Peeti eri keeltes jumalateenistusi, luterliku põhimõtte järgi pidi see olema rahvakeelne. 4. Kuidas mõjutasid eestlased Baltisaksa kultuuri? Mõisnike lapsed omandasid eesti keele olles ümbritsetud ammedest, lapsehpidjatest ja teenijatest. See avaldas oma mõju baltisakslaste saksa keele hääldusele kui ka sõnavarale. 5. Kuidas arenes rahvaharidus võrreldes Rootsi ajaga, miks? Rootsi ajaga võrreldes toimus tagasiminek rahvahariduses. Riik ega mõisnikud polnud talurahva harimisest huvitatud. 6. Millised olid hariduse edasiandmise kolm varianti? Rahvakool piiratud oskused ( lugemine ,viisipidamine ning harva kirjutamine, arvutamine). Koduõpetus teadmised vanemalt lastele. Leeriõpetus- korraldas kirikuõpetaja. Eeldas lugemisoskust. Oli koguduse liikmeks saamise ja abiellumise eeltingimus.
Vennastekoguduse liikmed kuulusid tavaliselt ka luteri kirikusse ja paljud vaimulikud, nagu ka osa aadelkonnast, toetasid seda liikumist. Teisalt tajus luteri kirik vennastekoguduse suures populaarsuses ohtu ning eriti Liivimaal püüti tema tegevust ka takistada. Vene riigivõim keelas vennastekoguduse ajutiselt juba 1743. aastal, salaja kestis see aga edukalt edasi ning mängis kuni umbes 1850. aastani siinses rahvahariduses, rahvakeelses kirjanduses ja muusikaelus suurt rolli. 5) MUUSIKAELU 18.saj, 19 saj. algus. Vene võim. · Juba 18. sajandi lõpus hakkas kõrgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tõsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi tärkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, näiteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta
Milline oli Rootsi aja mõju Eesti kultuuri arengule? Üks peamisi muutusi, mis toimus Eesti aladel Rootsi ajal, oli katoliikluse asendamine luteri usuga. See oli üks põhjus, mille tõttu hakati rahvaharidust arendama, nimelt taheti kindlustada luteri usu mõju. Samuti tulenes rahvahariduse korraldamine luteri usu põhiseisukohast- inimene saab õndsaks tänu usule, selleks oli aga vaja õpetada talupojad piiblit lugema. Tänu luteri usule hakati rõhku pöörama talupoja harimisele. Rahvahariduses oluline isik oli Bengt Gottfried Forselius, kes korraldas praktilist tööd õpetajate seminaril Tartu lähedal Piiskopimõisas. Tema ülesandeks oli koolmeistrite väljakoolitamine. Seminaridel oli pearõhk ladusal lugemisel ja usuõpetusel. Kuna õpperaamatuid ei olnud, siis kirjutas Forselius ise aabitsa, mille järgi lugemist õpetada. 1687 a. otsustati igasse kihelkonda rajada kool ja sealsetele koolmeistritele pidi palka maksma
piiblikonverentsid eestikeelne ajakiri ,,Lühhike Stahli ja Hornungi gr. 1739 Anton Thor Helle Piibel Öppetus" Virginiuste ,,Wastne Testament" Kotzebue esimene teatritrupp Rahvahariduses tagasilöök Tallinnas Forseliuse seminar 1684-1688 2 1739 LM koolikorraldus nägi õpilast ette koolikohustuse lastele, 1765 koolikorralduskava nägi ette keda kodus ei saanud õpetada rahvakoolide võrgu rajamise LM-l Ülikool ei tegutse
aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hävitasid vanu ohvrikohti,ehteid,uhkusasju,torupille,viiuleid. Võõrduti kõrtsidest;kuritegude arv vähenes. Koguduse sisekord lubas kõigil kaasa rääkida. Vennastekogudus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt, keelustati 1743.aastal. 9) Kes ja millal tõlkis piibli eesti keelde? - 1739. aastal Jüri kiriku tegelane Anthon Thor Helle 10) Milliseid edusamme tehti rahvahariduses 19.saj alguses? - Koole nappis,õpetajad olid kiriku köstrid,kes veerisid koos lastega lugemist eesti keeles, Kool asus mõned taluhoones, tegutses talviti. 1765. võeti vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamist- ei tehtud. Talurahva hulgas oli lugeda oskajaid üpris palju, enamjaolt õpiti lugema just kodus. Piibel, palve-ja lauluraamat. Maarahva kalender 1731. aastal. Willmanni rahvajutud said kuulsaks!
võrdõiguslikkust rõhutav ülesehitus. Vennastekoguduse liikmed kuulusid tavaliselt ka luteri kirikusse ja paljud vaimulikud, nagu ka osa aadelkonnast, toetasid seda liikumist. Teisalt tajus luteri kirik vennastekoguduse suures populaarsuses ohtu ning eriti Liivimaal püüti tema tegevust ka takistada. Vene riigivõim keelas vennastekoguduse ajutiselt juba 1743. aastal, salaja kestis see aga edukalt edasi ning mängis kuni umbes 1850. aastani siinses rahvahariduses, rahvakeelses kirjanduses ja muusikaelus suurt rolli. Vennastekoguduse palvemajades lauldi palju. Hernhuutlaste laul oli luterlikukoraaliga võrreldes palju elavam ja liikuvam, rahvalikku laadi, samas väga tundeline ja kohati härdameelne. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpuks jõuti siit mitmehäälse
võrdõiguslikkust rõhutav ülesehitus. Vennastekoguduse liikmed kuulusid tavaliselt ka luteri kirikusse ja paljud vaimulikud, nagu ka osa aadelkonnast, toetasid seda liikumist. Teisalt tajus luteri kirik vennastekoguduse suures populaarsuses ohtu ning eriti Liivimaal püüti tema tegevust ka takistada. Vene riigivõim keelas vennastekoguduse ajutiselt juba 1743. aastal, salaja kestis see aga edukalt edasi ning mängis kuni umbes 1850. aastani siinses rahvahariduses, rahvakeelses kirjanduses ja muusikaelus suurt rolli. [4] 3 Vennastekoguduse palvemajades lauldi palju. Hernhuutlaste laul oli luterliku koraaliga võrreldes palju elavam ja liikuvam, rahvalikku laadi, samas väga tundeline ja kohati härdameelne. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpuks jõuti siit mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni ning hakati
2. Venestuse peapõhjuseks Eestis ja Lätis oli 1871a. saksa keistririigi loomine ja sellega kaasnenud oht, et Baltikum taasühineb Saksamaaga. 3. Poola ülestõus ja selle mahasurumine 1863. Venestus tähendas venemaa seaduste kehtestamist eestis: 1887-1892 Viidi läbi tähtsamad venestusreformid: Haridusreform (koolid venekeelseks) Politseireform (riikliku korrakaitse loomine) Kohtureform (vene kohtusüsteemi kehtestamine) Venestamise tagajärjed: 1. Suurem kahju tuli rahvahariduses, kus nõuti venekeelset õpet alates 3. Külakooliklassist. Kirjaoskus langes selle tagajärjel 98% - 80%-ni. 2. Teisalt oli venestamine eestlastele ka kasulik Saksa soost omavalitsusametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele said eestlased, kes olid küll ära õppinud vene keele kuid säilitanud oma rahvusliku vaimu. Paljudes linnades tulevad võimule eestlaste linnavalitsused (Valga 1899; Tallinn 1904; Pärnu 1911). Eesti 20.sajandi alguses.
Põhja-Eesti keele pooldaja. Estofiilide tegevuse põhisuunad: Eesti keele arendamine. Ühise eesti kirjakeele küsimus. Esimese eestikeelse ajalehe väljaandmine. 1806 ,,Tarto Maa Rahwa Näddali-Leht" (von Roth). Oli üks esimestest talurahvalehtedest. 41 numbrit ilmus, seejärel keelati Vene valitsuse poolt. 1821-23, 1825 O.W. Masingu ,,Marahwa Näddala-Leht". Selle vastu töötasid hernhuutlased. Ajaleht oleks võinud kauemgi kesta, kuid Masingul ei jätkunud raha. Uuendused rahvahariduses. 1804 uut tüüpi koolid kihelkonnakoolid ja vallakoolid. Eestikeelsete õpikute väljaandmine. Aabits-lugemikud: 1811 Halliste pastor K. E. Berg (Põhja-Eestis), 1814 von Roth (Lõuna-Eestis), 1820 Urvaste pastor F. G. Moritz ,,ABD nink weikene luggemisse ramat" (Lõuna-Eestis). Üksikute õppeainete eestikeelsed õpikud: esimene kooli lugemik 1805 Vastseliina pastor Georg Gottfried 1 Marpurg
Aleksander III (1881-1894) Alustas Venemaa äärealade venestamist Venestamise põhjuseks Eestis ja Lätis oli 1871. a. toimunud Saksa keisririigi loomine ning sellega kaasnenud ohud Venemaale Venestus tähendus Venemaa seaduste kehtestamisega Eestis 1. 1887. a. Haridusreform 2. 1888. a. Politseireform 3. 1892. a. Kohtureform 4. 1892. a. Linnaseadus 1899 Valga 1911 Pärnu Kõikides valdkondades, mida reformid puudutasid viidi sisse vene keel Suurem kahju tuli rahvahariduses, jus nõuti venekeelset õpet alates 3. külakoolidest Kirjaoskus langes 98%-lt 80%-ni Tagajärg: Venestamine oli eestlastele pigem kasulik kui kahjulik. Saksa soost ametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele tulid eestlased. Majanduse aren Eestis (1855-1900) Majandus areneb antud perioodil kiiresti. Näha rahvaarvu kasvus. Suured vabrikud ehitati Narva, Sinti ja Tallinnasse 1897. a
mõlemad andsid talurahvale isetegevuse kogemuse, aitasid kasvatada rahva organiseerimisvõimet, eneseteadvust, see oli hädavajalik eeldus selleks, et rahvuslik liikumine alata saaks, isetegevuse kogemus. Rahvusliku eneseteadvuse kujunemise jaoks oli tähtis roll ühtsel kirjakeelel, ühtne kirjakeel hakkas kujunema põhjaeesti keele alusel, sajandi lõpul Ahrensi uue kirjaviisi alusel. Ühtne kirjakeel, rahvaharidus on vajalikud koostisosad rahvusliku eneseteadvuse jaoks. Rahvahariduses olid mõned muudatused alanud pärisorjuse kaotamise järel, siiski jäi kõige olulisemaks koduõpetus, koolidel oli teseijärguline roll, kooli läksid need, kes kodus lugemist ja katekismust selgeks ei saanud. Murangulised sündmused toimusid sajandi teise poole alguses, 1850-1870, selles ajavahemikus mindi üle kohustuslikule kolme-aastasele rahvaharidusele. Kujunes välja stabiilne koolivõrk, laienes õppeproramm, tulid juurde
Selline Preisi idee sai ka eeskujuks Balti rüütelkonnale. Õiguslikus mõttes tähistavad selget piirjoont, alagas uus etapp talurahva tsiviilõiguslikes suhetes. Õigusvõime muutus justkui kõrgemate inimestega võrdseks. Keskse tähtsusega muudatused olid seotud maaomandi suhtega. Olulised muudatused toimusid ka ühiskondlikus elukorralduses. Talurahvale anti omavalitsus- moodustati vallad, vallakogukonnad, samuti kaasnesid muudatused rahvahariduses- rahvakoolide asutmine. Talurahva perekonnanimed- Perekonnanimede panek Algas pmst pärast vabastamist, algas Liviimaal 1820nendatel aastatel, eestimaal jäi põhiosas 1830nendate algusesse. Jõudis lõpule 1835 aastal. Seaduse järgi oli talupojal endil kaaasarääkimisõigus ka selels osas, põhislisteks otsutajateks olid siiski kohalik pastor ja mõisnik. Mõisa ja talu rendisuhted- Kogu maa kuulus pärast vabastamist mõisnikele. Talupoja seisukohast olid need seadused
annaabi.ee 
