Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Majanduse suur konspekt (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks kõik ettevõtjaks ei saa ?
  • Millised on kõige suuremad egoistid ?
  • Mida teha?, kus teha ?
  • Mis ettevõte see on, millega tegeletakse (tegevusala, mida valmistatakse, mis tingimused) ?
  • Millised on tugevad/nõrgad küljed (head tarnijad, hea tööjõud) ?
  • Milliseid tooteid või teenuseid pakutakse ?
  • Kui kaasaegsed need on ?
  • Kui moodsad need on ?
  • Milline on turg pakutavatele toodetele ja teenustele ?
  • Kuidas turustatakse oma tooteid/teenuseid ?
  • Millist kontrolli on vaja ettevõtte hindamiseks ?
  • Kes hakkab ettevõtet juhtima ?
  • Kui omanikke on suur arv (nt. 100), kes on siis omanik, kes juht ?
  • Kui vana või uus on vara ?
  • Kuidas käske anda ?
  • Mis toonis võib kellelegi öelda ?
 
Säutsu twitteris
ETTEVÕTLUSE OLEVUS
1) Ettevõtluse funktsioon
2) Ettevõtja isiksuse omadused
3) Äriplaani olemus
4) Erastamise kontseptsioon Eesti Vabariigis
1) Ettevõtluse funktsioon
Kõik inimesed ettevõtjaks ei sobi, 20% sobib ettevõtjateks. Miks kõik ettevõtjaks ei saa? – kardetakse oma vara kaotada (risk), igal kuul tuleb dokumente saata, ise ei juleta saata. Ettevõtja on suurem egoist kui tavainimene. Surdokamber – ülivaikne ruum.
Millised on kõige suuremad egoistid? – näitlejad, sportlased, õpetajad jne.
Ettevõtlus on elamisviis . Turumajanduses on kaks peamist isiklikku tegurit – oma võimetest ja valmidusest neid arendada ja nende rakendamise nimel pingutada, oskustest oma võimeid lülitada vastavasse turuniši, oskus – mida teha?, kus teha?, millega teha?
Et ettevõtjaks saada ja olla, on vaja järgmisi baasteadmisi, esiteks: ettevõtja asutamine, käitamine, majandustegevuse korraldamine, kontroll. Käitamine – üks riskantsemaid. Muutuvad hinnad, turu situatsioonid, kliendid, mida tuleb arvestada. Tähtsaim on tööjõu kasutus.
Eestis on umbes 80 000 ettevõtjat. Kõige rohkem on osaühinguid (umbes 64%). Järgmised on FIE-d (umbes 20%). Ülejäänuid on umbes 16%.
Mida rohkem ta asjast teab, seda kaugemale ta jõuab. Varajaotusleping sõlmitakse enne abielu, mis hakkab kehtima 6 kuu pärast.
2) Ettevõtja isiksuse omadused
ORGANISEERIB, JUHIB, KÄITAB
TOODAB KAUPU JA TEENUSEID
VÄIKE ETTEVÕTE
ETTEVÕTJA

MAJANDUSLIK JA PSÜHHOLOOGILINE TASU
ETTEVÕTJA SAAB
TARBIJAD

Suur asutus tahab saada töötajaid, vastav asutus otsib sobivad välja.
1) TÖÖTAHE
2) VAIMSED VÕIMED
3) SUHTLEMISVÕIME
4) KOMMUNIKATSIOONIVÕIME ETTEVÕTJA VÄIKEETTEVÕTTE
5) TEHNILISED TEADMISED EDU
6) OTSUSTUSVÕIME
7) KONTSEPTUAALNE VÕIMEKUS
1) Valmisolek ja motivatsioon tegutsemiseks. Antud tingimuste juures pole võimalik – peab sellest aru saama. Siht – saab kliendile head meelt teha aga samas tahab ise kasu saada. Esmatähtis on teha õigeid asju ja siis neid õigesti.
2) Üldine intelligentsus , lihtsalt meeldiv inimene, kontaktne, ainult see võib põhjustada 20% edu. Kõik õpetavad asjad koolis kuuluvad siia. Loovus , loomisvõime, vaja teha midagi uut konkurentide vastu võitlemiseks.
3) Emotsionaalne stabiilsus. Ühe inimesega ühte juttu , teise inimesega teist juttu. Peab aus olema. Vilumus inimeste vahelistes suhetes. Peab teadma kuidas kellegagi suhelda. Seltskondlikus. Empaatiline – enda asetamine teise positsioonile.
4) See on oskus vastu võtta, säilitada, töödelda ja edasi anda informatsiooni.
Esimesed neli on kaasasündinud.
5) suurel määral õpitavad, kuid mitte 100%. Vastavad kursused, õppused.
6) Käsk võetakse vastu arvestades antud hetke tingimusi.
7) Kontseptuaalne võimekus on näha enda majandustegevust tervikuna ja mis juhtub siis kui töötaja haigeks jääb, tahab lisatööd, tekib veeuputus?
3) Äriplaani olemus
Kõik praegu õpitav on sisuliselt äriplaan. Vaatleme äriplaani ebaõnnestumisi. Äriplaan – kirjapandu, on majandustegevuse programm lähimaks ja kaugemaks tulevikuks. Võib olla erineva mahuga nt. koolis tunniplaan . Kirjapandud äriplaan konkretiseerib (täpsustab) eesmärki. Eesmärk on aasta pärast kliente rohkem, poole suurem kasum. Tegelikus elus tulevad takistused, selguvad ebaselged kohad, mille kohta polnud aimu , selleks on vaja kirja panna äriplaan. Suurtel edukatel firmadel on äriplaan. Eelnev töö on pikaajaline/mahukas.
Äriplaani koostamise eelnevad küsimused:
1) Mis ettevõte see on, millega tegeletakse ( tegevusala , mida valmistatakse, mis tingimused)?
2) Millised on tugevad/nõrgad küljed (head tarnijad , hea tööjõud)?
3) Kust leitakse finantseerijaid
4) Milliseid tooteid või teenuseid pakutakse? Kui kaasaegsed need on? Kui moodsad need on? On need uued?
5) Milline on turg pakutavatele toodetele ja teenustele? Kas see on küllastunud? Milline on nõudmise pakkumise suhe? Kas klientuur on fikseeritud?
6) Kuidas turustatakse oma tooteid/teenuseid? (järelmüügiga, kaup tuuakse kätte, elektroonilise rahaga , jaemüük/hulgimüük – kindel rahasumma)
7) Millist kontrolli on vaja ettevõtte hindamiseks? (mingi perioodi tagant kontrollitakse)
8) Kes hakkab ettevõtet juhtima ?
Äriplaan – seletav loogiline tekst, majanduslikud arvutused
1) Põhilised ebakõlad äriplaani koostamisel:
  • esiteks äriplaan on eesmärgiks iseenesest
  • äriplaani koostatakse eesmärgil: esiteks majandustegevuse korraldamisel
  • finantstaotluseks – peab olema kindel, et risk on väike
  • prestiižiks (au küsimus)
  • enda argumenteerimiseks

2) Äriplaanil on ainuke vastutaja – selle on koostanud üks inimene
3) Äriplaani unustamine – põhiline väärtus seisneb tema koostamises, äriplaan tuleb koostada 2-s osas, esimene tehnoloogiline ja teine finantsiline
4) Äriplaan on mahukas kasutuskõlbmatu dokument, tekst on üks, tabel on teine, joonised (diagramm, joonis, skeem)
5) Äriplaani tasakaalustamatus (koostab selle põhjalikult, milles ta tugev on), ülejäänud äriplaani osadele pööratakse rohkem tähelepanu
6) Pettumus äriplaanis – kavandatu ja tegelikkus ei lange kokku, inflatsioon – tuleb ka seda arvestada
7) Ollakse orienteeritud liigselt tegutsemisele, tuleks aastas korra kirja panna, mida oled teinud ja kuidas
8) Puudub äriplaani hindamise kriteerium
9) Puudulik edasimineku kontroll
10) Äriplaani liigkiire ammenduvus
Kokkuvõte – ükski äriplaan ei saa kunagi lõplikult valmis, tuleb koguaeg täiendada, muuta äriplaani, tööjõud on kogenum, tingimusi tuleb muuta jne.
Äriplaani koostamise protsess
3. Sise- ja välistingimuste hinnang
Tegelik majandus-tegevus (tootmine, teenindus)
2. Missioon ja eesmärgid


4. Turg ja konkurendid
1. Senise tegevuse revideerimine

5. Toodete ja teenuste hinnang
Äriplaani kasutamine
8. Äriplaani koostamine

6. Missioon, eesmärgid, strateegiad, taktikad
Finants vahendite hankimine
7. Finantsarvutused


4) Erastamise kontseptsioon
Erastamine – tuleks vara tagasi anda endistele omanikele
Riigi vara kindlaks määramine
Erastamine
Eesti Vabariigi omandireform
Munitsipaliseerimine
Obligatsioonid
Raha
Sundvõõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine
Vara tagastamine
Kompenseerimine
Erastamise ja hüvitamise blokkskeem
(tegevus ei pea toimuma samaaegselt)
Hüvitamine (kompenseerimine)
Erastamine ( privatiseerimine )

Pole olemas (hävitatud, hävinenud)
Olemas naturaalkujul
Objekt

Tehtud ülekohtu heastamine
Eesmärk
Majanduse efektiivsuse tõstmine

Pole olemas (tarvis leida või koguda)
Olemas naturaalkujul
Ressurss
(millest toimub)

Aktiivsubjekt (üleandja, välja-maksja, müüja)
Süüdlane, süüdlase asendaja
Eesti Vabariik

Endine omanik, tema pärijad
Füüsiline isik, juriidiline isik
Passiivsubjekt (saaja, ostja)

Rahvamajanduse omandistruktuur ei muutu
Tulemus
Rahvamajanduse uus omandistruktuur


Omanikuks olemise probleemid erastamisel, esiteks:
1) kui omanikke on suur arv (nt. 100), kes on siis omanik, kes juht?
2) kas 1 tuhande kroonine aktsia loob omaniku tunde või ei?
3) kas väike summa dividende loob omaniku tunde või ei?
4) kui omanikul on kaduv väike osa kapitalist , kas see loob omaniku tunde või ei
Omandi õiguse üleminek ostjale – vastavalt müügilepingu tingimustele, peale kogu osturaha maksmist, peale lepingule allakirjutamist
Müügihind on kokkuleppeline. Müügihind sisaldab 1) ostetu naturaalset väärtust, 2) tema kasutamisest taotletavat tulu.
O 50 %
50 %
Raha
70 %
EVP
ksjon (enam- ja vähem pakkumine)


OKSJON
Oksjon on avalik enam- või vähempakkumine. Oksjon on kohustuslik riigi ja kohustusliku omavalitsuse puhul, ülejäänutele on see vabatahtlik. Oksjon võib olla kirjalik kui ka suuline . Suulise oksjoni käigus saab kujundada hinda.
Kirjaliku oksjoni aluseks on kirjutatud tingimused.
Müüdava või ostetava väärtuse üldtingimused peavad olema teada. Üldtingimusteks on aadress (kus asub?), kui vana või uus on vara?, palju maksab? jne. Müüja tahab müüa võimalikult kallilt ja ostja osta võimalikult odavalt.
Alghinna määramine – võetakse arvesse, mis maksab selle ehitamine alates projekteerimisest ehituseni, lisatakse juurde lähima paari aasta jooksul võimalik saadav kasum ja see on alghind.
Enampakkumise käigus võib alghind tõusta kordades, võib jääda ka alghind, et seda ei juhtuks kasutatakse avalikku infot, et inimesi informeerida oksjonist.
Vähempakkumine peab jääma reaalsuse piiridesse .
Enam- või vähempakkumise võib kuulutada välja muu juriidiline või füüsiline isik. Oksjon kuulutatakse üleriigilise leviga, oksjoni algus peab olema teada enne vähemalt kuu aega, peab olema lühiülevaade varast – müüdava vara nimi, kontaktandmed , kuupäev, kellaaeg kohapeal lühitutvustuseks.
Oksjonil osalemiseks on kaks makset: esiteks osavõtumaks – seda maksu ei maksta tagasi, üldjuhul on see suhteliselt madal, seda raha kasutatakse kui kasumit, nt. täiendavaks oksjoni korraldamiseks, teiseks tagatisraha , mis on alghinnast tavaliselt väljakujunenult 10% (enamasti 10% piires, seda ei ületata, pigem on madalam). Tagatisraha alusel eeldatakse, et ostjal on kogu vajalik raha, teiseks on see tagatiseks, et ostja enampakkumise võitja ei loobuks tehingust. Üldjuhul tuleb tagatisraha ja osavõtumaks maksta oksjoni pidaja arveluskontole ettenähtud tähtajaks. Tagatisraha tuleb maksta iga taotleva ostu puhul. Tagatisraha on enampakkumise võitjale esimene sissemakse, mitteenampakkujatele makstakse tagatisraha tagasi. Kogu vara raha ei pea korraga maksma kui vara hinnad küündivad väga kõrgeks. Mõni tahab aega võita, et endal selle võidetud aja jooksul vajalik raha kokku saada, sest tal oli tõeline tahtmine saada see vara. Teatud päevad enne peavad makstud olema kontole maksud .
VÄIKEETTEVÕTE
1) Väikeettevõtte määratlus
Väike ettevõtte määratluse kriteeriumid (4)
  • juhtimine/ majandamine on sõltumatud (juhid on tavaliselt ka omanikud , 90% või üle)
  • mahutatud kapital ja omandiõigus kuuluvad üksikisikule või väikesele grupile
  • tegutsemise ala on peamiselt kohalik, töötajad ja omanikud on samast regioonist, turg ei pruugi olla kohalik
  • suhteline väiksus, ettevõte on väike võrreldes teiste sama valdkonna ettevõtetega

1) Ettevõte on väike kui jaemüügi firma ja aastane läbimüük on 35-135 milj. krooni.
2) Teenindusfirma aastatulu 35 kuni 145 milj. krooni.
3) Hulgi firma – teenistujate arv kuni 100 (väärismetall mööbel), aluseks töötajate arv
4) Hanke töövõtja – aastatulu kuni 17 milj. (hooned, elektriliinid , maanteed ), tehakse kohapeal valmis
5) Tootmisettevõte, kui töötajate arv kuni 50, sisaldab keerulisemat tehnoloogiat, riigikogu määras väikeettevõtte suuruseks kuni 50 töötajat (95/96), aluseks statistika vajadus
Ettevõtted suuruse järgi liigitatakse
1) Mikroettevõte (1-9 töötajat ka. omanik), ligi 94%
2) Väikeettevõte (10-49 töötajat), ligi 5%
3) 50 + töötajat, ligi 1%
2) Era-, väikeettevõte roll riigimajanduses
Riik annab osa vastutust ja ka õigusi eraettevõttele, annab edasi eraettevõtetele, kindlustama turvalise edu, säilitama ja arendama kultuuri ja keelt, tagama riigi terviklikkuse, inimesed saavad tööd, turvalise edu, õigus saada majandustulu.
1)
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Majanduse suur konspekt #1 Majanduse suur konspekt #2 Majanduse suur konspekt #3 Majanduse suur konspekt #4 Majanduse suur konspekt #5 Majanduse suur konspekt #6 Majanduse suur konspekt #7 Majanduse suur konspekt #8 Majanduse suur konspekt #9 Majanduse suur konspekt #10 Majanduse suur konspekt #11 Majanduse suur konspekt #12 Majanduse suur konspekt #13 Majanduse suur konspekt #14 Majanduse suur konspekt #15 Majanduse suur konspekt #16 Majanduse suur konspekt #17 Majanduse suur konspekt #18 Majanduse suur konspekt #19 Majanduse suur konspekt #20 Majanduse suur konspekt #21 Majanduse suur konspekt #22 Majanduse suur konspekt #23 Majanduse suur konspekt #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 207 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor taimo_80 Õppematerjali autor

Lisainfo

siit leiab kõike eksamiks vajalikku. Ettevõtluse alused, funksioonid, palgafond jne
ettevõtluse alused , funksioonid , palgafond , majandus

Mõisted


Kommentaarid (5)

anasko24 profiilipilt
O. T.: Üsna kasulik konspekt, sain abi!
20:55 07-01-2011
kutsikaz profiilipilt
kutsikaz: väga hea kokkuvõte

16:52 11-11-2009
raikozirul profiilipilt
raikozirul: Suureks abiks !
22:18 29-06-2009


Sarnased materjalid

45
doc
Majandus õpetuse aasta konspekt
15
docx
Majanduse konspekt
82
docx
MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
72
docx
Majanduse alused
46
doc
Pangandus konspekt
80
docx
Rahanduse konspekt
40
doc
Majanduse alused
35
doc
Majanduse alused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun