Ettevõtluse alused äriühingud (1)

Ettevõtluse alused
Äriühingud
Füüsiline isik vs juriidiline
isik
· Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Selleks oled Sina,
Sinu vanemad, sõbrad, tuttavad jne.
· Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda
kohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja
lõpeb surmaga.
· Füüsilise isiku teovõime on võime teha kehtivaid tehinguid.
· Eestis on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul
(täisealisel). Ning piiratud teovõime on alla 18-aastasel isikul
(alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse
või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest
aru saada või neid juhtida.
Üldiselt lahterdatakse
äriühinguid:
· vastutuse
· loomise kiiruse
· kapitali vajaduse
· ettevõtte juhtimise järgi.
Äriühingute tegevust reguleerib äriseadustik
https://www.riigiteataja.ee/akt/13364383
Juriidiline isik on organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime.
Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta
käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriseadustikus määratletud
eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud.
Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised
isikud:
·Äriühingud:
Täisühing
Usaldusühing
Osaühing
Aktsiaselts
Tulundusühistu
·Mittetulundusühing
·Sihtasutus
·Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või
muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise
isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja
olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta
käiva seadusega.
Äriühingute maksukohustus
· Maksukohustus
Kui OÜ maksab palka, peab ta esitama järgneva kuu
10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu ning
kohustusliku pensionikindlustuse ja töötuskindlustuse
maksete deklaratsioon TSD
(http://www.emta.ee/14289) ja ära maksma sellega
seotud maksud.
· Kui käive läheb üle 250 000 krooni ühes
aruandeaastas,
· peab ta ennast käibemaksukohuslaseks registreerima
ning hakkama esitama
· iga kuu 20. kuupäevaks käibedeklaratsiooni ja muidugi
seda ka maksma, kui saadud käibemaks ületab tasutud
käibemaksu.
Täis- ja usaldusühing
· Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku
tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad võrdselt
ühingu kohustuste eest kogu oma varaga.
· Näide täisühingu kohta: Kaks osanikku panevad
sissemakseks kumbki 6,39 (100 kr) . Neil õnnestub tellida
6 000 (u 100 000 kr) eest kaupa nii, et maksetähtaeg on
kahe kuu pärast. Kuid asjad ei lähe nii nagu nad on
plaaninud ning kahe kuu pärast on neil arvel ainult 1 500
(u 25 000 kr). Et neil endal ei ole enam raha ettevõttesse
juurde panna, läheb ettevõte pankrotti ning mõlemad
osanikud jäävad tarnijale (kellelt nad kaupa ostsid) võlgu 1
500 (u 25 000 kr) maksti ära firma arvelt ning ülejäänud 4
500 ( u 75 000 kr) jäädi kahepeale võlgu.
Täis- ja usaldusühing
· Usaldusühing on äriühing, mille kaks või
enam omanikku tegutsevad ühise
ärinime all ja üks osanikest on
täisosanik, kes vastutab ühingu
kohustuste eest kogu oma varaga ja üks
on usaldusosanik, kes vastutab ühingu
kohustuste eest sissemakse ulatuses.
Täis- ja usaldusühing
· Näide
· Kaks osanikku panevad sissemakseks kumbki 6, 39
(100 kr) . Neil õnnestub tellida 6 000 (100 000 kr) eest
kaupa nii, et maksetähtaeg on kahe kuu pärast. Kuid
asjad ei lähe nii nagu nad on plaaninud ning kahe kuu
pärast on neil arvel ainult 1 500 (25 000 kr). Et neil
endal ei ole enam raha ettevõttesse juurde panna, läheb
ettevõte pankrotti. Usaldusosanik jääb ilma oma 6,39-st
( 100-st kr-st), sest kogu 1 500 ( u 25 000 kr) läheb
tarnijale võla vähendamiseks. Ülejäänud 4 500 (75 000
kr) jääb aga võlgu täisosanik, kes vastutas tegevuse eest
oma isikliku varaga. On võimalik, et ta saab
võlausaldajaga kokkuleppele ning maksab seda mitmes
osas (järelmaksuga), kuid on ka võimalik, et see võetakse
tema isikliku vara hulgast.
Täis- ja usaldusühing
· Algkapitalinõue
· Puudub
· Asutamine
· Äriregistrisse (register, mida peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad oma tööpiirkonnas
asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate, ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta) kandmiseks
esitavad osanikud kohtu registriosakonnale avalduse, mis on kõigi osanike poolt alla kirjutatud ja
notariaalselt kinnitatud allkirjadega (2-3 nädalat)
· esitatud ettevõtjaportaali kaudu https://ettevotjaportaal.rik.ee/ (24 h kiirmenetlus, muidu 5 tööpäeva)
· Ostad registreeritud ettevõtte (2-3 tööpäeva) - keskmiselt läheb selline tehing (firma ostmine)
maksma ca 319, 20 - 958,67 (5 000 - 15 000 krooni) , sõltuvalt teenuse pakkujast ja ostetava
äriühingu liigist.
Täis- ja usaldusühing
· Tegutsemine
· tegutsetakse osanike vahel sõlmitud ühingulepingu
alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike
nõusolekul.
http
://www.aktiva.ee/13848/UU_asutamiseks_vajalikud_dokum
Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui
ka mitterahalised (lubatud on ka teenuse osutamine).
Osaku kohta ei anta välja väärtpaberti ( dokument,
mis tõestab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis
ettevõttes või andnud kellegile laenu).
Täis- ja usaldusühing
· Ärinimi
· Täisühingu ärinimi peab sisaldama
alguses või lõpus täiendit ,,täisühing" või
,,TÜ".
· Usaldusühingu ärinimi peab sisaldama
alguses või lõpus täiendit ,,usaldusühing"
või lühendit ,,UÜ".
Täis- ja usaldusühing
· Juhtimine
· Täisühingul on kõigil osanikel on õigus ja
kohustus osaleda ühingu juhtimises. Osaniku
häälte arv vastab tema sissemakse suurusele, iga
üks euro annab osanikule ühe hääle, kui
ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
· Esindajateks on täisühingu iga osanik või siis
osanike poole valitud esindaja.
Täis- ja usaldusühing
· Juhtimine
· Usaldusühingus usaldusosanikul ei ole
õigust ühingut juhtida, ta osaleb
usaldusühingu osanike otsuste tegemisel
nagu täisosanik.
Täis- ja usaldusühing
· Kasumi jaotamise alus
· Jaotamisele kuuluvast kasumiosast
arvestatakse igale osanikule osa vastavalt
tema sissemakse suurusele, kui
ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Täis- ja usaldusühing
· Näide
· Asutad sõbraga usaldusühingu, kus sina oled
täisosanik ning tema usaldusosanik. Sinu sissemakse
on 12 (199 kr) ning tema oma 0,06 (1 kr) . Kui
firma teenib aastaga 639 ( u 10 000 kr) tulu, siis on
sinu osa sellest 635, 80(9950 kr) ja tema osa 3,20
(50 kr).
0,15 annab 0,5 % (0,06*100/12)
· Kui mingil põhjusel peaks aga asi minema halvasti,
siis riskibki sinu sõber ainult ühe krooniga, sest
usaldusosanik vastutab ainult enda sissemakse
ulatuses.
Täis- ja usaldusühing
· Aruandlus
· Raamatupidamine on tekkepõhine. See tähendab,
et kanded raamatupidamise registrisse tehakse arvete
alusel (arve väljastamisel ja arve saamisel).
· Majandusaasta aruande kinnitavad osanikud. Kui
täisühingu liikmeteks on füüsilised isikud ei ole vaja
aruandlust äriregistrile esitada. Juhul kui
täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu
või mittetulundusühing, esitatakse allkirjastatud
majandusaasta aruande ärakiri koos audiitori
järeldusotsusega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, ja
kasumi jaotamise ettepanekuga majandusaasta lõpule
järgneva kuue kuu jooksul äriregistrile alaliseks
säilitamiseks.
Täis- ja usaldusühing
· Tegevuse lõpetamine
· osanike otsusega;
· kohtuotsusega;
· tähtaja möödumisel või eesmärgi
saavutamisel.
lõpetamisel toimub selle likvideerimine.
Täis- ja usaldusühing
· Täisühingust usaldusühinguks saamine
· Kui täisühingusse astub usaldusosanik,
loetakse täisühing ilma lõpetamiseta
ümberkujundatuks usaldusühinguks.
· Kui usaldusühingust lahkuvad või arvatakse
välja kõik usaldusosanikud ja alles jääb
vähemalt kaks täisosanikku, loetakse
usaldusühing ilma lõpetamiseta
ümberkujundatuks täisühinguks.
Täis- ja usaldusühing
· Täis- ja usaldusühingu osanikud võivad
ühingust lihtsalt välja astuda (harilikult
kuue kuulise etteteatamisega).
Samamoodi lihtsalt käib ka uute osanike
juurde võtmine, vaja on ainult kõikide
praeguste osanike ühist otsust paberil.
Täis- ja usaldusühing
· Staistika
http://www.rik.ee/e-ariregister/statistika
Täis- ja usaldusühing
Plussid Miinused
Algkapitali nõu puudub Täisosanik vastutab ühingu
kohustuste eest kogu oma varaga.
Sissemaksu ei pea tegema kohe või Usaldusosanik vastutab ühingu
üldse mitte kohustuste eest sissemakse ulatuses
Juhtimisstuktuur lihtne Vähemalt 2 liiget
Lihtne osaühinguks ümber registeerida
Madalad asutamiskulud
KÜSIMUSED
· Mida tähendab füüsiline isik, mida juriidiline?
· Mitu liiget peab olema täis- ja usaldusühingus?
· Milline on ärinimi täis- ja usaldusühingul
· Milline on aruandlus?
· Milline on algkapitalinõue
· Kuidas saab registreerida?
· Majandusaasta aruande esitamise tingimus ja säilitamine?
· Täisühingust usaldusühingu saamine?
· Usaldusühingust täisühingu saamine?
· Juhtimine täisühingus ja usaldusühingus?
· Vastutus ühingu tegevuse eest täis- ja usaldusühingus?
· Mille poolest erineb täisühing usaldusühingust?
· Tegevuse lõpetamine?
Osaühing
· Osaühing on äriühing, millel on osadeks
jaotatud osakapital. Osaühing vastutab
oma kohustuste täitmise eest kogu oma
varaga. Osanikul isiklikku varalist
vastutust ei ole.
· Osaühingu asutajaks võib olla üks või
mitu füüsilist või juriidilist isikut.
Osaühing
· Algkapitalinõue
· Alates 1. jaanuarist 2011 on võimalik osaühing asutada ka ilma 2
500 (40 000 kr) suurust sissemakset tegemata.
· Seadusemuudatus tähendab seda, et osakapitali võivad
moodustada nõuded osanike vastu. Kui asutada osaühing, siis
osakapitaliks on 2 500 (40 000 kr) nõue omaniku vastu. Seda
nõuet võib hakata vaba raha olemasolul etappide kaupa või kõik
korraga ära makstes vähendama.
· Minimaalsuurus 2 500 (40 000 kr). Võib olla rahaline kui ka
mitterahaline sissemakse. Mitterahalise sissemakse puhul, kui see
ületab poole osakapitali suurusest, peab lisaks juhatuse liikmetele
selle väärtust kinnitama veel ka audiitor (erapooletu hindaja).
Osaühing
· Osaühingu osa
Väikseim nimiväärtus 1 EUR või 1 EUR täiskordne
arv. Iga 1 EUR annab osanikule ühe hääle, kui
põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.
· Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu
juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel
allesjäänud vara jaotamisel.
· Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa
suurusega, osa iga üks euro annab ühe hääle, kui
põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Osaühing
· Osanik võib oma osa
vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid
võõrandamisel kolmandale isikule on teistel
osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul
võõrandamise lepingu esitamisest osaühingu
juhatusele.
· Osa eest võib tasuda
nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise
sissemakse tasumiseks avatakse osaühingu
nimele pangaarve.
Osaühing
· Asutamine
· Ettevõtte registreerimiseks on vajalik esitada järgmised
dokumendid:
· asutamisleping, kui ettevõte registreeritakse notaris või
ettevõtte elektroonilise kiirmenetluse korral
registreerimisel tüüppõhikiri, mille vorm on ette antud
· põhikiri (va elektroonilise kiirmenetluse korral)
· avaldus
· sidevahendite andmed
· panga tõend osakapitali sissemakse kohta
· tõend riigilõivu tasumise kohta (va elektroonilise
registreerimise korral)
Osaühing
· Asutamislepingu jaoks on vaja järgmist infot:
· asutatava osaühingu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala;
· asutajate nimed ja elu- või asukohad;
· osakapitali kavandatud suurus;
· osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel;
· kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht;
· kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise
sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus;
· juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed;
· prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed;
· asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.
Osaühing
· Põhikirjas ettenähtud kohustuslikud tingimused on sätestatud
äriseadustikus:
· osaühingu ärinimi ja asukoht;
· osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või
miinimum- ja maksimumkapitalina;
· osade eest tasumise kord;
· osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused;
· kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise
sissemakse hindamise kord;
· reservkapitali suurus;
· juhatuse ning nõukogu olemasolu korral selle liikmete arv, mis
võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana
ning vajadusel juhatuse liikmete esindusõiguse erisused;
Osaühing
· Üldiselt jäetakse põhikiri väga üldiseks ning praktikas on
saanud tavaks osanike lepingu sõlmimine:
· ühingu ja selle omanike eesmärgid,
· ühingu juhtimis- ja järelevalveorganite struktuuri,
· reinvesteerimise ja kasumijaotamise põhimõtted,
· ostueesõiguse kasutamise põhimõtted omanikeringi
muutumisel,
· ärisaladuse hoidmise nõuded ja konkurentsikeelud ning
sanktsioonid,
· intellektuaalse omandi küsimused,
· kolmandate partnerite ja finantseerijate kaasamine,
· konfliktsituatsioonide lahendamine.
Osaühing
· Registreerimine
· Notaris registreerimine - saata notarile firma
registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat),
notar koostab dokumendid ise;
· Elektrooniliselt registreerimine - koostada
firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning
registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas
kiirmenetluse (24 h) või tavamenetluse (kuni 5
tööpäeva) kaudu
· Osta juba registreeritud ettevõte (2-3
tööpäeva)
Osaühing
· Ärinimi
Ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina
tähestikus. Osaühingu ärinimi peab
sisaldama täiendit "osaühing" või lühendit
,,OÜ".
Osaühing
· Juhtimisstuktuur
· Osaühingut esindab ja juhib juhatus, kuhu võib
kuuluda üks liige (juhataja) või mitu liiget.
· Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse
liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab
juhatuse tegevust.
· Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse
liikmeks ei või olla nõukogu liige. Juhatuse liikmed
valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt.
· Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei
ole tähtaega ette nähtud.
Osaühing
· Osaühingul peab olema nõukogu, kui see
on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Kui
osaühingul on nõukogu, peab juhatus
kinni pidama nõukogu korraldustest
Osaühing
· Tegevusalad
· Lubatud on tegutsemine kõikidel
tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole
seadusega keelatud. Seaduses võib
sätestada tegevusalasid, milleks on vaja
tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes
teatud liiki ettevõtja (näiteks ainult
aktsiaselts ­ pangad, kindlustusettevõtted)
Osaühing
· Laenukeeld
· Osaühing ei või anda laenu oma osanikule,
kelle osalus firmas on vähemalt 5%. Samuti
ei tohi ta anda laenu oma juhatuse liikmele,
nõukogu liikmele ega prokuristile.
· Reservkapital
Ei ole kohustuslik. Vastavalt põhikirjale võib
määrata 1/10 osakapitalist
Osaühing
· Aruandlus
· Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist.
· Peale majandusaasta lõppu esitab juhatus äriregistrile
majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või
kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega
ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on
kohustuslik. Osaühing peab esitama majandusaasta
aruande ka juhul, kui majandustegevust ei toimu.
Osaühing
· Netovara
· Osaühingu netovara ei tohi väheneda
alla 2 500 (40 000 kr) või moodustada
vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul
peavad osanikud otsustama, kuidas
jätkata tegevust, et nõue saaks täidetud
või osaühingu tegevuse lõpetama.
Osaühing
· Tegevuse lõpetamine
· Osaühing lõpetatakse osanike otsusel,
kohtulahendiga või pankroti
väljakuulutamisega.
· Osaühing loetakse lõpetatuks alates
lõpetamise kande tegemisest
äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub
kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel
viiakse läbi likvideerimismenetlus.
Aktsiaselts
· Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud
aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi
kohustuste eest.
· Registreerimine
· Notaris registreerimine - saata notarile firma
registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar
koostab dokumendid ise;
· Osta juba registreeritud ettevõte (2-3 tööpäeva)
Aktsiaselts
· Asutamine
· Aktsiaseltsi võivad asutada üks või mitu teovõimelist
füüsilist või juriidilist isikut.
· Asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Ühe
asutaja puhul asendab asutamislepingut asutamisotsus.
· Asutajad peavad enne aktsiaseltsi äriregistrisse
kandmise avaldust tasuma täielikult oma aktsiate eest.
· Sissemaks aktsiakapitali võib olla rahaline või
mitterahaline. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda
panka asutamisel oleva aktsiaseltsi nimel avatavale
stardikontole. Mitterahalised sissemaksed tuleb
aktsiaseltsile üle anda vastava lepinguga.
Aktsiaselts
· Aktsiaseltsi registreerimiseks on vajalik esitada järgmised dokumendid:
· asutamisleping;
· põhikiri;
· kandeavaldus;
· juhatuse liikmete nimekiri ja notari poolt tõestatud allkirjanäidised;
· nõukogu liikmete nimekiri;
· audiitorite nimekiri koos nende kirjaliku nõusolekuga;
· sidevahendite andmed;
· panga teatis rahalise sissemakse tegemisest aktsiaseltsi arveldusarvele või
mitterahalise sissemakse korral selle hindamise akt, audiitori arvamus
mitterahalise sissemakse hindamise kontrollimise kohta ja aktsiaseltsile
mitterahalise sissemakseks oleva vara üleandmise leping, millele kirjutavad
alla juhatuse liikmed;
· tõend riigilõivu tasumise kohta;
· tegevuslitsents, kui ettevõtte põhikirjaline tegevus kuulub litsentseeritavate
tegevusalade nimekirj
Aktsiaselts
· Asutamislepingus märgitakse:
· asutatava ühingu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala;
· asutajate nimed ja elu- või asukohad;
· kapitali kavandatud suurus;
· aktsiate nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel, erinevat
liiki aktsiate väljalaskmisel nende tähistus ja aktsiaga seotud õigused;
· kui palju tuleb aktsiate eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht;
· kui aktsia eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise
sissemakse ese ja selle hindamise kord;
· juhatuse ja nõukogu liikmete andmed;
· prokuristi, audiitori (AS puhul kohustuslik) määramise korral nende andmed;
· asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. Asutamislepingu
sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka osaühingu
põhikirja.
Aktsiaselts
· Põhikirjas märgitakse:
· ühingu ärinimi, asukoht ja tegevusala;
· kapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja
maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt
1/4 maksimumkapitali suurusest;
· aktsiate eest tasumise kord; aktsiate nimiväärtused
· aktsiaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused;
· kui aktsia eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise
sissemakse hindamise kord;
· reservkapitali suurus;
· juhatuse ning nõukogu liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena
või ülem- ja alammäärana;
· muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused.
· aktisakapitali eest võib tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega.
Asutamisel tuleb aktisa eest tasuda täielikult enne osaühingu äriregistrisse
kandmise avalduse esitamist, milleks tuleb asutajatel avada asutamisel oleva
ühingu nimele pangaarve, kuhu tasutakse oma rahalised sissemaksed.
Aktsiaselts
· Aktsiad
· Minimaalne aktsiakapitalinõue on 25 000 (400 000 kr)
· Aktsia väikseim nimiväärtus on 1 EUR. Aktsia väljalaskehind ei tohi
olla väiksem selle väärtusest.
· Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul
ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel
(lihtaktsia).
· Aktsiad on nimelised. Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti
väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri
pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri
pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta.
· Aktsiaselts võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad
eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva
vara jaotamisel (eelisaktsia).
Aktsiaselts
· Juhtimine
· Aktsiaseltsi juhtimisorganid on:
· Aktsionäride üldkoosolek , mis on aktsiaseltsi
kõrgeim juhtimisorgan, kus aktsionärid teostavad oma
õigusi. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas.
· Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, organiseerib
aktsiaseltsi juhtimist ja kontrollib juhatuse tegevust.
Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks
üldkoosolekule. Nõukogu liikmed valitakse
üldkoosoleku poolt. Nõukogu liikmeid peab olema
vähemalt kolm. Nõukogu liige ei pea olema aktsionär.
Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik,
kes ei tohi olla sama aktsiaseltsi juhatuse liige.
Aktsiaselts
· Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis
esindab ja juhib aktsiaseltsi.
· Juhatuse liikmed valitakse nõukogu poolt.
Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu
liiget.
· Juhatuse liige ei pea olema aktsionär. Juhatuse
liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad
olema isikud, kelle elukoht on Eestis või mõnes
teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis
(27 EL liikmesriiki) või Sveitsis
Aktsiaselts
· Tegevusalad
Lubatud on tegutsemine kõikidel tegevusaladel,
millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud.
Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on
vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes
teatud liiki ettevõtja (näiteks ainult aktsiaselts ­
pangad, kindlustusettevõtted).
Aktsiaselts
· Laenukeeld
Aktsiaselts ei või anda laenu oma
aktsionärile, kelle osalus firmas on
vähemalt 1%. Samuti ei tohi ta anda laenu
oma juhatuse liikmele, nõukogu liikmele
ega prokuristile.
Aktsiaselts
· Audiitor
Audiitor kontroll on kohustuslik. Audiitorite arvu
määrab ja audiitori nimetab üldkoosolek.
· Aruandlus
Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande
koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori
järeldusotsusega äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu
möödumisel majandusaasta lõpust.
· Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada üle 10%
aktsiatega määratud hääli omavate nimeliste aktsiate
omanike nimekiri aastaaruande kinnitanud
üldkoosoleku toimumise seisuga, mida säilitatakse
äritoimikus.
Aktsiaselts
· Reservkapital
Reservkapitali suurus nähakse ette
põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10
aktsiakapitalist.
· Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel
kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei
ole võimalik katta aktsiaseltsi vabast
omakapitalist, samuti aktsiakapitali
suurendamiseks.
Aktsiaselts
· Aktsiaseltsi lõpetamine
Üldjuhul lõpetatakse üldkoosoleku otsuse
alusel või kohtuotsusega. Lõpetamise
otsusele järgneb firma likvideerimine.
FIE
· Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes
pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda
nimel ning kaupade või teenuste müük on
talle püsivaks tegevuseks.
· Alates 1. jaanuarist 2009 peab FIE olema
registreeritud ka äriregistris
FIE
· Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada
kohtu registriosakonnale
· Avaldus ettevõtjaportaali kaudu või
notariaalse kinnitusega.
· Kui tegevusala on reguleeritud
eriseadusega (nt kaubandustegevuse
puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb
arvestada selle seaduse nõudeid.
FIE
· Algkapitalinõue
· puudub
· FIE ärinimi
· peab sisaldama ettevõtja ees- ja
perekonnanime. Ärinimi peab olema
selgesti eristatav teistest sama
registripidaja tööpiirkonnas registreeritud
ärinimedest
FIE
· Maksukohustus
· Avansiline sostiaalmaksu kohustus
· Miinimum palk 278,02 (4350 kr) ning 33%
sotsiaalmaks seaduse järgi 275,24 (1435 kr).
(278,02x3x33%)
· FIE peab avansilisi makseid tasuma neljaks
tähtajaks: 15. märtsiks (I kvartali eest), 15. juuniks
(II kvartali eest), 15. septembriks (III kvartali eest)
ja 15. detsembriks (IV kvartali eest).
FIE
· Tulumaks
· FIE, kes sai eelmisel
maksustamisperioodil ettevõtlustulu, on
kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel
tulumaksu avansilisi makseid 3. korral.
· Ühel tähtajal tasumisele kuuluva avansilise
makse suuruseks on 1/4 ettevõtja poolt eelmisel
maksustamisperioodil ettevõtlustulult arvestatud
tulumaksu summast (arvutatakse järgnevalt:
ettevõtlustulu*tulumaksumäär*1/4).
FIE
· Tööandjana kohustub tööliste pealt arvestama ja
maksma sotsiaalmaksu ning tööandja
töötuskindlustusmakset
· Kui FIE on käibemaksukohustlane, on kohustatud
esitama iga kuu deklaratsiooni ja iga kuu samuti
tasuma
· Muud seadusega ettenähtud erijuhtumid (nt
raskeveokimaks, maamaks)
· http://www.emta.ee/1670
FIE
· Juhtimine
· FIE juhib ise enda tegevust, võttes ise
vastu otsuseid. Puudub põhikiri.
· Vastutus
· FIE vastutab kogu oma varaga.
FIE
· Aruandlus
· FIE peab pidama oma tegevuse kohta
raamatupidamisarvestust ning tal on lubatud
kasutada kassapõhist arvestusprintsiipi. See
tähendab, et arvestatakse ainult tegelikult
makstud või saadud raha.
· Kui FIE kasutab tekkepõhist arvestust, siis
peab ta arvet ettevõtjana nende kohustuste üle,
mille eest pole raha veel laekunud.
Tulundusühistu
· Osanik
· Liikmed osalevad ühistus tarbijate,
hankijate, tööpanuse või teenuse
kasutamise kaudu, st ühistud jaotatakse
teenuse liigi järgi (nt tarbijate ühistu,
tootjate ühistu).
Tulundusühistu
· Tulundusühistu on äriühing, mille
eesmärgiks on ühise majandustegevuse
kaudu toetada ja soodustada oma liikmete
majanduslikke huve. Tulundusühistut
reguleerivad
Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik.
Tulundusühistu
· Asutamine
· Asutajad (liikmed)
Ühistu võib asutada vähemalt viis isikut. Asutajaks
võib olla füüsiline või juriidiline isik.
· Ühistu asutajaid võib olla vähem kui viis, kui neist
vähemalt kolm on ühistud.
· Ühistu asutamiseks sõlmivad
asutajad asutamislepingu.
· Ühistu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus
äriregistrile avalduse. Avaldusele kirjutavad alla kõik
juhatuse liikmed.
Tulundusühistu
· Vastutus
· Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma
varaga.
· Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed
vastutavad ühistu kohustuste eest
solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik
vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud
ulatuses (lisavastutus).
Tulundusühistu
· Osakapital
Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu
liikmete isiklikku vastutust ühistu
kohustuste eest, peab osakapital olema
vähemalt 40 000 krooni. Kui põhikirjaga on
ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus,
peab liikmete lisavastutuse summa olema
vähemalt 40 000 krooni.
Tulundusühistu
· Ärinimi
Peab olema kirjutatud eesti-ladina
tähestikus. Ühistu ärinimi peab sisaldama
sõna ,,ühistu" ja ühistu tegevusalale
viitavat täiendit. Ühistu, mille kõik liikmed
on ühistud, võib kasutada ärinimes sõna
,,keskühistu".
Tulundusühistu
· Reservkapital
Ühistul peab olema reservkapital 1/10
osakapitali suurusest.
Tulundusühistu
· Juhtimine
· Üldkoosolek
Kõrgeimaks organiks on ühistu liikmete üldkoosolek, mille kaudu
liikmed teostavad ühistus oma õigusi. Korraline üldkoosolek toimub
üks kord aastas. Võib pidada ka erakorralisi üldkoosolekuid. Igal
ühistu liikmel on üks hääl.
· Ühistul peab olema nõukogu, kui ühistul on üle 200 liikme või kui
osakapital on üle 25 000 euro või kui see on ette nähtud põhikirjaga.
Juhatus
Juhatus on ühistu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ühistut. Võib
olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Kui juhatusel on üle kahe
liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes
korraldab juhatuse tegevust. Vähemalt poolte juhatuse liikmete
elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigis või Sveitsis.
Tulundusühistu
· Ühistu lõpetatakse üldkoosoleku
otsusega või pankroti välja kuulutamisega.
Üldkoosolek peab otsustama ühistu
lõpetamise ka juhul, kui liikmete arv on
kuue kuu jooksul olnud lubatust väikse
Tulundusühistu
· Aruandlus
Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise
aastaaruande ja tegevusaruande.
· Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande (majandusaasta aruande) ning kasumi
jaotamise ettepaneku üldkoosolekule.
· Aruannetele tuleb lisada audiitori järeldusotsus. Kui ühistul on
nõukogu, peab lisama ka nõukogu aruande.
· Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi
jaotamise ettepanekuga äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu
möödumisel majandusaasta lõpust.
Kasutatud materjal
· http://www.firmahaldus.ee/uldinfo
· http://www.aktiva.ee/13697/Ariuhingute_liigid_
__ariuhingu_asutamine.html?
Session=c110b5faef58a2a0b35a07d7eafe973
1
· http://www.just.ee/14568
· http://www.looveesti.ee/alusta-
ettevotlusega/ettevotlusvormid.html
· http://www.ettevotja.ee/evraport/MTY_OE_rap
ort_ettevotlusvormid.pdf