Võib-olla on see valmidus oma riigi kaitsmise kaudu oma kodu ja peret kaitsta vähem metsarahva ning rohkem idaviikingite iseloomu avaldus. Aastatuhandete jooksul on meie esivanemates segunenud väga erinevate hõimude ja rahvaste verd. Läänemeri on olnud piiriks, kust kaugemale pole saanud eestlast suruda ning nii ongi tulnud õppida vastu hakkama. Võib-olla on see ehteestlaslik jonn, mis on pannud eestlased võõrvõimu tingimustes rahvana alles jääma. Võibolla aga hoopis peremehetunne, teadmine siia maalapile saabumise järjekorrast? Idapoolseid soomeugrilasi õieti polegi enam, alles on eestlased, soomlased ja ungarlased, kellel õnnestus luua oma riik. Oma riik tähendab oma keelt, omakeelset kultuuri ja omakeelset kooli. Omakeelne kool tähendab igal aastal uut gümnaasiumilendu eestlasi, kes on õppinud oma riigi ja kultuuri ajalugu ning vaatavad peremehetundega ringi omal maal. Ning kõik hakkabki jälle otsast peale: järjekindel soov toimetada oma
kohustust ei peeta vajalikuks 9) võõrandumine 10) sallimatus 11) ebavõrdne kohtlemine 12)sõltuvusse asetav käitumislaad 13) jaotamine tagab võrdsuse 14) madal signifikatsioon. Valikuvabdusele orjenteeritud mõttelaadi tunnused: 1) läht. Põhjustest, et tagajärjed oleks soodsamad 2) otsused tugivnevad inimkeskusele 3) konkurentsi austamine 4) delegeerimine 5) vastutatakse oma teude eest 6) defitsiit likvideeritakse 7)inimsus on eesmärk 8) kohustus on norm 9)võrdne kohtlemine 19) peremehetunne 11)tolerantsus 12) kehtestav käitumislaad 13) võrdsus tagab valikuvabadus 14) kõrge signifikatsioon.
Majanduskriis levis ahelreaktsioonina USA-st Euroopa riikidesse 1930. aastaks. Eesti aastatel 1929-1934 Enne majanduskriisi arenes Eesti põllumajandus aeglaselt, kuid tõusujoones. 1919. a. maareform oli kaasa toonud põllumajandusliku produktsiooni suurenemise, mis muutis Eesti ekspordivõimeliseks maaks. (Eesti põllumajandus kujundati lõplikult ümber väikemajapidamis-süsteemiks rahvas sai maa üle peremehelikud õigused. Peremehetunne sai aluseks põllumajanduselu edasisele arengule.) 1927-1929. a. kannatasid Eesti alad aga ebasoodsate ilmastikuolude tõttu ikalduse käes, mille kahjudest ei jõutud enne uut majanduskriisi enam toibuda. Seevastu kriisi algusaastail olid Eestis soodsad ilmastikuolud, mis tagas hea saagikuse. 1929. aastaga võrreldes saadi toiduvilja rohkem ligi 50%, kartulit 14,6%. Loomakasvatuses oli seis rahuldav piima tuli rohkem 7%, liha vähem 1,3%.
Ajalugu AJALUGU XI 4.kursuse 3. tööleht: EESTI ISESEISVUMINE JA VABADUSSÕDA Eesti 1917 aastal. 1917. aasta veebruaris toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st. a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus. e) Kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilits...
4.4. Põllumajandus Kõige olulisemaks ümberkorralduseks oli maareform, millega loodi uued alused põllumajandusliku tootmise süsteemile. Ometi täitus eesti talupoja ammune unistus saada maad, muutuda taluperemeheks. Maareformiga kujundati Eesti põllumajandus lõplikult ümber väikemajapidamis-süsteemiks. Reformi tulemusena kattus maa tihedalt iseseisvate väikemajapidamistega. Rahvas sai maa üle peremehelikud õigused. Peremehetunne virgutas looma uusi väärtusi. See on suuremaid saavutusi meie põllumajanduselu arendamises. Nüüd tuli asuda põhivarade ülesehitamisele ning tootmisalade laiendamisele ja intensiivsemaks muutmisele. Põhivarade ülesehitamist iseloomustavad näiteks andmed hoonete püstitamise kohta. Tootmisalade laiendamiseks tuli lisaks hoonetele täiendavalt soetada töövahendeid, eelkõige tööloomi ja masinariistu. 4.5. Metsandus
Eesti iseseisvumine Iseseisvuse eeldused Iseseisvuse eeldused jagunevad kolmeks: · Kultuurilised eeldused · Majanduslikud eeldused · Poliitilised eeldused Iseseisvuse eeldused · Iseseisvuse kultuurilised eeldused kujunesid välja 19. sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rah...
31. Bipolaarsus? Kuidas see piltlikult ilmneb teeninduses? 32. Mida tähendab teeninduslik pakkumine? 33. Kuidas väljendub teeninduses võõrandumine? Kliendi muredega ei vaevuta tegelema. Esiplaanil on pidevad teenindaja enda mured. Osa neist on kl huvides justkui vajalikud, osa mitte, kuid seda ei panda tähelegi. Klienti suhtutakse kui indiviidi. Võõrandumine on tihedalt seotud usaldamisega jaotav mõttelaad ei pea usaldust tähtsaks. 34. Peremehetunne ja selle väljendamine teenindaja poolt. Vastand võõrandumisele. Huvitun kuidas läheb tervel ettevõttel, kaastöötajatel, minul, klientidel. Näide kuidas koolisöökla perenaine kellel oli lepinguline suhe kooliga tervitas tere tulemast MEIE asutusse. Ettevõtesse sisenemisel teenindaja tervitab ning küsib kas kl soovib nende pakutavaid tooteid vaadata jms. 35. Signifitseeritud kõne ja selle olulisus teenindamisel. Ehk mõtestatud kõne
on: iga inimese (kliendi) kui isiksuse tunnustamine ja austamine, kliendikesksus (st prioriteediks on alati klient), tervikprintsiibist ja kliendi mugavusest lähtumine, oma organisatsiooni esindamine, kliendiga esimesena suhtlemise alustamine, vastutamine oma sõnade ja tegude eest, veaolukordade ennetamine, lahenduste pakkumine veaolukorras ja nende põhjusteni jõudmine, teeninduslik pakkumine (aktiivne teenindamine), klientide võrdne kohtlemine, peremehetunne, klientide usaldamine, konkurentsi austamine. Mitteteenindusliku ehk klienti sundolukorda asetava mõttelaadi tunnused: kliendi pidamine ,,näota" indiviidiks, pelgalt elusolevuseks, vahendikesksus (kaup, raha, paberid jms on 2 tähtsamad kui klient), detailidest ja enda mugavusest lähtumine, iseenda esindamine,
liikmed. Rahvaettevõtte ja aktsiaseltsi funktsionaalne võrdlemine Funktsionaalsed omadused Rahvaettevõte Aktsiaselts 1. Kapitali ja ettevõtlikkuse Juhuslik Väga efektiivne andekuse tühistamine 2. Kapitali kiire Puudub Väga suur kontsentreerimise võimalus 3. Peremehetunne Hajutatud ja seetõttu väike Otsene ja seetõttu suur 4. Eraomanduse tekkimine Ei Jah 5. Konkreetne omanik Puudub Täpselt fikseeritud 6. Huvi kapitali kasvu vastu Puudub On olemas Omanikud riskivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
