Ohtlikud nakkushaigused maailmas Andra Pant, NT 12 Shigelloos, teise nimega düsenteeria Shigelloosiks nimetatakse Shigella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud ägedat soolenakkust. Shigelloos on tüüpiline troopika ja arengumaade haigus, mis levib bakteritega saastunud vee ja toiduga. Inimene on shigella ainus peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud. Eestis esineb sagedamini kahte selle bakteri alaliiki. Shigellade tekitatud düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest
kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes. Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. SHIGELLOOS Shigelloos ehk mustade käte haigust levitab peamiselt haigestunud inimene, kelle kaudu võib haigustekitaja toidusse sattuda. Haigustunnused ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja need on mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Shigelloosi esineb rohkesti just arengumaades ning see ohustab turismireisidel käijaid.
Fekaal-oraalne nakkus Fekaal-oraalne nakkus Inkubatsiooniper 2 näd-2 kuud Vaksineeritakse plaaniliselt Raviperioodis alkoholikeeld Ravi antibiootikumidega Sage prekantseroos Nakkusallikas närilised 12. Leia järgmistele haigustele 3 iseloomulikku õiget väidet Salmonelloos Shigelloos Inkupatsiooniper 6h- 6p Inkubatsiooniper 1-7 päeva Ülekanne kreemikookidega Veris-limane väljaheide Profülaktikasks oluline vaksineerimine Nakkusallikas puu-ja juurviljad Nakkusallikas kitsepiim Tenesmid Kõhuvalu Tekitab eksotsiin Palavik Tekitab anaeroob 13
21. Toiduinfektsiooni erinevus toidumürgistusest: · kandub edasi vahetu kontakti teel; · haigestumist põhjustab suhteliselt väike kogus mikroorganisme; · pikem peiteperiood; Nakkuskolleteks on haiged inimesed ja loomad. Soolenakkuse tekitajad levivad väljaheidetega, piisknakkused väljahingatava õhuga, süljega, tolmuga jms.Mikroorganismide organismi pääsemise teed on väga erinevad. Nakkusteedeks võivad olla nii nahk, limaskestad kui ka seedetrakt. 22. Shigelloos ka düsenteeria Seletus Düsenteeriaks nimetatakse Shigella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud ägedat soolenakkust. Ülevaade Düsenteeria on tüüpiline troopika ja arengumaade haigus, mis levib bakteritega saastunud vee ja toiduga. Inimene on düsenteeria ainus peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud. Düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest. Ennetamine Düsenteeria vastu ei ole tänaseni loodud head vaktsiini
juhul. Olmeliste haiguspuhangute iseloomustus Kokku esines 14 haiguspuhangut. Haigestunute arv 353, mis moodustab 72% puhangutes haigestunud isikute arvust. Hospitaliseerimist vajas 124 isikut. Etioloogiline struktuur: · Norwalk-viirusnakkus 7 haiguspuhangut, haigestus 204 isikut, hospitaliseerimist vajas 43 isikut; · rotaviirusenteriit 2 haiguspuhangut, haigestus 12 isikut, hospitaliseerimist vajas 12 isikut; · shigelloos üks haiguspuhang, haigestus 13 isikut, hospitaliseerimist vajas 10 isikut; · salmonelloos üks haiguspuhang, haigestus 8 isikut, hospitaliseerimist vajas 2 isikut, · soole segainfektsioon üks haiguspuhang, haigestus 49 isikut, hospitaliseerimist vajas 5 isikut; · soole täpsustamata viirusnakkus kaks haiguspuhangut, haigestus 67 isikut, hospitaliseerimist vajas 52 isikut. Esinemise kohad: · haigla 7 · hooldekodu 1 · lastekodu 1
1. Prokarüoodid – on eeltuumsed rakud (rakutuumata rakud). Bakterid ja tsüanobakterid (sinivetkad). ''pro'' = enne + ''caryos'' = tuum Eukarüoodid – päristuumsed rakud. Seened, algloomad, Homo sapiens. ''eu'' = tõeline + ''caryos'' = tuum. 2. . Bakteriraku ehitus. Bakteriraku sise- ja väliskomponendid. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positivsed ja Gram- negativsed. Bakteriraku sisekomponendid: -Tsütoplasma membraan, tsütoplasma, genoom (DNA) , ribosoom, inklusioonid, plasmiid. Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bak. Gram-positiivsete rakuseina ehitus: Rakusein: Peptidoglükaan (üle 40 kihi), teihhoiinhape (sisaldab suhkruid) ja lipoteihoiihape (teihhoiinhape+lipiidid). (Rakuseina stabiliseerimine). Rakuseinas polüsahhariidid....
TOIDUHÜGIEEN 1.LOENG Toiduseaduse eesmärk: Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) looduslikud mürgid: seened, marjad, taimed. Valed toitumisharjumused toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN Inimesed Toiduaine Ruumid, seadmed, vahend...
sonnei. n Pärsib valgu sünteesi 60S ribosoomil. See põhjustab soole haavandumist. n Välismembraani valgud ja sekreteeritud valgud. ¨ Neid valke toodetakse kehatemperatuuril ja kontakti korral M rakkudega, põhjustades bakterite fagotsütoosi vakuooli sisse. ¨ Shigella purustab vakuooli ja liigub raku tsütoplasmasse. ¨ Siit levib lateraalselt naaberrakkudesse, polümeriseerides aktiini filamendid ja neid mööda liikudes. Mikroobid ei tungi epiteelist väljapoole. Haigus n Düsenteeria = shigelloos. n Levik fekaal-oraalselt n Infektsioosne annus väga väike -10-200 mikroobi. n Inkubatsiooniperiood 1-7 päeva, järgneb palavik, soolespasmid, diarröa1-3 päeva. n Järgneb sage iste, väheproduktiivne roojamine, kuid seal veri ja lima, mäda tingitud invasioonist limaskesta. n Dissemineerub harva. n Haiguse raskus sõltub tekitaja liigist - S. dysenteria kõige raskem, siis S. flexneri, S. sonnei ja S. boydii.
· Võivad esineda ka kõhukrambid · väike palavik, iiveldus ja oksendamine, Kriitilised toiduained: pooltoores sealiha; toored subproduktid (sooled); külmas säilitatud saastunud toiduained; vaakumpakendis liha ja lihasaadused. Temperatuuri ja pH toime: väga külmakindel; säilib vasikalihas 16ºC - -18ºC juures 6 kuud; säilib piimapakis + 4ºC juures 3 nädalat; hävib toidu termilisel töötlemisel. SHIGELLA SP. SHIGELLOOS ehk DÜSENTEERIA Haigusnähud: · kõhuvalu ja -krambid, kõhulahtisus, väljaheide sisaldab verd, mäda või lima · palavik;, · nähud tekivad 12-50 tundi pärast nakatumist. · osa tüvesid eritab entero- ja shigitoksiine, mille tulemusena võib nende tüvedega nakatumisel suremus ulatuda 10-15%-ni. Kriitilised toiduained: toores puu- ja aedvili; toores kala mereannid (krabid, austrid); saastunud toit (eriti piim, salatid; magustoidud, keedetud riis). Temperatuur ja pH toime:
Sobivaim külmiku temperatuur on +2 kuni +4 kraadi, sobivaim õhuniiskus peaks olema 80-85%. Kui õhk on liiga niiske muutub liha limaseks. Kui õhk on liiga kuiv, kuivatab see liha, muutes toote väljanägemist ning põhjustab kaalukadu. (ibid) Liha kaudu levivad toidumürgitused ja nakkushaigused, milleks võivad olla: salmonelloos, kampülobakterid (esineb tapaloomadel; veised, kanad), rotaviirusenteriit toidubotulism ning shigelloos (pesemata kätel olev bakter). Toidumürgituse põhjuseks on bakterite poolt toodetud mürgid toidus. Nakkushaiguslikud bakterid paljunevad ja tegutsevad inimese seedetrakis. (ibid) 25 3.4 Liha liigitamine Põhilised lihaliigid, mis kaubandusest leida võib on sealiha, linnuliha (enim kanaliha) ja veiseliha. Harva võib leida kauplustest ulukiliha (pole saadaval toorena, kuid on valmis
Laktoosi ei käärita ja glükoosist gaasi ei tooda. Looduslikuks elukeskkonnaks vaid inimeste ja ahvide seedetrakt. Vabalt looduses ei esine. Perekonnas on 4 liiki: S. dysentheriae, S. flexneri (loomade ja homoseksuaalide patogeen), S. boydii, S. sonnei (nakatab just lapsi). Põhjustavad inimestel ja primaatidel düsenteeriat. Geneetiliselt väga lähedane Escherichia coli'le. Shigellat on vaadeldud ka kui enteroinvasiivset ja auksotroofset E. colit. Batsillaarne düsenteeria e. shigelloos. Jämesoole infektsioon, lokaalne haigus. Bakter tungib jämesoole limaskesta epiteelirakkudesse fagotsütoosiga. Vabanevad epiteelraku tsütoplasmasse (lüüsivad fagosoomi mebraani hemolüsiiniga), paljunevad ja levivad ka kõrvalrakkudesse, kuid epiteelialusesse koesse ei tungi. NB! Ka temal on näidatud, nagu Listeria monocytogeneselgi, et ta saab peremeesraku aktiini polümeriseerida ja selle abil rakust rakku liikuda. Epiteelis tekib äge põletik, sooleepiteel haavandub
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmet...
algul tekib nn. tüfoidne sepsis, kui haigusetekitaja ringleb veres, haiguse kliinilises perioodis haigusetekitaja verest kaob, kuid sooleseinas toimuvad nekrootilised muutused, mistõttu tüüfusetekitaja satub massiliselt soolevalendikku ja sealt rooja. • Roojas ei leita tekitajaid tavaliselt enne 3 nädala möödumist organismi sattumisest. • Luuüdist ja lööbeelementidest võib tekitajaid leida isegi siis, kui neid mujal ei ole. SHIGELLOOS e düsenteeria. • Haigelt: roe võimalikult kiiresti pärast roojamist, eelistatult tampooniga võetud roe. Võimaluse korral teha esmaskülv vahetult pärast materjali võtmist. Uuritava materjali kiire saatmisvõimaluse puudumisel saadetakse materjal laborisse segatult konservandiga. • Mikroobikandjalt: roe, tampooniga võetud roe. • Väliskeskkonnast: toiduained, piimaproduktid, juur- ja puuvili, joogivesi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
