Bioloogia küsimused IV töö 1. Selgita tsentrosoomi ehitust ja ülesannet. Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest.Tsentrosoom paikneb rakutuuma läheduses. Moodustab rakujagunemisel kääviniite. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. 2. Millised organellid on taimerakkudele ainuomased? Rakukest, vakuoolid, plastiidid ( rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ,värvusetud leukoplastid ) 3. Kirjelda rakukesta ehitust. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Kesta läbivad poorid mille kaudu toimub raku ainevahetus.Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne, raku vananedes kest pakseneb, poorid ahenevad. 4. Rakukesta tähtsus. Raku ja kogu taime toestamine, tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. 5. Plastiidie ehitus ja nende ülesanded. ...
5 p A.Eukarüoot ja prokarüoot Eukaeüoot on päristuumne aga prokarüoot on eeltuumne......... B. Ainurakne ja hulkrakne .......................................................................................... C. Biotroof ja saprotroof ............................................................................................. D. Hüüf ja mütseel Hüüf on seeneniit aga mütseel on seeneniidistik.................. E. Pärmiseen ja pilvik Pärmiseen on ikkeseen aga pilvik on kandseen.................... 8. Märgi rakke võrdlevasse tabelisse X kui nimetatud rakustruktuur on rakus olemas. 7p Rakustruktuur Loomarakk Seenerakk Taimerakk Tsütoplasma X X X Mitokondrid X X X
religioosseid rahutusi. Mis põhjustab selle toksikoosi tekke? Kes on see kuulus maalikunstnik, kes maalis üksikasjalikult üles selle haiguse sümptomid? Tungalteratoksikoosi saavad loomad aga ka inimene tungaltera (sisaldava jahu, kliide jne.) söömisel. Toimeaineteks on tungalteras sisalduvad ergotoksiin, ergotamiin, ergometriin, türamiin, histamiin jt. toksilised ained. Kunstnik: Pieter Brueghel the Elder 13. Nimeta üks kott- ja üks kandseen, keda on kasutatud amputeerimisel verejooksu peatava vahendina - tuntud kui „Fungus chirurgorum“. Tuletaela Fomes fomentarius (Agaricomycetes) ja kott-murukarikat Calvatia utriformis (Agaricomycetes) on kasutataud verejooksu peatava vahendina - tuntud kui „Fungus chirurgorum“. 14. Mis on dermatofüütia? Dermatofüütia on pindmine infektsioon nahas, karvades ja küüntes, mida tekitavad aeroobsed seened ehk dermatofüüdid
Phytophtora cinnamomi Merlin-Hans Hiiekivi · 2) Nimetada, millise mikroorganismiga on tegu (seente puhul too välja, kas kottseen, kandseen, ikkesseen, viburseen või seenetaoline organism). Taksonoomia · Hõimkond: Heterokonta(stramenopiilid) · Klass: Oomycetes(munaseened) · Selts: Pythiales · Sugukond: Pythiaceae(tõusmepõletikulised) · Perekond: Phytophthora · kuulub Eukaryota (eukarüootide) ehk päristuumsed organismid. · hõimkond Oomycota (munasseened), · Biotroop · juurepatogeen · Põhjustab peremeestaimedel juuremädanikku ja äkksurma Kastanid,
VILJUMINE Esimine viljumine algab 5ndal nädalal peale nakatamist või 2-3 nädalal peale turbaga katmist. Seejärel hakkab viljumine toimuma nädalase intervalliga kuni 10nda nädalani. Siis toimub tühjendamine ja desinfitseerimine. 12. IGAVESED TEISED Teised seened puidul : 1. Lõuna-põldseen Soojalembene, kasvatamisvõttes sarnanevad austerservikule 2. Puidu-sametkõrges Jaapanis peale sitaake olulisuselt teine, kasvatatakse pakkudel 3. Lakkvaabik(raviseen) Kandseen , võimalik kasvatada puidul, ka saepuru ja viljakliide segusubstr. , vajab kasvuks palju õhku, viljakehad korjata kui need on punased Teised seened põhul ja kompostil: 4. Hiidvärvik Söögiseen, saab kasvatada mullapeenardele laotatud põhul või põhupallidel Mükoriisaseened 5. Trühvlid Juba puukoolis nakatatakse trühvlieostega puud, inimene ostab kohe puu kus hakkavad trühvlid kasvama. Eestis ei kasvatata.
Viljumine Esimine viljumine algab 5ndal nädalal peale nakatamist või 2-3 nädalal peale turbaga katmist. Seejärel hakkab viljumine toimuma nädalase intervalliga kuni 10nda nädalani. Siis toimub tühjendamine ja desinfitseerimine. 12. IGAVESED TEISED Teised seened puidul: · Lõuna põldseen. Soojalembene, kasvatamisvõttes sarnanevad austerservikule. · Puidu sametkõrges. Jaapanis peale sitaake olulisuselt teine, kasvatatakse pakkudel. · Lakkvaabik. Raviseen. Kandseen, võimalik kasvatada puidul, ka saepuru ja viljakliide segusubstraat. Vajab kasvuks palju õhku, viljakehad korjata kui need on punased. Teised seened põhul ja kompostil: · Hiidvärvik. Söögiseen, saab kasvatada mullapeenardele laotatud põhul või põhupallidel. Mükoriisaseened: · Trühvlid. Juba puukoolis nakatatakse trühvlieostega puud, inimene ostab kohe puu, kus hakkavad trühvlid kasvama. Eestis ei kasvatata.
Meditsiin Antibiootikumide tootmine - Shiitakega (Jaapanis kasvav seen) - aitab aktinomütseedid toodavad aineid, hoida veresuhkru taset normis (dieediga millest valmistatakse koos aitab vähendada diabeedi antibiootikume (tetratsükliin). süvenemist) Bakterhaiguste raviks takistavad Kandseen kasutataks bakterite kasvu. eantibiootikumide valmistamisel Vitamiinide tootmisel - Arusampinjon - Kasutatakse B12 vitamiin mädastehaavandite, tüüfuse, paratüüfuse (propioonhappebakter). ja tuberkuloosi ravimisel Hormoonide tootmisel - insuliin Murumunad saadakse kasvajatele
Trebouxia; Trentepohlia; Stichococcus •tsüanobakterid (Cyanobacteria),varem nimetatud ka sinivetikateks (Cyanophyta) –harvemini, umbes 10% samblikes Nostoc; Gloeocapsa; Stigonema –mükobiondi kasu – saab toitaineid –fotobiondi kasu – varustatud vee ja mineraal-ainetega, kaitse karmide keskkonnatingimuste eest, võimalus laiendada levikuala valdavas enamikes samblikest on mükobiondiks kottseen (Ascomycota), harva – kandseen (Basidiomycota, nimeta 3 liiki). sealjuures 3 liiki –kandsamblikud: limane hariksamblik(Multiclavulamucida) kevadine hariksamblik(M. vernalis) –PR turba-sõlgsamblik(Omphalinaumbellifera) Fotosümbiodeemid. Fakultatiivsed samblikud. – soodsates oludes toituvad saprotroofidena surnud org. ainest, ebasoodsates oludes leiavad fotobiondi, moodustavad samblikud ja toituvad fotobiondi arvel. Samblike ehitus ja paljunemine. 1.Vegetatiivselt – tallusetükikeste või spets
Sugulise paljunemisega ja paljurakulise viljakehaga. Viljakehaga seotud mõisted: kübar ja jalg. 8. Samblkikud Samblikud kui lihheniseerunud seened. Ligi pooled kõigist teadaolevaist kottseentest ja 1/6 kõikidest tuntud seenliikidest. Eestis u. 1000 sambliku- ja lihhenikoolse seene liiki. Vetikad ja tsüanobakterid kui seente sümbioosi partnerid. Endosümbioos - primaarne ja sekundaarne endosümbioos. Eksosümbioos - valdavas enamikes samblikest on mükobiondiks kottseen, harva kandseen. Fakultatiivsed samblikud: Lihheniseerunud seened, kes soodsate keskkonnatingimuste korral toituvad saprotroofselt ning kehvades oludes leiavad fotobiondi ja moodustavad sambliku Samblike ehitus ja paljunemine: Ristlõikes eristatakse 4 kihti: ülemine koorikkiht (seeneniidid); vetikatekiht (enamasti üherakulised vetikad); südamikukiht (seeneniidid ja vetikarakud); alumine koorikkiht (seeneniidid)
annaabi.ee 
