TARTU ÜLIKOOLI AVATUD ÜLIKOOLI ÕPE eriala nimi EESTLASTE MATMISKOMMETE TEKE JA MUINASUSUND Uurimustöö Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord 2 Matmiskommete teke Eesti muistsed matusepaigad jagunevad kolme erinevasse rühma: kivikalmed, maahaudadega kalmistud(neid on nimetatud ka maa-alusteks kalmistuteks) ja kääpad. Muinasajal oli levinud kahesugune matmisviis surnute matmine põletamata ehk laibamatus
Miks on muutunud matmiskombed läbi aegade? Nagu teada algselt maeti lahkunuid põranda alla, seejärel kivikirstkalmetesse, hiljem juba kääpatesse. Nüüd on aga meil eraldi ilusad ja suured surnuaiad. Aga sellele mõeldes tekib küsimus, et mis põhjustel on muutunud meie matmiskombed läbi aegade? Usundimuutus mängis märgatavalt matmiskommetes suurt rolli. Enne nöörkeraamikakultuuri maeti (visati) laibad põranda alla. Nöörkeraamikakultuuri ajal toimusid suured muutused. Nimelt võib arvata seda, et surnuid hakati kartma, kuna usk seda ju rääkis. Just nimelt selle tõttu, kalmistud rajati asulatest eemale ja kõrgematele kohtadele. Sellest võib järeldada, et inimesed ei tahtnud, et surnud enda kodu üles leiaks ja neid kiusama või piinama ei tuleks. Lisaks surnute kartmisele viitab see, et laibad olid arvatavasti kinni seotud. Viimast arvatavasti selle tõttu, et lahkunud end hauast kuidagi välja ei päästaks. Noor...
3,2 mln aastat tagasi), liigi nimetuse tõlge (n. lõunaahvlane), mõni iseloomulik joon (n. oskus käia kahel jalal, oskus haarata asju käega)). 2. Eesti ala vabanemine jääst (aeg, kliima, taimestik, loomastik). 3. Kiviaja kultuurid (KK, KKK, VKK). 4. Pronksiaeg (meenuta Asva allikatööd). 5. Eesti muinasaja lõpul ehk rauaaeg (meenuta mõistekaarti). 6. Haldusjaotus (kaardile kantud maakonnad v.a. Kesk-Eesti väikemaakonnad ja linnused). 7. Matmiskommete muutus läbi aegade. 8. Põhitegevusalad (korilus > jaht > karjakasvatus > viljakasvatus > käsitöö > kaubandus > sõjandus).
Talb – väiksem kirves,mis varretati vahel isegi eriliste sarvest kirvepeade abil. Kammkeraamika kultuur – Umbes 4. Aastatuhande algul jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nõud olid väliselt kaunistatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Tõenäoliselt oli tegemist uute sisserändajatega,sest kaasatoodud tarbeesemed ei olnud teritatud üksnes ühest otsast . Neid tuntakse ära matmiskommete järgi – surnud sängitati asula territooriumile (vahel ka elamu põranda alla). Surnutele pandi kaasa ehteid,luust kujukesi ja merevaiku. Kunstitase oli kõrgem – vooliti väikeseid loomade,lindude,madude ja inimeste kujukesi mida kasutati ehetena. Arvatakse, et kujukestel olid maagilised omadused,mis kaitsesid ja hoidsid kandjat.Kammkeraamika kultuuri elanikke peetakse hilisemate läänemeresoome rahvaste (eestlaste,soomlase,liivlaste jm ) otsesteks eelkäijateks - seda kinnitab ka
Keskmine kiviaeg Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks ,- keskmiseks ja nooremaks rauaajaks . Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr ) Rooma rauaaeg ( u 50 u 450 pKr) Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga 4
Muinasaja matmiskombed Muinasaja matmiskombed muutusid umbes 9000 eKr. - umbes 1200 pKr. Muinasaja perioodid olid: paleoliitikum, liitmesoliitikum, neoliitikum, vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtada lähedale ja lõpetades kääpadega. Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest.Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr.oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale.Sel ajal surnuid ei kardetud, kuna neil ei olnud kujunenud veel suuri uskumusi surma. Umbes 5000-1800 eKr. oli noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Neoliitikumi
Muinasaja matmiskombed Muinasaja matmiskombed muutusid umbes 9000 eKr. - umbes 1200 pKr. Muinasaja perioodid olid: paleoliitikum, liitmesoliitikum, neoliitikum, vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtade lähedale ja lõpetades kääpadega . Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest. Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr. oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale. Sel ajal surnuid ei kardetud, kuna neil ei olnud kujunenud veel suuri uskumusi surma.
MUINASAJA MATMISKOMBED Angela Kiil DS-13 Matmiskombed muutusid u 9000eKr. - u 1200 pKr. Levis kahesugune matmisviis - matmine põletamata ehk laibamatus ja matmine põletatult ehk põletusmatus. Muinasaja perioodid Paleoliitikum Mesoliitikum Neopiitikum Pronksiaeg Rauaaeg Iga perioodiga muutusid matmiskombed Algul maeti elukohtade lähedale. Maeti ka elamu põranda alla. Hiljem maeti asulatest eemale. Veekogu lähedale, kõrge künka otsa, maasse kaevatud hauda. Lahkunu asetati külili. KIVIKIRSTKALME Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Pandi kaasa mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalme komponendid: kalme keskel asuv kivist kirst või ka kirstud ning ümber olev ringmüüri. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. ...
aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhande teise veerandini eKr. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg kestis IV aastatuhande teisest veerandist kuni II aastatuhande keskpaigani eKr. Võeti kasutusele savinõud. Pronksiaeg kestis II aastatuhande keskpaigast kui VI sajandini eKr. Kuna siin pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, kasutati üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi ka kivi- ja luuesemeid. Rauaaeg jaguneb vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele neljaks ajajärguks: varane rauaaeg (VI sajandist eKr kuni I sajandini pKr), vanem ehk rooma rauaaeg (I sajandist kuni V sajandi keskpaigani), keskmine rauaaeg (V sajandi teisest poolest kuni VIII sajandi lõpuni) ja noorem rauaaeg (IX sajandist kuni XII sajandi alguseni).
rahvaid. Aastal 98 pKr. Pandi esmakordselt Tacituse poolt kirja rahvas ,,aestid". Tänapäeval arvatakse, et üldiselt nimetati nii balti hõimusid. Pole aga võimatu, et nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid, sest läänemeresoomlaste eluala ulatus sel ajal veel tunduvalt kaugemale lõuna poole. Teise versioonina on oletatud, et eestlasi võidi arvata ka rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud ,,fennide" hulka. Mõningate matmiskommete omapära ja erinevate ehtetüüpide leviku põhjal jagunes Eesti kolmeks suuremaks kultuuripiirkonnaks: Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. Suuri edusamme soodustas asjaolu, et vanem rauaaeg oli arvatavasti rahulik sõdadeta ajajärk.
Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r...
Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. Olulise uuendusena võeti neoliitikumi algul kasutusele savinõud. Pronksiajal (II aastatuhande keskpaigast kuni VI sajanidini e.Kr.) levisid Eestisse pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglitina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi- ja luuesemeid. Rauaaeg jaguneb vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele neljaks alajärguks: varane rauaaeg (VI sajandist e.Kr. Kuni I sajandini p.Kr.), vanem ehk rooma rauaaeg (Isajandist kuni V sajandi keskpaigani), keskmine rauaaeg (V sajandi teisest poolest kuni VIII sajandi lõpuni) ja noorem rauaaeg (IX sajandist kuni XIII sajandi alguseni). Kiviaeg. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Kõige vanem inimasula on leitud Pärnu jõe kaldalt Pulli asulast. Enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge
Eesti ajalugu I Suulise arvestuse küsimused 2016/2017 1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Se...
Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Oli umbes 9000 1200 pKr. Mesoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u. 9000 u 5000 eKr. Neoliitikum Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (u. 5000 u 1800 a. eKr) alguse tunnuseks loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Rauaaeg rauaaeg (u500 eKr u 1200 pKr) jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks. Arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Tarandkalmed Eelrooma rauaajal hakati surnuid matma tarandkalmetesse. Uued
töödeldavamad. Kuna keskmine rauaaeg ja viikingiaeg olid suhteliselt rahutud ajajärgud, valmistati tööriistade kõrval ka relvi(kirveid, odasid jne). Muinasaja lõpuks hakati valmistama kvaliteetseid rauast odaotsi, mis olid ilustatud hõbedaga ja ka ornamenteeritud mõõgapidemeid, mõõgateramikke. Kahest viimasest perioodist on leitud palju aardeleide, mis olid ohverdatud, peidetud maasse või lisatud matmisel hauapanusteks. Muinasaja jooksul, leidis aset ka matmiskommete areng. Kui kammkeraamika ajastul sängitati surnud asula territooriumile, vahel isegi põranda alla, siis juba 1000 aastat hiljem, nöörkeraamika ajastul rajati kalmistuid asulast väljapoole kõrgematele küngastele ja surnud sängitati maasse kaevatud hauda külili kägarasendis, sageli üks või mõlemad käed peaall. Pronksiajal hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse ja rauaaja algul tarandkalmetesse. Keskmise kiviaja ja viikingiaja perioodil hakati inimesi
( Eestis siis inimesi ei olnud ) Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks ,- keskmiseks ja nooremaks rauaajaks . Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr ) Rooma rauaaeg ( u 50 u 450 pKr) Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga 4
EVOLUTSIOON organismide populatsioonide pärilike tunnuste muutumine aegade jooksul Evolutsiooni kulg ja globaalsete katastroofide osa evolutsioonis alates Kambriumist - elu teke 3,5, mlrat ; eukarüoodid 1,8 mlrat; hulkraksed 1,2 mlrat; imetajad 120 mlat; ontogenees peegeldab fülogeneesi; saurused Triias-Juura-Kriit, imetajate aeglane areng; 1. Looduslik valik ja geneetiline triiv Looduslik valik- sama liigi siseselt teatud isendite suurem reproduktiivne edukus seetõttu et nad omavad geneetiliselt determineeritud eeliseid antud looduslikus keskkonnas põhjustab resursside piiratus... Lihtsalt öeldes - Soosib edukaid ja hukutab vähem edukaid. Väga palju loeb keskkond mõni kasutu tunnus võib keskkonna muutudes osutuda väga kasulikuks. Toimib fitness erinevuste olemasolul ja toodab adaptsioone, mis omakorda tekitavadki erinevaid fitnesse. LV toimib kahjulike mutatsioonide elimineerijana -NÕUDED -objektid pea...
pronksi juba suurtes kogustes. Kaubavahetus suundus Rooma impeeriumi suunas, kust hangiti põhiliselt pronksi. Eestlasi huvitas karsnahk ja põhjapoolsete metsade karusnahad. Toimusid muutused matmiskombestikus, kivikalmed moodustusid suurematest kividest laotud müüridest, mis olid ristkülikukujuliselt. Selle tõttu nimetatakse matmispaiku tarandkalmeteks. Surnuid maeti tarandkalmetesse põletatult. Matmiskommete omapära ja erinevate ehetetüüpide leviku põhjal jagunes Eesti kolmeks kultuuripiirkonnaks: Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. Suuri edusamme majanduselus soodustas asjaolu, et vanem rauaaeg oli sõdadeta ajajärk. 10.Keskmine rauaaeg e. Viikingiaeg Keskmisel rauaajal muutusid olud Eestimaal rahutusk. Hakati ehitama linnuseid, Eestis tuntakse kokku umbes 120 muinaslinnust. Mägilinnused rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele
Oli hankiv majandus ehk kõik võeti loodusest. Tööriistad vähetöödeldud. Nooremal kiviajal (5 at-1800 eKr) oli tekkinud kaks arheoloogilist kultuuri: kammkeraamika (soome-ugri päritolu; hankiv maj.) ja nöörkeraamika (venekirves kultuur). Need kultuurid panid aluse Eesti rahva kujunemisele. Pronksiaeg ja iseloomulikud jooned (1800-500 eKr): üleminekuaeg kiviajast metalliaega. Tööriistad valmistatud pronksist; kindlustatud asulad; tööviljakus kasvas; alepõllunduse kiire areng; matmiskommete muutus (kivikirst kalmed); säilinud ohvripaiku. Asukohad: Asva asula (Saaremaal), Ridala, Kaali, Narva. Kujuneb välja kaks erinevat asustuspiirkonda: rannapiirkond, sisemaapiirkond. Rauaaeg ja iseloomulikud jooned (500 eKr-1200 pKr): tööriistad valmistati rauast, kuna see oli vastupidavam, tugevam ja sai teha teravamaid tööriistu. Põhiliseks elatusalaks oli maaharimine, kuid tegeleti ka loomapidamisega, küttimise ja kalandusega. Lääne ja ida vahel tegeleti läbi Eesti
eKr, töö- ja tarberiistad kivist, sarvest, luust.Nesoliitikum- neoliitikum e noorem kiviaeg (V aastatuhandest II aastatuhande keskpaik eKr), kasutati edasi samadest materjalidest esemeid,aga need olid paremini töödeldud,võeti kasutusele savinõud.Pronksiaeg-(2000-500 eKr) levisid pronksesemed (Eestis ainult sissetoodud esemed), valdavalt luu ja kiviesemed.Rauaaeg-(900 eKr 1000 pKr) esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade järgi: varane, vanem e rooma, keskmine ja noorem rauaaeg 2. Kiviaeg. - Mesoliitikumi asulapaigad.IX aastatuhande algusest eKr pärinev muistse asulakihiga Pulli asula on kõige vanem praegu teada olev inimeste peatuspaik Eestis. Ühelaadsete leidude ja muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, (ka etnilist ühtekuuluvust) nim arheoloogiliseks kultuuriks.Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn
Illustratsioon 2. Matmiskombed on tihedalt seotud Kristuse teise tulemise ootusega varakristlaste hulgas. Kuna usuti surnuist ülestõusmisse, hinge (ja ka ihu) taassündi, siis keelati surnute tuhastamine (ihu hävitamine). Roomlased põletasid oma surnuid, 5 varakristlaste hulgas olid levinud laibamatused. Laibamatused levisid alates 2. sajandist ka roomlaste hulgas, võimalik, et matmiskommete muutus oli mõjutatud kristlusest. Maa-alustesse koobastesse matmise tava tulemuseks on Rooma linna ümbrusest avastatud katakombid, arheoloogid on leidnud sealt piirkonnast ligi 70 katakombi. Katakombid koosnevad käikudest ja hauakambritest, nendes on poolringikujulised seinahauad – arkosooliumid. (Onasch, Schnieper 2003) Katakombide seintelt on leitud freskosid, millel kujutatakse stseene Vanast ja Uuest Testamendist. Leitud
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: · Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile · Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine · Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) – kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
ega eraldatud lapsi nende vanematest. Samuti korraldas peremees orja matused 6) Orjusest vabastamine ..jääb eluajaks külge. Vabadus oli üldine hüve: kui keegi rääkis oma plaanist end orjaks müüa, peeti seda solvanguks kõikide vabaduse pihta. Peremehed pidasid samuti ilusaks sammuks orje vabastada. Pole orjade vabastamine mingi kohustus. - ori oli suremas, tal lasti surra vabana, sai nii vabade inimeste matmiskommete osaliseks, seda väärtustati; -peremees võis vabastada orja oma surmahetkel testamendiga, näitas sellega, et on hea peremees. - orjal on mingi finantsülesanne. Peremees laseb orja vabaks tingimusel, et too jääb ta teenistusse edasi. Vabaks lasti tihti väikese pensioniga või maatükiga. Vabaks ei lastud laekahoidjaid, sest neid oli vajadusel võimalik ja õigus piinata ülestunnistusteks
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
Aadlitel olid suured puidust hauakmbrid, lihtrahval lihtsad maahauad. Hauakambri kohale püstitati kääbas, mille suurus järgis surnu ühiskondlikku seisundit. Lihtelenaikkonna hauad rühmitusid aadlike haudade ümber nagu nende eluasemed linnuste ümber. Aadlik sai kaasa vankri ja relvad, kuld- ja hõbeehteid, palju nõusid ja sööki-jooki. Lihtinimene vaid ühe relva, sõle või muu lihtsa ehteasja, ühe nõu. La Tene: lapsematuseid on arh materjalis harva, v-o matmiskommete tõttu. Mehed ei elanud ilmselt tavaliselt üle 50 aasta (olid sõjamehed). Laste suremus oli suur, seega pidid naised tihedasti sünnitama ning nende keskmine eluiga võis olla 3040 a. Varase perioodi matused sarnased Hallstatiga, põletusmatuseid väga harva. Keskmisel perioodil surnuid maeti maa-alustesse kalmistustesse. Hauapanused: sõjamehele lahinguvarustus; 2-rattalised vankrid, jooginõud jm. Kuigi panuste arvus on
(3-10m). o Surnud maeti tarandkalemetesse põletatult. Eemal asunud tuleriidalt järelejäänud luukillukesed puistati koos arvukate ehetest panustega kalmekivide vahele. 1 tarandisse maeti 10-20 lahkunu jäänust. o Eestlaste esmamainimine toimus aastal 98pKr kui pandi esmakordselt Tacituse poolt kirja rahvas „aestid“ mille hulka võisime ka meie kuuluda. Teine versioon, et meid kutsuti „fennideks“. o Mõningate matmiskommete omapära ja erinevate ehtetüüpide leviku põhjal jagunes Eesti kolmeks suuremaks kultuuripiirkonnaks: Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. o Sel ajal polnud palju sõdu ja elati enamasti rahus, kuna puudusid linnused ja relvad hauapanustena. RAHUTUD AASTASAJAD o Keskmisel rauaajal hakati ehitama linnusid. Linnused jäid pidevalt kasutusele kuni muinasaja lõpuni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
