Eesti kirjanduse ajalugu I Eksamiküsimused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt) 98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa kutsutakse Virumaaks, seda nimetatakse nõnda sõna rohelus järgi, sest seal on palju rohu- ja karjamaid ning paljudes kohtades metsa. Tema maapind on keskmiselt viljakas, niisutatud
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
Mari-Liis Bergman Ajalugu II 08.11.2016 Kodune töö nr.1 Töö allikatega -Baltimaade elanikud muinasajal Küsimused ja ülesanded: 1. Milliseid Lääne-Euroopa hõime nimetati aistideks? V: Aistideks nimetati eelkõige balti hõime. Ei ole teada kas rooma ajaloolane Tacitus nimetas aistideks just eestlasi, kuid pigem lõunapoolsemaid baltlasi. 2. Miks aistid ja roomlased hindasid merevaiku erinevalt? V: Aistid pidasid merevaiku väga tähtsaks, seda eelkõige ehete valmistamiseks. Merevaigul oli suur väärtus, ning roomlased tundsid peamiselt huvi aistide vastu just nimelt selle pärast, et merevaiku saada, kuna see oli laialt levinud just Balti aladel 3. Nimetage tekstide A ja B põhjal, millega tegelesid balti hõimud. V: Balti hõimud tegelesid palju käsitööga, samuti valmistasid nad metseaamulette mida nad kasutasid relvade asemel. Nad kasvatasid hoolega vilju ning korjasid merest merevaiku. Ba...
FROM YouTube: A History Of Scotland - Episode 1 - The Last Of The Free (1/6) 1. Why is the early Scottish history often mythologised? Early Scottish history is often mythologised because its earliest records are almost always written by others (for example Tacitus). 2. Directly and indirectly, what did the Hadrian Wall represent? It represented directly the border of the Roman colonies in Britain and indirectly the ‘’end of the world’’, where true (Roman) civilization ended and savagery began. A History Of Scotland - Episode 1 - The Last Of The Free (2/6) 1. Why shouldn`t we call the Pictish society barbarian? They were affluent, had a good diet, were very organized, probably communicated with people far away 2. What were the differences between the Gaels and the Picts? They converted to Christianity before the Picts 3. Why was it relatively easy for...
The History of Estonia 8000 BC traces of first settlement at Pulli 3000 BC Finno-Ugric tribes arrive 1st cent AD Estonians mentioned in written records by Tacitus 1030 first written mention of Tartu 1154 first written mention of Tallinn, map of Estonia 1219 Danish invasion by the Teutonic Order 13th century German invasion by the Livonian Order 1343 St George's Night uprising 15th century serfdom begins to develop 16th century Reformation 1558.1583 The Livonian War between Sweden, Poland, Denmark, Russia 1629.1710 Swedish era 1700.1721 The Northern War, Russian invasion 1860
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Arne Vunk VARASE ROOMA KEISRIRIIGI SÕJAVÄGI Aastatöö Tertia aste Juhendajad Siim Ruul ja Kristiina Vunk Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. ARMEE....................................................................................................................................... 4 1.1. Relvastus..............................................................................................................................4 1.2. Ülesehitus..............................................................................................................................5 1.3. Taktika ......................................
Vanakreekas oli ringikujuline tantsuväljak ehk orkestra; lavatagune ehk skeene; vaatamispaik ehk teatron. Rooma teatri erinevused kreeka teatrist: pole enam tantsuväljakut, esinejateks orjad, mitte vabad kodanikud, etenduse käigus tutvustati tegelasi ja räägiti toimunud sündmustest ja tulevast sündmustest: põhjuseks inimeste pidev sagimine. Varases rooma teatris maske veel ei kantud. 16.Miks on Euroopa rahvaste kultuuriloos tähtis Tacitus? Kuna Tacitus märkis oma teoses ,,Germaania" esimest korda ka euroopa rahvaid sealhulgas Eestit (Aesti). Milliste tänapäeval tuntud vormide autoriteks peetakse Gaius Julius Caesarit ("Märkmeid Gallia sõjast"), Marcus Tullius Cicerod? G.J.Caecari peetakse I memuaari autoriks. M.T:Cicerod peetakse retoorika arendajaks ehk kõnede kirjutajaks ja traktaatide autoriks. 17.Kes on roomlaste eepose ,,Aenis" autor? Millest ,,Aenis" jutustab? Autor: Pulius Vergilius Maro
levis kivi- ja pronksiajal. Pulli küla on küla Pärnumaal Sauga vallas. Vanim Eesti asula, mesoliitiline (85009000 eKr) Pulli asula. Rehi talurahvaarhitektuuris hoone, kus kuivatati ja peksti vilja. Lõuna - Eesti rehtedes töödeldi ka lina. Hiied looduslik püha, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. 22. Tacitus - ; Tsuudid - ; Veneedid - ; Igaunija - ; Tacitus oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees. Tsuudid on nimetus, mida on 9.10. sajandil algselt kõigi Kirde- Euroopa mitteslaavlaste ja hiljem Loode-Vene läänemeresoomlaste, alates 11. sajandist aga enamasti eestlaste kohta tarvitatud vana-vene kroonikates. Veneedid olid germaanlaste lääneslaavlastest naaberrahvas, kes elas Vislaääres ja sellest ida pool.
Suvel on päeva pikkus Tallinnas maksimaalselt 18 tundi ja 41minutit, talvel aga lühima päeva pikkus ainult 6 tundi ja 3 minutit. Astronoomiliselt valged ööd algavad 25. aprillil ning lõpevad 18.augustil. Tänu soojale Põhja-Atlandi hoovusele on kogu Põhja-Euroopa ja sealhulgas ka Eesti märgatavalt soojema kliimaga ja elamiseks paremate tingimustega kui näiteks Põhja- Ameerika samad laiuskaardid. Eesti nimi tuleneb sõnast AISTI, millega rooma ajaloolane Tacitus 1.sajandil peale kristust tähistas Visla jõest kirdes elavaid mittegermaani rahvaid. Muistsed skandinaavlased nimetasid Eestit Eistland. Tänapäeval on germaani ja skandinaavia keeltes Estland ja muudes keeltes Estonia.
ISIKUD 1. tacitus Vana-rooma ajaloolane ja kõnemees. 2. Jaroslav Tark Vene valitseja, Rostovi vürst, Novgorodi vürst ja kiievi suurvürst. 3. Läti Henrik- Ristiusu preester ja kroonik. 4. Tõnn - Maausu ja eesti rahvausundi viljakusjumal või haldjas. 5. Peko olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumal 6. Taara Muistne eesti jumal 7. Uku Eestis tuntud jumal 8. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 9. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. 10. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks. 11. Meinhard augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piisko...
historias" (1. sajand p.Kr), milles ta kirjutas Jüütimaal ehk tänapäeva Taanis asuvatest saartest, mille suurimat saart nimetas Scatinaviaks. Selle all võis ta pidada silmas Skånet Skandinaavia poolsaare lõunaosas, kuid kindlat tõestust sellele ei ole leitud. Samuti kirjutas Jüütimaa saartest 2. sajandil elanud geograaf Ptolemaios oma teoses ,,Geographia" kolmest väikesest saarest nimega Fyn, Lolland ja Sjælland ning suuremast saarest nimega (Skandia). Tacitus kirjutas ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" goodidest, kes pärinesid Rootsi lõunaosas ja Gotlandilt ning mainis ka svealasi 1 ehk svioone (suiones), kes pärinevad Rootsist Uppsala ümbrusest. Tegemist on ka svealaste esmaminimsega lisaks Pliniuse ,,Loodusloole".2 Levinuim ja kuulsaim on aga arvamus, et Pytheas 4. sajandil mainis esmakordselt 3 tänaseid skandinaavlasi ja Skandinaaviat. Nimelt kirjutas ta Thulest, mille täpset asukohta pole siiani
sisserändajad kaasa nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri: loomakasvatus ja maaviljelus. Pronksiaeg eestis u 1800-500ekr Asva kultuur kindlustatud asulad: karjakasvatus: lammas, kits kõplapõllundus, rehe leiutamine. Rauaaeg: rauda todeti kohapeal soo ja järvemaagist, toimus üleminek talulisele eluviisile, talu-suurpereline majapidamine, alepõllundus ->põlispõllundus, kivikirstkalmed, tarandkalmed.Rooma rauaaeg 50-450pkrarenes kaubavahetus ja käsitöö, rooma ajaloolane tacitus mainib AESTE a 98pkr, rukis ja surnute põletamine.keskmine rauaaeg ja viikingiaeg-olud eesti naaberaladel muutusid rahutuks, linnuste rajamine keskmisel rauaajal 450-800, inimesed koondusid küladesse>kihelkonnad>maakonnad, ribapllud, mindi üle kaheväljasüsteemile:kesa ja viljapõld, maeti vanadesse kalmetesse, kagu eesti kääpad, aardeleiud, kuningas ingvari sõjaretk eestisse ua600, lõunakaares idaslaavlased, balti hõimud ja liivlased. Viikingid eestis- 800-1050,
Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad. Kasutusele võeti soorauamaak, maak tambiti peeneks ning pandi puusöega savist ja kividest valmistatud ahjudesse,lõõtsaga pumbati ahju õhku,et söed vajaliku kuumuse annaksid. 11)ELATUSALAD ROOMA RAUAAJAL Peamiseks elatusalaks oli põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumajanduse arengut soodustas omakorda käsitöö areng,eriti raudesemete valmistamine. 12)TACITUS JA AESTID Aastal 98 mainis Tacitus rahvast nimetusega aestid. Vahel peeti seda koguni eestlaste esma- mainimiseks, tänapäeval arvatakse,et aestid polnud konkreetne rahvas,pigem kasutati seda kui balti kui ka läänemeresoome hõimude ühisnimetusena. 13)LINNUSED RAUAAJA ALGUSES põhjused-naaberaladelt sooritatud sõjakäigud ja röövkäigud või siis ülikute vahel kujunenud tõsised pinged Mägilinnus-üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele
AJALOOALLIKAD 1. Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. 2. Kirjalikud ajaloo allikad - ürikud, kroonikad, seadused 3. Suulised ajaloo allikad - pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule. Lisanduvad veel: 1. Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid. 2. Lingvistilised ajaloo allikad - keel, murded. Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. Omaette arheoloogiaharu moodu...
Kõige olulisemaks jõuks oli kodanike koosolekud, kus valiti magistraadid (kõrgemad riigiametnikud) Seadused- võrdsus seaduste ees, seadused olid ülimuslikud, õigus kohtumõistmisele ja edasikaebamisele. Religioon. Kultuur. Kultuuri aluseks Kreeka kultuur: 1. Usk 2. Kirjandus-eeskujuks Homeros (rahvuseepose loomisel) 3. kunst 4. teater 5. filosoofia 6. teadus Roomlastele meeldis proosa, eelkõige ajalooline proosa: 1. Titus Livius ,,Linna ajalugu" 2. Tacitus (mainis ära fennid ja aestid (soomlased ja eestlased)) 3. Suetonius 4. Julius Caesar Ajalugu-propageeris muistsete roomlaste kõlbelisi väärtusi, otsiti eeskujusid erinevates valdkondades. Retoorika-kõnekunst. Kõige tuntum kõneleja oli Cicero. Usk. Jumalad olid üle võetud kreeklastelt, samas üritati kõike ühitada roomapärasega.Tähtsamad jumalad olid Jupiter, Janus, Mars, Saturnus, Vesta, Neptunus, Venus. Vanaajast keskaega ehk hiline Rooma riik. 1
" Gaius Iulius Caesar · 100 kuni 44 aastat eKr · tema nimest on tulnud mõisted keiser ja tsaar · riigimees, kirjanik · tema haldas Galliat I triumviraadis · sai diktaatoriks, hiljem isegi jumala staatuse · Brutuse käsilased tapsid · ,,Märkmeid Gallia sõjast" · ,,Märkmeid kodusõjast" Titus Livius · 59 kuni 17 aastat eKr · ,,Rooma linna asutamisest alates" Publius Cornelius Tacitus · ,,Germanie" 98 aastat pKr · nimetas esimest korda eestlasi ,,aesti" · ,,Annaalid". See rääkis Rooma ajaloost aastatel 14 kuni 68 pKr. Keiser Augustuse kuni keiser Nero surmani. Aurelius Augustinus · kummaline mees · alguses oli joodik, siis muutus täielikult, lõpus sai isegi preestriks · ,,Pihtimused" Luule · õitseng Augustuse valitsemisajal · tekkisid rühmitused
Eesti keel tänapäeval · Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks. · Lätlastele oleme iguanid. Soomlastele virolased. Venelastele tsuudid. · Rooma ajalooline Tacitus (55-120 pKr) mainid germaani raamatus hõimu aestii, millest ilmselt on tulnud eestlased. · Esimese eestikeelse grammatika tegi baltisakslane H. Stahl aastal 1637. · 1648 tuli teine grammantikaraamat, mille autoriks Johann Gustlaft. Keskendus lõuna-eesti keele grammatikale. · 1870 asus eesti keelt ja selle ajalugu uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veske. · 19. sajandi keskel võttis Johann Voldemar Jannsen
Kleopatra; Actiumi lahing ja Octavianuse tõus Rooma riigi valitsejaks. 20) Kultuur vabariigi ajal 1. Religioon: etruski ja kreeka mõjud; tähtsamad jumalad (Jupiter, Juno, Minerva, Mars, Quirinus, Janus); rituaal, ennustamine; hellenistlike kultuste levik. 2. Kirjasõna: Kreeka mõjud ja reaktsioon nende vastu (Cato Vanem); teater (Plautus); varane eepika (Ennius); teadus (Lucretius Carus). Cicero. Ajalookirjutus (Sallustius, Caesar). 21) Varane keisririik 1. Allikad: Suetonius; Tacitus. 2. Augustus: riigi korraldus; piiride laiendamine ja kindlustamine; Augustuse perekond ja järeltulija probleem. 3. Augustuse järglased: Tiberius; Caligula; Claudius; Nero; Vespasianus. 4. Keisririigi õitseng 2. sajandil: Traianus ja Rooma välise võimsuse tipp; Hadrianus; Antoninus Pius; Marcus Aurelius. 5. Varase keisririigi riik ja ühiskond: riigi korraldus; keiser ja senatiaristokraatia; kodanikkonna laienemine; seisused (vabakslastud). Rooma õigus
Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kundak. On levinud kõigi Läänemere idaranniku maades. Kundak. elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde tulnud loomi. Veekogud pakkusid paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad metsad. Elati arvatavasti ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades.Talb-väiksemad kivikirved, mida varretati vahel isegi eriliste sarvedest kirve peade abil. Jämeda sarveisa ühte otsa õõnestati auk, mille sisse käis talvapära, teise otsa puuriti silm varre jaox. Muinasaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni. Animism-uskumus, mis käsitleb kogu meid ümbritsevat elus ja eluta loodust ning nende hingestamist. Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitused. Kalme konstruktsioonix olid suurematest kividest ring ja selle keskel laotatud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Malev-maakonnas moodustatud rühmitu...
Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj.pKr. Rooma kirjanduse klassikaline periood, kuldne ajajärk. Luuletajad Virgilius, Ovidius, kõnemehed ja prosaistid Cicero, Caesar. Ovidiuse peateosed on ,,Metmorphoses" ja ,,Fasti". ,,Armukunsti kaks esimest raamatut annavad meestele näpunäiteid, kuidas kallimat leida ja tema südant võita. Kolmandas raamatus kirjeldatakse armastuse hoidmist. 4) Hõbedane ajajärk, tähtsamad kirjamehed Seneca ja Tacitus. 5) Vaskne ajajärk, mis kestis kuni keskajani.
Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj.pKr. Rooma kirjanduse klassikaline periood, kuldne ajajärk. Luuletajad Virgilius, Ovidius, kõnemehed ja prosaistid Cicero, Caesar. Ovidiuse peateosed on ,,Metmorphoses" ja ,,Fasti". ,,Armukunsti kaks esimest raamatut annavad meestele näpunäiteid, kuidas kallimat leida ja tema südant võita. Kolmandas raamatus kirjeldatakse armastuse hoidmist. 4) Hõbedane ajajärk, tähtsamad kirjamehed Seneca ja Tacitus. 5) Vaskne ajajärk, mis kestis kuni keskajani.
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarn...
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi m...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL Avatud Ülikool I aasta Rühm 17 KODUTÖÖ Ladina juriidiline terminoloogia Juhendaja lektor M. Ristikivi Tartu 2008 Käesoleva rühmatöö põhise kodutöö eesmärgiks on tõlkeharjutuste lahendamine aines Ladina juriidiline terminoloogia. Tõlkimine: Tekst 2 16) Res in commercio käibeline asi ; res extra commercium käibeväline e. käibetu asi. 17) Per aes et libram - vase ja kaalu abil ; libripens - kaalumees (kaaluga) Tekst 4 24) Intra vires volituste piires (ulatuses); Ultra vires üle võimu piiride Tekst 5 8) Ex lege seadusest (tulenevad) ; Ex contractu lepingust (tulenevad) 10...
finnide-soomlaste-vendide-liivlaste ja neid alistanud germaanlaste-slaavlaste vahel. See oli ka Euroopa vanima tsivilisatsiooni, mis ulatus Briti saartelt kuni Volga jõeni, lõplik kaotus ristiusu maadele. Selles sõjas hävitati Taarausk, ehk Maausk, mida nüüd mõned huvigrupid edutult püüavad elustada, teadmata tegelikke Taarausu põhimõtteid, milleks olid: ausus, vägivallat Nimelt sel aastal kirjutab Rooma kirjamees ja konsul Publius Cornelius Tacitus teose De origine et situ Germanorum (mis hiljem sai tuntuks Germania nime all) mille eelviimases peatükis kirjeldab ta hõimurühma, kes jäid germaanide ja fennide vahele ja kes kandsid nime aestii( Lill 1998: 3). Need hõimud lokaliseerusid alates Visla jõest kirdesse ja põhja, aladele, mida asustasid preislased, leedulased ja lätlased. Seda asjaolu on kasutatud läbi aegade vastuargumendina väitele, nagu oleksid aestii eestlaste eellased ja seega käsitatav kui protorahvus
KORDAMISKÜSIMUSED 11 - "Eesti kirjanduse lätteil" ja "Eesti romantism" põhjal 1. Esimesed teated Eesti ja eestlaste kohta, algupärased kohanimed Eestlasi on esmakordselt maininud Rooma ajalookirjutaja Publicus Gornelius Tacitus (u 55-120) oma teoses ,, Germaania".Samuti on eestlasi mainitud Läti Henriku kroonikas, Taani hindamisraamtus 13. Sajandi algul.Alguspärased kohanimed on nnäiteks Kunda ja Pulli. 1066- mainiti esimest korda Tartut. 2. Esimene eesti keele grammatikaõpik (autor, ilmumisaasta, mis keeles ilmus, mis keele eeskujul vormis eesti keele grammatikat)
Eesti ajalugu ehk muinasaeg · Kiviaeg Keskmisel kiviajal valitses Eestis jääaeg, misvõimalikud varasema asutuse jäljed kustutas.Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega umbes 900 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur,mis on oma nime saanud umbes 8700 eKr tekkinud Kunda Lammasmäe asula järgi. Kunda kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise, kalastamise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu eesti keskmise kviaja. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta mitmete veekogude ( s.h Peipsi järve ja Pärnu jõe ) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr.Selle alguses eksisteeris Eestis Narva kultuur, mida on suures osas loetud Kund kultuuri jätkuks. Sel ajal võeti Eestis kasutusele keraamika, mis esialgu oli l...
Kodune usund (laarid, penaalid). - Ristiusk Rooma riigis: Jeesuse elu ja tegevus. Varakristlik kirik. Apostlid Paulus ja Peetrus, nende tegevus. Kristlaste tagakiusamine Rooma riigis. Ristiusu legaliseerimine. Sakramendid. Pühakirja kujunemine. - Kaart: Rooma riigi laienemine. - Isikud: Caesar, Augustus, Nero, Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius, Constantinus I, Theodosius, Cicero, Vergilius, Titus Livius, Seneca, Plinius Vanem, Tacitus, Tertullianus, Augustinus. - - 16. jaanuar 2012 toimub Tallinna koolide eelvoor, mille tulemuste põhjal kutsutakse parimad Tallinna piirkonnavooru. Koolivoorust osavõtt pole piiratud! OLETE KÕIK OODATUD OSALEMA! - Koolivooru ülesanded tehakse kogu vastavat teemat käsitleva õppekirjanduse põhjal. Piirkondlikus ja riiklikus voorus etteantud kirjandust pole – seda saame vaadata ja täpsustada hiljem. - Olümpiaadi juhendi panin juba teile e-kooli varem.
Samanism on paleoliitikumi korilaste ja küttide usk, tuntud Siberi ja Kaug Ida rahvastel,animistliku usundi üks vorme, loodusus,vaimude kummardamine. Kristlus kuulutas samansimi paganlikuks.Läänes on samanismi nim primitiivseks ja algupäraseks usundiks ning ekstaasitehnika kogumiks. Samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaos.(Indoneesia) Samanismi päritolu samanismi levikut on seostatud rahvaste rändega Euraasias. Samanism on tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel(handid,mansid,udumurdid). Ssamanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvad juba 18 saj. Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest.Protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused.Kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalina.Samanism elab ka tänapäeval. Samaan on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale pärinev staatus, on staatus, positsioon mitte amet, elab muu rahva hu...
raiuda, kuivatada ja põlema panna. Alepõldu kasutati umbes 3 aastat, siis tuli uus põld rajada Alet põletati rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis Alepõletamine Karulas 2007.a Söödiviljelus Õhemate muldadega Lääne- ja Põhja Eestis levis SÖÖDIVILJELUS: põld jäeti peale paari- aastast kasutamist sööti, maad kasutati karja- maana. Põldude rajamine tähendab külade tekkimist Eesti hõimude esmamainimine 98.pKr kirjeldas Rooma ajaloolane TACITUS oma raamatus "Germaanlased" aestii ja fennide hõime Keeleliselt on aestii nime seostatud indo-germaani sõnadega: ger. aistan = austusväärsed; ing. oast, saksi ast, holl. eest = viljakuivatusahi (seega kuivatusahjumehed). Tacituse aestid: "kohutavad metsad või eemaletõukavad sood" "suured ja ainult rünnakuks sobivad kehad" "ühed ja samad inimesed armastavad niimoodi laisklemist ja vihkavad rahuaega" "kirjatähe saladused on ühtmoodi tundmata nii
Samanism on paleoliitikumi korilaste ja küttide usk, tuntud Siberi ja Kaug Ida rahvastel,animistliku usundi üks vorme, loodusus,vaimude kummardamine. Kristlus kuulutas samansimi paganlikuks.Läänes on samanismi nim primitiivseks ja algupäraseks usundiks ning ekstaasitehnika kogumiks. Samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaos.(Indoneesia) Samanismi päritolu samanismi levikut on seostatud rahvaste rändega Euraasias. Samanism on tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel(handid,mansid,udumurdid). Ssamanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvad juba 18 saj. Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest.Protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused.Kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalina.Samanism elab ka tänapäeval. Samaan on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale pärinev staatus, on staatus, positsioon mitte amet, elab muu rahva hu...
Muinasaeg 8800 e/Kr - 1200 (AT 1) 1. Mis on ajalugu? Ajalugu (kreeka keeles ἱστορία - historia, mis tähendab uurimust) tähendab nii minevikus toimunut kui ka mineviku taasesistamist. Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu alates inimese kujunemisest ja lõpetades tänapäeva sündmustega. Ajalugu on humanitaarteadus, sest uurib inimesega seounduvat. Selle harud on arheoloogia ja etnoloogia. 2. Kui vanaks hinnatakse planeeti maa? Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. 3. Millal ja mis põhjusel algas ajalugu? Hakati huvituma, mis enne toimus. 4. Millal sai Eesti ajalugu üldse võimalikuks? Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Selle alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. 5. Kuidas periodiseeritakse üldjoontes muinasaega? Kiviaeg, Pronksiaeg ja Rauaaeg. 6...
Kuulsaim kõnekunsti esindaja oli Marcus Tullius Cicero (106-43 eKr). „Cicero pole mitte inimese, vaid kõneknsti nimi,“ ütles Quintilianus enam kui sajand pärast Cicero surma, kui vahepeal moest läinud Cicero kõnekunsti hakati taas eeskujuks seadma. Tema arvas, et kolm peamised retoorika eesmärgid on õpetama, liigutama, vaimustama (docere, movere, delectare). Kõnekunsti oma teostes kasutati paljusid Rooma kirjanikud. Nende hulgas on Caesar, Sallustius, Titus Livius, Tacitus. Rahvahulga mõjutamiseks peetud kõned on üldiselt jõulisemad ja afeteeritumad kui senati kitsale aristokraatsele ringile esitatud, milles pannakse rohkem rõhku kainetele argumentidele, ag aka keelepuhtusele. Oli ka 3 kõnestiili : atikism, kus hilgastati elegantsi ja filoloogilise õpetatusega ja sobis pigem haritud eliidi; asianism, mis oli emotsionaalne, kaunistatud, aga selge ja lihtne stiil; ja „Rhodose stiil“,
5. Eestlaste muinasusund: A) vägi B) hing C) ohverdamine D) ristiusu mõjud muinasajal 6. Eestlaste suhted naabritega muinasaja lõpul. 7. Mõisted: muinasaeg, mesoliitikum, neoliitikum, arheoloogiline kultuur, ird- ja kinnismuistis, alepõllundus, söödiviljelus, kahe- ja kolmeväljasüsteem, adramaa, väikeselohulised kultusekivid, tsuudid, aolinnad, vanemad, malev, animism, Tacitus. Peep Reimer
terrorivahend. Seda kasutas ära pretoriaanide prefekt Seianus, kelle mõju valitsejale oli üha tugevnenud. Tiberius suri Misenumis 78-aastaselt. Tema populaarsus kogu rahva hulgas oli langenud väga madalale, nii et senat keeldus teda jumalikustamast, lihtrahvas aga olevat tänavatel karjunud: "Tiberius Tiberisse!" (nii talitati tavaliselt roimarite laipadega). Tiberiuse elu ja valitsemisaja kohta annavad antiikautoritest kõige rohkem materjali Tacitus, Suetonius (kes kirjutas ka Tiberiuse eluloo) ning Cassius Dio. 3) Caligula 37- 41 eKr Caligula pärisnimi oli Gaius Julius Caesar Augustus Germanicus. Caligula sündis 12 a. pKr ja ta oli kolmest õest ja vennast noorim. Oma hüüdnime Caligula ta sai Germaania sõjaväälaagrist. Tema isa Germanikus oli väga populaarne väejuht ning keiser Tiberiuse õepoeg ja pärija. Aastal 19 pKr Germanikus suri malaaria kätte, aga tema
Tema teoste najal õpetati sadu aastaid Ladina keele kunsti, pannud tohutu panuse retoorika arengusse. Töötas välja oma stiili, mida iseloomustas loogika. Tema kõned olid Catalina vastu. Catalina saigi lüüa, ta hukati. Seneca tema oli filosoof stoiku. Moraali kirjad luciliusele. Stoiku- olemine on lõplik, inimesel on ainult 1 väärikas valik olla moraalselt kindel ja arukalt rahulik Ta tapeti keisri Nero käsil. Publius (or Gaius) Cornelius Tacitus (AD 56 AD 117), peetakse ajaloo isaks. Keegi või miski kirjutakse anaalidesse Tema üheks teoseks on Germaanlased. Seal ta mainib aestid, arvatskse, et ta on seal meid maininud. Juilius Ceasar 100-44 eKr. Märkmed gaelia sõjast ja märkmed kodusõjast. Neid iseloomustab selge ja lihtne keel. Siia maani kasutatakse ladina keele õppimiseks. Ruubiconi ületama võtab vastu saatuliku otsuse. Liisk on langenud - mida ei saa tagasi võtta. Kangelaseepos
Elati külaühiskonnas,tegeldi põllunduse ja karjakasvatusega,kaubandus tegeles nahkade ja raua müügiga. Väikesi kuningriike oli mitu,neist kõige tugevaim oli Svearikest-`Sveade riik'. Suurimaks keskuseks kujunes Vana-Uppsala. Skandinaavia ei olnud päriselt muust maailmast ära lõigatud,sellele viitavad arheoloogilised leiud(ehted,mündid) ja mütoloogia.Ajavahemikus 800-1050 valitses siin viikingite kultuur.- allikad: reisikirjad,eeposed,kroonikad,saagad,ruunikirjad. Tacitus ,,Germaania''- 1.saj, ta mainib oma reisikirjades ka Eestit(Aestii). Munk 8.saj kirjutas,,Beowulf''- germaanlaste vanim kangelaseepos,tegevus 512-520 ja räägib Beowulfist e göötalaste kuningast. Bremeni Adama kroonikas on skandinaavlaste kohta palju fantaasiat ja väljamõeldisi,väidab et skandinaavlased on amatsoonid ja gükloobid,et nad korraldavad verepidustusi(ohverdamised) ning iga mees pidi ohverdama 7 elu. Eepos,,Edda'' koosneb Vanemast ja Nooremast Eddast, ,,Vanem Edda'' (9-12saj)
koos puusöega umbes meetrikõrkustesse savist ja kivist valmistatud ahjudesse. Aletamine – mets raiuti maha,puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti,kasutades seda karjamaana. Loomade sõnnuk väetas maad ja peagi võis selle jälle ülesse künda. Põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks! Eestlaste esmamainimine – Tacitus nimetas eestlasi aestideks, teise jutu jägi nimetati eestlasi soomlaste järgi fennideks. 4. Rahutud aastaajad 5. – 8. Sajandi lõpuni muutusid olud Eestimaal rahutuks. Hakati ehitama rohkelt linnuseid. Linnuste ehitamiseks valiti järskude nõlvadega ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähemkaitstud mäekülgedele kuhjati kunstlik vall. Mägilinnused – rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Nt mägilinnus Otepääl
Antiikkirjandus Antiik (ladina k) ,,vana", ,,muistne". Müüt (kreeka mythos ,,lugu") müüdid on lood jumalatest ja kangelastest, selgitavad miks ja kuidas elu käib (tänapäeval teeb seda teadus). Müütides on palju arhetüüpset (igavest). Müüt Persephonest selgitab aastaaegade vaheldumist. (Demeter teraviljajumalanna). Persephones viibib sügisel ja talvel Hadese riigis, kuid kevadel ning suvel maa peal. Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust. Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne) Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha. (Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada) Zeus (Jupiter) - peajumal Õed vennad ...
56. piiskop kristliku maailmapildi kandjad. Vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid (kuna olid tavaliselt võõramaalased). 57. toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast. nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel. 58. pildirüüsted - reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne) Nimed 59. Tacitus Rooma riigi kõnemees ja ajaloolane. On ühes oma tekstis rääkinud aestidest, kes pidavat olema sveebide sarnased ja keel on sarnane Britannia keelele. 98. aastal. 60. Jaroslav Tark Kiievi suurvürst. Korraldas 1030. a sõjakäigu eestlaste vastu. Võitis. Rajas Tartusse tugipunkti, nimetades Tartu Jurjeviks. 61. al Idrisi - 1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane
Jõudsasti suurenesid karjad. Kariloomade tähtsus ei seisnenud ainult lihas, vaid ka selles et nad puhkama jäetud põldu karjamaana kasutades oma sõnnikuga väetaksid ja niimoodi mulla viljakuse taastasid.Alemaade kõrval omandasid järjest suurema tähtsuse põlised põllud, mida vaheldusmisi hariti ja puhata lasti. Odra, kaera ja nisu kõrval hakati kasutama rukist. kaubavahetus tähtsustus, 98pkr Publius Cornelius Tacitus kir aestidest ja fennidest. Keskmine rauaaeg u 450-80- linnused(mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüp, ringvall linnused), peit- ja aardeleiud, u 600 kuningas Ingvari sõjaretk. Karl Suure impeeriumi kujunemine tabas energiapuhanguna skandinaavlasi, mille tulemuseks oli viikingiaeg(800-1050).Oskasid rahumeelselt kaubelda kui ka surma ja hävingut külvata. Olid osavad laevaehitajad. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati varjaagideks.
pronksesemeid, millest valmistati ohtralt ehteid. Rooma kaupmehed jõudsid tõenäoliselt Eesti aladele ja neid huvitas eelkõige merevaik. Eestlased tootsid vilja ja vahetasid seda karusnaha vastu, see vahetati omakorda muu asja vastu. Surnuid hakati matma tarand kalmetesse, need olid kivist laotud müürid, kuhu surnud maeti põletatuna. Tõenäoliselt maeti ühte kalmesse 10-20 surnut. Aastal 98 P.Kr. nimetab Rooma ajaloolane Tacitus Läänemere rahvaid, ta rääkis aestidest ja fennidest. Üldlevinult loetakse eestlase nimi tulnud aestist. Fennidena nimetas ta tõenäoliselt soomlasi. Eestlased muinasaja lõpul. 2. aasta tuhande alguses toimus meie esivanemate elus tõusev periood. Rahvaarv kasvas, maa oli tihedalt asustatud. 13. sajandi alguses olid olemas ka hiljem tuntud külad ja asulad. Elanike arv küündis 150000-ni. Sellest perioodist pärinevad esimesed kirjalikud allikad, nendest oluliseim on Läti
karjamaaks, et looma sõnnik väetaks maad. kaubanduse areng ja peamised kaubaartiklid Kuna oli vaja metalli, tihenes suhlus Kesk- Rootsi, Gotlandi ja Edela Soomega. Peamised artikklid olid keraamika ja metall. aestid Aastal 98. Tacituse poolt mainitud rahvas, kes olid balti hõimud ja võimalik, et ka eestlased. fennid Eestlasi võidi ka fennide hulka pidada, kes oli tegeligult soomlased. Tacitus kirjanik, kelle raamat historia on esmakordne ajalooline teos, sellest ka ajaloo nimi. Kivikirstkalmed Kalme, kus oli inimene maetud kiviringi keskel asuvasse kirstu(Jõelähtme) laevkalmed - Laevakujulised kalmed ehk kivid olid laeva kujuliselt ümber surnu. (Sörve) tarandkalmed (ehituslikud eripärad, matmisviis) Tarandkalmes olid kivi laotud pisikesteks müüridkes, ristkülik kujuliselt. Sinna maeti inimesed põletatult, kaasa pandi rohkelt hauapanuseid.
lõunapooltete rahvastega. 3 .Ehitati linnuseid,valmistati sõjariistu. 4 .Suurendati põllumaad,kasutusele tulid uued tööriistad nt konksader mis võimaldas rohkem maad üles harida.Tekkis põlispõllundus.Põldu väetati sõnnikuga ja hariti adraga,seega sai maad kasutada mitmel aastal.Metsade arvelt tehti põllumaad juurde,selleks koliti elama rohkem sisemaale 5 .Maju ehitati palkidest,elamis tingimused paranesid. 4 .Kes ja millal mainis esimesena arvatavasti eestlaseid Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus"Germania"(1.sajandi lõpul) kirjeldas Aestii hõimu 5.Missugused olid eestlaste suhted naaberrahvastega muinasaja lõpus.(s.h Vana-Vene riigiga Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt eriti tihti ei esinenud.5-8 saj.läksid suhted teravamaks ,viikingid korraldasid rüüste retkeid Eestile.Alates 12saj.vastupidi.Alates 7 .sajandist tegid läti hõimud (latgalid )
Rooma keisririik mõjutas Euroopat tugevalt ning oli rahumeelne aeg, eestlased kauplesid roomlastega. Eestis leidub soorauamaaki. Matmiskombed muutusid – kivikalmed ja tarandkalmed. 14. Rooma keisririigi mõju Eestile – kaubandus roomaga. Oletatav eestlaste esmamainimne Tacituse poolt 98 pKr (aestid). Eestlased kauplesid roomlastega, nt. karusnahk ja merevaik. Eestist on leitud Rooma münte, ehteid, pronkslamp. 98pkr mainis Rooma ajaloolane Tacitus aeste. 15. Keskmine rauaaeg 450-800 pKr. Suure rahvasterände mõju Eestile. Euroopa muutumine ebastabiilseks pärast Rooma lagunemist. Konfliktide suurenemine, vägivaldsuse kasv. Rooma lagunes 476pkr, kogu Euroopa oli ebastabiilne. Algas suur rahvaste rändamine, eestlased ei rännanud. Konfliktid baltlaste, skandinaavlaste ja slaavlastega. Matmiskombed muutusid taas, hauapanusteks relvad. Peitleiud – karti röövleid ning varandus peideti 16
lõunapooltete rahvastega. 3.Ehitati linnuseid,valmistati sõjariistu. 4.Suurendati põllumaad,kasutusele tulid uued tööriistad nt konksader mis võimaldas rohkem maad üles harida.Tekkis põlispõllundus.Põldu väetati sõnnikuga ja hariti adraga,seega sai maad kasutada mitmel aastal.Metsade arvelt tehti põllumaad juurde,selleks koliti elama rohkem sisemaale 5.Maju ehitati palkidest,elamis tingimused paranesid. 4.Kes ja millal mainis esimesena arvatavasti eestlaseid Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus”Germania”(1.sajandi lõpul) kirjeldas Aestii hõimu 5.Missugused olid eestlaste suhted naaberrahvastega muinasaja lõpus.(s.h Vana-Vene riigiga Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt eriti tihti ei esinenud.5-8 saj.läksid suhted teravamaks ,viikingid korraldasid rüüste retkeid Eestile.Alates 12saj.vastupidi.Alates 7.sajandist tegid läti hõimud (latgalid)
Usk Apostel rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus. Märter usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. Evangeelium peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Neli evangeeliumi arvati U-Testamendi koosseisu. Presbüter varakristliku koguduse vanem Peetrus Jeesuse lähikondla...
3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr 527-533 pkr Justianius `Corpus iuris civilis' (tsiviilõiguse kogumik) `Institutiones' (533) `Digesta seu Pan Ladina kirjakeele areng Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled Keskajal ja renessansi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel `Code Napoleon' 1804 `Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch' 1811 Tänapäeval Tõlkelaenud
verised; arvatavasti ei mängitud). ,,Divi Claudii apocolocynthosis" (,,Jumaliku Claudiuse kõrvitsaks saamine") ,,Epistulae morales ad Lucilium" (,,Moraalikirjad Luciliusele") Oli nn ,,uue stiili" esindaja, vastandudes stiililt Cicerole (mõtteterad, paradoksid, antiteesid, hakitus, lihtlausestus) 43. Milliseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate? Titus Livius ,,Ad urbe condita" (,,Linna asutamisest alates") Publius Cornelius Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" , ,,Historiae", ,,Annales" jt Ammianus Marcellinus ,,Teod" Gaius Suetonius Tranquillus ,,Keisrite elust" 44. Miks on Tacitus oluline autor erinevate Euroopa rahvaste, sealhulgas eestlaste ajaloo suhtes? Ta kirjutas teose ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", kus mainitakse aesti-nimelist hõimu, mida on peetud esimeseks võimalikuks eestlaste mainimiseks, ning kirjeldatakse germaani hõimude ühiskondlikku elu, tavasid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
