Majanduse suur konspekt (5)

ETTEVÕTLUSE OLEVUS
1) Ettevõtluse funktsioon
2) Ettevõtja isiksuse omadused
3) Äriplaani olemus
4) Erastamise kontseptsioon Eesti Vabariigis
1) Ettevõtluse funktsioon
Kõik inimesed ettevõtjaks ei sobi, 20% sobib ettevõtjateks. Miks kõik ettevõtjaks ei saa? – kardetakse oma vara kaotada (risk), igal kuul tuleb dokumente saata, ise ei juleta saata. Ettevõtja on suurem egoist kui tavainimene. Surdokamber – ülivaikne ruum.
Millised on kõige suuremad egoistid? – näitlejad, sportlased, õpetajad jne.
Ettevõtlus on elamisviis . Turumajanduses on kaks peamist isiklikku tegurit – oma võimetest ja valmidusest neid arendada ja nende rakendamise nimel pingutada, oskustest oma võimeid lülitada vastavasse turuniši, oskus – mida teha?, kus teha?, millega teha?
Et ettevõtjaks saada ja olla, on vaja järgmisi baasteadmisi, esiteks: ettevõtja asutamine, käitamine, majandustegevuse korraldamine, kontroll. Käitamine – üks riskantsemaid. Muutuvad hinnad, turu situatsioonid, kliendid, mida tuleb arvestada. Tähtsaim on tööjõu kasutus.
Eestis on umbes 80 000 ettevõtjat. Kõige rohkem on osaühinguid (umbes 64%). Järgmised on FIE-d (umbes 20%). Ülejäänuid on umbes 16%.
Mida rohkem ta asjast teab, seda kaugemale ta jõuab. Varajaotusleping sõlmitakse enne abielu, mis hakkab kehtima 6 kuu pärast.
2) Ettevõtja isiksuse omadused
ORGANISEERIB, JUHIB, KÄITAB
TOODAB KAUPU JA TEENUSEID
VÄIKE ETTEVÕTE
ETTEVÕTJA
MAJANDUSLIK JA PSÜHHOLOOGILINE TASU
ETTEVÕTJA SAAB
TARBIJAD
Suur asutus tahab saada töötajaid, vastav asutus otsib sobivad välja.
1) TÖÖTAHE
2) VAIMSED VÕIMED
3) SUHTLEMISVÕIME
4) KOMMUNIKATSIOONIVÕIME ETTEVÕTJA VÄIKEETTEVÕTTE
5) TEHNILISED TEADMISED EDU
6) OTSUSTUSVÕIME
7) KONTSEPTUAALNE VÕIMEKUS
1) Valmisolek ja motivatsioon tegutsemiseks. Antud tingimuste juures pole võimalik – peab sellest aru saama. Siht – saab kliendile head meelt teha aga samas tahab ise kasu saada. Esmatähtis on teha õigeid asju ja siis neid õigesti.
2) Üldine intelligentsus , lihtsalt meeldiv inimene, kontaktne, ainult see võib põhjustada 20% edu. Kõik õpetavad asjad koolis kuuluvad siia. Loovus , loomisvõime, vaja teha midagi uut konkurentide vastu võitlemiseks.
3) Emotsionaalne stabiilsus. Ühe inimesega ühte juttu , teise inimesega teist juttu. Peab aus olema. Vilumus inimeste vahelistes suhetes. Peab teadma kuidas kellegagi suhelda. Seltskondlikus. Empaatiline – enda asetamine teise positsioonile.
4) See on oskus vastu võtta, säilitada, töödelda ja edasi anda informatsiooni.
Esimesed neli on kaasasündinud.
5) suurel määral õpitavad, kuid mitte 100%. Vastavad kursused, õppused.
6) Käsk võetakse vastu arvestades antud hetke tingimusi.
7) Kontseptuaalne võimekus on näha enda majandustegevust tervikuna ja mis juhtub siis kui töötaja haigeks jääb, tahab lisatööd, tekib veeuputus?
3) Äriplaani olemus
Kõik praegu õpitav on sisuliselt äriplaan. Vaatleme äriplaani ebaõnnestumisi. Äriplaan – kirjapandu, on majandustegevuse programm lähimaks ja kaugemaks tulevikuks. Võib olla erineva mahuga nt. koolis tunniplaan . Kirjapandud äriplaan konkretiseerib (täpsustab) eesmärki. Eesmärk on aasta pärast kliente rohkem, poole suurem kasum. Tegelikus elus tulevad takistused, selguvad ebaselged kohad, mille kohta polnud aimu , selleks on vaja kirja panna äriplaan. Suurtel edukatel firmadel on äriplaan. Eelnev töö on pikaajaline/mahukas.
Äriplaani koostamise eelnevad küsimused:
1) Mis ettevõte see on, millega tegeletakse ( tegevusala , mida valmistatakse, mis tingimused)?
2) Millised on tugevad/nõrgad küljed (head tarnijad , hea tööjõud)?
3) Kust leitakse finantseerijaid
4) Milliseid tooteid või teenuseid pakutakse? Kui kaasaegsed need on? Kui moodsad need on? On need uued?
5) Milline on turg pakutavatele toodetele ja teenustele? Kas see on küllastunud? Milline on nõudmise pakkumise suhe? Kas klientuur on fikseeritud?
6) Kuidas turustatakse oma tooteid/teenuseid? (järelmüügiga, kaup tuuakse kätte, elektroonilise rahaga , jaemüük/hulgimüük – kindel rahasumma)
7) Millist kontrolli on vaja ettevõtte hindamiseks? (mingi perioodi tagant kontrollitakse)
8) Kes hakkab ettevõtet juhtima ?
Äriplaan – seletav loogiline tekst, majanduslikud arvutused
1) Põhilised ebakõlad äriplaani koostamisel:

• esiteks äriplaan on eesmärgiks iseenesest
  
• äriplaani koostatakse eesmärgil: esiteks majandustegevuse korraldamisel
  
• finantstaotluseks – peab olema kindel, et risk on väike
  
• prestiižiks (au küsimus)
  
• enda argumenteerimiseks
  

2) Äriplaanil on ainuke vastutaja – selle on koostanud üks inimene
3) Äriplaani unustamine – põhiline väärtus seisneb tema koostamises, äriplaan tuleb koostada 2-s osas, esimene tehnoloogiline ja teine finantsiline
4) Äriplaan on mahukas kasutuskõlbmatu dokument, tekst on üks, tabel on teine, joonised (diagramm, joonis, skeem)
5) Äriplaani tasakaalustamatus (koostab selle põhjalikult, milles ta tugev on), ülejäänud äriplaani osadele pööratakse rohkem tähelepanu
6) Pettumus äriplaanis – kavandatu ja tegelikkus ei lange kokku, inflatsioon – tuleb ka seda arvestada
7) Ollakse orienteeritud liigselt tegutsemisele, tuleks aastas korra kirja panna, mida oled teinud ja kuidas
8) Puudub äriplaani hindamise kriteerium
9) Puudulik edasimineku kontroll
10) Äriplaani liigkiire ammenduvus
Kokkuvõte – ükski äriplaan ei saa kunagi lõplikult valmis, tuleb koguaeg täiendada, muuta äriplaani, tööjõud on kogenum, tingimusi tuleb muuta jne.
Äriplaani koostamise protsess
3. Sise- ja välistingimuste hinnang
Tegelik majandus-tegevus (tootmine, teenindus)
2. Missioon ja eesmärgid
4. Turg ja konkurendid
1. Senise tegevuse revideerimine
5. Toodete ja teenuste hinnang
Äriplaani kasutamine
8. Äriplaani koostamine
6. Missioon, eesmärgid, strateegiad, taktikad
Finants vahendite hankimine
7. Finantsarvutused
4) Erastamise kontseptsioon
Erastamine – tuleks vara tagasi anda endistele omanikele
Riigi vara kindlaks määramine
Erastamine
Eesti Vabariigi omandireform
Munitsipaliseerimine
Obligatsioonid
Raha
Sundvõõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine
Vara tagastamine
Kompenseerimine
Erastamise ja hüvitamise blokkskeem
(tegevus ei pea toimuma samaaegselt)
Hüvitamine (kompenseerimine)
Erastamine ( privatiseerimine )
Pole olemas (hävitatud, hävinenud)
Olemas naturaalkujul
Objekt
Tehtud ülekohtu heastamine
Eesmärk
Majanduse efektiivsuse tõstmine
Pole olemas (tarvis leida või koguda)
Olemas naturaalkujul
Ressurss
(millest toimub)
Aktiivsubjekt (üleandja, välja-maksja, müüja)
Süüdlane, süüdlase asendaja
Eesti Vabariik
Endine omanik, tema pärijad
Füüsiline isik, juriidiline isik
Passiivsubjekt (saaja, ostja)
Rahvamajanduse omandistruktuur ei muutu
Tulemus
Rahvamajanduse uus omandistruktuur
Omanikuks olemise probleemid erastamisel, esiteks:
1) kui omanikke on suur arv (nt. 100), kes on siis omanik, kes juht?
2) kas 1 tuhande kroonine aktsia loob omaniku tunde või ei?
3) kas väike summa dividende loob omaniku tunde või ei?
4) kui omanikul on kaduv väike osa kapitalist , kas see loob omaniku tunde või ei
Omandi õiguse üleminek ostjale – vastavalt müügilepingu tingimustele, peale kogu osturaha maksmist, peale lepingule allakirjutamist
Müügihind on kokkuleppeline. Müügihind sisaldab 1) ostetu naturaalset väärtust, 2) tema kasutamisest taotletavat tulu.
O 50 %
50 %
Raha
70 %
EVP
ksjon (enam- ja vähem pakkumine)
OKSJON
Oksjon on avalik enam- või vähempakkumine. Oksjon on kohustuslik riigi ja kohustusliku omavalitsuse puhul, ülejäänutele on see vabatahtlik. Oksjon võib olla kirjalik kui ka suuline . Suulise oksjoni käigus saab kujundada hinda.
Kirjaliku oksjoni aluseks on kirjutatud tingimused.
Müüdava või ostetava väärtuse üldtingimused peavad olema teada. Üldtingimusteks on aadress (kus asub?), kui vana või uus on vara?, palju maksab? jne. Müüja tahab müüa võimalikult kallilt ja ostja osta võimalikult odavalt.
Alghinna määramine – võetakse arvesse, mis maksab selle ehitamine alates projekteerimisest ehituseni, lisatakse juurde lähima paari aasta jooksul võimalik saadav kasum ja see on alghind.
Enampakkumise käigus võib alghind tõusta kordades, võib jääda ka alghind, et seda ei juhtuks kasutatakse avalikku infot, et inimesi informeerida oksjonist.
Vähempakkumine peab jääma reaalsuse piiridesse .
Enam- või vähempakkumise võib kuulutada välja muu juriidiline või füüsiline isik. Oksjon kuulutatakse üleriigilise leviga, oksjoni algus peab olema teada enne vähemalt kuu aega, peab olema lühiülevaade varast – müüdava vara nimi, kontaktandmed , kuupäev, kellaaeg kohapeal lühitutvustuseks.
Oksjonil osalemiseks on kaks makset: esiteks osavõtumaks – seda maksu ei maksta tagasi, üldjuhul on see suhteliselt madal, seda raha kasutatakse kui kasumit, nt. täiendavaks oksjoni korraldamiseks, teiseks tagatisraha , mis on alghinnast tavaliselt väljakujunenult 10% (enamasti 10% piires, seda ei ületata, pigem on madalam). Tagatisraha alusel eeldatakse, et ostjal on kogu vajalik raha, teiseks on see tagatiseks, et ostja enampakkumise võitja ei loobuks tehingust. Üldjuhul tuleb tagatisraha ja osavõtumaks maksta oksjoni pidaja arveluskontole ettenähtud tähtajaks. Tagatisraha tuleb maksta iga taotleva ostu puhul. Tagatisraha on enampakkumise võitjale esimene sissemakse, mitteenampakkujatele makstakse tagatisraha tagasi. Kogu vara raha ei pea korraga maksma kui vara hinnad küündivad väga kõrgeks. Mõni tahab aega võita, et endal selle võidetud aja jooksul vajalik raha kokku saada, sest tal oli tõeline tahtmine saada see vara. Teatud päevad enne peavad makstud olema kontole maksud .
VÄIKEETTEVÕTE
1) Väikeettevõtte määratlus
Väike ettevõtte määratluse kriteeriumid (4)

• juhtimine/ majandamine on sõltumatud (juhid on tavaliselt ka omanikud , 90% või üle)
  
• mahutatud kapital ja omandiõigus kuuluvad üksikisikule või väikesele grupile
  
• tegutsemise ala on peamiselt kohalik, töötajad ja omanikud on samast regioonist, turg ei pruugi olla kohalik
  
• suhteline väiksus, ettevõte on väike võrreldes teiste sama valdkonna ettevõtetega
  

1) Ettevõte on väike kui jaemüügi firma ja aastane läbimüük on 35-135 milj. krooni.
2) Teenindusfirma aastatulu 35 kuni 145 milj. krooni.
3) Hulgi firma – teenistujate arv kuni 100 (väärismetall mööbel), aluseks töötajate arv
4) Hanke töövõtja – aastatulu kuni 17 milj. (hooned, elektriliinid , maanteed ), tehakse kohapeal valmis
5) Tootmisettevõte, kui töötajate arv kuni 50, sisaldab keerulisemat tehnoloogiat, riigikogu määras väikeettevõtte suuruseks kuni 50 töötajat (95/96), aluseks statistika vajadus
Ettevõtted suuruse järgi liigitatakse
1) Mikroettevõte (1-9 töötajat ka. omanik), ligi 94%
2) Väikeettevõte (10-49 töötajat), ligi 5%
3) 50 + töötajat, ligi 1%
2) Era-, väikeettevõte roll riigimajanduses
Riik annab osa vastutust ja ka õigusi eraettevõttele, annab edasi eraettevõtetele, kindlustama turvalise edu, säilitama ja arendama kultuuri ja keelt, tagama riigi terviklikkuse, inimesed saavad tööd, turvalise edu, õigus saada majandustulu.
1) Väikeettevõtlus, umbes 2/3 esmatöökohtadest saadakse väikeettevõtetes
2) Väikeettevõtlus annab üle poole tööjõust (50/60%)
3) Väikeettevõtted annavad üle kolmandiku rahvuslikust koguproduktist (33,3%)
4) Väikefirmade arvele langeb umbes 40% jaemüügist
Väikeettevõttes töötaja teeb kogu töö algusest lõpuni ise
Juhtivatel positsioonidel on rohkem mehi kui naisi. Tuvi – paha, pole kaitsereaktsiooni nagu naine.
Normaaljaotuse kõver. Naised on rohkem sarnased, meestel on rohkem erinevusi. Majandusliku poole pealt kehvades riikides on meeste ja naiste erinevus väiksem.
Suur katastroof.
Välja läheb 100%, tagasi tuleb 1% aga elu läheb edasi.
3) Väikeettevõtte omamise eelised ja hüved
Ettevõtja panus ja tasu.
Ettevõtja tasu ja eelised tegutseb, paneb kapital, energia, edukas ettevõttesse ideed väikeettevõtja
1. Kasumilootus
2. Tulevase rikkuse ootus
3. Rahuldustpakkuv töö
4. Identifitseerimisvõimalus ettevõttega
5. Ettevõtjast peremeheks olemine
6. Otsene side ettevõtja ja teenistujate vahel
7. Isiklik kontakt töötajate ja klientidega
8. Tsentraliseeritud otsustamine
9. Ettevõtja staatus
10. Alustamise suhteline kergus
1. Kasumilootus
Peaaegu alati jõutakse kasumisse. See aga kui paljuga inimesed rahulduvad, on erinev. (Mõni on rahul lihtsalt kasumiga, teine tahab kindlat piiri ületada.)
2. Tulevase rikkuse ootus
Paljud ettevõtted töötavad pigem ettevõtte tuleviku kui hetke heaolu nimel. Palju peavad ettevõtet oma töö kõrvalt. Mõnedele inimestele pakub rohkem rahuldust unistus kui selle täitumine. Selles mõttes võivad ka need ettevõtted, mis edu ei saavuta, omanikele pikka aega rahuldust pakkuda.
3. Rahuldustpakkuv töö
Ise saab tegeleda, millega tahab. Kui teeb rahuldustpakkuvat tööd, siis on tervis parem.
4. Identifitseerimisvõimalus ettevõttega
Inimene elab täielikult ettevõttesse sisse. Kõik mis ta teeb, teeb ta iseendale . Kui ettevõtet kiidetakse, siis ta tunneb iseenda kiitmist (nt kui töötaja midagi hästi tegi), kuid kui laidetakse, siis ta tunneb ka iseenda laitmist. (Isegi kui tema seda ei teinud.) Sellised inimesed on nendel teemadel ka väga haavuvad. Tema tegevused peavad olema vastuvõetavad. Nt avab oma poe teisel kellaajal kui muidu, kui teeb seda tihti, siis tema kliendid valivad uue koha. Püsiklient on truu, toob tõenäoliselt uusi kliente juurde.
5. Ettevõtjast peremeheks olemine
Absoluutne otsustamisõigus. Teeb kõike, mida peab õigeks. Muidugi on takistusi – seadusandlus ja äripartnerid. Muide ettevõtja võib ka toota midagi, mida ei taheta osta, kuid sellisel juhul võib ta ennast kiirelt pankrotis leida.
Ta võib küll teha, mida ta tahab aga samuti peab ta lepinguid täitma. Muidu kaovad kliendid.
6. Otsene side ettevõtja ja teenistujate vahel
Sellega tuleb ettevõtjal järgmiste probleemidega tegeleda. Kuidas käske anda? Mis vormis tuleks käsud anda? Mis toonis võib kellelegi öelda?
7. Isiklik kontakt töötajate ja klientidega
Klient peab tundma, et teda ei häirita ning et ta on oodatud. Samuti saab ettevõtja selle kaudu kliendilt infot ning püsikliendid võivad ka uusi kliente juurde tuua.
8. Tsentraliseeritud otsustamine ehk keskne otsustamine.
Tihti tuleb kiiresti otsustada, lühikese aja jooksul. Kas suudetakse kiiresti ja adekvaatselt?
9. Ettevõtja staatus
Välimine olemine on teene. Nad on oma ego ära toitnud
10. Alustamise hõlpsus
Asutamine ja kõik sellega seoses on ettevõtjal hõlpsam. Mida teha? Kapital. Koht.
MÕNED SAGEDASEMAD ÄRILISTE LÄBIKUKKUMISTE PÕHJUSED
Põhjus % kõigist läbikukkumistest
1) Majanduslikud tegurid 71,1
2) Kogemused 20,3
3) Läbimüük 11,1
4) Kulud 8,1
5) Hooletus 1,6
6) Kapital 0,5
7) Kliendid 0,4
8) Õnnetus 0,4
9) Pettus 0,3
10) Vahendid 0,2
Majanduslikud tegurid
Ettevõte ei tooda kasumit
Kogemused
1) Kogemuste puudus tootmise või teeninduse alal – Algul saadakse kenasti hakkame, moodi tuli uus asi, see meeldib rohkem, ei olda nii kursis sellega, seadused muutuvad, ei tohi sellega enam tegeleda
2) Juhtimiskogemuste puudus – kas sobivad ettevõtjateks, on ta juhtiva poole pealt tugev, peab ka ise tööd tegema, milles pole nii tugev
3) Liigne keskendumine ühele valdkonnale – jääb teiste asjade jaoks vähem aega
4) Juhtimise kompetentsus – puuduvad ettevõtja omadused: suhtlemisvõime, kommunikatsioonivõime jne.
Läbimüük
1) Madal koosseis – ei suudeta piisavalt asju müüa (madal laoseis, vale laoseis, ideaalne kui täpselt oleks laos nii palju kui on ka nõudlus, ei saadaks rahuldatud kui liiga väike laoseis)
2) Madal konkurentsivõime – seda kaupa selle hinna, kvaliteediga kasutamisevõimalusega ei ole nii hea kui konkurentidel, tuleks teha küsitlus: küsitluslehed, need ei tohiks olla väga pikad, 1-l leheküljel, vähe teksti ja konkreetne
Kulud
Tagasimakse kohustused, midagi ajatatakse, ei suudeta kontrollida, võlg on kohustus, tuleb ära maksta
Hooletus
Aega ei saa tagasi keerata, kulutatud aega tagasi ei saa, ei paista silma
Kapital
Kapital on paigutatud valesti, kapital peaks olema paigutatud nii, et seda saaks vajadusel kohe kasutada, kui on vaba raha, siis ta peab oskama paiguta seda õigesti, saab targemaks, siis tahab teha midagi teistmoodi aga see võib osututa kallimaks
Kliendid
Klientidele kulutatakse, mida poleks vaja kulutada. Nt headele tuttavatele tehakse majanduslikke soodustusi, mida ei oleks tohtinud teha (soodustusi ei saa tagasi), kui ei maksta järelmaksu õigeks ajaks, tekitab probleem, kuna oled arvestanud selle saadava rahaga, et paigutada seda mujale
Õnnetus
Looduskatastroofid e. ettevõttevälised katastroofid (maavärin, maanihked, tormid , orkaanid , välk, trombid, ootamatu kuumus, külmus). Ettevõttesisesed katastroofid (vesi torustikest, läheb midagi põlema, gaas lekib ). Tihti peale toimuvad õnnetused samas regioonis. Tuleks kindlustus teha.
Pettus, kelmus
Ettevõtteväline, tavaliselt esitatakse vale dokument ja selle alusel sõlmitakse lepinguid
Vahendid
Ei jätku vabaraha, et majandustegevust edasi viia, tahetakse kätte saada materiaalne väärtus, et edasi liikuda oma äriga
PUUDLIK SPETSIALISEERITUS
1) Ettevõttel ei jätku vahendeid, tööjõudu, masinaid, seadmeid. Tegutsetakse ainult ühel tegevusalal, ei ole võimalik soetada teisi masinaid, mille abil saaks toota tooteid, mille üle on turul nõudlus. Kui kaup läheb väga hästi, siis saab ühe asjaga läbi, küpsetatakse ainult leiba, hakatakse tahtma sepikut, saia.
2) Piiratud vabadus, pikad tööpäevad. Tööpäeva lõpus võetakse kokku, mida osteti ja kui palju
Nädalas kuni 50 tundi – 23% ettevõtetest
60-69 tundi – 28 % ettevõtetest
80 ja rohkem tundi – 12 % ettevõtetest
Ma võin jääda ilma oma varast, risk on olemas. Kardetakse minna puhkusele, äkki juhtub midagi.
3) Bürokraatia, paberitöö
Vabanduseks tuuakse, et mul on vanaema, kes võib kirjutada valesti, tegelikult ei juhtu midagi (elektriarve).
4) Stress – emotsionaalne pinge, see on talutav mingi piirini , kui see ületab valu läve, siis muutub negatiivseks, võib olla negatiivne ja positiivne, ilma stressita ei saa, stress sunnib end pingutama. Öeldakse, et kui stressi pole, siis oled madalam kui muru.
5) Pereettevõte – pereettevõte kui pole FIE tasemel
Plussid – kõik pereliikmed on majandustegevusega haaratud. Kõik pereliikmed saavad jõukohast tööd, kogu majandustegevuse kasum jääb peresse, üldjuhul elukoht ja majandustegevuse koht on samad, pereliikmed saavad tööharjumuse maast-madalast – varakult. Perepiires antakse edasi tootmissaladused, meil on olemas orelehitajad, kirikukellade valamine – pärandatud saladused.
Miinused – Kõik peavad pereettevõttes töötama, ei ole võimalik palgata tööjõudu, on probleem järgmisele põlvkonnale ettevõtmise üleandmisega: a) ei ole kellele anda, b) ei ole tahtjat, c) tahtjaid on palju aga kellele. Üldjuhul on probleem puhkuseajaga, maailmas on palju uusi ahvatlusi e. võimalusi e. variante.
OMANDUS
1) Ainuomandus
2) Partnerlus
3) Ühisettevõte
4) Aktsiaselts
5) Aktsiad
1) Omanduse loomisega seotud probleemid
2) Ettevõtte jaoks vajaliku kapitali suurus
3) Jagatava kasumi suurus
4) Võimujaotus ettevõtte juhtimisel
5) Ettevõtte eluiga ja vajadus järjepidevuseks
6) Omanike vastutuse ulatus
7) Seaduslikud piirangud omandivormile
8) Maksustamine
asutamisprobleemid
vajaliku kapitali suurus
oodatava kasumi suurus ainuomandus
väikeettevõtte võimujaotus omandivorm partnerlus
iseloom eluiga ja pidevus aktsiaselts
vastutuse ulatus
seadusandlikud piirangud
maksud
Ainuomandused – 70%
Partnerlused – 10%
Aktsiaseltsid – 20 %
1) Ainuomandus
Omanikuks on 1 isik. Moodustab 70% ettevõtetest. Ettevõtluse levinuim vorm. Ainuomanikuks enamikul juhtudel füüsiline isik (FIE), võib olla ka juriidiline isik. Omanikke võib juurde võtta.
Eelised – sellist omandivormi on kõige lihtsam luua. Otsus võetakse vastu üksinda kiiremini, mida rohkem inimesi seda raskem on jõuda ühisele otsusele. Kogu ettevõtte kasum kuulub üksikisikule, seda ei pea jagama . Täielik käsutamisõigus (seaduse piirangutega). Ainuomanduse piiramiseks ei ole spetsiaalset seadusandlust. Ego on hästi toidetud (saab ise otsustada, ei taha teisi enda kõrvale).
Puudused – kapital piirdub ainuomandi kapitaliga või tema taotluse võimega. Ettevõtte eluiga sõltub üldjuhul ettevõtjast – eluiga, tervis. Riigipositsioonilt on kasulik, et kõik ettevõtted (majandustegevused) oleks järjepidevad. Omanikul lasub sisuliselt piiramatu vastutus.
2) Partnerlus
Omanikke on rohkem kui üks. Partnerluslepe sisaldab järgmist: moodustamise aeg, äriühingu nimi, partnerite nimed, aadressid jne., partnerlusettevõtte ( juuksur , salong) tegevuse iseloom ja ulatus (ajaline kestvus). Kõige tavalisem määramatu aeg ( nii kaua kui on). Majandustegevuse paiknemine – majandustegevuse dokumentide aadress (raamatupidamine). Iga partneri panus (palju on ta raha pannud kapitali). Kasumi ja kahjumi jaotamise alused. Võimujaotuse alused (millised juhtorganid on ja mitme liikmelised nad on). Varade jaotamine majandustegevuse lõpetamisel. Vaidluste loendamise kord.
Eelised – üldjuhul partnerluse moodustamine ei nõua suuri pingutusi ega kulutusi (va aktsiaselts kui see nii on), kui AS-s on palju aktsionäre, seega pole see nii. Kasumi võib jagada partnerite vahel nende poolt valitud viisil. Tavaliselt suudab partnerlus rohkem kapitali välja panna kui ainuomanik ja täisosanik (täisvastutusega), usaldusosanik ( osalise vastutusega). Partnerluse puhul on võimalik kehtestada väga erinevaid võimu jaotusi.
Puudused – kuigi partnerlus paneb välja kapitali rohkem kui ainuomandus, siis üldjuhul vähem kui aktsiaselts. Eksisteerib suur võimalus vaidlusteks võimu osas. Põhipartnerite (täisosanike) olemasolu määrab ettevõtte eluea . Põhipartneril (täisosanikul) on piiramatu vastutus. Kasum jaotub rohkem kui ühe isiku vahel.
3) Ühisettevõte
Ühisettevõtteks on hakatud nimetama ettevõtet. Klassikaliselt mõistetakse ühisettevõtte all tegemist on suure mahulise ainukordse majandustegevuse projektiga, mis peale selle lõppemist reorganiseeritakse. Keerukam , objekt on suurem. Majandusprojektiks on uus ühisettevõte. Mõnes mõttes on need unikaalsed ja eritingimusi nõudvad.
4) AS
Enamikel juhtudel on partnerlus, võib olla ka ainuomandus. AS on majanduslikult ja seaduslikult suurim, võimsaim. AS peab ennast registreerima Eesti Väärtpaberikeskuses. Selle eesmärk on, jälgitakse seaduse täitmist. See maksab, kuid see summa pole suur. OÜ-le on see soovitav (registreerimine). Kui liikumist ei toimu, tuleb ikka maksta. Riik kontrollib AS tegevust rohkem kui teisi äriühinguid. AS-l peab alati olema nõukogu.
Eelised – 1) (piiramatu) võimalus koguda kapitali, 2) seltsi eluiga on määratud põhikirjaga, põhikirja on võimalik muuta (tavaliselt märgitakse määramatuks ajaks), 3) üldjuhul AS-s on piiratud vastutus, 4) võimalus kiiresti üle anda omandiõigus (e. müüa aktsiaid ), 5) paremad võimalused valida kogenud juhte, 6) kaudne eelis, prežtiis
Puudused – 1) loomine nõuab üldjuhul rohkem aega, vaeva ja raha, 2) riigi AS poolne maksustamine on ebasoodsam (väärtpaberikeskus tahab raha, aktsiate müümiseks, ostmiseks tuleb registreerida, mis maksab, 3) AS puhul kehtib täiendavaid seaduslikke piiranguid (nõukogu peab olema audiitor, registreerimine väärtpaberikeskuses), 4) raskem on hoida ärisaladust (suurem hulk inimesi teab saladust), 5) juhtimise paindlikus võib väheneda tulenevalt mastaaplikkusest, 6) aktsionärid nõuavad pidevat majanduse tegevuse tõusu, 7) raskem kontroll majandustegevuse üle
5) Aktsiad
Tavaarusaama järgi on tavalised aktsiad liht- ja eelisaktsia . Lihtaktsiad on igas AS-s. Eelisaktsiaid on alla poole AS-s. Lihtaktsiad – lihtaktsiate olemasolu põhjendab üldse AS olemasolu. Kui AS-l on ainult ühe seeria lihtaktsiad, siis ta üldjuhul samastub OÜ-ga. Lihtaktsiaid võib AS-l olla lõputu hulk seeriaid. Enamikel on 1 seeria omad. Üle 1 seeria omavaid on alla 50%. Erinevaid seeriaid tähistatakse erinevate seeriatega (A, B, C, D … Z, sai täis, siis AA, AB … kui veel, siis BA, BB jne.). Aktsia väikseim nominaalväärtus on 10 kr. OÜ vähima osa väärtus on 100 kr. Tegelik aktsia nominaalväärtus on 10 kr või selle täisarv kordne.
Lihtaktsiate toime AS-s
Lihtaktsia
Ühe aktsia
Aktsiate arv
Hääli
Ühe hääle hind, kr
Paigutatud aktsiakapitali
Hind, kr
Hääli
Kokku
Kokku
1
2
3
4
5
6
7
8
9
A
10
1
40000
40000
66,67
10
400000
31
B
30
1
13000
13000
21,67
30
390000
30,2
C
300
4
1000
4000
6,67
75
300000
23,3
D
600
9
333
2997
4,99
66,6(6)
199800
15,5
Kokku
X
X
54333
59997
100
X
1289800
100
Kokku keskmine
X
X
X
X
X
1,104
X
X
Hääled annavad otsustamisõiguse ja dividendide saamise võimaluse.
Hääled
Krooni / hääl
A
1000
100
10
B
1000
100
10
C
1000
100
10
D
500
100
5
Emiteerima – välja laskma
Dividendide jaotamise alused
Jaotamisele kuuluv kasum ( puhaskasum ) A 66,6 %
B 21,67 %
C 6,67 %
D 4,99%
Vara jaotamise alused tegevuse lõpetamisel
(sama põhimõte on aluseks dividendide/vara jaotamisel osaühingus)
Majandustegevuse tulemusena soetatud vara A 31%
B 30,2 %
C 23,3%
D 15,5%
Paigutatud aktsiakapital A 31%
B 30,2 %
C 23,3%
D 15,5%
Asutajaliikmed saavad osta kõiki aktsiaid (A, B, C, D). Eristatakse, kes milliseid aktsiaid osta saavad. Madalama aktsia omanik (madalaim D) ei saa osta kõrgemaid aktsiaid, kui kõik peaksid sealt lahkuma . Kõrgema aktsia omanik (kõrgeim A) saab osta madalamaid aktsiaid, kui kõik peaksid sealt lahkuma.
Eelisaktsia – vähestel on eelisaktsiaid. Eelisaktsia on nimeline, annab üldjuhul garanteeritud dividendid ( tagatis on, kuid mitte 100%). Kui nt kahe aasta jooksul täies ulatuses dividende pole saadud, saadakse hääled, hääled on niikaua kui dividendide võlg on kustutatud, hääled kaotatakse jooksva majandusaasta lõpul. Eelisaktsiate koguväärtus võib olla kuni 1/3 põhikapitalist.
Majandusaasta koosneb 4 kvartalist. 366/365 päeva pikk. Enamasti (90%) on majandusaasta 1. jaanuarist – 31. detsembrini.
Eelisaktsia ja lihtaktsia on nimelised, mis kantakse aktsiaraamatusse. Sealt saab näha kui palju on keegi paigutanud kapitali ning kui palju on kellelgi hääli. Kui on mitme aktsia seeriad , siis iga seeria jaoks võib olla eraldi aktsiaraamat. Esitajaaktsia – ei ole nimeline (ei kuulu aktsiaraamatusse kandmisele). Esitajaaktsia nominaalväärtus on suhteliselt väga suur. Eestis, Lätis, Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal esitajaaktsiaid pole. Neid võiks välja anda USA ja Hiina. Nad ei anna häält, on vabalt võõrandatavad, üldjuhul annab garanteeritud dividendid, peale tähtaja lõppemist kuulub emiteerija (väljaandja) poolt kohustuslikule tagasiostjale, eesmärk on obligatsioonil saada kapitali (see, kes emiteerib) ja teiseks saada dividende (ostja poolt). Obligatsiooni võivad emiteerida (välja anda e. müüa) kõik, kes on selleks suutelised ning kes on usaldusväärne (usaldatakse temalt osta). Obligatsiooni dividendide protsent on 20% (väljaandmise tähtaeg ei tohi olla väga pikk ega lühike). Obligatsioon mingisugustel tingimustel kui võlakiri. Tihtipeale ongi see võlakiri.
Erinevate aktsialiikide omadused
Tunnus
Lihtaktsia
Eelisaktsia
Esitajaaktsia
Obligatsioon * (pole aktsia)
Nimeline **
On
On
Ei ole
Ei ole
Eesmärk (objektiivne)
Saavutada põhikapitali vähemalt 400000 kr
Suurendada kapitali kuni 1/3 põhikapitalist
Suurendada kapitali ilma hääli andmata
Saada finantseerimist
Eesmärk (subjektiivne)
Võimalus saada dividende
Üldjuhul saada dividende eelisjärjekorras
Üldjuhul saada dividende eelisjärjekorras
Üldjuhul saada dividende
Hääled
Saadakse vastavalt seeriale
Üldjuhul ei saada ***
Ei saada
Ei saada
Liikuvus
Vabalt võõrandatavad
Vabalt võõrandatavad
Vabalt võõrandatavad
Üldjuhul saada dividende
Turvatus
Kui väärtpaber, siis turvatud
Pole vajadust
Kõrged turvanõuded
Kõrged turvanõuded
Seadusjärgne kinnitus
Aktsiate omandus kinnitatakse notariaalselt
Vastavalt seadusele
Registreerimine
Aktsiaid registreeritakse Eesti Väärtpaberikeskuses
Vastavalt seadusele
Erisused
On AS-l alati
Pole suure levikuga
Teoreetilise levikuga
On kasutusel üldjuhul kindlate partnerite vahel
* Obligatsioon pole aktsia, kuid obligatsioonil on mõningaid sarnaseid tunnuseid aktsiatega : Obligatsiooni saab emiteerida suvaline äriühing, ühistu. Obligatsioon emiteeritakse kindla tähtajaga, tähtaja möödumisel kuulub obligatsioon kohustuslikule tagasiostmisele.
** Kui aktsia on nimeline, kuulub see aktsiaraamatusse kandmisele, mittenimelise aktsia üle peetakse AS-s arvestust.
*** Eelisaktsia saab hääle (hääled vastavalt põhikirjale). Kui kahe aasta jooksul pole dividende saadud täiel määral. Hääl kaob, kui dividendide võlgnevus on täielikult ära makstud – hääl kaob jooksva majandusaasta lõppedes.
1) Riigi või omaniku ettevõtmine
2) Munitsipaalomanduse ettevõtmine
3) Rahvaettevõte
4) Rendiettevõte
5) Ühistu
6) Majandusühing (ka AS)
7) AS
8) FIE
Detsentraliseerimine
Lahtiriigistamine
Privatiseerimine
Vaja kuni 99% riigi varadest erastada (kaugemas tulevikus)
Omandisituatsioon
Riiklik omand
Omandisituatsiooni muutumine
Lahtiriigistamine 70-75% (75-90%)
Riiklike omandisuhete reformimine 25-30% (10-25%)
Riikliku ettevõtte iseseisvuse otsene suurendamine (peamiselt)
ettevõtte omandivormi muutmine
Riiklike alluvussuhete tugevdamine (vähemas osas)
1) Strateegilised valdkonnad – riigile kuuluv vara jaotatakse kaheks osaks, nt toll , side, energeetika , ehitus (maanteed)
2) Kõik ülejäänud – mittestrateegilised e. pehmed valdkonnad
Majanduslikult kasu toovad valdkonnad. Majanduslikult mittekasu toovad valdkonnad. Majanduslikult kasu toovad ettevõtted on: alkohol , tubakas.
Lahtiriigistamine
Individuaal- ja kollektiivomand
Üldrahvalik e. rahva ühisomand
1. Üksikisiku omand
1.1 Individuaaltöötaja omand
1.2 Eraomand
2. Talupereomand
3. Kollektiivi e. ühistu omand
4. Töökollektiiviomand
5. Majandusühingu omand
5.1 Täisühingu omand
5.2 Usaldusühingu omand
5.3 Osaühingu omand
6. Aktsiaseltsi omand
7. Munitsipaalomand
8. (riiklik omand)
1. Riiklik omand
2. Rahvaettevõtte omand
segaomand
1) Riigiettevõtte juhtimine
Omanikuks on riik, kellel on otsustav õigus. Kõrgeim võimuorgan on haldusnõukogu. Oluline osa vahendeid ja töötajaid (on praegu) oli riigi haldusalas. Haldusnõukogu määratakse koosseisus 50% erialaspetsialistidest ja 50% antud valdkonna riigiametnikest. Haldusnõukogu suurus ei ületa 10 liiget. Haldusnõukogu otsustab tähtsaid ja perspektiivseid küsimusi. Vähemalt 1 kord kvartalis käivad koos. Otsused võetakse vastu lihthäälte enamusega. Igal liikmel on üks hääl. Nõukogu esimehel kas otsustav hääl või kaks häält. Haldusnõukogu määrab direktori samaks perioodiks kui on haldusnõukogu kestus (kuni 5 aastaks). Haldusnõukogu hääletus mehhanism on: hääletamise ajaks ei saa lahkuda, otsustama peab poolt või vastu, erapooletuks jääda ei saa. Direktor valib ja määrab ametisse peaspetsialistid – määrab nende vastutuse valdkonna, kehtestab ettevõtte palgasüsteemi, töö ja puhkuse korra. Mõningaid õigusi võib ta delegeerida peaspetsialistidele. Direktor otsustab jooksvaid ja operatiivseid küsimusi. Direktori tööd kontrollib revisjon , millele allub haldusnõukogu. Ettevõtluse vorm on enamasti AS.
2) Munitsipaalomanduse ettevõtmine
Kohalikule omavalitsusele kõvad ja pehmed ettevõtted. Ettevõtted, mis toovad majanduslikku kasu ja mis mitte. Munitsipaalpolitsei, päästeteenistus, kohalik transport, energeetika ( soojusenergia ), ehitus, kommunaalteenused. Majanduslikult mittekasumlikud: töötavad eesmärgil, et nende töö ja teenus oleks muidu nii kallis, et elanikkond ei ostaks, ei suudaks osta. Munitsipaalettevõtte juhtimine. Kõrgeim võimurorgan on nõukogu. On sarnane haldusnõukogu õiguste, võimaluste, kohustustega.
3) Rahvaettevõte
Strateegia oli, et saada poliitiline iseseisvus . Rahvaettevõtte mõtteks oli ärksad inimesed. Kui lõpetatakse tegevus, läheb vara endisele omanikule tagasi. Palka makstakse järgnevalt, kõigi kontod kokku moodustavad rahvaettevõtte konto . Kui rahvaettevõttel tekib likviidsuse puudus, siis võetakse vastu kontolt raha. Äravõetud raha tagasi ei maksta. Kui keegi lahkub sellest ettevõttest, saab ta oma kontolt raha kätte. Selles ettevõttes võivad töötada ka need, kes ei ole rahvaettevõtte kollektiivi liikmed. Rahvaettevõtte kollektiivi liikmed saavad aastakasumi jaotist. Liikmed said kokkuvõttes rohkem kasu/raha kui need, kes polnud liikmed.
Rahvaettevõtte ja aktsiaseltsi funktsionaalne võrdlemine
Funktsionaalsed omadused
Rahvaettevõte
Aktsiaselts
1. Kapitali ja ettevõtlikkuse andekuse tühistamine
Juhuslik
Väga efektiivne
2. Kapitali kiire kontsentreerimise võimalus
Puudub
Väga suur
3. Peremehetunne
Hajutatud ja seetõttu väike
Otsene ja seetõttu suur
4. Eraomanduse tekkimine
Ei
Jah
5. Konkreetne omanik
Puudub
Täpselt fikseeritud
6. Huvi kapitali kasvu vastu
Puudub
On olemas
7. Majanduslik risk
Omanikud riskivad vaid osaga oma palgast
Omanikud riskivad ettevõttesse paigutatud vahenditega, töötajad * ei riski
8. Töötajate osavõtt juhtimisest
Osalevad üldkoosoleku kaudu
Ei osale * või kui osalevad, siis ametiühingute kaudu
9. Juhi valimine
Valib töökollektiivi
Valivad omanikud
10. Tootmisvahendid
Annab riik
Omad vahendid
* Töötajad, kelledel pole aktsiaid
4) Rendiettevõte
Rendilepingu lõppedes läheb vara tagasi. Rendilepingu teeb terve kollektiiv . Rendimaksuks on kindel summa. Liikmetele makstakse palka (võidakse 20-40% sellest ära võtta). On olemas absoluutne ja suhteline rent. Absoluutne rent (absoluutse raha määramisega). Plussid – arvestamine on lihtne. Miinused – ei võeta arvesse majandusliku tegevuse tingimusi ja tulemusi. Suhteline rent – võtab arvesse majandusliku tegevuse edukuse, enamasti makstakse kuu tagant. Rendis koosneb kahest osast: absoluutne ja suhteline osa. Pikaks ajaks renditakse seda, mida pole saada (nt asukoht). Rendile võtmise aeg on lühike – pole mõtet endale seda soetada (nt konteinerkatlamaja). Kui midagi vajatakse pikka aega, siis on seda mõttekam/otstarbekam osta. Raha tuleb korraga välja käia, mida pole. Siis võetakse laenu või minnakse rendi peale. Rendiettevõte võtab nii palju kasu, et saaks rendi ja muid kulusid katta ning, et jääks ka endale midagi.
5) Ühistu
On grupp inimesi, kelledel on samasugused vajadused. Nende vajaduste rahuldamine koos on otstarbekam (nt korteriühistu)
6) Majandusühing (ka AS)
Majanduskoondised – kontsern , ühendab endas erineva tegevusvaldkonnaga ettevõtteid. Tehnoloogiliselt on need omavahel seotud. Trust – sama tegevusega ettevõtete koondis . Kõik, mis on seotud piima, liha, tootmisega, mööbliga. Konsortsium – on moodustatud ettevõtetest kindla ettevõtete eesmärgi saavutamiseks, üldjuhul ajutine. Assotsiatsioon – ettevõtte koondis ettevõtete ühiste huvide kaitseks. Majandusühingud on: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaühing (aktsiaselts)
TÖÖVÕTJA, TÖÖTASU, MAKSUDE KINNIPIDAMINE
Isiku tulu maksete ja maksude dünaamika, kr
2003
2004
2005
2006
2007
2008/2009
Maksab palga maksja
Sotsiaalmaks
33%
33%
33%
33%
33%
33%
Töötuskindlustusmakse
0,5%
0,5%
0,5%
0,3%
0,3%
0,3% (0,5%)?
Arvestab brutopalgalt maha palgamaksja
Töötuskindlustusmakse
1,0%
1,0%
1,0%
0,6%
0,6%
0,6% (1,0%)?
Kohustuslik pensionikindlustus
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
Palgasaaja tulumaks
26%
26%
24%
23%
22%
21%
Võtab arvesse palgamaksja
Ei maksustata tulumaksuga
1000-2002.a. 1200-2003.a.
1400
1700
2000
2000
2250
Info palgasaajale
Miinimumpalk*, miinimumtunnitasu
2160
2480
2690
3000 17,80 kr/h
3600 17,80 kr/h
4350
…?
Palgasaaja saab kätte netopalga st. kõik vajalikud maksud ja maksed on brutopalgalt maha arvestatud.
* 1999.a. – 1250 , 2000.a. – 1400, 2001.a. – 1600, 2002.a. – 1850
Tulumaks arvestatakse sellise protsendina palgalt, et lugejas on tulumaksumäär ja nimetajas on tervik, baas, 100%.
Maksude kinnipidamine
Lähtetingimused: aluseks on kuutöötasu ( brutopalk ) 10000 kr. Ollakse rahasaaja positsioonil. Arvesse ei võeta palgafond , mis oleks 10000*1,333=13330 kr. Sotsiaalmaks 33% jaotub, 13% sotsiaalmaks ja 20% riiklik pensionifond. 0,3 % (0,5% juulist?) on tööandjapoolne töötuskindlustusmakse.
1. variant – füüsiline isik töötab tööandja juures töölepingu alusel
1. Tööandja arvutab ja peab kinni:
a) töötuskindlustusmakse – (1.a)) 0,6% (1,0%) : 10000 * 0,006 = 60 kr
b) kohustusliku pensionikindlustuse – (1.b)) 2% : 10000 * 0,02 = 200 kr
2. Töötasult arvestatakse ja peetakse kinni tulumaks, põhitöökohal rakendatakse ka:
a) maksuvaba tulu 2250 kr
b) tulumaksustatav summa on 10000 – (1.a)) 60 – (1.b)) 200 – (2.)) 2250 = 7490 kr
c) tulumaksuna kinnipeetav summa on 7490 * (2.c)) 0,21 = 1572 ,90 kr
3. Töötaja saab kuus kätte 10000 – (1.a)) 60 – (1.b)) 200 – (2.c)) 1572,90 = 8167,10 kr
4. Töötaja aasta netotulu on (3.) 8167,10 * 12 = 98005,20 kr
2. variant – füüsiline isik töötab töövõtulepingu alusel
1. Tööandja arvutab ja peab kinni:
a) töötuskindlustusmakse – 0,6% (1,0%?) : 10000 * 0,006 = 60 kr
b) töötaja kohustusliku pensionikindlustuse – 2% : 10000 * 0,02 = 200 kr
2. Töötasult arvutatakse ja peetakse kinni tulumaks 10000 * 0,21 = 2100 kr
3. Töötaja saab kuus kätte 10000 – 60 – 200 – 2100 = 7640 kr
4. Töötaja saab aastas kätte 7640 * 12 = 91680 kr
5. Töötajana peab esitama tuludeklaratsiooni ja tema deklareeritavad summad on järgmised:
a) aastatulu 10000 * 12 = 120000 kr
b) töötuskindlustusmakse 60 * 12 = 720 kr
c) kohustuslik pensionikindlustus 200 * 12 = 2400 kr
d) maksuvaba tulu 2250 * 12 = 27000 kr
e) maksustatav tulu 120000 – 720 – 2400 – 27000 = 89880 kr
f) arvutatav tulumaks 89880 * 0,21 = 18874, 80 kr
g) varem kuude viisi arvestatud tulumaks oli 2100 * 12 = 25200 kr
h) saadakse maksuametilt üle määra makstud tulumaksu tagasi 25200 – 18874,8 = 6325,20 kr
6. Töötaja aasta netotulu 91680 + 6325,20 = 98005,20 kr
Rahalised arveldused äriühingus – lõppeesmärk, palk, dividendid
Äriühingute tulumaksustamine on: lugejas tulumaksumäär, nimetajas baas, tervik, 100%, tervik – tulumaksumäär
21/100 = 0,21 palgalt 21/(100-21) = 21/79 = 0,266 kõikidelt maksustatavatelt tuludelt 26/74 = 0,351 va palk
Äriühingute kulutuste koosseis, dividendide kujunemine (jaanuarist 2008. a. ja 2009. a.)
kasum (3)
tulu (1)
tootmis- ja majanduskulud (2)
(materjal, töötlemistehnoloogia, energia, valgustus , transport, rendid, litsentsimaksud, juhtimiskulud, telefon, side, post, reklaam , haldamine , ( koristus , valve ), tollimaks , aktsiamaks, käibemaks, palgad, kulum jne.)
ettevõtte tulumaks (4) = (3) * 21/79 (26,58%)
Eesti Vabariigis on tulumaksumäär ajutiselt 0% (0/100)
kasum (3)
puhaskasum (5) = (3) – (4), on 100% kuni 73,42% (3-st)
riskifond (6) > põhikapitalist vähemalt 5%, kuni 10% põhikapitalist
jaotatavad dividendid (7) omanike tulumaks
puhas- (bruto) dividendidelt (8) 21/79 (26,58%)
kasum (5) (7) 100% = (8) 26,58 % + omanike dividendid (9) 58/79
(9) 73,42% ( neto ) (73,42%)
jaotamata puhaskasum (10)
M = 4/1 M= 12/1
tulu (1) – 14678900
tootmis- ja majanduskulud (2) – 5000000
kasum (3) – 14678900 – 5000000 = 9678900
ettevõtte tulumaks (4) – 9678900 * (1/9) = 1075433,33
puhaskasum (5) – 9678900 – 1075433,33 = 8603466,7
riskifond (6) – (7,1% 5-st) = 610846,1
jaotatavad dividendid (7) – 0,612 * (8603466,7 – 610846,1) = 4891483,8 (bruto dividendide summa)
omanike tulumaks dividendidelt (8) – (21/79)* 4891483,8 = 1300267,85
omanike dividendid (9) – 4891483,8 - 1300267,85 = 3591215,95
jaotamata puhaskasum (10) – 8603466,7 - 610846,1 - 4891483,8 = 3101136,8
Dividendideks otsustatakse maksta 61,2%
1) Ei saa rohkem dividendideks jaotada kui on normaalne.
2) Hääle kohta välja andmine tehakse ümara numbriga.
Sisu: ettevõtjal on võimalik otsustada
Omanik
Hääli
Dividende
Bruto
Neto
Anti
13
1025637,7
752996,9
Breta
4
315579,6
231691,35
Chalice
11
8678463,9
637151,22
Diana
15
1183423,5
868842,57
Edgar
19
149900,31
1100533,922
Kokku
62
4891483,77
3591215,93
4891483,77 : 62 = 78894,90 kr
21/(100-21) * 100% = 21/79
79/79 – 21/79 = 58/79
Palga saamise eelised:
1) Igakuine 1 või 2 kordne laekumine
2) Maksab sotsiaalmaksu – haigekassakaart
3) Maksab riikliku pensionifondi – hakkab saama riiklikku vanaduspensioni
Miinused
1) Ei saa määrata palga suurust (võib ka + olla)
2) Sama rahakulutuse korral (palgafond või jaotatavad dividendid) saadakse vähem palka
Dividendide plussid
1) Puhaskasumi olemasolul saab määrata väljajaotavate dividendide mahu
2) Jaotatavates dividendides (või palgafond) saadakse rohkem sama rahakulutuse juures
Dividendide miinused
1) Ei ole igakuine (1 kord aastas)
2) Ei saa haigekassa toetust
3) Ei saa riiklikku vanaduspensioni
4) Sõltub majandusliku tegevuse edukusest (rohkem)
Ülesanne
1) Majandustegutsemiskulud – 64,93%
2) Kasum – leida ettevõtte tulumaks
3) Ettevõtte tulumaks – 11%
4) Ettevõtte puhastulu - ?
5) Eraldis riskifondi – 7,2 %
6) Ülejäänud osast jaotatakse dividendideks 18%
7) Kantakse järgmise aasta tuludesse - ?
Tulu – 11000300
1) 11000300 * 0,6493 = 7142494,79
2) 11000300 – 7142494,79 = 3857805,21
3) 3857805,21 * (11/89) = 476807,39 (100-11=89, siit tulebki 89)
4) 3857805,21 – 476807,39 = 3380997,82
5) 3380997,82 * 0,072 = 243431,84
6) (3380997,82 – 243431,84) * 0,18 = 564761,88
7) 3380997,82 – 243431,84 – 564761,88 = 2572804,10
Osaline vastutus (1-4)
Täisvastutus (5-6)
Solidaarne vastutus (7-ndast edasi)
1
7
2
3
4
5
6
I
II
III
21/79
1
2
Usaldusosanik
Täisosanik, üks
Usaldusosanik
Täisosanik
MAJANDUSÜHINGUD
Täisühing
Usaldusühing
Osaühing (Aktsiaselts)
1. Vara. Osanike rahalised või mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara koosneb osanike poolt ühingu asutamisel tasutud osamaksudest ning ühingu ja jaotamata kasumi arvel omandatud kinnis - ja vallasvarast.
Osanike rahalised või mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara koosneb osanike poolt ühingu asutamisel tasutud osamaksudest ning ühingu jaotamata kasumi arvel omandatud kinnis- ja vallasvarast.
Osanike rahalised või mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara koosneb osanike poolt ühingu asutamisel tasutud osamaksudest ning ühingu jaotamata kasumi arvel omandatud kinnis- ja vallasvarast.
2. Omanikud. Varade omanikud on kõik osanikud .
Varade omanikud on kõik täisosanikud. Usaldusosanikud ei ole.
Omanik on osaühing tervikuna.
3. Vastutus. Vastutab kohustiste eest kogu oma varaga. Omanikud kannavad täis- ja solidaarset vastutust. Kui ühingule nõude esitamisel või ühingu likvideerimisel nõude rahuldamisel selgub , et tema varast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, kannavad ülejäänud võlgade eest solidaarset vastutust kõik osanikud kogu oma isikliku varaga. Uus osanik vastutab samas korras ka nende tehingute eest, mis olid tekkinud enne tema ühingusse astumist . Osanikul , kes kustutas ühingu võla oma isiklikust varast, on õigus esitada regressnõue teiste osanike vastu, kes kannavad tema eest vastutust vastavalt nendele kuuluvatele osadele ühingu varas .
Usaldusosanikud vastutavad oma panuse piires, täisosanikud kannavad täis- ja solidaarset vastutust kogu oma varaga nagu osanikud täisühingus. Uus usaldusosanik vastutab enne tema ühingusse astumist tekkinud ühingu kohustiste eest samas korras kui teised usaldusosanikud.
Ühing vastutab kogu oma tegevuse eest kogu oma varaga, osanikud oma osamaksu piires.
4. Juhtimine. Asutamislepinguga võidakse ette näha, et juhtimiseks volitatud isikud võivad tegutseda kas üksinda eraldi või kollegiaalselt. Kõigi osanike poolt võetakse otsused vastu konsensuse alusel, igal osanikul on üks hääl (panust ei arvestata). Ühingu tegevjuht on osanike poolt selleks volitatud üks või mitu osanikku või palgatud tegevdirektor .
Juhtimine toimub kõigi täisosanike poolt konsensuse alusel vastuvõetud otsuste kaudu, igal täisosanikul on üks hääl (panust ei arvestata). Usaldusosanikul ei ole õigust juhtida ühingu tegevust ega vaidlustada täisosanike otsuseid ühingu tegevuse juhtimisel. Ühingu tegevjuht on täisosanike poolt selleks volitatud üks või mitu täisosanikku või mitu täisosanikku või palgatud tegevdirektor, kelleks ei või olla usaldusosanik.
Kõrgeim juhtimisorgan on osanike üldkoosolek, hääled proportsionaalselt osamaksule. (Koordineeriv organ on nõukogu). Täidesaatev organ on üldkoosolekul valitud juhatus. Juhatuse liikmed saavad valida enda hulgast juhatuse esimehe/peadirektori. Väiksemates ühingutes võivad osanikud juhatuse asemel valida juhataja/direktori.
5. Kasumi jaotamine määratakse asutamiselepinguga. Üldjuhul on igal osanikul ühingu kaasosanikuna õigus saada tema osamaksule proportsionaalne osa ühingu jaotatavast kasumist.
Kasumi jaotamine määratakse asutamislepinguga. Kasumi jaotamine toimub selliselt , et esmalt määratakse kindlaks usaldusosanike osakud kindla % alusel ja ülejäänu võidakse jaotada täisosanike vahel.
Kasumi jaotamine määratakse häälte arvust tulenevalt.
6. Lahkumine ühingust – osanik saab kätte temale kuuluva osa, mille võrra vähenevad ühingu varad . Tagastatakse osanikule kuuluv osa ühingu varast vastavalt lahkumise päeva seisuga koostatud bilansile.
Usaldusosanik saab kätte temale kuuluva osa, mille võrra vähenevad ühingu varad. Täisosanikule tagastatakse temale kuuluv osa ühingu varast vastavalt lahkumise päeva seisuga koostatud bilansile.
Lahkumisel müüb osanik oma osa ära. Ostu eelisõigus on teistel osanikel. Ühingu varaline seis sealjuures ei muutu.
7. Ühingu likvideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele.
Ühingu likvideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele. Esmalt saavad tagasi ainult oma osa usaldusosanikud, seejärel jaotatakse järelejäänud vara täisosanike vahel. Kui ühingu varast ei piisa usaldusosanike osamaksude täielikuks tagastamiseks, jagatakse olemasolev vara usaldusosanike vahel vastavalt nende osale ühingu varas. Täisosanikud ei saa midagi.
Ühingu likvideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele.
Aktsiaselts
Aktsionäride rahalised või mitterahalised sissemaksed (aktsiamaksud). Seltsi vara koosneb aktsionäride poolt seltsi asutamisel tasutud aktsiamaksudest ning seltsi jaotamata kasumi arvel omandatud kinnis- ja vallasvarast.
Omanik on aktsiaselts tervikuna.
Selts vastutab kogu oma tegevuse eest kogu oma varaga, aktsionärid oma aktsiamaksu piires.
Kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek, hääled vastavalt lihtaktsia seeriale. (Koordineeriv organ on nõukogu). Täidesaatev organ on üldkoosolekul valitud juhatus. Juhatuse liikmed saavad valida enda hulgast juhatuse esimehe/peadirektori. Väiksemates seltsides võivad aktsionärid juhatuse asemel valida juhataja/direktori.
Kasumi jaotamine määratakse häälte arvust tulenevalt.
Lahkumisel müüb aktsionär oma osa ära. Ostu eelisõigus on teistel aktsionäridel. Seltsi varaline seis sealjuures ei muutu.
Seltsi likvideerimisest järele jäänud vara jaotatakse aktsionäride vahel proportsionaalselt panuse suurusele.
Äriühingute – TÜ, UÜ, OÜ ja AS – omavaheline võrdlus „plussid ja miinused” subjekti positsioonilt.
Täisühing
Plussid

• Asutamismenetlus on lihtne – asutamisleping
  
• Vajalik osanike arv on minimaalselt kaks (2)
  
• Pole miinimumkapitali nõuet
  
• Juhtimisstruktuur on lihtne – igal osanikul on üks (1) hääl
  
• Otsused on konsensuslikud
  
• Väike osanike arv – konsensuse saavutamine on võimalik
  

Miinused

• Osanikel on täis- ja solidaarne vastutus
  
• Väike osanike arv – kapitali kogumise võime võib osutuda väheseks
  
• Osanike arvu langemisel alla kahe (2), võib majandustegevus osutuda seadusandlikult sundlõpetatuks
  
• Juhtimisel ei arvestata osaniku panust – kapitali paigutust, isiklikku ettevõtluslikku panust
  

Usaldusühing
Plussid

• Asutamisemenetlus on lihtne – asutamisleping
  
• Vajalik osanike arv on minimaalselt kaks (2), üks (1) usaldusosanik ja üks (1) täisosanik
  
• Juhtimisstruktuur on lihtne – igal täisosanikul on üks (1) hääl
  
• Otsused on konsensuslikud
  
• Väike täisosanike arv – konsensuse saavutamine on võimalik
  
• Täisosanike arv ei piira usaldusosanike arvu ja vastupidi
  
• Usaldusosanike arv ei ole sisuliselt piiratud
  
• Majandustegevust saavad arendada kaks (2) inimtüüpi: a) täisosanikul peavad olema ettevõtja isiksuseomaduse kuigi ei pruugi olla kapitali; b) usaldusosanikul peab olema kapitali, kuid ei pruugi olla ettevõtja isiksuseomadusi
  

Miinused

• Täisosanikel on täis- ja solidaarne vastutus
  
• Täisosanike arv on loogiliselt piiratud
  
• Usaldusosanikud ei saa osa võtta juhtimisest, neil ei ole häält
  
• Juhtimisel ei arvestata täisosaniku panust – kapitali paigutust, isiklikku ettevõtluslikku panust
  
• Kõigi, kas täis- või usaldusosanike lahkumisel äriühingust võib majandustegevus osutuda seadusandlikult sundlõpetatuks
  

Osaühing
Plussid

• Saab asutada üks (1) osanik
  
• Juhtimisel ja dividendide jaotamisel on aluseks kapitali paigutamise suurus häälte omamisel
  
• Otsused võetakse vastu üldjuhul vastu lihthäälte enamusega (erisusena 2/3), kui põhikirjas pole teisiti
  
• Osanikel osaline vastutus paigutatud kapitali ulatuses
  
• Osanike arv pole loogiliselt piiratud
  
• Suur kapitali kogumise võime
  

Miinused

• On miinimumkapitali nõue (40 000 EEK)
  
• Asutamisdokumentatsioon on keerukam kui TÜ ja UÜ puhul
  
• Juhtimisel peale häälte ei arvestata ettevõtjapoolset isiklikku panust
  

Aktsiaselts
Plussid

• Saab asutada üks (1) aktsionär
  
• Juhtimisel ja dividendide jaotamisel on aluseks kapitali paigutamise suurus ja aktsiate liik häälte omamisel
  
• Otsused võetakse üldjuhul vastu lihthäälte enamusega (erisusena 2/3), kui põhikirjas pole teisiti
  
• Aktsionäridel on osaline vastutus paigutatud kapitali ulatuses
  
• Aktsionäride arv pole loogiliselt piiratud
  
• Piiramatu kapitali kogumise võime
  
• Juhtimisel arvestatakse ettevõtjapoolset isiklikku panust erinevate aktsiate alusel
  

Miinused

• On miinimumkapitali nõue (400 000 EEK)
  
• Asutamisdokumentatsioon on keerukam kui TÜ ja UÜ puhul
  
• Juhtimine on keerukam
  
• Aktsionärid nõuavad pidevat dividendide kasvu
  
• Ärisaladuse hoidmine võib osutuda raskemaks
  

Ei lasta juurde kolmandaid isikuid, kui teised isikud ei soovi, on ostuõigus kolmandatel isikutel. Kolmandate isikute puudumisel osad muutuvad osaühingu enda osadeks . Oma osad tuleb realiseerida 365 päeva jooksul. Kui ei õnnestu müüa, väheneb selle võrra põhikapital. Kui keegi tahab enda osa müüa, ei saa teda takistada, see aetakse korda kolme kuu jooksul. AS-s võidakse arvestada aktsiate erisusi. Kuldaktsia – aktsia omanikul on tähtaja jooksul vetoõigus. Vinkuleeritud aktsia - aktsia enamiku omanikul on absoluutne õigus ja võim.
24