sektor. Töökollektiivi omand. Kasum,mida ettevõte toodab idee järgi on seda suurem, mida rohkem kõik selle ettevõtte liikmed tunnevad, et kui nad teevad hästi, siis on see ka nendele kasulik. Anti töökollektiivile riigi poolt mingile ettevõttele kasutada ruumid koos sisustusega. Mida paremini nad töötasid, seda suurem oli nende palk. Netopalgast said 60-80%. Ülejäänud läks riskifondi. Riskifond oli iga töötaja kohta eraldi. Need olid nö hoiukontol. Iga inimene teadis, palju tal seal raha on. Rahvaettevõtte omand. Riik andis (88aastatel) tähtajatu lepinguga ettevõtte. Saksamaal 89 (Berliini müür) oli neid hästi palju. Majandusühing. Täisühing: Ajalooliselt kõige vanem. 1. Vara. Osanike rahalised või mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara koosneb osanike poolt ühingu asutamisel tasutud osamaksudest ning ühingu jaotamata kasumi arvel omandatud kinnis- ja vallasvarast. 2
tegutseda kas üksinda eraldi või kollegiaalselt. Kõigi osanike poolt võetakse otsused vastu konsensuse alusel, igal osanikul on üks hääl (panust ei arvestata). Ühingu tegevjuht on osanike poolt selleks volitatud üks või mitu osanikku või plagatud tegevdirektor. 5. Kasumi jaotamine määratakse asutamislepinguga. Üldjuhul on igal osanikul ühingu kaasosanikuna õigus saada tema osamaksule proportsionaalne osa ühingu jaotatavast kasumist. 6. Lahkumine ühingust osanik saab kätte temale kuuluva osa, mille võrra vähenevad ühingu varad. Tagastatakse osanikule kuuluv osa ühingu varast vastavalt lahkumise päeva seisuga koostatud bilansile. 7. Ühingu likvideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele. Tulumaks palglalt: sotsiaalmaks on maks, mida maksab tööandja. Usaldusühing Plussid: asutamismenetlus on lihtne asutamisleping. Vajalik osanike arv on minimaalselt
*maj.tegevuse sellele, kes selle omanikud on inimesega, ehitise, raudtee, eluiga on alustamist objekti lõpuks ka tavaliselt palju partnereid kanalisatsiooni, määratud *maj.tegevuse omandab oksjonil juhid või mitte. rajatise põhikirjaga, korraldamist (pakub üle), *mahutatud rohkem tegemiseks. Nt üldjuhul on *maj.tegevuse teistele see kapital ja partnereid, Tartu piiratud kontrolli. tagastatakse. omandiõigus vähem tulu. Kaubamaja vastutus Oksjoni Eesti Vabariigi kuuluvad palju, siis ehitamine. Kui (teadjaid osavõtumaks omandireformi üksikisikule valitakse võetakse ette palju) saad Oksjoni erastamise I või väikesele tuumikgrupp. midagi suurt
tegutseda kollegiaalselt.Kõik osanike poolt võetakse vastu otsus, konsensuse alusel(panust ei arvestata).Tegevjuhid on osanike poolt, selleks volitatud isikud -Firma tegevdirektor.Osanike kokkuleppel võib üks neist või keegi mitte osanikest tegutseda ühingu tegevdirektorina. 5.Kasumi jaotamine määratakse asutamislepinguga, üldjuhul on igal osanikul ühingu kaasomanikuna õigus saada tema osamaksule proportsionaalne osa ühingu jaotatavast kasumist. 6.Ühingust lahkumine Osanik saab kätte temale kuuluva osa mille võrra vähenevad ühingu varad.Tagastatakse osanikule kuuluv osa ühingu varast, vastavalt lahkumisepäeva seisuga, koostatud bilansile. 7.Ühingu likvideerimine Ühingu likvideerimisest järelejäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt. Panuse suurusele. Usaldusühing -Koosneb täisosanikest ja Usaldusosanikest 1.Vara Täisühingu vara koosneb osanike rahalistest ja mitterahalisest sissemaksetest,ühingu
juurde panna, läheb ettevõte pankrotti ning mõlemad osanikud jäävad tarnijale (kellelt nad kaupa ostsid) võlgu 1 500 (u 25 000 kr) maksti ära firma arvelt ning ülejäänud 4 500 ( u 75 000 kr) jäädi kahepeale võlgu. Täis- ja usaldusühing · Usaldusühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all ja üks osanikest on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja üks on usaldusosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest sissemakse ulatuses. Täis- ja usaldusühing · Näide · Kaks osanikku panevad sissemakseks kumbki 6, 39 (100 kr) . Neil õnnestub tellida 6 000 (100 000 kr) eest kaupa nii, et maksetähtaeg on kahe kuu pärast. Kuid asjad ei lähe nii nagu nad on plaaninud ning kahe kuu pärast on neil arvel ainult 1 500 (25 000 kr). Et neil endal ei ole enam raha ettevõttesse juurde panna, läheb ettevõte pankrotti
need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, täis- ja usaldusühing). Ühingu tunnused: 1) eraõiguslik isikuteühendus; 2) rajanemine tehingulisel alusel; 3) ühise eesmärgi olemasolu 2. Loetle ja selgita näidete põhjal juriidilise isiku peamised tunnused Tunnused · Eristuv nimi;
kustutamine registrist koos dokumentide hoiustamisega (TsÜS § 41-43; § 45 46) · Kui varast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei jätku, tuleb esitada pankrotiavaldus (TsÜS § 44) · Likvideerimisel lisatakse nimele märkus ,,likvideerimisel" (TsÜS § 41 lg 8) Ärinimi ehk firma Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. (TsÜS § 30) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb (ÄS § 7). Ärinimele esitatavad nõuded Eristatavus (ÄS § 11 lg 2) · Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest · FIE puhul- selge eristatavus teistest sama registripiirkonna (kokku 4) ärinimedest (ÄS § 11 lg 1) · Eristatavuse nõude täitmist kontrollib lõppastmes kohtunikuabi. Võimalik teostada ka eelkontrolli https:/ariregister.rik.ee/nimeparing.py ..
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Juriidilised isikud milliseid eelistaja ja miks? Referaat Tallinn 2012 Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Ärinimi peab olema
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks.
Äriõigus Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega.
On vaja elluviimist, igale konkreetsele täitjale konkreetsed sihid ja nende saavutamise viisid. 2) Probleemid väikeettevõtluses - Kogenematus juhtimisel Kui ärijuht enamasti omab ka mingit oskust vastaval konkreetsel alal, siis nende oskuste omamine vastupidi ei anna vähematki garantiid eduks ärijuhi osas. Ilma korraliku ettevalmistuseta juhtimise alal on vähe lootust omandada vajalikke oskusi ja võtteid. 3) Aktsiaseltsi juhtimine. Pilet 1. Ettevõtja isikuomadused suhtlemisoskus On selliseid isikuomadused nagu emotsionaalne stabiilsus, vilumus inimestevahelistes suhetes, seltskondlikkus, teistega arvestamine, taktitunne ja empaatiavõime. 2. Väikeettevõtja eelised - otsene suhtlus töötajatega 3. Obligatsioon lk 29 Obligatsioon on aktsiaseltsi pikaajalised võlakirjad. Obligatsioonidel on tagasiostu tähtaeg, mille saabudes aktsiaselts peab ostma tagasi obligatsiooni nimiväärtuses.
a) 50-249 ! 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/tennuse omahinda a) perioodi kulud ! 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püüsivkulud aastas on 3000 kr ja muutuvkulu 70kr/tk on a)100 ! 8. Likvidsuse suhtarvud näitavad d) ettevõtte lühiajalise kohustuste tasumine ! 9. Bilansi aktivakosseisu ei kuulu d) võlad ! 10. Ärikasum on b) finantsulude ja kulude vahe ! 11. EMTAK on a) Eesti majandustegevusalade klasifikator ! 12. Füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmine on nõutav: !! 13. Osaühingu omakapitali suurus c) 25000 ! 14. Ettevõtte materialse põhivara hulka ei kuulu c) liising ! 15. Ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate muutumise analüüs aja jooksul on b) trendianalüüs ! 16. Enamlevinud ettevõtte õiguslik vorm Eestis on Osaühing ! 17. Võrreldes tulevikuga maksab 1 kr täna d) rohkem ! 18. Bilanssi paasiva kuuluvad c) kasum ! 19. Kuidas defineerida nõudlust d) ostujõuga kindlustatud soovid ja vajadused
kavatsete luua ettevõtte, mis kujuneb tööandjaks ka teistele. · Kas Teie äriidee on teenida kiiresti kasumit lühiajalise projekti kaudu või plaanite luua pikema perspektiiviga soliidset firmat. · Kui suur on äririsk: kas soovite riskida kogu oma varaga äri ebaõnnestumise korral. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, täisühingu, usaldusühingu, osaühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. Osaühing (OÜ) Osaühingul on võrreldes nt. aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus - osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Seega on osaühing sobivaim äriühingu liik väikeettevõtjale. Osaühingu asutamisel on kasulik teada: · osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut; · osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest;
Ettevõtlus Pangandus Alge Oks [email protected] 50 761 62 Ettevõtlus · Ettevõtlus on majandusteooria järgi ettevõtete asutamine ja nende tegevuse organiseerimine kasu saamiseks ning ettevõtte omanike vara suurendamiseks. · Ettevõtlus on majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine. · Ettevõtluses osalevad majandusüksused. · Ettevõtlus on võime asutada uusi ettevõtteid ja toimivaid käigus hoida ning edukalt majandada. · Ettevõtte eesmärgid tehakse kindlaks strateegilise planeerimise käigus. · Tegutsemiseks hangib ettevõte majanduslikud vahendid (finantseerimine). · Osadel tegevusaladel tegutsemiseks on vajalik litsents. Laev on majandusüksus · Juriidiliselt saab laev olla kas omaette ettevõtja
Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused.
........................................................4 Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest?.......................................................................5 Ettevõtlus.........................................................................................................................................7 Äriühingute liigid.............................................................................................................................9 Füüsilisest isikust ettevõtja............................................................................................................11 Ärinime mõiste..............................................................................................................................12 Prokuura.........................................................................................................................................13 Äriregister.....................................................................................
ÄS reguleerib majandustegevuse eraõiguslikku, s.o kaubandusõiguslikku poolt. ÄS ei ole ainus majandustegevust reguleeriv seadus, sest äriõiguse allikad on ka TSÜS, raamatupidamise seadus (RT I 2002, 102, 600; 2009, 19, 116), pankrotiseaus (edaspidi PankrS, RT I 2003, 17, 95; 2009, 11, 67), krediidiasutuse seadus (RT I 2005, 8, 32; 2008, 59, 330). ÄS ei reguleeri näiteks kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on sätestatud võlaõigusseaduses. Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivakss tegutseks, ning seaduses sätestatud äriühing (ÄS §1). Seega on ettevõtjad õiguste ja kohustuste kandjad, kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet jne (st isikud). Mõistet ettevõte kasutatakse seadusesobjekti tähenduses, st ta
omakapitalist võib teha omanikele väljamakseid. Omakapitali arvestus osaühingus ja aktsiaseltsis on põhimõtteliselt sarnane. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. Osa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osaühing võib suurendada osakapitali osaühingu omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon)
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse
nimetused. Societas europaea euroopa aktsiaseltsid. FIE on tavaline inimene, see ei tähenda isiku kahestumist. Blablabla Meil on neid 20 000 äriregistris. Tegelt tegutsevad vaid pooled. Täisühing ja usaldusühing on neid kokku 1100 Tulundusühinguid on ca 600. ALLIKAD Kolm põhiallikat saksa, holland, rootsi AS ja OÜ Tulundusühistu saksa seadus, osaühingureeglid üle tõstetud. MTÜ,sihtasutus kohapeal välja mõeldud. Täisühing saksa kohtupraktika 1.3 Ettevõtja ja ettevõtte mõiste Ettevõtja ÄS § 1 praktiline väärtus on kahtlane. - äriühing kõik äriühingud on ettevõtjad. - FIE faktiline suhe. Ettevõtja mõiste järgi eraõiguses on FIEks olemine faktiline suhe. Kui tegutsed, siis oled FIE, kui ei tegutse, siis pole. Maksuõiguses on teine regulatsioon FIE on see, kes on formaalselt FIE. Ettevõte ettevõtte üleminek VÕSis õiguste ja kohustuste üleminek. Ettevõtja on isik,
......................................................................... 11 2. Juriidilise isiku valik.................................................................................... 11 Ülaltoodud näidetes on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliühingud(osaühing või aktsiaselts) oma kapitali kaasamise võime poolest. Suure potentsiaalse laienemise korral on sobivaks variandiks aktsiaselts, kuna selle äriühinguliigi puhul on kapital kõige paindlikum. Stabiilselt väikese tegevusmahu, kuid suure riski korral on sobiv valik osaühing, kuna asutajad saavad olla tihedalt kursis osaühingu tegevusega ning paljuski kaasa rääkida, kuid nad ei pane mängu oma isiklikku vara. Kui stardikulud ja risk on väikesed, võib asutada isikuühingu(täis- või usaldusühing), kuna selle ümberkujundamine pole vajaduse korral ületamatu takistus ning samal ajal pole tarvis kusagilt kohe välja võluda 25 000 eur aktsiakapitali
aktsiate kasutamine on rohkem levinum erinevates ärivaldkondades ja kuidas oleks kasulik ettevõtel oma aktsiakapitali struktureerida. Tänapäeval on enamus arenenud riikide kodanikest aktsionärid. Seda läbi pensionifondide, mis tavaliselt koosnevad erinevatest võlakirjadest ja aktsiatest. Tänapäeva infoajastul, kus paljud meie igapäevategevustest on kolinud internetti on ka tehingud väärtpaberitega läinud operatiivsemaks ning aktsia ostu- ja müügitehingud võtavad tänapäeval aega ainult murdosa sekundist. Reaalselt paberil eksisteerivate väärtpaberite hulk on maailmas jäänud minimaalseks, kõik on kajastatud väärtpaberiregistrites ja aktsiaraamatutes. Iga inimene teab vähemal või rohkemal määral, mis on aktsia ning mis on aktsiabörs, kus nendega kaubeldakse. 3 1 AKTSIATE LIIGID
Loeng 3: Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses. Füüsiline isik on iga inimene, juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. MIS ON ETTEVÕTLUS? Väga paljud inimesed on ettevõtlikud ja on tegelenud erinevatel eluperioodidel ettevõtlusega. Näiteks on oma korteri remontimine, arvutite parandamine, söögi tegemine ja toitlustamise organiseerimine tuttavatele, matkade planeerimine ja korraldamine sõpradele jm
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsiaselts Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Min aktsiakapitali suurus on 25 000 eurot. Aktsia väiksem nimiväärtus on 10 senti. Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividendi. AS-i kõrgeim organ on üldkoosolek. AS-id võivad olla ka riigi omanduses: post, sadam, lennujaam, transport. *Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis peab aktsiakapitali suurus olema vähemalt 25 000 eurot). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks
1. Ettevõtluse definitsioon. Ettevõtlus on majandusliku tegevuse vorm, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. On seaotud riskiga, ettevõtja kannab majanduslikku vastutust oma tegevuse tulemuste eest. 2. Ettevõtte (käitise definitsioon). Ettevõtte edukuse näitajad. Tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus. Ettevtte edukus: vit konkurentide üle, firma nime tuntus, turu situatsiooni ige hinnang, juhtimise kaudu muutuste järgimine. 3. Ettevõtte välis- ja sisekeskkond. Ehitusettevõtte eesmärgid. Sisemine keskkond eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja inimesed
1.01.2010] (2) Paragrahvi 21 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulu puhul on tulumaksu määr 10%. § 12. Residendist füüsilise isiku tulu (1) Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas: 1) palgatulu (§ 13); 2) ettevõtlustulu (§ 14); 3) kasu vara võõrandamisest (§ 15); 4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16); 5) intressid (§ 17); 6) dividendid (§ 18); 7) elatis, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, loteriivõidud (§ 19); 8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§d 20, 20 1 ja 21); MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 4 RP089 (2009/2010)
a) 50-249 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/tennuse omahinda a) perioodi kulud 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püüsivkulud aastas on 3000 kr ja muutuvkulu 70kr/tk on: a) 100 8. Likvidsuse suhtarvud näitavad d) ettevõtte lühiajalise kohustuste tasumine 9. Bilansi aktivakosseisu ei kuulu d) võlad 10. Ärikasum on b) finantsulude ja kulude vahe 11. EMTAK on a) Eesti majandustegevusalade klasifikator 12. Füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmine on nõutav: d) kui tema aastakäive ületab 250 tuh kr. 13. Osaühingu omakapitali suurus c) 40 000 14. Ettevõtte materialse põhivara hulka ei kuulu c) liising 15. Ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate muutumise analüüs aja jooksul on b) trendianalüüs 16. Enamlevinud ettevõtte õiguslik vorm Eestis on Osaühing 17. Võrreldes tulevikuga maksab 1 kr täna d) rohkem 18. Bilanssi paasiva kuuluvad c) kasum 19. Kuidas defineerida nõudlust
ETTEVÕTTE RAJAMINE Uue ettevõtte rajamine koosneb kolmest põhietapist: ettevalmistav periood, tegevuse alustamise periood ja stardi e. käivitamisperiood. I ETAPP: Ettevalmistav periood Ettevalmistavat perioodi iseloomustab kulude puudumine, kuid selles perioodis seisab alustava ettevõtja ees hulk olulisi ülesandeid: äriidee valik ja läbitöötamine, ettevõtlusvormi, ärinime ja asukoha valik, vajaliku stardikapitali ja kasumiläve arvutamine, rahastamisallikate otsimine, riskianalüüs jpm. Nende tegevuste tulemusena valmib äriplaan. Äriplaani koostamine peaks andma vastuse küsimusele, kas üldse tasub ettevõtet teha või mitte. Ettevalmistaval perioodi tegevused: · Ettevõtluskeskkonna analüüs · Turu analüüs
Imperatiivsus vs dispositiivsus Ühinguõiguses kehtib pigem põhimõte, et kõik on imperatiivne (kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud). Kõik välissuhted on imperatiivsed, kuna välissuhetes ei ole võimalik pidada lepingulisi läbirääkimisi. Kui midagi on ühingus kokku lepitud teisti, st vastupidiselt sellele, mis seadus näeb ette, siis see peab olema nähtav. Üldisi reegleid võib muuta. Ühingu liikmeid koheldakse erinevalt: üks osanik saab kõik ja teine ei saa midagi. Kuid otsuseid tuleb teha häälteenamusega kõigi nõusolekut ei ole vaja, et midagi otsustada. Selleks peab olema vähemalt 2/3 hääli. Hääletuse tulemuseks ei tohi olla see, et kellegi õigusi rikutakse. Näide: Ettevõttel on kaks aktsionäri. Ühel on 90% aktsiaid ja teisel 10% aktsiaid. Dividende ei maksta kellelegi vastavalt enamuse häältele. Teine pool läheb kohtusse, kuna talle ei
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
