alamüksus ja suurem alamüksus), valkude sünteesimine koosneb rRNA ja valkude molekulidest, membraanid puuduvad mitokonder kahe membraaniga (välismembraan, sissesopistunud sisemembraan), välismembraan katab ja rakkude varustamine kaitseb, sisemembraani energiaga kristades muundatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivaks tsütoplasmavõrgustik karedapinnaline: membraanidest torukeste valkude süntees ribosoomides,
• Koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Ribosoomide ülesanded • Valkude sünteesimine Ribosoomide asukoht rakus • Võivad paikneda tsütoplasmas, mitokondrites ja plastiidides. Mitokondrite iseloomustus • Rakuorganell; • Valgusmikroskoo bis nähtavad; • Paljunevad pooldumise teel; • Ühes rakus sadu mitokondreid; • Mida rohkem energiat rakk vajab seda rohkem mitokondreid Mitokondrite ehitus • Kaks membraani: sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan; • Sile välismembraan kaitseb ja katab • Sisemembraani sopistustes muundatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivaks; • Energia salvestatakse molekulidesse ja transporditakse kuhu vaja; Mitokondrite ülesanded • Rakkude varustamine energiaga Lüsosoomide iseloomustus • Rakuorganell; • Ühe mikromeetrise läbimõõduga Lüsosoomide ehitus • Ühekihilise membraaniga; • Põiekesed;
imporditakse mitokondrisse läbi tsütoplasma spetsiaalsete translokaaside abil, milleks välismembraani jaoks kasutatakse Mitokonder koosneb kahest membraanist, mille vahele jääb TOM-i ja sisemembraani jaoks TIM-i. membraanidevaheline ruum. Sisemembraaniga ümbritsetud piirkonda nimetatakse maatriksiks. Kõik need neli osa: välismembraan, sisemembraan, membraanidevaheline ruum ja maatriks sisaldavad ainulaadset valkude kogumikku. Mitokonder Välismembraan Sisemembraan Sisemembraani lipiidne kaksikkiht koosneb 20% Mitokondri välismembraan koosneb lipiididest ja lipiididest ja 80% valkudest. Sisaldab suures hulgas valkudest suhtes 1:1
Ribosoom: Ülesanne Valkude sünteesimine Ehitus-kaheosalised rakuorganellid,mis koosnevad ribosoomi-RNA(rRNA) ja valgu molekulidest.Puuduvad membraanid. Mitokonder: Ülesanne- Rakkude varustamine energiaga Ehitus-Ümber kaks membraani:Sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan. Välismembraan katab ja kaitseb,Sisemembraani sopistus ehk kritsades muundatatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivamaks. Pikliku kujuga isseisvad üksused, oma ribosoomiga. Paljunevad pooldumise teel. Tsütoplasmavõrgustik: Ehitus:membraanidest torkueste süsteem raku sees, kus toimub ainete rakusisene liikumine. Täodab suuremaosa rakust ja on ühenduses päristuumsete rakkude tuumamembraaniga.
Tsütoplasma funktsioonid *Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. *Tab toitainete laialikandmise rakus. *On jääkainete eritumiskohaks. *Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum e ER. *Tsütoplasmas olev membraansete kanalikeste põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine. *Seotud ainedvahetuslike protsessidega. *Tuuma välismembraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. *Siledapinnaline ER 1)Varusüsivesikute (glükogeeni) süntees 2)Lipiidide süntees 3)Bioaktiivsete ainete süntees 4)Ca2+ ioonid depoo lihasrakudes *Karedapinnaline ER 1) Kanalitel ribosoomid 2)Valkude süntees =>polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum. 3)Ribosoomides membraane pole *Sisaldavad rRna ja valgumolekule Golgikompleks *Koosneb membraaniga ümbritsetud okaathatest tsusternidest ja
b)Passiivne transport Rakud vajavad täiendavat energiat, mis saadakse ATP molekulidest.Lsaenergiat ei vaja. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum ( ER ) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine. Tsütoplasmavõrgustikul toimub mitmete teiste ainete süntees. Siledapinnaline ER Karedapinnaline ER Mõlemal on olemas mitokondrid Mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline maatriks harjakesed ehk kristad Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome (valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käig u s hapniku osavõtul eraldu b süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP) . Tsütoplasma Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja
Osmoos- selle teel läbivad membraani vedelikud. Vee molekulid läbivad rakumembraani madalama sisaldusega lahusest kõrgema sisaldusega lahusesse. Difusioon- ainete kandumine raku ühest otsast teise toimub difusiooni teel. 10. Tsütoplasma organellid. Ehitus ja ülesanded: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, Golgi kompleks, lüsosoomid, mitokondrid; tsütoskelett. Vastus: Tsütoplasmavõrgustik rakuorganell, mis koosneb kanalitest, tsisternikestest, põiekestest. Tuuma välismembraan on alati ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Selle funktsioon: mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakus ainete liikumine. Ribosoomid Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid. Golgi kompleks koosneb tsisternidest, põiekestest, kanalikestest, mis on kõik omakorda ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises.
Golgi kompleks - koosneb tsisternidest, põiekestest, kanalikestest, mis on kõik omakorda ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises. Lüsosoomid - ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Nad moodustuvad Golgi kompleksist. Funktsioon: mittevajalike ainete lõhustamine. Mitokondrid – Rakuaku. On ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile. Sisemembraan kurruline. Kurrud moodustavad harjakesi . Harjakeste vahel on maatriks, milles on DNA, RNA ja ribosoomid (valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides). Funktsioon: mitokondrid varustavad rakku energiaga. Tsütoskelett - koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tütoplasmavõrkustiku ja enamiku raku organelle.
Rakuorganellid Tsütoplasmavõrgustik endoplasmaatiline retiikulum . Tsütoplasmas olev membraansete kanalite , põiekeste ja tsisternikeste süsteem , mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine . Tuumavälismembraan ja tsütoplasmavõrgustik on alati seotud . Tsütoplasmavõrgustikud : · Siledapinnaline · Karedapinnaline Tsütoplasmavõrgustiku ülesanded : · Siledapinnalises toimub varusüsivesikute glükogeeni süntees .Lipiidide ja bioaktiivsete ainete nt. steroidhormoonide süntees. · Karedapinnaliseks muutub tsütoplasmavõrgustik seal paiknevate ribosoomide tõttu . · Ribosoomides toimub valkude süntees . Ribosoomid · Ribosoomidel puuduvad membraanid , nad sisaldavad rRNA ja valgumolekule . Golgi kompleks · Koosneb membraaniga ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest . · Tsütoplasmavõrgustikust satuvad ained Go...
struktuuri. Gram-positiivse bakteriraku seina komponendid Teihhoiinhape ja lipoteihhoiinhape (LTA) on mureiini sees asuvad polüsahhariidid või lipiididega kombineeritud polüsahhariidid (LTA). Nende ülesandeks on tugevdada mikroobiraku seina, hoides katioonide kontsentratsiooni 2+ (Mg ) kõrge. Teihhoiinhapete abil on võimalik baktereid klassifitseerida. Gram-negatiivse bakteriraku sein Gram-negatiivse bakteriraku seina komponendid Gram-negatiivsete rakkude välismembraan täidab molekulaarse sõela ülesannet, mis hoiab ära periplasmaatiliste proteiinide lekke ja takistab suuremate molekulide sissepääsu. , Gram-negatiivsete rakkude välismembraan koosneb kahest kihist. Sisemine on fosfolipiidide ja väline lipopolüsahhariidide kiht. Poriinid -- proteiinid, mis moodustavad kanaleid ehk poore. Nende kaudu toimub hüdrofiilsete suhkrute, aminohapete ja ioonide mitteselektiivne difusioon rakku. Läbi poriinide liiguvad madalamolekulaarsed ained.
rakukestadest. Plastiidid- ovaalsed organellid- annavad taime eri osadele oma värvused: Rohelised kloroplastid- pigment klorofüll- lehtedes- fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule. Punased või kollased kromoplastid- pigment karotinoidid- organismide ligimeelitamiseks ja seemnete levitamiseks. Värvusetud leukoplastid- pigmenti pole- sisaldavad varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest! Kloroplasti ehitus- välismembraan,sisemembraan, lamellide kogumik. Vakuoolid- membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid. Noores taimerakus mitu väikest. Vanas taimerakus liituvad üheks suureks tsentraalvakuooliks. ÜL: veemahutid, varuained ( ligimeelitavad ained), ainevahetuse jääkproduktid (mürgised taimetoidulistele loomadele). Rohtseid taime hoiab püsti taime siserõhk ehk turgor.
rakukestadest. Plastiidid- ovaalsed organellid- annavad taime eri osadele oma värvused: Rohelised kloroplastid- pigment klorofüll- lehtedes- fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule. Punased või kollased kromoplastid- pigment karotinoidid- organismide ligimeelitamiseks ja seemnete levitamiseks. Värvusetud leukoplastid- pigmenti pole- sisaldavad varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest! Kloroplasti ehitus- välismembraan,sisemembraan, lamellide kogumik. Vakuoolid- membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid. Noores taimerakus mitu väikest. Vanas taimerakus liituvad üheks suureks tsentraalvakuooliks. ÜL: veemahutid, varuained ( ligimeelitavad ained), ainevahetuse jääkproduktid (mürgised taimetoidulistele loomadele). Rohtseid taime hoiab püsti taime siserõhk ehk turgor.
on üle terve raku laiali. Jaguneb kaheks: siledapinnaline, karedapinnaline (rakutuuma Plastiidid ovaalsed organellid, mis sisaldavad pigmente: Kloroplast rohelised ümber, küljes ribosoomid). Ülesanne ainete transport raku sees. (klorofüll), toimub fotosüntees, ehitus sarnane mitokondriga, ümber on kaks Golgi kompleks koosneb tsisternidest, seal jõuab lõpule valkude töötlemine. Ül: membraani välismembraan kaitseks, sisemembraan moodustab lamelle, mille vahel energia- ja ainevahetus. on ribosoomid. Kromoplast: kollased, punased, oranzid, sisaldab karotinoide. Mitokonder rakuaku, seda ümbriseb kaks membraani, välise sees on sepistunud Leukoplast: värvitu, sisaldavad varuaineid (tärklis) sisemembraan, mille küljes on ribosoomid toodavad ainult mitokondrile vajaminevat
3. Kirjelda järgmisi organelle! · Rakumenbraan- koostisesse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid, valgud. Rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. · Rakutuum sisaldab pärilikku informatsiooni ning ta juhib raku elutegevust. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. · Kloroplast- rohelist värvi, taime fotosüntees · Mitokonder- välismembraan, sisemebraan, harjakesed, maatriks 4. Kõigi rakuorganelli ülesanded! · Rakumenbraan- kaitseb ja ümbritseb rakku · Rakutuum- juhib ja kontrollib elutegevust · Tuumake- rRNA süntees · Tsütoplasma- transpordib erniveaid aineid · Kromatiin- kokku pakkimata RNA · Sile tsütoplasmavõrgustik- transport, lipiidide süntees, sahhariidide süntees
Kloroplastid 11a Ehitus http://et.wikipedia.org/wiki/Kloroplast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1. Välismembraan 2. membraanidevaheline ruum 3. sisemembraan 4. strooma 5. luumen (tülakoidi siseruum) 6. tülakoidi membraan 7. graan (tülakoidide virn) 8. tülakoid (lamell) 9. tärklis 10. ribosoom 11. plasmiidne DNA 12. lipiiditilgake Ehitus Enamus kloroplaste koosnevad kahest membraanist. Kloroplast on täidetud valgulise vesilahusega stroomaga , milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid
püsida, eriti energiat kulutavas raku osas, paigal (nt. spermis viburi basaalses osas). toodavad oksüdatiivse fosforüülimise teel ATP-d (rakuhingamine): ATP on rakkude universaalne energiaallikas . peroksüsoomide kõrval (lagundatakse ensümaatiliselt pika ahelaga rasvhappeid, sisaldavad ensüüme, katalaase) olulisemad molekulaarse hapniku tarbijad . suurem osa sissehingatud hapnikust kasutatakse mitokondrites. kaks membraani -- välismembraan ja sisemembraan. välismembraan sile, sisaldab rikkalikult valgulisi kanaleid (poriinid) -- läbitavad vees lahustuvatele molekulidele, väiksemamõõdulistele valkudele. sisemembraan moodustab kristasid, sisemembraani pind väga suur. sisemembraan vähemläbilaskev, selles elektroni transpordiahela ensüümid(ATP sünteesiks). Kahe membraani vahele jääb intermembraanne ruum. Sisemembraani siseses ruumis maatriks. Maatriksis püruvaati ja rasvhappeid lagundavad ensüümid, mitokondri rõngas-DNA, tRNA ja
( membraan puudub. ) Mitokonder Pikliku kujuga ning neil Rakkude varustamine Ühes rakus on sadu on oma ribosoomid, energiaga. mitokondreid. ( Mida DNA ja RNA rohkem energiat rakk molekulid. Mitokondri vajab seda rohkem ümber on 2 membraani: mitokondreid on.) sile välismembraan ja sisesopistunud sisemembraan. Tsütoplasma- Membraanidest KP: Valkude süntees Üle kogu raku. võrgustik torukeste süsteem raku ribosoomides, sees. Jaguneb kaheks: sünteesitud valkude karedapinnaline ja kogumine ja transport. siledapinnaline. SP: Süsivesikute ja lipiidide süntees,
Bakterid kuuluvad üherakuliste organismide hulka. Bakteriraku ehitus ja ülesanded: Täidab kaitsefunktsiooni. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal ka kaks. Membraan koosneb valkudest ja lipiididest. Nad on eeltuumsed. Sisadavad DNA spiraali. Bakterite patogeensus tuleneb väliskeskkonda eritatavatest bakteritoksiinidest (põhjustab botulismi, teetanust, koolerat jne). Plasmiidide tähtsus: Nad on vajalikud kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Bakterid paljunevad pooldumise teel ; Rakk pikeneb ja toimub rõngaskromosoomide kahekordistumine Rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma Moodutavad kahte tütarrakku, eralduvad rakumembraanid Tütarrakud eralduvad. Bakterite kaasa aitamine mulla kujunemisele See protsess kujutab endast keerukat eluta ja eluslooduse vastastikust koostoimet, mille käigus pinnasesse sattunud paljude organismide elutegevuse jääkproduktid lagundatakse heterotroo...
suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad saavad samuti toitaineid, mida juured maapinnast võtavad). 4. Kirjeldage kloroplasti ehitust. Kloroplastid sisaldavad klorofülli ja on sarnased mitokondritele- neil on sise ja välismembraan ja on lamellide kogumik, samuti sisaldavad DNA ja RNA molekule ning muid valgumolekule. 5. Mis tähtsus on taimede kroonlehtede ja viljade erksal värvusel? Erksavärvilised viljad tõmbavad ligi loomi, kes levitavad seemneid uutesse elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi. 6. Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid sisaldavad taime jää- ja varuained. 7. Kuidas tekib taime turgor?
Puuduvad membraanid, materjaliks on valgud ja rRNA. 2alaühikut (nagu lumememm). Ribosoomid Valgu süntees Tekivad tuumakestes, asuvad vabalt tsütoplasmas, ER pinnal, mitokondrite sees. Välismembraan, sisemembraan, Energia tootmine e biooksüdatsioon e Mitokondrid krista, maatriks, ribosoom, ATP süntees e rakuhingamine. DNA. Tekivad ise. Membraan, Ensüümid. 1. primaarne 2. sekundaarne Mittevajalike ainete/struktuuride
Rakumembraan ümbritsev rakku, annab rakule kuju, kaitsed ja ühendab rakke kudedeks Tsütoplasmavõrgustik ülesandeks on lipiidide, varusüsivesikute ja bioaktiivsete ainete süntees; siledapinnaline (kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes); karedapinnaline (kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees) Ribosoomid koosnevad suurematest ja väiksematest allüksustest; ülesandeks valgu süntees Mitokonder ümbritsetud kahe membraaniga; välismembraan kaitseb võimalike sissetungijate eest; sisemembraan on kurruline; toimub raku hindamine Vakuoolid väikesed ja vähe; sisaldavad varulipiide TAIMERAKK Rakukest koosneb tselluloosist; ülesandeks ainevahetus, kaitse, kuju ja tugevus. Vakuoolid raku veetagavara ja varuainete mahutit; osaleb tagu turgori ehk siserõhu tekitamisel; kogunevad ainevahetuse jäägid Plastiidid leukoplast (varuainete talletamine, värvuseta); kloroplast (põhifunktsioon fotosüntees);
Rakkude kuju on väga erinev(looma,taime,seenerakud) Mõisted loomarakk Golgi kompleks- toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb rakumembraani moodustamisel. Rakumembraan- ümbritseb, piiritseb rakku. Säilitab raku kuju.hoiab ära tsütoplasma lajalivalgumise. Kaitseb rakku välismõjude eest. Tagab raku ja väliskeskkonna vahelise aine- ning energjavahetuse. Mitokonder mitokondrid on ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile ja sisemembraan on keeruline.kurrud moodustavad harjakesi. Harjakeste vahel on maatriks. Maatriksis on DNA,RNA,ja mitokondriaalsed ribosoomid. Mitokondrites toimub ATP süntees. Tsütoplasma- rakud on pidevas liikumises. sisaldab vett 60-90%milles on lahustunud anorganilised ja orgaanilised ained. Orgaanilistes ainetes esineb valke,lipiide,süsivesikuid,aino-ja nukleiinhappeid jms. Tsütoplasma seob raku organelle ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö
tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Osa kinnitub neist tsütoplasmavõrgustikule. Mitokonder Rakkude varustamine Ümbritsetud kahe energiaga. membraaniga. Välismembraan sile, sisemembraan kurruline. Kurrud moodustavad harjakesi, nende vahel maatriks, milles on DNA, RNA ja ribosoomid. Karedapinnaline Valkude süntees ribosoomides, Kare endoplasmaatiline
8) Lüsosoomid ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. · Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine · Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) · Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) · Emaka taandareng sünnitusjärgselt tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil (ainevahetuse) 9) Mitokondrid ümbritsetud kahe membraaniga · Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga · Sisemembraan on kurruline Tähtsus: · Mitokondri maatriksis on nukleiinhapped (RNA, DNA) ja ribosoomid (valgusüntees) · Kindlustab rakuhingamise. 10) Tsütoskelett valgulistest florillidest võrkjas struktuur · Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. 11) Tsentrosoom asub rakutuuma läheduses
b)rakumembraani ja rakukesta moodustamine. c)lüsosoomide moodustumine. 5)Lüsosoomid Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Ülesanded: a)surnud ja mitte vajalike struktuuride ning ainete lagundamine. b)rakusisene seedimine-fagotsütoos (ainuraksete toitumine). c)kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine). d)emaka taandareng sünnitusjärgselt. e)tagavad metabolismi nälgimisel või dieedi. 6)Mitokonder Ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga. Sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldi seisvaid nukleiinhappeid(RNA) ja ribosoome(valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia(ATP) 7)Tsütoskelett (6.) Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise
ümberkujundamine moondega arengu korral (kullese saba kadumine), tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil. -Golgi kompleks Koosneb tsiternikestest ja põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse, toimub rakumembraani ja rakukesta moodustamine. -Mitokonder On ümbritsetud kahe membraaniga, kujult ümar või pulkjas. Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga, sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab nukeliinhappeid ja ribosoome. Põhiülesanne on raku varustamine energiaga ning kindlustavad hingamise raku tasandil. Harjakesed e. kristad- sisemembraani moodustatud kurrud ja sopistused. Tsütoskelett Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest, on raku liikumis- ja tugisüsteem. Annab rakule kuju ja seob organellid tervikuks. Vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse
kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad saavad samuti toitaineid, mida juured maapinnast võtavad). 4. Kirjeldage kloroplasti ehitust. Kloroplastid sisaldavad klorofülli ja on sarnased mitokondritele- neil on sise ja välismembraan ja on lamellide kogumik, samuti sisaldavad DNA ja RNA molekule ning muid valgumolekule. 5. Mis tähtsus on taimede kroonlehtede ja viljade erksal värvusel? Erksavärvilised viljad tõmbavad ligi loomi, kes levitavad seemneid uutesse elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi. 6. Mida sisaldavad vakuoolid? Vakuoolid sisaldavad taime jääk- ja varuained. 7. Kuidas tekib taime turgor
Ainevahetuslik funktsioon. Tsentrosoom - Asub rakutuuma läheduses. Moodustub kahest Leukoplastid -Varuainete talletamine. Leukoplastid on värvuseta. tsentrioolist. Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, Tuumake- rRNA süntees ja Ribosoomide moodustumine. tagades kromosoomide võrdse lahknemise. Tsentriool loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb valgulistest mikrotuublitest Mitokonder- Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja Mitokonder- Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline. Sisaldab rakutuumast kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline. Sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid ja ribosoome. eraldiseisvaid nukleiinhappeid ja ribosoome. Kindlustavad hingamise Kindlustavad hingamise raku tasandil raku tasandil
Moodustub kahest tsentrioolist. Ainevahetuslik funktsioon. Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide Leukoplastid -Varuainete talletamine. Leukoplastid on värvuseta. võrdse lahknemise. Tuumake- rRNA süntees ja Ribosoomide moodustumine. Tsentriool loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb valgulistest mikrotuublitest Mitokonder- Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja Mitokonder- Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline. Sisaldab rakutuumast kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline. Sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid ja ribosoome. eraldiseisvaid nukleiinhappeid ja ribosoome. Kindlustavad hingamise raku tasandil
Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid. Nad on suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel, hõlmavad märkimisväärse osa rakust. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemi (algkoe) rakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Leukoplastide tuntumad vormid on amüloplast, mis kogub tärklist, ning elaioplast, mis sisaldab õli ja lipiidide tilgakesi. Kloroplastid neil on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem läbilaskev sisemembraan ning kitsas intermembraanne tuum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asuvad DNA, RNA, ribosoomid jne. Karotinoidid - loomade ja eriti taimede värvilised (kollased, oranzid, punased jne) pigmendid. Mitokonder Plastiid Sissesopistunud membraaniga Sissesopistumata membraaniga Esinevad loomarakus Esinevad taimerakus Neis toimub rakuhingamine Neis toimub fotosüntees
Siledapinnalise ERi ülesanded: varusüsivesikute süntees (glükogeen), lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid), kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ERi ülesanded: kanalitel paiknevad ribosoomid, kui toimub valgusüntees. · Ribosoomid koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. ÜLESANDED: toimub valgusüntees. · Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsioniga; sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid RNA ja ribosome. ÜLESANDED: mitokondris toimub raku hingamine, st. glükoosi reageerimine O-ga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib co2 ning H2O. · Golgi kompleks: ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. ÜLESANDED: valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, rakumembraani ja rakukesta
aktiivseks transpordiks vajalik energia. Igal juhul, kui ainet transporditakse suurema kontsentratsiooni suunas, on vaja lisaenergiat. Lisaks transportvalkude abil toimuvale ainete liikumisele võib rakk aineid omastada ning eraldada ka endotsütoosi ja eksotsütoosi teel. Endotsütoosi puhul sopistub rakumembraan sisse ning vajalikud molekulid transporditakse rakku membraansetes põiekestes. Rakutuum Rakutuum on tsütoplasmast kahe membraaniga eraldatud piirkond. Rakutuuma välismembraan läheb tsütoplasmas üle tsütoplasmavõrgustikuks ehk endoplasmaatiliseks retiikulumiks. Rakutuuma membraanis on hulk poore, mille vahendusel liiguvad rakutuuma ja tsütoplasma vahel ained. Rakutuumas on kromosoomid ehk DNA koos sellega seotud valkudega. Rakutuuma piirkonda, kus moodustuvad ribosoomid, kutsutakse tuumakeseks. Sinna on koondunud rRNA-d kodeerivad kromosoomide piirkonnad. Rakutuum on tavaliselt mahult 1/5 kuni 1/10 tsütoplasma mahust. Spermidel on rakutuum sama
RAKK Tsütoloogia teadus, mis tegeleb raku ehituse ja talitusega Raku tüübid: Prokariootsed e. eeltuumsed (bakterid) Tuum ei ole membraaniga ümbritsetud. Eukariootsed e. päristuumsed (taime-, looma-, seenerakk) tuum on ümbritsetud membraaniga Rakuteooria 3 põhi seisukohta: I Kõik organismid koosnevad rakkudest II Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel III Raku ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas I) Tsütoplasmavõrgustik: 1) Siledapinnaline (peal ensüümid)2) Karedapinnaline (ribosoomidega) Väljanägemine/koosneb: Sisaldab vett 60-90%, süsivesikud, happed, lahustund org. Ja anorgaanilised ained. Ülesanne: Siduda rakustruktuure omavahel tervikuks, raku sisene ainete transport. II) Tuum Välimus: Kõige suurem rakus. Tuumaümbris kahest membraanist. Membraanis poorid. Tuumas on tuumakesed, tuumaplasma, DNA, mis on koondunud kromosoomidesse, ( kromosoom koosneb kahest kromatiidist, kromatiide ühendab ...
· Poolvedel raku sisekeskkond · 60-90% tsütoplasmast moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained FUNKTSIOONID · Seob raku organellid ühtseks tervikuks · Tagab toitainete laialikandmise rakus · On jääkainete eritumiskohaks · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse produkte, pigmente TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK · Membraansete kanalikeste, põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine · Seotud ainevahetuslike protsessidega · Tuuma välismembraan on ERga alati ühenduses · Sileda- ja karedapinnaline ER SILEDAPINNALINE ER FUNKTSIOONID · Varusüsivesikute (glükogeen) süntees · Lipiidide süntees · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) · Kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes KAREDAPINNALINE ER · Kanalitel paiknevad ribosoomid FUNKTSIOONID · Ribosoomides toimub valkude süntees RIBOSOOMID · Ribosoomides puuduvad membraanid · Sisaldavad rRNA ja valgumolekule
Kordamine: rakk 1. Sõnasta rakuteooria põhiseisukohad! Kõik organismid koosnevad rakkudest kõikide organsmide rakkud on sarnased rakkude ehitus ja talitus on vastastikkuss kooskõlas 1. Mille poolest erinevad pro-ja eukarüoodid? Prokarüoodid- eeltuumsed Puudub tuum ja on väiksemad eukarüoodid-päristuumsed 2. Miks ei saa rakud olla lõputult suured? Kuna rakumembraanis toimub aine- energja ja infovahetus ümbritseva keskonnaga ja välismembraan pindala ja sisekeskonna ruumala vaheline suhe: mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. 3. Nimeta väga väikeseid ja väga suuri rakke! Väikseim mükoplasma suurim lindude munad 4. Millise kujuga rakud on? Miks? Kõigil on erinev kuid kõige rohkem on pulkjad, niitjad või kruvikujulised. Sest hulkrakseres organismides sõltub rakku kuju ja ehitus sellest millisest koest nad pärinevad. 5. Kui kaua rakud elavad? 6. Millal ja kuidas avastati rakud?
Energia saamine 25.Millal toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine? Kui pole hapnikku 26.Mis on käärimise lähteained? glükoos 27.Mis on käärimise produktid? Piimhape, etanool, süsihappegaas 28.Mitu ATP-d moodustub käärimisel? 2 29.Nimeta fotosünteesiks vajalikud tingimused. Valguse olemasolu, CO2 konsentratsioon õhus, vee varustatus, temp, taime vanus, lehtede suurus 30.Kus toimub fotosüntees? kloroplastides 31.Nimeta kloroplasti osad. Lamellid, strooma, sisemembraan, välismembraan 32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? Toota orgaanilist ainet 33.Mis on fotosünteesi lähteained? CO2, H2O 34.Kus toimub valgusstaadium? tülakoididel 35.Millised protsessid toimuvad valgusstaadiumis? Klorofülli ergastamine, Fotolüüs, vesinik ja elektronid seotakse NADP koosseisu, eraldub hapnik 36.Mis on valgusstaadiumi saadusteks? Hapnik, ATP, NADPH2 37.Kus toimub pimedusstaadium? Kloroplastide stroomas 38.Millised protsessid toimuvad pimedusstaadiumis?
energia saamine 25.Millal toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine? hapniku puudumisel 26.Mis on käärimise lähteained? toiduained 27.Mis on käärimise produktid? etanool ja piimhape 28.Mitu ATP-d moodustub käärimisel? 2 29.Nimeta fotosünteesiks vajalikud tingimused valgus, süsihappegaasi piisav konsentratsioon, (terve taim, vesi ja mineraalid,) 30.Kus toimub fotosüntees? taimedes ja fotosünteesivates bakterites 31.Nimeta kloroplasti osad sisemembraan, välismembraan, tülakoid, strooma, graan 32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? glükoosi moodustamine 33.Mis on fotosünteesi lähteained? vesi ja süsihappegaas 34.Kus toimub valgusstaadium? tülakoididel 35.Millised protsessid toimuvad valgusstaadiumis? klorofülli ergastamine valguse poolt, fotolüüs, difundeerumine, süntees 37.Kus toimub pimedusstaadium? kloroplastide stroomas 38.Millised protsessid toimuvad pimedusstaadiumis? glükoosi süntees, vaheühendite taastumine 39
sees paiknevad ensüümid otstarbe kaotanud aineosakesi. Lagundavad surnud rakuorganelle Mitokonder Membraanidest koosnev Glükoosi lagundamine, päristuumne raku organell. Varustab valku ATP Sile välismembraan ja molekuliga. Raku kurruline sisemembraan. energiaallikas Tsütoskelett Päristuumne raku Raku tugi ja liikumissüsteem tsütoplasmat läbiv valkude võrgustik Tsütoplasma Raku poolvedel sisu – Liidab kõik organellid valgulistest fibriididest ühtseks tervikuks, võimaldab
Ribosoomid: ülesanne toimub valkude süntees Golgi kompleks: Ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Lüsosoomid: Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine Mitokondrid: ÜLESANNE: Kindlustavad hingamise raku tasandil ja varustavad rakku energiaga Ümbritsetud kahe membraaniga: 1. välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga 2. sisemembraan on kurruline Tsütoskelett: Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise Tsentrosoom: Asub rakutuuma läheduses Olulised rakujagunemisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise Kordamisküsimused: 1. Nimeta kolm rakuteooria põhiseisukohta. 2
suhkruid ja orgaanilisi happeid. (neid on mõnus süüa ning on vitamiinirohked). (kolmandaks) teistest rakkudest on plastiidide olemasolu. Neid on kolme tüüpi: a)kloroplastiidid sisaldavad klorofülli, mis on pigment b)kromoplastiidid sisaldavad samuti pigmenti, kuid need pole rakulised c)leukoplastiidid on värvuseta, sisaldavad tärklist (kartuli leukoplastid) Kromoplastist on tingitud õite, lillede ja lehtede värvused. Kloroplasti ehitus- sisemembraan ja välismembraan. Sisemembraan moodustab lamelle, mis on üksteise peal. Seal paikneb klorofüll. Sisemuses on strooma. Mõisted: Bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. Biotehnoloogia- rakubioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimtegevusele vajalike ainete tootmiseks. Biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse
ÜL: 1) Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine 2) Valkude töötlemise lõpuleviimine 3) Valkude pakkimine sekrudipõiekestesse ja lüsosoomidesse 4) Rakumembraanil ja rakukesta uuendamine Lüsosoom ...-membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lagundavaid ensüüme Lagundatakse: 1) Makromolekulid 2) Otstarbe kaotand rakustruktuurid 3) Fagotsüteesitud mittevajalikud aineosakesed Mitokonder- kahemembraansed, välismembraan sile, sisemembraan harjakestega e sisseopistustega Sisemuses (matriks) ribosoomid ,valkude sünteesiks ÜL: 1) Raku varustamine energiaga 2) Lõpus viia glükoosi lagundamine (rakuhingamine) Tsütoskelett ...valguniitidest koosnev võrgustik, mis on rakkude tugi- ja liikumissüstemiks ÜL: 1) seob raku ühtseks tervikuks 2) Ühendab rakuosad 3) Annab rakudele kuju ja vormi 4) Osaleb rakkude ja organellide liikumises Raku liikumised :(pintsütoos ja fagotsitoos)
Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bak. Gram-positiivsete rakuseina ehitus: Rakusein: Peptidoglükaan (üle 40 kihi), teihhoiinhape (sisaldab suhkruid) ja lipoteihoiihape (teihhoiinhape+lipiidid). (Rakuseina stabiliseerimine). Rakuseinas polüsahhariidid. Erinevad suhkrud: mannoos,arabinoos jt. Gram-positiivsetel puudub raku välismembraan, esineb vaid tsütoplasmamembraan. Gram-negatiivsete rakuseina ehitus: Välismembraan. Lipopolüsahhariidid (LPS), 3 komponenti: 1) hüdrofiilne 0-antigeen (polüsah.) 2) üldine (core) polüsahhariid, 3) hüdrofoobne lipiid A-toksilisus Välismembraanis rohkelt proteiine: Integraalproteiinid – välismembraani terviklikkus, Ainete transport, poriinid – hüdrofilsete suhkrute, ioonide mitteselektiivne difusioon rakku
Neil on varuaine funktsioon. Kartulimugulates olevad leukoplastid on amüloplastid. · Punased, kollased, oranzid e kromoplastid. Värvuse annavad karotinoidid. Kromoplastide ülesandeks on ligimeelitamine ja tähelepanu tõmbamine. · Rohelised e kloroplastid, värvuse annab klorofüll. Ülesanne on fotosünteesida. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. Kloroplastid sisaldavad klorofülli ja on sarnased mitokondritele- neil on sise ja välismembraan ja on lamellide kogumik, samuti sisaldavad DNA ja RNA molekule ning muid valgumolekule. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. Ehitus: koosnevad seeneniitidest e hüüfidest mis moodustavad seeneniidistiku e mütseeli, ainu- või hulkraksed, päristuumsed, rakkudel kitiinist kestad. Iseärasused: üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad
taimerakkudes ka rakukesta moodustamise Ehitus Ülesanne Kujult ümar või pulkjas. Raku varustamine energiaga. Ümbritsetud kahe membraaniga: Viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete sisemembraan moodustab arvukaid kurde lagundamine. ja sopistusi (harjakesi); välismembraan Kindlustavad hingamise raku tasandil on sile ja kattefunktsiooniga. toitainete lõhustumise käigus hapniku Mitokondrid Mitokondri DNA sisaldab geneetilist osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning infot organellile vajaliku RNA ja valkude vabaneb energia . sünteesiks. Mida rohkem energiat rakk vajab, seda rohkem mitokondreid on.
- 36 24. Mis on glükoosi lagundamise põhieesmärk? - ATP süntees 25.Millal toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine? - hapnikupuudusel 26.Mis on käärimise lähteained? glükoos, püroviinamarihape 27.Mis on käärimise produktid? etanool ja süsihappegaas või piimhape. 28.Mitu ATP-d moodustub käärimisel? 2 29.Nimeta fotosünteesiks vajalikud tingimused.- valgus ja klorofülli olemasolu. 30.Kus toimub fotosüntees? kloroplastis 31.Nimeta kloroplasti osad. sise- ja välismembraan, lamellid ehk tülakoidid, graan, strooma 32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? toota orgaanilist ainet (glükoosi) 33.Mis on fotosünteesi lähteained? süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained 34.Kus toimub valgusstaadium? kloroplasti tülakoidi membraanis 35.Millised protsessid toimuvad valgusstaadiumis? klorofülli ergastamine valguse poolt, veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine, ATP süntees elektronide energia arvel, vesinikuaatomite sidumine vaheühendiga, moodustub NADPH2 36
· Lipiidide süntees. · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid). · Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ER-i ülesanded: · Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. RIBOSOOMID · Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. Ribosoomide ülesanded: · Ribosoomides toimub valgusüntees MITOKONDER · Ümbritsetud kahe membraaniga: · välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; · sisemembraan on kurruline · Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome. Mitokondri ülesanne: · Mitokondris toimub rakuhingamine, st. glükoosi reageerimine O2-ga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib CO2 ning H2O. GOLGI KOMPLEKS · Ained satuvad sinna tsütoplasma-võrgustiku kanalikestest. Golgi kompleksi ülesanded:
lõhustavad rakkudesse transporditud toitaineid, jääkprodukte ja surnud rakuorganelle, võõra orgaanilise aine lagundamine Tsentrosoom- loomses rakus koosneb kahest tsentroolist, nende vahel moodustuvd kääviniidid, mis osalevad raku pooldumisel Mikrotuubulid- koosnevad valkudest ja kuuluvad tsütoskeleti koosseisu, esineb ka rakkude liikumiseks vajalikes viburites ja karvakestes Mitokonder- sile välismembraan ja kurruline sisememembraan- kahekordne membraan, toimub rakuhingamine ja nendel on oma pärilikkusaine, toimub rakule vajaliku energia sünteesimine e. rakkude varustamine energiaga Fosfolipiidid- fisfaatrühma sisaldavad lipiidid, mis moodustavad bioloogilisi membraane Passiivne transport- aineosakeste liikumine läbi rakumembraani, ei vaja lisaenergiat Difusioon- aineosakeste liikumine kõrgema konsentratsiooniga piirkonnast madalama konsentratsiooniga piirkonda
Vaata kloroplastide liikumist rakus Lehtedes on kloroplastid leht rakud kloroplast graan membraan klorofüll fosfolipiidid Kloroplastis on 50 korda rohkem membraane kui mitokondris, seega on ta palju efektiivsem, kiirem kui mitokonder. Kloroplastis on lamellid, membraanid Kloroplast Graan Graan Graan Strooma Sisemembraan Välismembraan Klorofülli molekul Fotosüntees jaotatakse kahte etappi: valgusstaadium ja pimedusstaadium I Valgusstaadium • Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli. (Keegi ei tea, miks kvant neeldub klorofüllis) • Elektronid väljuvad klorofüllist ja lõhuvad vee molekule. • Tekivad O-ioonid, mis ühinevad molekuliks (O2) ja lendavad taimest välja, ning H-ioonid, mille seovad NADP molekulid – tekib NADPH2 • NADP seob endaga ka elektrone
tsentrioolist, taimerakk rakukest tselluloos, ligniin, pektiin, suure vee sisaldusega, õhuke, elastne, raku ja kogu taime toestamine ja kaitse, ainevahetus ül, annab kuju ja tugevuse, tsentraalvakuool taimemahla mahuti, kindlustab siserõhu, jääk ja mürkainete säilitamine, toimuvad lõhustumis protsessid, kaitse ära söömise eest, plastiidid (kahemembraansed) kloroplast roheline värvus, fotosüntees, täidetud stroomaga, ribosoomid, DNA, graan, sise ja välismembraan, kromoplast karatinoidid, kollane, punane, oranz, ligimeelitav, ainevahetus funktsioon, jääkainete eemaldamine, leukoplast värvitu, varuainete säilitamine, tärklis, üleminek kloro kromo viljade valmimine, kromo kloro pordandi säilitusjuur lehtede alusel, kloro leuko roheline taim pimedas, leuko kloro kartuli mugul valguses, mitokonder (kõigil eukarüootsetel rakkudel, energia allikas
Ensüümvalke on vaja isoleerida raku sisekeskkonnast SEKUNDAARSED LÜSOSOOMID Sisaldavad ensüüme Lagundavad aineid 15. Golgi kompleks EHITUS Koosneb membraanidest ÜLESANDED Lüsosoomide teke Valgud omandavad kõrgemat järku struktuuris Osaleb rakumembraani uuendamisel (Osaleb taimede rakukesta moodustumisel) 16. Mitokonder EHITUS Välismembraan sisemembraan, millel harjakesed ehk kristad DNA, ribosoomid, maatriks (mitokondri sisu) ÜLESANNE Energia tootmine = rakuhingamine = ATP süntees = „rakuaku“ KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“ 10. KLASS - Mitokondrite arv rakus sõltub raku energiavajadusest 17. Tsütoskelett EHITUS Erineva jämedusega valgulised niidikesed ehk filamendid, fibrillid ja tuubulid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
