Ohtlikud nakkushaigused maailmas Andra Pant, NT 12 Shigelloos, teise nimega düsenteeria Shigelloosiks nimetatakse Shigella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud ägedat soolenakkust. Shigelloos on tüüpiline troopika ja arengumaade haigus, mis levib bakteritega saastunud vee ja toiduga. Inimene on shigella ainus peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud. Eestis esineb sagedamini kahte selle bakteri alaliiki. Shigellade tekitatud düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest
Säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes. Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. SHIGELLOOS Shigelloos ehk mustade käte haigust levitab peamiselt haigestunud inimene, kelle kaudu võib haigustekitaja toidusse sattuda. Haigustunnused ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja need on mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Shigelloosi esineb rohkesti just arengumaades ning see ohustab
Fekaal-oraalne nakkus Fekaal-oraalne nakkus Inkubatsiooniper 2 näd-2 kuud Vaksineeritakse plaaniliselt Raviperioodis alkoholikeeld Ravi antibiootikumidega Sage prekantseroos Nakkusallikas närilised 12. Leia järgmistele haigustele 3 iseloomulikku õiget väidet Salmonelloos Shigelloos Inkupatsiooniper 6h- 6p Inkubatsiooniper 1-7 päeva Ülekanne kreemikookidega Veris-limane väljaheide Profülaktikasks oluline vaksineerimine Nakkusallikas puu-ja juurviljad Nakkusallikas kitsepiim Tenesmid Kõhuvalu Tekitab eksotsiin Palavik Tekitab anaeroob 13
21. Toiduinfektsiooni erinevus toidumürgistusest: · kandub edasi vahetu kontakti teel; · haigestumist põhjustab suhteliselt väike kogus mikroorganisme; · pikem peiteperiood; Nakkuskolleteks on haiged inimesed ja loomad. Soolenakkuse tekitajad levivad väljaheidetega, piisknakkused väljahingatava õhuga, süljega, tolmuga jms.Mikroorganismide organismi pääsemise teed on väga erinevad. Nakkusteedeks võivad olla nii nahk, limaskestad kui ka seedetrakt. 22. Shigelloos ka düsenteeria Seletus Düsenteeriaks nimetatakse Shigella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud ägedat soolenakkust. Ülevaade Düsenteeria on tüüpiline troopika ja arengumaade haigus, mis levib bakteritega saastunud vee ja toiduga. Inimene on düsenteeria ainus peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud. Düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest. Ennetamine Düsenteeria vastu ei ole tänaseni loodud head vaktsiini
juhul. Olmeliste haiguspuhangute iseloomustus Kokku esines 14 haiguspuhangut. Haigestunute arv 353, mis moodustab 72% puhangutes haigestunud isikute arvust. Hospitaliseerimist vajas 124 isikut. Etioloogiline struktuur: · Norwalk-viirusnakkus 7 haiguspuhangut, haigestus 204 isikut, hospitaliseerimist vajas 43 isikut; · rotaviirusenteriit 2 haiguspuhangut, haigestus 12 isikut, hospitaliseerimist vajas 12 isikut; · shigelloos üks haiguspuhang, haigestus 13 isikut, hospitaliseerimist vajas 10 isikut; · salmonelloos üks haiguspuhang, haigestus 8 isikut, hospitaliseerimist vajas 2 isikut, · soole segainfektsioon üks haiguspuhang, haigestus 49 isikut, hospitaliseerimist vajas 5 isikut; · soole täpsustamata viirusnakkus kaks haiguspuhangut, haigestus 67 isikut, hospitaliseerimist vajas 52 isikut. Esinemise kohad: · haigla 7 · hooldekodu 1 · lastekodu 1
tuberculosis, M. Bovis ja M.africanum. Levib süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne). Difteeria- corynebacterium diphteriae. Nakatumine peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid ka nahakontakti kaudu nahahaavandite puhul. Salmonelloos e. Salmonella-enteriit e. Enerokoliit. Tekitavad S.typhimurium ja S.enteritdis. Levivad fekaalidega saastunud toiduainete kaudu. Kõhulahtsust tekitab enterotoksiin ja palavikku endotoksiin. Elab peamiselt inimese ja loomade sooles. Shigelloos e. Batsillaarne düsenteeria – jämesoole infektsioon, lokaalne haigus. Levib (fekaalidega saastunud) toidu ja veega. Põhjustab Shigella bakter. Gonorröa e. Tripper – tekitajaks N.gonorrhoeae. Peamiselt seksuaalkontakt kaudu. Ründavad suguteede, silma, pärasoole ja neelu limaskesta, põhjustades ägedat mädapõletkku. Puukborrelioos e.Lyme'i tõbi- Borrelia burgdorferi. Satub organismi puugi süljest.
YERSINIA ENTEROCOLITICA-JERSINIOOS Kriitilised toiduained pooltoores sealiha toored subproduktid (sooled) külmas säilitatud saastunud toiduained vaakumpakendis liha ja lihasaadused (böff) Temperatuuri ja pH toime Väga ....... Säilib vasikalihas -160C- -180C juures 6 kuud Säilib piimapakis +40C juures 3 nädalat Hävib toidu termilisel töötlemisel (böff- riskitoit) SHIGELLA SP.-SHIGELLOOS Kriitilised toiduained Toores puu- ja aedvili Toores kala, mereannid (austrid, krabid) Saastunud toit (eriti piim, salatid, magustoidud, keedetud riis) Temperatuuri ja pH toime Pikk eluvõime, talub isegi temperatuuri...+4 - -20...C Talub kuivatamist Hävib temepratuuril >...üle 80.....C mõne sekundiga pH<4,0 MYCOBACTERIUM SP.-TUBERKULOOS Kriitilised toiduained piim, harvem liha NB! säilib piimas ...10......
Haiged inimesed (asümptoomsed) 4.Terved mikroobikandjad (S.typhi) Infektsiooni levik inimeselt inimesele Respiratoorsete sekreetide ja süljega - herpesviirused, respiratoorsed viirused, paljud bakterid. Vere- ja tema produktide ülekannetel - HIV, CMV, HepB. Genitaalsekreetidega - Sugulisel teel levivad haigused (STD) Naha kontaktide kaudu - GABHS infektsioon, HPV, Opportunistlikud hospitaalinfektsioonid Fekaal-oraalselt - salmonelloos, shigelloos, koolera Vektorite abil - malaaria, puukentsefaliit, borrellioos, zoonoosid Transplatsentaarselt - HIV, HepB, CMV Infektsioonhaiguse patogeneesi astmed 1. Mikroobi kohtumine peremeesorganismiga 2.Kinnitumine peremeesorganismi rakkudele 2.Invasioon (lokaalne ja generaliseerunud levik organismis) 3.Kudede ja rakkude kahjustamine 4.Organismi kaitsemehhanismide vältimine 5.Eraldumine makroorganismist Patogeensus ja virulentsus Patogeensus/patogeen mikroorganism, mis
· Võivad esineda ka kõhukrambid · väike palavik, iiveldus ja oksendamine, Kriitilised toiduained: pooltoores sealiha; toored subproduktid (sooled); külmas säilitatud saastunud toiduained; vaakumpakendis liha ja lihasaadused. Temperatuuri ja pH toime: väga külmakindel; säilib vasikalihas 16ºC - -18ºC juures 6 kuud; säilib piimapakis + 4ºC juures 3 nädalat; hävib toidu termilisel töötlemisel. SHIGELLA SP. SHIGELLOOS ehk DÜSENTEERIA Haigusnähud: · kõhuvalu ja -krambid, kõhulahtisus, väljaheide sisaldab verd, mäda või lima · palavik;, · nähud tekivad 12-50 tundi pärast nakatumist. · osa tüvesid eritab entero- ja shigitoksiine, mille tulemusena võib nende tüvedega nakatumisel suremus ulatuda 10-15%-ni. Kriitilised toiduained: toores puu- ja aedvili; toores kala mereannid (krabid, austrid); saastunud toit (eriti piim, salatid; magustoidud, keedetud riis).
Sobivaim külmiku temperatuur on +2 kuni +4 kraadi, sobivaim õhuniiskus peaks olema 80-85%. Kui õhk on liiga niiske muutub liha limaseks. Kui õhk on liiga kuiv, kuivatab see liha, muutes toote väljanägemist ning põhjustab kaalukadu. (ibid) Liha kaudu levivad toidumürgitused ja nakkushaigused, milleks võivad olla: salmonelloos, kampülobakterid (esineb tapaloomadel; veised, kanad), rotaviirusenteriit toidubotulism ning shigelloos (pesemata kätel olev bakter). Toidumürgituse põhjuseks on bakterite poolt toodetud mürgid toidus. Nakkushaiguslikud bakterid paljunevad ja tegutsevad inimese seedetrakis. (ibid) 25 3.4 Liha liigitamine Põhilised lihaliigid, mis kaubandusest leida võib on sealiha, linnuliha (enim kanaliha) ja veiseliha. Harva võib leida kauplustest ulukiliha (pole saadaval toorena, kuid on valmis
Laktoosi ei käärita ja glükoosist gaasi ei tooda. Looduslikuks elukeskkonnaks vaid inimeste ja ahvide seedetrakt. Vabalt looduses ei esine. Perekonnas on 4 liiki: S. dysentheriae, S. flexneri (loomade ja homoseksuaalide patogeen), S. boydii, S. sonnei (nakatab just lapsi). Põhjustavad inimestel ja primaatidel düsenteeriat. Geneetiliselt väga lähedane Escherichia coli'le. Shigellat on vaadeldud ka kui enteroinvasiivset ja auksotroofset E. colit. Batsillaarne düsenteeria e. shigelloos. Jämesoole infektsioon, lokaalne haigus. Bakter tungib jämesoole limaskesta epiteelirakkudesse fagotsütoosiga. Vabanevad epiteelraku tsütoplasmasse (lüüsivad fagosoomi mebraani hemolüsiiniga), paljunevad ja levivad ka kõrvalrakkudesse, kuid epiteelialusesse koesse ei tungi. NB! Ka temal on näidatud, nagu Listeria monocytogeneselgi, et ta saab peremeesraku aktiini polümeriseerida ja selle abil rakust rakku liikuda. Epiteelis tekib äge põletik, sooleepiteel haavandub
Lüüsib fagotsütoosivakuooli, paljuneb tsütoplasmas. Korraldavad aktiinifilamendid ümber, liiguvad naaberrakku (IcsB) (immuunsüsteemile kättesaamatud). Indutseerivad apoptoosi. • Välismembraani permeaablusbarjäär • S. dysenteriae toodab Shiga toksiini (a/b), mis häirib valgusünteesi, kahjustab endoteeli. A seostub ribosoomiga ja takistab nii valgusünteesi. • Hemolüütiline koliit, HUS seos Shigellaga. Shiga toksiin võib põhjustada HUSi. Haigused. Shigelloos (mulle meeldiks š-ga, aga kõik kirjutavad meil siin järjekindlalt Sh-ga). Inkubatsiooniaeg 1-4 päeva, haiguse kestus 4-8 päeva. Kolonisatsioon ja esialgne paljunemine peensooles algab 12 tunniga. Infektsiooni esimene märk on profuusne vesine kõhulahtisus mukoosainvasiooni histoloogiliste nähtudeta. Seda osa vahendab enterotoksiin. Siis: bakterite invasioon jämesoole mukoosasse: alakõhukrambid ja –tenesmid, roojas rohkelt mäda, verd, neutrofiile, erütrotsüüte, lima
algul tekib nn. tüfoidne sepsis, kui haigusetekitaja ringleb veres, haiguse kliinilises perioodis haigusetekitaja verest kaob, kuid sooleseinas toimuvad nekrootilised muutused, mistõttu tüüfusetekitaja satub massiliselt soolevalendikku ja sealt rooja. • Roojas ei leita tekitajaid tavaliselt enne 3 nädala möödumist organismi sattumisest. • Luuüdist ja lööbeelementidest võib tekitajaid leida isegi siis, kui neid mujal ei ole. SHIGELLOOS e düsenteeria. • Haigelt: roe võimalikult kiiresti pärast roojamist, eelistatult tampooniga võetud roe. Võimaluse korral teha esmaskülv vahetult pärast materjali võtmist. Uuritava materjali kiire saatmisvõimaluse puudumisel saadetakse materjal laborisse segatult konservandiga. • Mikroobikandjalt: roe, tampooniga võetud roe. • Väliskeskkonnast: toiduained, piimaproduktid, juur- ja puuvili, joogivesi.
annaabi.ee 
