Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg (0)

Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg 1200-1558

põhjused

• Sakslaste tung itta . u.1100-u. 1400 ( DRANG NACH OSTEN ) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel.
  
• UUE LAEVATÜÜBI – KOGE ( kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine .
  
• Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt – Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala.
  
• Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks
  
• Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele
  

Ristisõja käik
1184 .a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard . Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist.
1196 .a. uus piiskop Berthold, läheb kohalike liivlastega tülli ja langeb ühes liivlaste ja sakslaste vahelises kokkupõrkes.
1199 .a. Balti ristisõja algus, kui piiskopiks sai Albert . Tuleb koos ristisõdijate suure väega (500 rüütlit) Väina suudmesse ja asutas 1201.a. Riia linna, mis sai peamiseks Saksa vallutajate tugipunktiks Liivimaal. Riiast lähtuvalt hakati kohalikku maad alistama ja ristima.
1202.a. Baltikumi vallutamiseks asutatakse Mõõgavendade ordu (usuline vennaskond, kes peab ristiusku levitama)
1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võitsid - 1210.a. Võnnu piiramine ja Ümera lahing. On ka ainuke lahing sõjas, mille eestlased üksinda võidavad
1212 .a. kolme maakonna ühisrünnak Riiale(Sakala, Ugandi ja Saaremaa), eesmärgiga saksa vallutajad Liivimaalt üldse minema ajada. Hästi ettevalmistatud sõjakäik ebaõnnestub ja toob kaasa paljude Eesti võitlejate hukkumise Riia juures.
1212-1215.a. vaherahu . põhjuseks - katk. (esimene katkupuhang Eesti alal)
1216.a. Sakslaste pidevate rüüsteretkede tulemusena Sakala ja Ugandi maakonnad alistuvad esimeste maakondadena. 1217 .a. varakevadel ordu suurim lüüasaamine Otepää juures kus kaotatakse Eesti-Novgorodi ühisvägedele.
1217.a. Madisepäeva lahing Vabadusvõitluse suurim lahing. (esmakordselt kogu Eesti elanikkond võitleb vallutajate vastu) Ordu võidab.
1219.a. liitusid ristisõjaga taanlased , kes vallutasid Tallinna ja Põhja-Eesti.
1220 .a. oli ka rootslaste katse vallutada endale Lääne-Eesti ( Lihula ). See ei õnnestu saarlaste vasturünnaku tulemusena.
1222 .a. Saarlaste algatusel vabastatakse lühiajaliselt Eesti ajutiselt sakslase käest kuid 1224 tulevad orduväed taas ja vallutavad mandri-Eesti taas tagasi. Viimasena langeb Sakslaste kätte Tartu (Tartu kaitsmine 1224)
1227.a. Ordu viimne sõjaretk Saaremaa alistamiseks, kus vallutatakse Muhu linnus ja Valjala (Muinas-Eesti võimsaim linnus) alistub. Sellega on Muistne vabadusvõitlus lõppenud. Ristisõda ise kestis veel edasi 1290.a. kui ristiti Kuramaa, Semgale ja Preisimaa.
Eestlaste lüüasaamise põhjused Muistses Vabadusvõitluses :

Eestlastel puudusid liitlased sõjas – vastas olid aga sakslased , taanlased, latgalid , liivlased, venelased , rootslased ja leedulased .

Puudus ühtne riik

Eesti malevad ei tundnud eriti viske - ja heiterelvi (kiviheitemasinad, amb)

Eestlaste puudus korraline sõjaline väljaõpe, samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed.

Vaenlastel oli alati võimalus täiendust saada, kuid eestlasest malevlased said ükskord otsa
Saksa rüütlite plaan tungida Liivimaalt veel lõunasse (Leedu) ja itta (Venemaa) ebaõnnestus:

• 1236.a. hävitasid leedulased Mõõgavendade ordu Saule lahingus
  
• 1242 .a. Jäälahingus hävitab sakslased Nevski juhitud Novgorodi vürstivägi ja Ordu loobub Ida-suunalisest ekspansioonist
  

Venemaa alistus hiljem mongolitele ( rändrahvas Hiina põhjapiirilt) Vt. Tšingis- khaan ca.1240- 1480 oli Vene vürstiriigid mongolite maksualused.
1150- 1250 .a. toimus ristisõda ka Soomes, kus ristimist teostasid Rootsi ristisõdijad. Oli tunduvalt rahumeelsem kui Eestis.
Eestimaa võõrvõimu all 13.saj.
Vallutajad jagasid Eestimaa neljaks osaks:

Põhja-Eesti – Taani võim (Eestimaa hertsogkond)

Lääne-Eestis – Saare Lääne piiskopkond algse keskusena Vana- Pärnus , hiljem Haapsalu

Ida-Eestis – Tartu piiskopkond

Kesk- ja Lõuna-Eesti – Saksa Ordu – oli peamine jõud ja otsustaja kogu Liivi orduriigis.
Esialgu polnud veel selge, mil määral eestlased oma vabadust olid kaotanud (oma vanemate juhtimise all elasid veel Virumaa, Järvamaa, Lääne ja Saaremaa) Tülli pöörasid ka ristisõja liitlased Ordu, Taani ja Paavstivõim , kus Ordu tugevama õigusega oma võimu maksma pani.
1238.a. Stensby leping – Ordu, Taani ja Paavstivõimu vahel, mis tüliküsimused lahendas. Põhja Eesti läks ametlikult Taani kuningriigi koosseisu. Esimene rahvusvaheline leping mis Eesti kohta käib.
Oluliseks tähiseks oli 1241.a. nn Taani hindamiseraamat- I rahvaloendus Eestis (Põ-Eestis), kus palju kohanimesid märgitud, mis tänapäevani kasutusel.
Esimeste sisserändajatena vallutatud aladele olid balti-sakslased enamasti Vestfaali ja Saksimaalt ja nn ranna-rootslased, kes asustasid Lääne-Eesti väikesaared.
Võõraid asus eestlaste sekka vähe. Eestlaste sõjavangide järglastest orjad sulasid ajapikku rahva hulka. Eestlased jäid relvastatud rahvaks ja vajadusel osaleti sisesõdades ja väljapoole tehtud sõjaretkedes. Suurem osa linnuseidki jäi veel kasutusse. Samuti jäi omavalitsus eestlaste endi kätte. Vallutajaile tuli vaid esialgu makse maksta. Põllumaad jagatakse vakusteks, mille pealt hakatakse maksu nõudma . (1vakk = 100 talu) Lisaks kirikumaks – kümnis. Need korjati kokku sügiseti kui korraldati vakupidu ja peeti vakukohut. Maa uued valitsejad eestlaste assimileerimist ei taotlenud kui suhtusid umbusuga ka seetõttu et nood üldiselt oma hinges paganateks jäid.
Uue nähtusena Eestisse tekivad linnad(9). Tähtsamad neist kuulusid Hansa kaubandusliitu - 4 suuremat linna: Tallinn( Reval ), Tartu( Dorpat ), Uus-Pärnu(Neue-Pernau) ja Viljandi( Fellin ). Hansa oli Põhja Euroopa linnade liit, kes haaras endale monopoli ida-lääne kaubanduses. Vana- Liivimaa ärikontaktid ulatusid kaugele- Portugalini välja. Eesti tähtsus Lääne- Euroopale oli Hansa ajal suurem kui kunagi varem või hiljem.
Jüriöö ülestõus 1343-1345
Põhjused

• Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus
  
• Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel, kuna Taani tahtis Põhja Eesti valdused Ordule müüa, ilma eestlastega nõu pidamata.
  
• Taani kuninga vasallide omavoli. (omaalgatuslikud maksud) Taani kuninga võimu nõrgenemine Eestis, lasi vasallidel omandada piiramatu voli. Sh. talupoegi surma mõista.
  

Ülestõus algas ööl vastu 23.aprilli.1343.a. See jüriöö kujunes Harjumaa sakslastele õuduseks. Eestlased tapsid kõik kättesattunud sakslased. Mõned siiski pääsesid, joostes poolalasti ja paljajalu läbi metsade varjule Tallinna. Harjulased valisid seejärel endale neli kuningat ja piirasid 10000 mehelise väega sisse Tallinna ning läkitasid Turusse saadikud abiväge kutsuma, kus Rootsi asevalitseja lubaski paari nädalapärast Tallinna all olla.
Ka Läänemaal tapeti kõik sakslased ja piirati sisse Haapsalu. Ordumeister lõpetas seda kuuldes sõjakäigu Pihkvasse ja liikus orduväega kiirelt Tallinna suunas. Abi kutsuti Riiast ja eestlaste kuningad kutsuti läbirääkimistele. Eesti juhid lootsid aega võita ja läksidki läbirääkimistele Paidesse, kus nad aga ordumeistri käsu kõik armutult maha tapeti.
Juhtideta jäetud eestlaste vägi Tallinna all valmistus küll lahinguks kuid ordumeeste rünnak 14.mail 1343 lõi rivi segi ja võitis lahingu (Sõjamäe lahing)
4-päeva hiljem jõudis Tallinna alla ka Rootsi sõjavägi kuid pidi pettunult tagasi purjetama saades teada eestlaste lüüasaamisest.
Suvel ülestõus jätkus, kui juulis tõusid üles ka saarlased , kes piirasid ja alistasid Pöide linnuse, tappes kõik seal olnud sakslased. Ülestõusu mahasurumiseks jäi Liivi ordul jõudu väheks ja kutsuti abi Saksa ordu kõrgmeistrilt Preisimaalt. Sakslaste ühendvägi tungis seejärel Harumaale kus peale linnuste vallutamist maakond praktiliselt tühjaks tapeti.
1344 jõudis ühend-orduvägi üle jää Saaremaale. Seal vallutati raskete kaotustega Saarlaste linnus ja tapeti nende juht Vesse. Lõplikult suruti ülestõus maha 1345 kui orduvägi uuesti Saaremaale tungis ja suure rüüstamise ette võttis. Saarlased palusid rahu ja olid sunnitud oma relvad loovutama ja sakslastele linnused Saaremaale ehitama (Kuressaare linnus on pea puutumatult tänaseni säilinud).
tagajärjed:

Eestlaste lõplik alistamine. sh. saarlaste tingimusteta alistumine. Eestlase vanemkond hävitati lõplikult. - muinasiseseisvuse lõpp

1346 Taani kuningas müüs Põhja-Eesti Saksa ordule, mis oli juba niigi Ordu kontrolli all. Maa müüdi 19 000 Kölni marga eest(4443kg hõbedas) ehk aasta hiljem Liivimaa ordule üleantuna sai viimane maa poolmuidu.
Järgnesid rasked aastad 1351-1352 “must surm” Eestis, mis sel ajal ka mujal Euroopas möllas, surmates 35% eurooplastest.
Elu-olu keskaja Eestis
Rahvastik kasvas: 1350 oli Eesti alal u. 100’000 elanikku siis u. 1558.a. võis see tõusnud olla ca. 300’000-350’000-ni. Kaasa arvatud ca.20’000 sakslast linnades ja ordukindlustes ning paartuhat rootslast Loode-Eesti rannikul ja saartel
Suuremad linnad: Tallinn, Tartu- kummaski 7 – 8 tuh. elanikku (selleaegsed suurlinnad ) Euroopa suurlinnadega seda võrrelda ei saanud, kuid Põhja Euroopas olid nad ühed suurimad. (Rootsis ja Soomes polnud ühtegi nii suurt linna) Pärnus 1000 – 1200 el.
Keskaegset linna juhtis raad koos 4 bürgermeistriga. Rae võimu piiras osades linnades linnafoogt (esindas kohalikku mõisnikku)
Linnaelanikkond koosnes peamiselt kaupmeestest (koondusid gild idesse) ja käsitöölistest (koondusid tsunftidesse)
Peamine linnaelanikkonna kasv tuli maalt – kehtis põhimõte linnaõhk teeb vabaks – aasta ja 1 päev linnas tähendas vabadust. Talupoegi tõmbas linna kõrgem elatustase ja võimalus vabaneda mõisasundusest.
Välismaa kaupmehi meelitas keskaja eesti linnadesse (eeskätt Tallinnasse) soodne kaubanduskonjunktuur, mis tegi Tallinnast keskse Kirde-euroopa kaubanduslinna ja turu. Kaubeldi eeskätt teraviljaga aga oluline oli ka transiitkaubandus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Venemaalt veeti välja vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool.
Keskaja lõpupoole muutus Vana-Liivimaa tähtsaks teraviljaeksportijaks. Lääne Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Eriti suur nõudlus Eesti rukki järele. Tänu sellele muutusid meie maa ja selle asukad jõukamaks, teisalt aga tõi see kaasa vasallide elamaasumise maale, oma mõisatesse.
Keskaja lõpuks kujunes välja eestlaste teoorjus (talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas)
Keskaja lõpuks kujunes talupoegade sunnismaisus (paiksus) Mõisatöö korraldamisel, talupoegade tööle sundimisel tähtsustus mõisnike kodukariõigus – mõisniku politseiõigus, sh. õigus talupojale ihunuhtlust anda.
Talupojad jäid veel vormiliselt vabaks, osaledes endiselt kohtupidamises, omasid teatud omavalitsust ja õigust vallasvarale. Osaleti veel maa kaitses ja oldi relvastatud rahvas. Talupoegi oli 4 tüüpi, kellest enam oli adratalupoegi, kelle nimi tuli nende maa arvestamisest adramaades. Metsadesse rajatud uudismaadel elasid üksjalad . Olid veel raharendile lastud vabatalupojad – vabad teotööst. Ja lõpuks maavabad – tavaliselt muistsete vanemate järglased, väikeläänimehed, kel lasus sõjateenistuskohustus või postivedu jm.
Liivimaa Sise-ja välispoliitika
Sisepoliitikas olid probleemiks sisetüli ja nendest kohati välja kasvanud kodusõjad, mis nõrgestades riiki kestsid vahelduva eduga kuni Liivimaa kurva lõpuni.
1421 alates hakkasid toimuma iga-aastased Maapäeva koosolekud , millest pidid osa võtma kõik Liivimaa aadlikud ( baltisaksa omavalitsuse algus). Seal arutati kõiki üldist huvi pakkuvaid küsimusi : välispoliitika, maksud, kirikuasjad, talupoegade pagemine , raha müntimine jms.
Välispoliitika probleemina tekivad Liivimaale uued vaenlased:

• Idas- Moskva suurvürstiriik, kes laiendas oma piire läänesuunas, annekteerides Novgorodi(1480) ja Pihkva( 1510 ) vürstiriigid.
  
• Lõunas- Poola-Leedu ühendkuningriik 1385
  
• Läänes sõlmiti Taani juhtimisel liitriik - Kalmari unioon, kuhu kuulusid ka Norra ja Rootsi 1397
  

Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade juhiomadustega ordumeister W. VON Plettenberg . Oli üks väheseid kes mõistsid ühtsema riigi tekkimise vajalikkusele Liivimaal ning Venemaa ohtu. Juhtis Liivimaad sõjas Venemaaga 1501-03.
Ristiusk Eestis
Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat.
Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks (Tallinna; Tartu ja Saare-Lääne), missuguste kõrgem juht oli Riia peapiiskop ja kes omakorda allus Rooma paavstile. Piiskopkondade keskustes, kus asusid toomkirikud, loodi nn. toomkoolid.
Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid – Dominiiklased ja frantsiskaanid olid kerjusmungad, kes liikusid palju rahva hulgas ringi ja suhtlesid inimestega. Tsistertslased oli mõnevõrra suletumad ja elitaarsemad, paistes silma saavutustega põlluharimises ja aianduses.
1407 - 1436 ehitasid nn. brigitiinid Tallinna lähedale suurima Eesti kloostri - Pirita kloostri
Eesti maarahvas uut usku täielikult omaks ei võtnud ja kujunes omamoodi segu risti ja maausu vahel – rahvausk , mis kujundas tänaseks peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed.
1517.a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. ( Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Luther oli seisukohal, et inimene saab õndsaks mitte vagalt ja usinalt kirikukombeid täites, vaid ainult usu enda läbi. Peamine põhjus miks ka paljud maaisandad ja vürstid usupuhastusega kaasa läksid oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis)
Eesti alale jõuab see nn. pildirüüste näol, kuna uues usus on muuhulgas pühapiltide kummardamine keelatud.
Usupuhastajate nõudmised:

indulgentside (patulunastuskiri) müügi lõpetamist

kiriku olemuse muutumist – kirik pidi olema nö. vaene

Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde ( vaesus , kasinus, vooruslikkus)

Piibli tõlkimist teistesse keeltesse sh. eesti keelde

Emakeelset jumalateenistust kirikutes
Põhjusel , et Eesti ala läheb suhteliselt kiiresti ja valutult (ilma ususõdadeta) Lutheri kiriku alla, trükitakse ka esimesed eestikeelsed raamatud:
1525 – on Saksamaalt teada esimene eestikeelne trükis, mis küll konfiskeeriti veel katoliikliku Lüübeki rae käsul ja hävitati
1535 – Esimene eestikeelne trükis – Tallinna Oleviste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja eestlase Johann Koelli luterlik katekismus (osaliselt säilinud-11 lehte)
Kordamine

Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused?

Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid?

Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta)

Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas?

Nimeta põhjuseid miks eestlased Muistses Vabadusvõitluses lüüa said?

Mis sai ristisõdijate plaanist vallutada ristisõja järel ka Novgorod ja Leedu alad?

Kuidas jagati Eestimaa võõrvallutajate vahel pärast Muistse Vabadusvõitluse lõppu? (mis osadeks )

Mis rahvad said Eestimaa esimesteks vähemusrahvusteks?

Mis uus nähtus tekkis Eestis keskajal ja nimeta neist tähtsamad?

Nimeta Jüriöö ülestõusu põhjused?

Kirjelda Jüriöö ülestõusu käiku .

Nimeta Jüriöö ülestõusu tulemused ja tagajärjed.

Kuidas liigitati eestlastest pärisoriseid talupoegi?(kirjelda neid!)

Missugused uued vaenlased tekkisid Vanale-Liivimaale 15.saj.?

Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa “viljaait”?

Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis?(ida suunal ja lääne suunal)

Kuidas oli Eesti ala kiriklikult jaotatud?

Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal?

Mis olid reformatsiooni ehk usupuhastuse eeldused?

Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-)

Mida nõudsid reformatsiooni läbiviijad paavstile alluvalt kirikult?

Kuidas võrrelda Eesti linnade elanike arvu keskajal ja tänapäeval ( arutle )

Drang nach osten - ; piiskop Albert - ; Mõõgavendade ordu - ;

Stensby leping - ; Vakk (us) - ;vesse - ; Taani hindamiseraamat; must surm - ;

teoorjus - ; sunnismaisus - ; kodukariõigus - ; raad - ; gild - ; tsunft - ;

bürgermeister - ; linnafoogt - ; linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev

maapäev - ; von Plettenberg - ; indulgents - ; 1517 - ; 1535 - ;
© Siimo Lopsik 2013