Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mükoloogia eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seen, kand, mükoriisa, poor, rakk, kott, hüüfid, poori, eose, kottseen, kandseen, tallus, endo, parasiidid, poorid, viljakeha, sümbioos, saprotroof, moodustav, hüüfide, hõimkond, pärm, samblikud, mütseel, ektomükoriisa, vibur, mono, kandseente, kandseened, saprotroofid, mükoloogia, viljakehad, kottseened, süsinik, talluse, kandseentel, toituvmõlemad staadiumid. Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nim. koniidideks. Need võivad olla nii diploidsed kui ka haploidsed, ning iga koniid võib idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viljakehades arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma sama liigi eosest arenenud hüüfi. Sobivuse korral kasvavad hüüfid kokku, moodustuvad dikarüoossed (e paaristuumsed e kaksiktuumsed) hüüfid ning uued viljakehad. Anamorfi staadium on seene leviku seisukohalt tõhusam, sest iga koniid võib anda alguse uuele isendile. Seente parim strateegia ongi anda osa järeltulijaid suguliselt, et tekitada uusi genotüüpe kohanemaks ootamatutes ja muutuvates keskkonnatingimustes, osa aga mittesuguliselt, et kiiresti asustada leitud soodne keskkond tagades mingil alal eelised konkurentide ees.
Seenerakk: · rakukest koosneb peamiselt kitiinist · plastiide pole · ei ole klorofülli · väikesed lipiidivakuoolid · hüüfides on vaheseinad => tsütoplasma ja rakutuumade liikumine ühest rakust teise või hüüf on hulktuume ja vaheseinad puuduvad ning tuumad liiguvad · varusüsivesik on glükogeen (nagu loomadel) · olemas ergotserool (tsükliline lipiid rakumembraanis) · hüüf on suur hulktuumne rakk Toitumine: · heterotroofid hangivad eluks vajalikke orgaanilis ühendeid väliskeskkonnast · eritavad keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulisemaid ühendeid lihtsamateks => tähtsus ökosüsteemis: lagundavad teisi organisme · jagunevad: 1) saprotroofid toituvad surnud organismide kudedest; olulised lagundaja elus (nt. majavamm) 2) biotroofid toituvad elusatest organismide kudedest; jagunevad parasiidid (nt. küüneseen) & sümbiandid (nt
Seente ehitus ja elutegevus Enamus seeni koosneb pikkadest silinderjatest rakkudest, mida nimetatakse seeneniitideks ehk hüüfideks. Mullas, puidus ja muudel kasvusubstraatidel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad seenehüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Seenehüüfid jagunevad enamasti vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seenehüüf on sisuliselt hulktuumne rakk
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad
SEENED Hüüf pikk silinderjas seeneniit Mütseel hüüfide kogumik seeneniidistik Viljakeha paljunemisorgan hüüfid tihedalt põimunud Seente paljunemine pungumine eostega mittesuguline koniidid e. eosed(1n-hapl või 2n-diplo) idanevad uus organism suguline viljakehades 1n eosed peavad ühinema teise1n eose või hüüfiga Suguline palj: sugurakkude või hüüfide rakuplasmade liitumine. Suguta palj: vegetatiivne hüüfi jagunemine, pungumine eoseline peamine paljunemisviis seentel. Eosed e spoorid tekivad eoslates e sporangiumides. Seente toitumine: Heterotroofsed organismid toituvad valmis orgaanilisest ainest Saprotroofid toituvad surnud organismidest või nende jäänustest
SEENED. * 1,5 miljonit liiki * eukarüoodid * heterotroofsed * seenteteadus = mükoloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha),
Raku sisene sümbioos- mitokonder ja kloroplast. Bakterite tähtsus Toiduainete, biotehnoloogiliste ravimite valmistamisel. Reovete puhastamine. Inimese nahal ja sees. Head naha peal- kasutavad seda, mis pole elus. Kui head eemaldada, siis tulevad halvad, kes ei soka vahet teha elusrakkudel ja eritistel. Mida on ühist seentel (eluvorm) ja heterotroofsetel bakteritel? Toimub rakuväline seedimine. ?kas on õige? Kõik seened muna, kott, kande, nutter, ikkes. Näide ka Loe alt poolt. Kottseene viljakeha ehitus Enamasti viljakeha tekkel moodustuvate hulgatuumsete, erinevate sugurakkudena käituvate hüüfitippude ühinemisel kanduvad üle tuumad, tekivad kakstuumsed hüüfid (=askogeensed hüüfid), neil karüogaamia ja meioosi järel arenevad kotteosed (enamasti 8 kaupa). Ikkesseen mille poolest nad erinevad kott- ja kandseentest ja millistel seentel on veel samasugune niidistik ja mis riiki need seened kuuluvad.
· Seened võivad olla sümbiondid! · Esimene antibiootikum. Seened eraldavad toksiine, mis hävitavad baktereid. · Samblikud: Lihhenoloogia- teadus, mis uurib samblike · Endosümbioos- sümbioos, kus kaks sümbionti moodustavad uue organismi · Tallus- sambliku keha, pole organeid vms. · Samblikud suudavad kasvada väga viletsal pinnasel(kividel), on mulla tekke pioneerid. · Bioindikatsioon- keskkonna seisundi hindamine elusorganismide abil. · Samblik koosneb: seen + rohevetikas või seen(sümbiont) + tsüanobakter(fotobiont). Sümbioosi tekitavad peamiselt ikkesseened või tsüanobakterid ehk sinivetikad. Seen on sümbioosis heterotroof- hangib rohkem vett ja mineraalaineid, annab fotobiondile, heterotroof ei tooda orgaanilisi aineid. Vetikas toodab orgaanilisi aineid ja annab neid seeneniidistikule. · Sambliku ehitus: ülemine koorkiht on väga tihedalt põimunud seeneniidistik; südamikukiht, kus on
SEENED. Kõik seened on eukarüoodid. Enamus on hulkraksed, hulkraksete keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. Seene keha koosneb üksteise otsa paigutatud rakkudest, mis moodustavad seeneinifid. Neid katab kest-kitiin. Noorematel seentel on inifid jagatud osadeks rakuvaheseintega, mille vahel on poorid, et rakutuumad saaksid ühest rakust teise liikuda. Soodsates tingimustes inifid harunevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakk on kaetud membraaniga ja kitiinist kestaga. Rakk sisaldab mitokondreid, TPV, ribosoome ja vakuoole. PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha. Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist. Viljakehadeks on kottseentel askused. *Mittesugulisel: eosed paljunevad kas koniididel (lülieosed) või sporangiumites (eostades). Eosed võivad olla nii haploidsed kui diploidsed. Kandseentel tekivad eosed erilistel kandadel
aknal, ümbritsetud õrnade valgete karvade ja valkja tolmulaiguga klaasil; neil areneb sageli sekundaarne eos). Loomhallikulaadsed väikestel mulla- ja veeloomadel. 2. Kl. juusseened: putukate pärasoole kommensaalid. Hk. Glomeromycota Maailmas 160 liiki. Ilma sugulise paljunemiseta (seigeos leitud vaid ühel liigil), esineb partenogenees (ebaseigeos). Paljunemine klamüdospooridega. Rakuvaheseinteta niidid, kestas kitiin. Obligaatsed sümbiondid: mükoriisamoodustajad: arbuskulaarne mükoriisa (eriti rohttaimedel, ka sammaldel), eriti toitainevaeses keskkonnas. Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~2300 liiki (sh. teisseened). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2.
Juusseened): putukate pärasoole kommensaalid. Uuemate geeniuuringute põhjal on Ikkesseened ja Viburseened (koos) parafüleetilised (polüfüleetilised) rühmad. Hk. Krohmseened Glomeromycota Maailmas 170 liiki, Eestis teada 70. Ilma sugulise paljunemiseta (seigeos leitud vaid ühel liigil), esineb partenogenees (ebaseigeos). Paljunemine klamüdospooridega. Rakuvaheseinteta niidid, kestas kitiin. Obligaatsed sümbiondid: mükoriisamoodustajad: arbuskulaarne mükoriisa (eriti rohttaimedel, ka sammaldel), eriti toitainevaeses keskkonnas. Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~ 4200 liiki (sh. teisseened, v.a. samblikud). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2.
Siia alla võiks liigitada primaarsed viirused, plasmiidid ja vb ka päristuumsete kromosoomid. Vajab kindlasti teise elusorganismi olemasolu. Järgmine tase oleks eeltuumne tase, eh nö ühikraku tase, kuhu alla saab paigutada kõik bakterid, sinivetikad, plastiidid, mitokondrid, rakutuumad. Kahe membraaniga ümbritsetud ühikute evolutsiooni puu. Kui panna eeltuumseid ühikud kokku, saadakse päristuumne rakk. Edasi tulevad sümbioossed organismid. Kui erinevaid kompleksustasemeid vaadata, siis mida aste edasi, seda autonoomsemaks elemendid seal muutuvad. Tervikorganism on evolutsiooni käigus muutunud üha hägusemaks, aga ka keerulisemaks. BAKTERID 28/09/09 Esimeses 1-2 miljardit aastat valitsesid elu arhebakterid. Jälgi tollastest kemosünteesijatest ilmselt on raske leida. Pärisbakterite puhul tuleb eristada erinevad eluvorme
Arbuskulaarsed mükoriisad, arbuscular mycorrhizas - *mükoriisade üks põhitüüpe, tekivad sammaldel ja rohttaimedel ikkesseente (Zygomycota) osavõtul; iseloomulik on *arbuskulite ja *vesiikulite teke taimejuure rakkudes; varem kasutatud ka nimetust - vesikulaar-arbuskulaarsed (VA) mükoriisad või endomükoriisa. Askogeenne (seeneniit või rakk), ascogenous - kottseente (Ascomycota) *sugulise paljunemise tsüklis tekkiv spetsiaalne *kaksiktuumaline *seeneniit või rakk, mis paneb aluse ühe või mitme *eoskoti tekkele. Askogoon, ascogonium - *emasgametangium kottseentel (Ascomycota) . Askoom e. askokarp, ascoma - kottseente (Ascomycota) spetsialiseerunud *viljakeha, milles *sugulise paljunemise lõpptulemusena tekivad *eoskotid *kotteostega Askus, ascus - vt. eoskott. Ballistospoor, ballistospore - *eoskannalt aktiivselt vabanev *kandeos. Basidioom e. basidiokarp, basidioma - kandseente (Basidiomycota) spetsialiseerunud
Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivust tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. Interfaas Raku ainevahetuse põhiprotsessid toimuvad mitoosieelses interfaasis. Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks. Interfaasis algab loomarakkudes ka tsentrioolide kahestumine. Selle tulemusena on mitoosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole. Kõigi nende protsesside käigus suurenevad raku mõõtmed. Kui rakk jaguneb, on oluline, et moodustuvatesse tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Selleks toimub enne raku jagunemist DNA kahekordistumine. Mitoos Interfaasis on kromosoomid lahtikeerdunud ja seetõttu ei ole nende kuju mikroskoobis vaadeldav
2. Vetikate kiht on ülemise koorikkihi all ja ei saa piisavalt valgust et fotosünteesida SAMBLIKE ISELOOMUSTUS: 1. Aeglane kasv 2. Substraat- alus millel organismid kasvavad 3. Eriline kasvuvorm, mujal ei esine 4. Sekundaarne ainevahetus, samblikuained 5. Paljunevad: a. Talluse tükkide abil b. Soreediga- koosnevad vetikarakkudest ja seeneniitidest nende ümber, paiknevad vabalt talluse pinnal c. Isiididega- koosnevad samuti nii seen kui ka vetikkomponendist d. eostega e. suguliselt Samblikute morfoloogilised rühmad 1. Kooriksamblikud - tallus on väike, kirmena tugevalt substraadil kinni. Puudel, kividel, maapinnal. Ligikaudu 80% samblikuliikidest. 2. Lehtsamblikud - lehtja, mitmeti kõverdunud tallusega, substraadile enam-vähem ligihoidvalt kasvavad samblikud. Näiteks kopsusamblik ja seinakorp. 3
Kordamisküsimused ja vastused - seened 1. Chytridiomycota - viburseened (Chytridium, vees), ja Blastocladiomycota - jõnksviburseened (Allomyces, pinnases); nende üldine iseloomustus ja tähtsamad esindajad. Viburseened on äärmiselt väikesed, nähtavad ainult mikroskoobi all. Nad on saprotroofid vees ja märgades või niisketes tingimustes maismaal või taimede, seente ja loomade parasiidid. Tallus mono- või polütsentriline rakk või koosneb hüüfidest. Ainsana seente hulgas esinevad viburseentel elutsüklis liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga varustatud zoospoorid. Polyphagus euglenae - üherakuline seen, enamasti parasiit planktonit moondutavatel vetikatel, püüab rohevetikaid. Hõimkonna Blastocladiomycota esindajad kuulusid varem viburseente hulka. Enamik neist on saprotroofid, kes elavad vees, mullas, mudas või mitmesuguste orgaaniliste vee keskkonnas olevate jäänuste peal
Seentest veel nii palju, et neil puudub emas- ja isassugu, kuid neil on erineva füsioloogia ja erineva paaritumistüübiga hüüfid e. seeneniidid ning suguline paljunemine toimub omavahel ühilduvate hüüfide vahel. Kindlasti vaadake üle seente suguliste eoste joonised. Küsimus võib tulla ka selline, et joonise järgi peab ära tundma, millega tegu on. Kokkuvõtlikult KOTTSEENTE((Ascomycota) PALJUNEMISE kohta: Suguline paljunemine: KOTTEOS- suguline eos EOSKOTT (e. ASKUS, see on ühe või kahe rakuseinaga)- selle sees moodustuvad KOTTOESED. EOSKOTT võib moodustuda otse taime pinnal või sugulises VILJAKEHAS (e
Hüüf, mütseel. Seened koos bakteritega on looduses aineringes lagundajad.Mükoloogia on teadus seentest. Heterotroofne eluviis - nad toituvad valmis orgaanilisest ainest. Seened ei sisalda klorofülli ega suuda päikeseenergia abil anorgaanilisi aineid orgaanilisteks sünteesida. Seened pole kunagi olnud autotroofid* ega kuulunud taimeriiki. Omapärane esinemiskuju - nende olelusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakud ei moodusta kudesid ( teiste organismirühmade puhul sarnase ehituse- ja talitlusega rakkude kogumid). Eostega paljunemine. Eosed ehk spoorid on üherakulised moodustised, nende suuruseks on ligikaudu 1-350 µm (1 mikromeeter = 10-6meetrit). Aktiivse liikumisvõime puudumine, erandina on mõnedes seenerühmades eosed viburitega.
bakterid ja viirused ning mittenakkushaigusteks, mida põhjustavad ebasoodsad keskkonnatingimused ja parasiittaimed. Tekkekohtade järgi jagatakse haigused juurehaigused, tüvehaigused, okste ja võrsete haigused, viljade ja seemnete haigused, lehtede ja okaste haigused jne. Peremeestaime järgi jagatakse kuuse-, männi, lehise jne haigusteks. Haiguste välistunnused on väga mitmekesised: · Taimede närbumine seen ummistab juhtsooned, vesi ei saa liikuda, okkad kollakad, lehed longus (ka põua tõttu); · Värvimuutus; · Taimeosa deformeerumine kuju muutus; · Mädanik taimeosa lagunemine rakukestade hävimise tõttu, kahjustatud kude on pudru- või pulbritaoline; · Laiksus lehtedel, okastel erineva kuju ja värvusega seeneniitidest laigud; · Kirmetis seeneniitidest hele kirme taime lehtedel;
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik.
mütseel--hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. plasmiid--bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. plastiid--membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste. rõngaskromosoom--bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor (eos)--tavaliselt paljunemisotstarbeline rakk, kuid bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks ja ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool--taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. turgor--raku siserõhk (mis on tingitud osmoosist). viljakeha--osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Plasmiidid Plastiidid on taimele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-, kromo- ja kloroplastideks.
LIHHENOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Samblikutalluse morfoloogilised tüübid (kasvuvormid). · Põõsassamblikud · Kooriksamblikud · Lehtsamblikud 2. Samblikutalluse anatoomiline ehitus homöomeersel ja heteromeersel tallusel. Homöomeerne tallus on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega, Heteromeerne tallus ("tüüpilised" samblikud) on mitmekihiline: koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). 3. Samblike vegetatiivne paljunemine. Vegetatiivne paljunemine toimub tallusetükikeste või spets. vahendite (soreedide, isiidide) abil. Mõlemad samblikukomponendid levivad koos. 4. Samblike eoseline paljunemine. Kottsamblike täielik arengutsükkel eoselise paljunemise puhul. 1. Samblikutallus viljakehadega, mis sisaldavad kotteoseid 2. Kotteosed vabanevad ja levivad õhu või vee abil 3. Kotteosed satuvad soodsatesse tingimustesse, idanevad 4. Idanenud eostest arenevad seenehüüfid 5. V
..................................................................................................................7 4.SEENED INIMESE TERVISE JA ELUKESKKONNA OHUSTAJATENA...............................8 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................10 SISSEJUHATUS Enamik seen koosneb pikkadest silinderjatest seeneniidtest ehk hüüfidest. Mullas, puidus ja muudel kasvupindadel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab vilakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Enamasti jagunevad seened vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu.
Kuna seedimata saagi hulgas võis esineda ka teiste molekulide seedimisele spetsialiseerunud heterotroofe (kolooniast lahti kistud poolsurnud isendeid), siis nende kromosoomi (osaline) seedimata jäämine võis anda tekkinud kompleksile tunduvalt parema toidu kasutamise võime. Saakorganismide kromosoomide (osaliselt) seedimata jätmine kujunes seega kasulikuks fagotsüteerivale bakterile. Lõuna seedimata jätmise tulemusena tekkis hulgakromosoomne rakk. Kuna fagotsüteerivad bakterid olid ilmselt valdavalt saprotroofsed ja vaid harva õnnestus neelata teine elus bakter, siis polnud ka karta rakkude liigset saastumist võõraste geenide- kromosoomidega. Esmapilgul ebardlike monstrumite ellujäämist võimaldas vaenlaste puudumine nende elupaigas. Ka omasuguseid oli esialgu vähe. Sellise eduka hulgakromosoomse bakteri jagunemise seisukohalt oli oluline kõigi kromosoomide
Kuna seedimata saagi hulgas võis esineda ka teiste molekulide seedimisele spetsialiseerunud heterotroofe (kolooniast lahti kistud poolsurnud isendeid), siis nende kromosoomi (osaline) seedimata jäämine võis anda tekkinud kompleksile tunduvalt parema toidu kasutamise võime. Saakorganismide kromosoomide (osaliselt) seedimata jätmine kujunes seega kasulikuks fagotsüteerivale bakterile. Lõuna seedimata jätmise tulemusena tekkis hulgakromosoomne rakk. Kuna fagotsüteerivad bakterid olid ilmselt valdavalt saprotroofsed ja vaid harva õnnestus neelata teine elus bakter, siis polnud ka karta rakkude liigset saastumist võõraste geenide- kromosoomidega. Esmapilgul ebardlike monstrumite ellujäämist võimaldas vaenlaste puudumine nende elupaigas. Ka omasuguseid oli esialgu vähe. Sellise eduka hulgakromosoomse bakteri jagunemise seisukohalt oli oluline kõigi kromosoomide
3. Kirjelda viiruste ehitust? Täpsusta! - genoom - DNA või RNA - kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruste paljunemise etappe. 1.raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused. - replikatsiooni - regulaator - struktuur 6. Kuidas valivad viirused endale peremeesrakku? viirus kinnitub rakumembraani küljes olevatele retseptoritele tänu antiretseptoritele mis tunnevad õige raku ära 7. Kirjelda, kuidas erineva ehitusega viirused nakatavad rakku? - ilma ümbriseta -> otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel - ümbrisega -> sulandub raku sisse ümbrise abil 8
seened mitte parasiitsed seened. elusaid kudesid asustada, aga sissetung ei Saprotroopsed seened pääsevad puusse lõpe koloniseerimisega. Seenhaiguste juurevigastuste, oksakohtade kaudu. sümptomid: puu kiratsemine ja kuivamine Kandseened: torikulaadsed seened suudavad jne. Esimedes sümptomid ei pruugi olla tegutseda aeroobses keskkonnas. surmavad. Seen toitub hüüfidega. Seente Anaeroobses keskkonnas on puidu elutsükkel: A)joonis: 1)Zoospoorid, mädanemise kiirus ääretult väike ja seda sporangiospoorid, koniidid, keamüdospoorid tekitavad anaeroobsed bakterid. Kottseened 2) Suguta paljunemine- geneetiliselt identne võivad ka puitu lagundada. Puitu nakkusallikas massiliseks
Meie kliimavöötmes on suuteline arenema ainult hoonetes, lähim vabas looduses esinenud juhtum on kinnitamata andmetel Tsehhi Vabariigis. Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väiksesed ja üksikuna paljale silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad-linnud ja ka inimesed kergesti eoseid suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobimatutesse kohtadesse. Samuti võib harilik majavamm levida viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise. (Kalamees, 2000) Joonis 1. Majavamm Männi-mädiknahkis viljakeha on harilikule majavammile sarnane: liibuv, kilejas, algul
Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigused ning ebasoodne keskkond) nakatunud taimes on häiritud assimilatsioon ja kloroplastide normaalne funktsioon. Tavaliseim värvimuutus on roheliste taimeosade kolletumine klorofülli vähenemise tõttu. 3
vigastused; suurem kahju tekib aga sellest, et need haavandid pakuvad mädanikutekitajatele kohest sissepääsu. Puidumädanikku tekitavad nn kõrgemad seened saavad alguse eosest e spoorist. Sobivale kasvupinnasele e substraadile langenud eosest idaneb seeneniit e hüüf, mis koosneb pikkadest voolikukujulistest rakkudest. Puusse tungides eritab see ensüüme, mis muudavad puidurakkude seintes olevad ained lahustuvaks ning need imenduvad seeneniiti niiviisi seen toitub. Seeneniitide kasvades ja harunedes moodustub puidu sisse seeneniidistik e mütseel. See areneb varjatult ning märkamatult aastaid, kuni ükskord ilmuvad puutüvele seene viljakehad: taelikud, torikud, pessud jm. Need koosnevad tihedasti põimunud seeneniitidest ning moodustuvad vaid paljunemiseks. Viljakeha allküljel asub selle tähtsaim osa eoslavakandja e hümenofoor, mis on sagedamini moodustunud püstistest torukestest,
orgaanilisi aineid -taimed. Suhkrute koostisse kuulub alati süsinik, vesinik, hapnik. Glükoos- C6 H12 O6. Organismi poolt kasutatavaid suhkruid on kolme tüüpi: 1.) Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Molekul koosneb kuni 6-est süsinikuaatomist. Vees väga hästi lahustuvad. Värvusetud. C5 H10 O5-pentoossuhkrud. Riboos, desoksüriboos. Olulised nukleiinhapete molekuliehituses. C6 H12 O6-hekoossuhkrud. Glükoos, fruktoos. Nende lagundamisel saab organismi rakk esmase keemilise sideme energia. 2.) Oligosahhariidid madalmolekulaarsed liitsuhkrud. Molekul koosneb kahest või kolmest lihtsuhkru molekulist. Vees lahustuvus on mõne võrra aeglasem. Sahharoos- peedi- , roosuhkur. Kõige tavalisem toidusuhkur. Linnasesuhkur ehk maltoos. Õlle tootmisel. Laktoos ehk loomne suhkur, piimasuhkur. 3.) Polüsahhariidid ehk kõrgmolekulaarsed liitsuhkrud. Moodustuvad neljast või enamast lihtsuhkru molekulist
Viimase aastakümne jooksul on neid uusi meetodeid rakendades tehtud jahmatavaid avastusi, mille hulka kuulub ka seente liikidevahelise hübridisatsiooni võime (Schardl & Craven, 2003). Seeneriigis valitsevad haploidid, vahel küll dikarüootsel viisil. Kui inimesel saavad ema munarakk ja isa seemnerakk kokku, siis seeneeosed, munaraku ja seemneraku ekvivalendid, idanevad eraldi hüüfideks. Tavaliselt peetakse seeneks selle viljakeha, tegelikult on seen ise aga maa all ja ajab seal oma niidistikku laiali. Nõiaringis kasvavad seened on tegelikult kõik üks ja sama seen, selle erinevad viljakehad. Nagu õunapuu ja õunad. Teineteise äratundmiseks võivad kaks ühetuumsete rakkudega hüüfi kasutada feromoone. Seejärel võib toimuda midagi sellist, mida me oleme harjunud seksiks pidama. Kui hüüfide tuumadel on erinev nn paarumisfaktor, siis moodustatakse nende vahele torujas kanal, mille
Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. 3
annaabi.ee 
