Ettevõtluse alused - konspekt (poolik) (2)

Ettevõtluse alused
Mida arenenum on ühiskond, seda vähem luuakse materjaalseid väärtuseid (eraisikule). Lõppeesmärk rohkem koju osta.
Rikkus võib juhtuda kui kõik soosivad asjaolud langevad kokku.
Rahuldustpakkuv töö ettevõtjal. Sellega peavad teised k aasa tulema – kliendid. Samastumine oma ettevõttega.
Ettevõtja on iseenda peremees – võtab vastu otsuseid.
Kliendile ei tohi anda valelubadust, teda ei tohi petta , üks möödalask võrdub rohkem kui kordades rohkem õnnestumisi. Kõige parem klient on püsiklient.
Tsentraalne juhtimine – üksi otsustatakse, enamasti tehakse õigeid otsuseid, kiired otsused.
Ettevõtja staatus – ta suudab/oskab/saab hakkama/riskib.
Alustamise suhteline kergus – väikeettevõttes on omanikke vähe (1-3).
Eesti Energia haldusnõukogu ~7 liiget. Tähtsate ja perspektiivsete küsimuste üle otsustamine. Otsustamine lihthäälte enamusega. Nõukogu enamasti viieks aastaks. Nõukogu peab koos käima 1 kord kvartalis.
Munitsipaalettevõte. Strateegilised – energeetika (soojus, elekter ), transport ( bussiliiklus ), ~kommunikatsioon, juriidika (politsei jaoskond , kainar)
Äriühingud:
Ühistuliikmed on ühinenud samade vajaduste rahuldamiseks ühisel jõul. Kortermajas peab vähemalt olema 15.
Parteid on ühistustelistel alustel.
Töökollektiivi omand.
Täisühing: 1. Vara – osanike rahalised ja mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara koosneb osanike poolt ühingu asutamisel tasutud osamaksudest ning ühingu jaotamata kasumi arvel omandatud kinnis - ja vallasvarast.
2. Omanikud . Varade omanikud on kõik osanikud .
3. Vastutus. Vastutab kohustiste eest kogu oma varaga. Omanikud kannavad täis- ja solidaarset vastutust. Kui ühingule nõude esitamisel või ühingu likvideerimisel nõude rahuldamisel selgub , et tema varast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, kannavad ülejäänud võlgade eest solidaarset vastutust kõik osanikud kogu oma isikliku varaga. Uus osanik vastutab samas korras ka nende tehingute eest, mis olid tekkinud enne tema ühingusse astumist. Osanikul kes kustutas ühingu võla oma isiklikust varast, on õigus estitada regressnõue teiste osanike vastu, kes kannavad tema eest vastutust vastavalt nendele kuuluvatele osadele ühingu varas.
4. Juhtimine. Asutamiselepinguga võidakse ette näha, et juhtimiseks volitatud isikud võivad tegutseda kas üksinda eraldi või kollegiaalselt. Kõigi osanike poolt võetakse otsused vastu konsensuse alusel, igal osanikul on üks hääl (panust ei arvestata). Ühingu tegevjuht on osanike poolt selleks volitatud üks või mitu osanikku või plagatud tegevdirektor .
5. Kasumi jaotamine määratakse asutamislepinguga. Üldjuhul on igal osanikul ühingu kaasosanikuna õigus saada tema osamaksule proportsionaalne osa ühingu jaotatavast kasumist.
6. Lahkumine ühingust – osanik saab kätte temale kuuluva osa, mille võrra vähenevad ühingu varad . Tagastatakse osanikule kuuluv osa ühingu varast vastavalt lahkumise päeva seisuga koostatud bilansile.
7. Ühingu likvideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele.
Tulumaks palglalt: sotsiaalmaks on maks, mida maksab tööandja.
Usaldusühing
Plussid: asutamismenetlus on lihtne – asutamisleping. Vajalik osanike arv on minimaalselt kaks, üks usaldusosanik ja üks täisosanik. Juhtimisstruktuur on lihtne – igal täisosanikul on üks hääl. Otsused konsensuslikud. Väike täisosanike arv – konsensuse saavutamine on võimalik. Täisosanike arv ei piira usaldusosanike arvu ja vastupidi. Usaldusosanike arv ei ole sisuliselt piiratud.
Majandustegevust saavad arendada kaks inimtüüpi: a) täisosanikul peavad olema ettevõtja isikuomadused kuid ei pruugi olla kapitali; b) usaldusosanikul peab olema kapital kuid ei pruugi olla ettevõtja isikuomadusi.
Miinused: täisosanikel on täis- ja solidaarne vastutus.
Täisosanike arv on loogiliselt piiratud. Usaldusosanikud ei saa osa võtta juhtimisest, neil ei ole häält. Juhtimisel ei arvestata täisosaniku panust – kapitali paigutust, isiklikku ettevõtluslikku panust. Kõigi, kas täis või usaldusosanike lahkumisel äriühingust, võib majandustegevus osutuda seadusandlikult sundlõpetatuks.
Osaühing:
Omanik on osaühing tervikuna.
Ühing vastutab kogu oma tegevuse eest kogu oma varaga, osanikud oma osamaksu piires.
Kõrgeim juhtimisorgan on osanike üldkoosolek, hääled proportsionaalselt osamaksule. (Kordineerv organ on nõukogu). Täidesaatev organ on üldkoosolekul valitud juhatus. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast juhatuse esimehe/peadirektori. Väiksemates ühingutes võivad osanikud juhatuse asemel valida juhataja/direktori.
Kasum: jaotamine määratakse häälte arvust tulenevelt
Lahkumisel müüb osanik oma osa ära. Ostu eelisõigus on teistel osanikel. Ühingu varaline seis sealjuures ei muutu.
Ühingu likvideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurus.
Plussid: Saab asutada üks osanik. Juhtimisel ja dividendide jaotamisel on aluseks kapitali paigutamise suurus häälte omamisel.
Otsused võetakse üldjuhul vastu lihthäälte enamusega (erisusena 2/3), kui põhikirjas pole teisiti. Osanikel osaline vastutus paigutatud, kapitali ulatuses. Osanike arv pole loogiliselt piiratud. Suur kapitali kogumise nõue.
OÜ miinused: on miinimumkapitali nõue (40 000 EEK = ~2500€)
Asutamisdokumentatsioon on keerukam kui TÜ või UÜ puhul. Juhtimisel peale häälte ei arvestata ettevõtjapoolset isiklikku panust. 886,5 euri ????
Aktsiaselts: Osanike rahalised või mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara koosneb osanike poolt ühingu asutamisel tasutud...
Ühing vastutab kogu oma tegevuse eest kogu oma varaga, osanikud oma osamaksu piires.
Kõrgeim juhtimisorgan on osanike üldkoosolek, hääled vastavalt aktsiatele (proportsionaalselt osamaksule. Kordineeriv organ on nõukogu. Täidesaatev organ on üldkoosolekul valitud juhatus. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast juhatuse esimehe.... wtf vaadata eelmine.
Kasumi jaotamine määratakse häälte arvust tulenevalt.
Lahkumisel müüb osanik oma osa ära. Ostu eelisõigus on teistel osanikel. Ühingu varaline seis sealjuures ei muutu.
HÄÄLED TULENEVAD AKTSIATEST – suurim sisuline erinevus.
Ühingu likvideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele.
Erinevad aktsialiigid on: lihtaktsia , eelisaktsia , esitajaaktsia.
Lihtaktsia -
Äriplaan. Toodangu/teenuse seisund.
Eelisaktsia, vastutuse liigid (täis, osaline, solidaarne – skeem), usaldusühing