Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seened, mükoriisa, samblikus (1)

3 HALB
Punktid

Seened
  • päristuumsed organismid
  • nii ainu- kui hulkraksed
  • mikroskoopilised
  • heterotroofid – ei tooda ise toitaineid
  • ei sisalda klorofülli => ei fotosünteesi
  • ~1,5 miljonit liiki
  • ei ole ei loomad ega taimed => eraldi liik: seened
  • mükoloogia – teadusharu, mis uurib seeni

Välisehitus:
  • koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud )
  • mütseel e. seeneniidistik – harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum;

headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld ...)
  • viljakeha – tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum
    • sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed
    • koosneb kübarast ja jalast
    • eosed valmivad kas eoslehtede või torukeste pinnal

Seenerakk:
      • rakukest koosneb peamiselt kitiinist
      • plastiide pole
      • ei ole klorofülli
      • väikesed lipiidivakuoolid
      • hüüfides on vaheseinad => tsütoplasma ja rakutuumade liikumine ühest rakust teise või hüüf on hulktuume ja vaheseinad puuduvad ning tuumad liiguvad
      • varusüsivesik on glükogeen (nagu loomadel)
      • olemas ergotserool (tsükliline lipiid rakumembraanis)
      • hüüf on suur hulktuumne rakk

Toitumine:
  • heterotroofid – hangivad eluks vajalikke orgaanilis ühendeid väliskeskkonnast
  • eritavad keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulisemaid ühendeid lihtsamateks => tähtsus ökosüsteemis: lagundavad teisi organisme
  • jagunevad:

  • saprotroofid – toituvad surnud organismide kudedest;
    olulised lagundaja elus (nt. majavamm )
  • biotroofid – toituvad elusatest organismide kudedest;
    jagunevad parasiidid (nt. küüneseen) & sümbiandid (nt. puu ja seen )
    Paljunemine:

  • vegetatiivne – seenerakust eraldub uus organism (pärmseen => pungumine ); 1st rakust 2
  • eoseline – eosed valmivad spetsialiseerunud hüüfidel või eoslates e. sporangiumites ( kõige efektiivsem)
    • suguline paljunemine – arenevad viljakehad , kus tekivad haploidsed (kõiki kromosoome on ühes korduses) eosed, mis peavad leidma teise haploidse eose või sellest arenenud mütseeli, et tekitada diploidne organism (uus seen)

    Tunnus
    Taim
    Seen
    Loom
  • rakukest
    koosneb tselluloosist
    kitiinist
    pole (v.a. munarakk )
  • varusüsivesik
    tärklis
    glükogeen
    glükogeen
  • tsentrioolid
    pole
    osades on, osades pole
    on
  • põhipigment
    klorofüll
    palju erinevaid
    melamiin
  • tsükliline alkohol membraanis
    fütosterool
    ergosterool
    kolesterool
  • plastiidid
    on (3 tükki)
    pole
    pole
  • ainevahetus
    autotroofne
    heterotroofne
    heterotroofne
  • toitumisviis rakutasandil
    osmootne ( osmoosi teel)
    osmootne
    osmoos ; fago- ja pino -tsütoos
  • paljunemine kunst.- tingimustes
    piiramatu
    piiramatu
    Piiratud (v.a. healoomulised kasvajad)
    Valgemädanik – saprotroofne;
    • lagundav tavaliselt lehtpuupuitu;
    • lagundavad ligmiini;
    • tekivad (valged) kiud

    Pruunmädanik – saprotroofne;
    • lagundab okaspuupuitu;
    • lagundab tselluloosi;
    • tekivad kuubikud

    Ektomükoriisaseened – seenerakud lähevad taimerakkude vahele (mitte sisse)
    Seente tähtsus:
    • lagundavad surnud organisme
    • toiduainetööstuses (seente poolt toodetud ensüüme kasutatakse toiduainete lõhna ja värvi parandamiseks; nt. lipaas – pesupulbri koostises)
    • farmaatsias – antibiootikumide tootmiseks (penitsiliin)
    • toiduks
    • kompost

    Seente kahjulikkus:
    • seenhaigused (nt. küüneseen => nahamükoos- organismi peal)
    • mükotoksiin – mürgised ained, mida seened toodavad

    => mükotoksioos- hallitusseen põhjustab
    • põhjustavad mürgitusi- (nt. punane kärbseseen)
    • põhjustavad toiduainete hallitamist
    • lagundavad ehitisi (nt. majavamm)
    • tekitavad allergiat (nt. vamm )
    • mükoos – seennakkushaigus => süvamükoos- organismi sees (nt.pärmseen)

    4 hõimkonda:
  • Ikkeseened – mütseelis enamasti vaheseinad puuduvad
      • paljunevad sporangiumites valminud eoste e. koniidide abil
      • sporangiume kandvad hüüfid on alati suunatud valguse poole - fototropism
      • nt. käpphallik (tekitab hallitust), perekond sõnnikuhallik

  • Kottseened – kõige liigirikkam ja mitmekesisem
      • mütseelis hästiarenenud vaheseinad
      • mittesuguline paljunemine toimub koniidide abil
      • suguliseks paljunemiseks vajalik eoskott e. askus , kus sees on eosed (8 kaupa)
      • nt. pärmseen; pintselhallik , kerahallik, punaliudik
      • viljakehad on mürkelil ja kogritsal
      • parasiitkottseened: jahukaste, sitikaseen , kaseluudik, tungaltera

  • Kandseened – kõige enamtuntud
      • kõige tähtsamad lagundajad
      • suguline ja mittesuguline paljunemine
      • sugulisel paljunemisel tekib eoskand e. basiid, mille peal tekivad eosed (eosed + basiid= eoslava )
      • haploidne kromosoomistik
      • nt. punane kärbseseen, pilvik, riisikas , taelik ( puuseen - kasvab alt), vamm, väävlik, tatik , kõrrerooste, tuletael (puuseen- kasvab ülevalt)

  • Viburseened – tavaliselt vaheseinteta; hulktuume seeneniit
      • kerajas rakk (kui seeneniiti pole)
      • tavaliselt saprotroofid või taimede/seente/loomade parasiidid

    Samblikud :

    seen + tsüanobakter = samblik
      • enamus mükobionte kuulub kottseente hulka
      • toodab mineraalaineid ning annab neid fotobiondile
    • fotobiont – samblikku moodustav rohevetikas või tsüanobakter
      • fotosünteesivad!!
      • toodab orgaanilisiühendeid
      • tsüanobaket annab ka lämmastikku (N)
    • samblikel pole organeid
    • tallus – vegetatiivne keha, millel puuduvad juured, varred ja lehed
      • ehituse alusel jagatakse:
    • kooriksamblik – kasvavad õhukese kirme või koorikuna (nt. liudsamblik)
    • lehtsamblik – tallus lehekujuline;
    • servad jagunenud hõlmadeks;
    • kinnitud substraadile tallusel alaküljel olevate spetsiaalsete moodustiste abil
    • (nt. vagu -lapiksamblik)
    • põõsassamblik – tallus tugevasti harunenud;
    • kasvab rippudes või püstiselt
    • (nt. põdrasamblik või erivorm -habesamblik)

    Ehitus:
    • ülemine koorkiht => vetikakiht => südamikukiht => alumine koorkiht
    • ülemises ja alumises koorkihis tihedalt hüüfe

    Paljunemine:
    • vegetatiivne:

  • soreedide abil – tekivad talluses, hiljem tulevad pinnale
  • isiidide abil – tallusel tekivad väljakasvud, mis sealt tahti murduvad
    • mükobiont võib tallusel moodustada ka vijakeha, kus arenevad eoskotid koos eostega
    • samblikud kasvavad peaaegu igal pool
    • tavaliselt on substraadiks kivi, puukoor või pinnas
    • samblike puhkeseisund => kui samblik kuivab ära
    • kasvavad aeglaselt; on väga vanad

    Tähtsus:
    • osalevad mullatekkes – seene osa (mükobiont) toodab samlikuaineid, millest isa aitavad kive murnedada (mullatekke I etapp)
    • aitavad varustada mulda lämmastikuga
    • samblikud on toiduks
    • teatud liike kasutatakse bioindikatsiooniks- nt. õhu saastatuse hindamiseks (lihhenoindikatsioon)

    põõsassamblik – ainult puhtas
    lehtsamblik
    koorikasmblik – ka saastatud kohtades
    roheline kirme => vetikas e. pleurokokk – väga saastatud kohtades
    Mükoriisa
    • seenjuur = seene ja taime kooselu; seen + taim;
    • kasulik mõlemale
    • seen annab taimele vett ja toitained ning kaiteb taime juureparasiitide eest
    • seen saab taimelt vastu org.ühendeid ja vitamiine

    4 tüüpi:
    1) arbuskulaarne – endomükoriisa
    – esineb ikkeseentel: ikkeseen + rohttaim (sammaltaim v. sõnajalgtaim)
      • seeneniidid (hüüfid) tungivad taime rakukesta ja rakumembraani vahele
      • arbuskul – hargnenud seeneniidimoodustis
      • taime juured jäävad alles

    2) ektomükoriisa
    – peamiselt kandseened, aga ka mõned kottseened; puittaimed ka
      • seeneniidid tungivad taimerakkude vahele => moodustavad Hartigi võrgustiku
      • ümber juure olev seenvõrgustik on seenmantel
      • taimel on juurekasvud hävinud ning toitu saavad ainult seeneniidistiku abil

  • monotropoidne mükoriisa
      • seen + mittefotosünteestiv taim
      • nt. seenlill
      • taim sõltub kogu oma elu ainult seenest => saab sealt kõik eluks vajalikud ained
      • parasiitlik kooselu

  • orhidoidne mükoriisa
      • seen + orhideeline e. käpaline
      • orhidee ei saa üldse seeneta hakkama
      • parasiitlik kooselu

  • Seened-mükoriisa-samblikus #1 Seened-mükoriisa-samblikus #2 Seened-mükoriisa-samblikus #3 Seened-mükoriisa-samblikus #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liisilii Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Bakterid ja seened
    8
    doc

    Bakterid ja seened

    rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul KEST + (kitiin = loomne) + (ligniin + - (glükokaalüks tselluloos) ümbris) VÕIME piiramatult piiramatult piiratud PALJUNEDA GLÜKOOSI glükogeen tärklis glükogeen VARUAINE

    Bioloogia
    Konspekt seened ja samblikud
    5
    docx

    Konspekt seened ja samblikud

    Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad

    Bioloogia
    IV töö - seened ja samblikud
    2
    docx

    IV töö - seened ja samblikud

    IV töö - seened · Hüüf- seenerakk · Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. · Seeni on ca 1,5milj liiki. · Seened koosnevad seenerakkudest. On olemas hiidrakud ja hulgirakud. · Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole, võib olla vakuoole- võib leida neilt seentelt, kes kasvavad vees).

    Bioloogia
    Mükoloogia eksam
    42
    docx

    Mükoloogia eksam

    ka üksikrakkude pungumisega (pagaripärm). Seeneraku ehitus, vakuoolid, glükogeen, kitiin kui seente rakukesta peamine ehitusmaterjal. Homotallism kui taandareng - sugulise paljunemisega seotud geenide kaotsiminek. Paraseksuaaltsükkel pintselhalliku näitel, somaatlilse ristsiirde sagedus ja kasu penitsiliini tootmisel. Seente suur plastilisuse ja kiire kohastumisvõime on tagatud sugulise ja suguta tsükli vaheldumise ning paraseksuaaltsükliga. Seente tähtsus inimkonnale. Seened orgaanilise aine lagundajatena. Saprotroof (puidu lagundamine metsatööstuses) biotroof -parasiit -sümbiotroof *Süsinikdioksiid vabaneb atmosfääri *Lämmastik jt. ühendid mulda *mulla ülemine 20 cm horisont sisaldab hektari kohta 5 tonni seeni ja baktereid Kuuse- ja männijuurepess. •Kuusel haigustekitaja viljakehad moodustuvad tavaliselt juurte all. •Pindmise juurekavaga kuusk murdub.

    Mükoloogia
    Mükoloogia kordamisküsimused
    19
    docx

    Mükoloogia kordamisküsimused

    Mükoloogia kordamisküsimused ∙ Seente määratlemine – mille järgi eristuvad seened teistest organismirühmadest. Seened on: 1) eukarüootsed 2) eoseid moodustavad 3) klorofüllita (heterotroofsed) 4) absorptsiooni teel toituvad 5) suguliselt või mittesuguliselt paljunevad 6) pikad torujad rakud e hüüfid e seeneniidid ∙ Seente positsioon eluslooduse süsteemis (elupuul). Kuulumine opistokontide hulka. Seened on loomadega – opistokondid lähemalt sugulased kui taimedega. Loomateadlaste arvates võis nende ühine eellane olla paljuski sarnane teatud koloniaalsetele protistidele ja elas vees. ∙ Kirjeldatud ja seni kirjeldamata seeneliikide arv. Ühtekokku arvatakse maailmas olevat 1,5 miljonit seeneliiki, millest teadus on siiani kirjeldanud ainult ligikaudu 70 000 liiki ∙ Seente erinevad kasvuvormid - seeneniidid, pärmirakud. Nende kasvamise eripärad.

    Mükoloogia
    Seened
    1
    docx

    Seened

    Saprotroofid ­ toituvad surnud organismidest või nende jäänustest Biotroofid ­ toituvad teiste organismide elusatest rakkudest saadavast orgaanilisest ainest Parasiidid ­ elavad ja toituvad elusatel organismidel ning põhjustavad neil haigusi Sümbiondid ­ moodustavad koos vetikarakkudega samblikke ja osa moodustab kõrgemate taimedega mükoriisat · Seened omastavad toitaineid kogu raku pinnaga. · Toitained sisenevad rakku adsorptsiooniga. Selleks on seentel õhuke rakukest ja membraan, mis lasevad läbi teatud toitaineid. · Seened eritavad mulda aktiivseid aineid ­ ensüüme, mis lagundavad keerukamad molekulid väiksemateks ja need saavad imenduda. · Parasiitidel on imijätked e haustorid(muundunud hüüfid). · Hüüfid kasvavad pidevalt sinnapoole, kus on rohkem toitaineid.

    Bioloogia
    Seened
    2
    docx

    Seened

    seeneniitidest e hüüfidest. Seene keha koosneb üksteise otsa paigutatud rakkudest, mis moodustavad seeneinifid. Neid katab kest-kitiin. Noorematel seentel on inifid jagatud osadeks rakuvaheseintega, mille vahel on poorid, et rakutuumad saaksid ühest rakust teise liikuda. Soodsates tingimustes inifid harunevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakk on kaetud membraaniga ja kitiinist kestaga. Rakk sisaldab mitokondreid, TPV, ribosoome ja vakuoole. PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha. Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist. Viljakehadeks on kottseentel askused. *Mittesugulisel: eosed paljunevad kas koniididel (lülieosed) või sporangiumites (eostades). Eosed võivad olla nii haploidsed kui diploidsed. Kandseentel tekivad eosed erilistel kandadel. Igal eoskannal tekib 4 eost, eoskannad kokku moodustavad eoslava

    Bioloogia
    Mükoloogia eksam
    33
    doc

    Mükoloogia eksam

    Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia ­ seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees ­ elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus.

    Bioloogia




    Kommentaarid (1)

    ES profiilipilt
    ES: abi oli
    21:40 12-04-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun