneniiit tungib juurerakkudesse rakukesta ja membraani vahele ja hargneb seal arbuskulaarselt e. põõsasjalt
- hargneb ainult juure sees taime juurekarvad jäävad alles, aitab taime imatud vee paremini laiali jagada
-ektomükoriisa :
- põhiliselt lehtpuudel, seos tavaliselt lehtpuude ja kandseente vahel
- ektomükoriisa - taime juure läbipõimunud seeneniidistik ja moodustab juure ümber seenmantli
- juurekarvad ei ole säilinud, toidu hankimine toimub seene abil
- seeneniidistik tungib puu juurerakkude vahele, kus ta hargneb ja moodustab Hartigi võrgustik
- kaseriisikas , kuuseriisikas, kasepuravik, haavapuravik
-monotropoidne:
- kujuneb seene ja mitte autotroofse (mitte fotosünteesiva) taime vahel
seenlill (n.ö. parasiteeriv) peab saama valmis orgaanilist ainet
-seen on vahendaja puu ja seenlille vahel
-orhidoidne:
-toituvad seene vahendusel
-kasvavad puude küljes ja seene abil hangivad puult toitaineid
Mükoriisa ehk seenjuur – taimejuure ja seene kokkukasvamine, seen annab vett ja mineraalained ja taim orgaanilisi aineid
Hüüf-niitjas pikk seenerakk
Seeneniidistik -ehk mütseel, selle moodustavad hargnenud ning pikad seenerakud ehk hüüfid
Heterotroof-toitub valmis orgaanilisest ainest
Saprotroof-toitub kogu keha pinnaga surnud orgaanilisest ainest; lagundajad
Biotroof -(seened toituvad seeneraku väljasopistuste ehk hausorite abil;) elus orgaanilise aine tarbijad
Hausor-seeneraku väljasopistus
Koniid - ehk lülieos, millega toimub mittesuguline paljunemine
Sporangium-ehk eosla , millega toimub mittesuguline paljunemine; paiknevad eospesa ülemistes tippudes
Ikkesseen-puuduvad rakuvaheseinad; mittesuguline paljunemine; moodustuvad eoslad
Kottseened- rakuvaheseinad olemas(va pärmseen);sugulise ja mittesugulise tsükli vaheldumine; söögiseened
Askus-sugulise paljunemise viljakeha, kus paiknevad eoskotid estega
Aflatoksiin-mürgiseim aine(kerahallik)
Kandseened-söögiseened; viljakehad olemas; ainult suguline paljunemine; sapotroofid või biotroofid
Viburseened-vajavad kasvamiseks ja paljunemiseks vett; eosed varustatud viburitega