Ettevõtluse alused (1)

1. Riigi kui omaniku ettevõte
2. KOVi kui omaniku (munitsipaal) ettevõte
3. Ühistu
4. Täisühing
5. Usaldusühind
6. Osaühing
7. Aktsiaselts
8. Aktsiad
9. FIE
10. Talud
Omandisituatsioon:
Riiklik omand:
Omandisituatsiooni muutumine:
1 tulp : 2. tulp:
Riiklike omandisuhete reformimine (25-30%) Lahtiriigistamine (70-75%) (75-90%)
Riikliku ettevõtte iseseisvuse otsene Ettevõtte omandivormi muutmine
suurendamine (peamiselt)
Riiklike alluvussuhete tugevdamine
(vähemas osas)
Lahtiriigistamise
Individuaal - ja kollektriivomand Üldrahvalik e rahva ühisomand
1. Üksikisiku omand 1. Riiklik omand
1.1 Individuaaltöötaja omand 2. Munitsipaalomand
1.2 Eraomand 3. Rahvaettevõtte omand
2. Talupereomand
3. Kollektiivi e ühistu omand
4. Töökollektiivi omand
5. Majandusühingu omand
5.1 Täisühingu omand
5.2 Usaldusühingu omand
5.3 Osaühingu omand
6. Aktsiaseltsi omand (alates 6 = majandusühingud)
7. (Munitsipaalomand)
8. (Riiklik omand)
Vasak alates 4 ja parem alates 3 – segaomand
Segaomand – üle poole kuulub riigile
Riigile kuuluval ettevõttel 2 tunnust: Isemajandav (ka osaliselt), põhikapitalist on üle 50% riiklik.
Majanduslikud riiklikud ettevõtted:
kust riik toteerib täiendavalt (riik maksab juurde)
annavad arvestuslikku majanduslikku kasumit
1. (nt) Tallinna Sadam (annab suurima tulu)
2. Eesti Energia
Strateegilised :
1. Kaitsevägi
2. Politsei ja piirivalve
3. Toll
4. Juriidika (kohus, politsei, vanglad , arestimajad...)
5. Tee-ehitus
6. Transport
7. Energeetika ( elekter , soojus )
8. Side ( Elion ~30%, ETV, ETV2, Vikerraadio, Raadio2)
Riigiettevõtte juhtimine:
Kõige kõrgem võimuorgan – haldusnõukogu (väike ~paarteist) 50% ametkonna esindajad (jälgivad, et antud ametkonna huvid oleksid järgitud), 50% spetsialistid ja erialateadlased.
Haldusnõukogu liikmed on tasustatavad. (miinimumpalt ~299, haldusnõukogus palk suursuur)
Haldusnõukogu valib enda hulgast esimehe. Kui kohal vähemalt pooled liikmed, on haldusnõukogu otsustamisvõimeline.
Haldusnõukogu liige ei saa hääletamisruumist välja ja peab hääletama kas poolt või vastu, erapooletust pole. Lihthäälte enamus. Haldusnõukogu esimehel võib olla otsustav hääl või 2 häält.
Haldusnõukogu valitakse kuni 5ks aastaks. (Vahel harva ka 4 aastat). Mitu korda järjest võib ka olla haldusnõukogus.
Haldusnõukogu pädevuses on tähtsad & strateegilised küsimused.
Haldusnõukogu valib tippdirektiivse juhi. Direktor valib spetsialistid.
Tubakas ja alkohol on mingid põhivärgid, millega riik teeniks, aga ei teeni , müüs Leegi maha jne
KOV ehk munitsipaalomand:
Omanik KOV
Tegutsemisvaldkonnad samad (majanduslik, strateegiline)
Mitte haldus, vaid lihtsalt nõukogu.
Tegutsemiaseg – kuni 5 aastat. Vähemalt 1 kord kvartalis peavad kohal olema.
Koosolek pädev, kui pooled hääled kohal.
Hääletamisajaks ei saa välja minna.
Esimehel 2 häält või otsustamisõigus.
Kui keegi liikmetest läheb ära, siis asemele tulev inimene saab olla nii kaua, kuni tervikaeg saab mööda (ehk kui jäänud 2 aastat uue nõukogu valimiseni, siis ta saabki ainult 2 aastat olla)
Munitsipaal : linn või vald!
KOVil energeetika võib olla nii majanduslik kui strateegiline.
STRATEEGILINE:
Transport
Side
Kohalik küte
MAJANDUSLIK:
Majanduslikult KOVil: töötab kasumlikult ja KOV on omanik (kas siis meelega või kogemata )
Ühistu - Samasuguste huvide ja vajadustega inimeste koondumine ühisel eesmärgil
nt. Korteriühistu, suvila -, garaaži-, aiandus -, paadi- jne ühistu.
Korteriühistu on nö. juriidiline isik. Sellel võimalik korraldada vähempakkumine.
Kõik mis toimub riigi territooriumil on 1-riigisektor 2-eraomanduslik või 3-ühistuomanduslik sektor .
Töökollektiivi omand.
Kasum,mida ettevõte toodab idee järgi on seda suurem, mida rohkem kõik selle ettevõtte liikmed tunnevad, et kui nad teevad hästi, siis on see ka nendele kasulik.
Anti töökollektiivile riigi poolt mingile ettevõttele kasutada ruumid koos sisustusega.
Mida paremini nad töötasid, seda suurem oli nende palk.
Netopalgast said 60-80%. Ülejäänud läks riskifondi. Riskifond oli iga töötaja kohta eraldi. Need olid nö hoiukontol. Iga inimene teadis, palju tal seal raha on.
Rahvaettevõtte omand.
Riik andis (88aastatel) tähtajatu lepinguga ettevõtte. Saksamaal 89 (Berliini müür) oli neid hästi palju.
Majandusühing.
Täisühing:
Ajalooliselt kõige vanem.
1. Vara. Osanike rahalised või mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara koosneb osanike poolt ühingu asutamisel tasutud osamaksudest ning ühingu jaotamata kasumi arvel omandatud kinnis - ja vallasvarast.
2. Omanikud . Varade omanikud on kõik osanikud .
3. Vastutus. ( Osanik vastutab kohustiste eest kogu oma varaga. Osanikud kannavad täis- ja solidaarset vastutust. Kui ühingule nõude esitamisel või ühingu likvideerimisel nõude rahuldamisel selgub, et osaniku varast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, kannavad ülejäänud võlgade eest solidaarset vastutust kõik teised osanikud kogu oma isikliku varaga. UUS osanik vastutab samas korras ka nende tehingute eest, mis olid tekkinud enne tema ühindusse astumist. Osanikul , kes kustutas ühingu võla(ga) oma isiklikust varast, on esitada regressnõue teiste osanike vastu, kes kannavad tema eest vastutust vastavalt nendele kuuluvatele osadele ühingu varas .)*
Kui võlausaldajate nõue on suurem, kui vara on (ka. kodune vara), siis on äriettevõte pankrotis!
VASTUTUSED:
Osaline vastutus – vastutakse ainult selle varaga, mis on paigutatud majandustegevusse (mitte juurdesoetatud)
Täisvastutus
Solidaarne vastutus
8.10.12
4. Juhtimine. Asutamislepinguga võidakse ette näha, et juhtimiseks volitatud isikud võivad tegutseda kas üksinda eraldi või kollegiaalselt. Otsused võetakse vastu kõigi osanike poolt konsensuse alusel, igal osanikul on üks hääl (panust ei arvestata). Ühingu tegevjuht on oskanike poolt sellesks volitatud üks või mitu osanikku või palgatud tegevjuht.
5. Kasumi jaotamine määratakse asutamislepinguga. Üldjuhul on igal osanikul ühingu kaasosanikuna õigus saada tema osamaksule proportsionaalne osa phingu jaotavast kasumist, kui asutamislepingus pole teisiti.
6. Lahkumine ühingust – osanik saab kätte temale kuuluva osa, mille võrra vähenevad ühingu varad . Osanikule tagastatakse juurdeostetud osa ühingu varast, vastavalt lahkumise päeva seisuga koostatud bilansile.
7. Ühingu likideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionnalselt panuse suurusele.
Äriühingute – TÜ, UÜ, OÜ ja AS – omavaheline võrdlus ’’plussid ja miinused’’
subjekti positsioonilt.
Täisühing
PLUSSID: Asutamismenetlus on lihtne – asutamisleping
Vajalik osanike arv on min 2
Pole miinimumkapitali nõuet (suurim pluss)
Juhtimisstruktuur on lihtne – igal osanikul on 1 hääl
Otsused on konsensuslikud
Väike osanike arv – konsensuse saavutamine on võimalik
MIINUSED: Osanikel on täis- ja solidaarne vastutus (suur miinus )
Väike osanike arv – kapitali kogumise võime võib osutuda väheseks
Osanike arvu langemisel alla kahe võib majandustegevus osutuda seadusandlikult sundlõpetatuks
Juhtimisel ei arvestata osaniku panust – kapitali paigutust, isiklikku ettevõtluslikku panust (suur miinus)
Usaldusühing
1. Vara. Osanike rahalised või mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara koosneb osanike poolt ühingu asutamisel tasutud osamaksudest ning ühingu jaotamata kasumi arvel omandatud kinnis- ja vallasvarast.
2. Omanikud. Varade omanikud on kõik täis-osanikud. Usaldusosanikud ei ole varade omanikud.
3. Vastutus. Täisosanikud kannavad täis- ja solidaarset vastutust kogu oma varaga nagu osanikud täisühingus. Usaldusosnikud vastutavad oma panuse piires. Uus usaldusosanik vastutab enne tema ühingusse astumist tekkinud phingu kogustiste eest samas korras kui teised usaldusosanikud.
4. Juhtimine toimub kõigi täisosanike poolt konsensuse alusel vastuvõetud otsuste alusel. Igal täisosanikul on 1 hääl (panust ei arvestata). Üsaldusosanikul ei ole õigust juhtida ühingu tegevust ega vaidlustada täisosanike otsuseid ühingu tegevuse juhtimisel (pole häält). Ühingu tegevjuht on täisosanike poolt selleks volitatud üks või mitu täisosanikku või palgatud tegevdirektor , kelleks ei või olla usaldusosanik.
5. Kasumi jaotamine määratakse asutamislepinguga. Kasumi jaotamine – esmalt määratakse kindlaks usaldusosanike kasumijaotis kindla % alusel ja ülejäänu võidakse jaotada täisosanike vahel.
6. Lahkumine – esmalt saab usaludosanik kätte temale kuuluva osa, mille võrra vähenevad ühingu varad. Teiseks täisosanikule tagastatakse samadel alustel nagu täisühingus osanikule.
7. Ühingu likideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel. Esmalt saavad tagasi ainult oma osa usaldusosanikud, seejärel jaotatakse järelejäänud vara täisosanike vahel proportsionnalelt panuse suurusele. Kui ühingu varast ei piisa usaldusosanike osamaksude täielikuks tagastamiseks, jagatakse olemasolevad vara usaldusosanike vahel vastavalt nende osale ühingu varas. Täisosanikud ei saa midagi.
Usaldusühing
PLUSSID: Asutamismenetlus on lihtne – asutamisleping
Vajalik osanike arv on min 2. Üks usaldusosanik ja üks täisosanik
Juhtimisstruktuur on lihtne – igal osanikul on 1 hääl
Otsused on konsensuslikud
Väike täisosanike arv – konsensuse saavutamine on võimalik
Täisosanike arv ei piira usaldusosanike arvu ja vastupidi
Usaldusosanike arv ei ole sisuliselt piiratud
Majandustegevust saavad arendada kaks inimtüüpi: a) täisosanikul peavad olema ettevõtja isikuomadused , kuid ei pruugi olla kapitali b) usaldusosanikul peab olema kapital , kuid ei pruugi olla ettevõtja isiksuseomadus .
MIINUSED: Täisosanikel on täis- ja solidaarne vastutus (suur miinus)
Täisosanike arv on loogiliselt puuratud
Usaldusosanikud ei saa osa võtta juhtimisest, neil pole häält
Juhtimisel ei arvestata osaniku panust - kapitali paigutust, isiklikku ettevõtluslikku panust (suur miinus)
Kõigi, kas täis- või usaldusosanike lahkumisel äriühingust, võib majandustegevus osutuda seadusandlikult sundlõpetatuks.
Osaühing
1. Vara. Osanike rahalised või mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara koosneb osanike poolt ühingu asutamisel tasutud osamaksudest ning ühingu jaotamata kasumi arvel omandatud kinnis- ja vallasvarast.
2. Omanik on osaühing, kui juriidiline isik tervikuna
3. Ühing vastutab kogu oma tegevuse eest kogu oma varaga, osanikud omaosamaksu piires
4. Kõigeim juhtimisorgan on osanike üldkoosolek, hääled on proportsionaalselt osamaksule. (Koordineeriv organ on nõukogu). Täidesaatev organ on üldkoosolekul valitud juhatus. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast juhatuse esimehe/peadirektori. Väiksemates ühingutes võivad osanikud juhatuse asemel valida juhataja/direktori.
5. Kasumi jaotamise proportsioon on määratud häälte arvust tulenevalt.
6. Lahkumisel müüb osanik oma osa ära. Ostu eelisõigus on teistel osanikel, peale teisi isikuid kolmandatel isikutel (oma osad). Ühingu varalisne seis sealjuures ei muutu.
7. Ühingu likideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele.
Osaühing
PLUSSID: Saab asutada üks osanik
Juhtimisel ja dividendide jaotamisel on aluseks kapitali paigutamise suurus häälte omamisel
Otsused võetakse üldjuhul vastu lihthäälte enamusega (erisusena 2/3), kui põhikirjas pole teisiti
Osanikel osaline vastutus paigutatud kapitali ulatuses
Osanike arv pole loogiliselt piiratud
Suur kapitali kogumise võime
OÜ MIINUSED: On miinimumkapitali nõue (2500 eur)
Asutamisdokumentatsioon on keerukam kui TÜ ja UÜ puhul
Juhtimisel peale häälte ei arvestata ettevõtjapoolset isiklikku panust
Aktsiaselts
1. Vara. Osanike rahalised või mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Seltsi vara koosneb osanike poolt seltsi asutamisel tasutud osamaksudest ning ühingu jaotamata kasumi arvel omandatud kinnis- ja vallasvarast.
2. Omanik on aktsiaselts, kui juriidiline isik tervikuna
3. Selts vastutab kogu oma tegevuse eest kogu oma varaga, aktsionärid omaosamaksu piires
4. Kõigeim juhtimisorgan on osanike üldkoosolek, hääled on proportsionaalselt aktsiatele. Koordineeriv organ on nõukogu – peab olema 3 liiget. Täidesaatev organ on üldkoosolekul valitud juhatus. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast juhatuse esimehe/peadirektori. Väiksemates ühingutes võivad osanikud juhatuse asemel valida juhataja/direktori.
5. Kasumi jaotamise proportsioon on määratud häälte arvust tulenevalt.
6. Lahkumisel müüb aktsionär oma aktsiad ära. Ostu eelisõigus on teistel aktsionäridel, peale teisi isikuid kolmandatel isikutel (oma osad). Seltsi varalisne seis sealjuures ei muutu.
7. Seltsi likideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele.
Aktsiaselts
PLUSSID: Saab asutada üks aktsionär
Juhtimisel ja dividendide jaotamisel on aluseks kapitali paigutamise suurus ja aktsiate liik häälte omamisel
Otsused võetakse üldjuhul vastu lihthäälte enamusega (erisusena 2/3), kui põhikirjas pole teisiti
Aktsionädifel on osaline vastutus paigutatud kapitali ulatuses
Aktsionäride arv pole loogiliselt piiratud
Piiramatu kapitali kogumise võime
Juhtimisel arvestatakse ettevõtjapoolset isiklikku panust erinevate aktsiate alusel
MIINUSED: On miinimumkapitali nõue (25000 eur)
Asutamisdokumentatsioon on keerukam kui TÜ ja UÜ puhul
Juhtimine on keerukam
Aktsionärid nõuavad pidevat dividendide kasvu
Ärisaladuse hoidmine võib osutuda raskemaks
FIE ’’plussid’’ ja ’’miinused’’ subjekti positsioonilt (ehk kuidas inimene hindab plusse ja miinuseid. Seadusandlus hindab neid teisiti) *joonega on suurimad plussid & miinused
PLUSSID: Alustamismenetlus on lihtne – avaldus
Pole miinimumkapitali nõuet
Domineerivalt on võimalus majandustegevuse arendamiseks kodus
MIINUSED: Täisvastutus
Majandustegevuste kulutuste arvestamise metoodika pole üheselt määratud
Ei saa äriühinguks ümber kujundada ilma majandustegevust lõpetamata
Majandustegevuse lõpetamisel võib tekkida maksekohustusi
Sotsiaalmaksu miinimum on kindlaks määratud
Peab esitama 1. kv (majandusaastale järgneva kvartali jooksul) tuludeklaratsiooni
21/79-ndikku ... peab maksma, kui nt FIE lõpetab oma tegevuse ja see nt masin, mida ta kasutas, on veel kasutuskõlblik VMSSS..
a
TALU – Ajalooliselt 1 vanemaid tegutsemisviise.
Talu omanik on talu pere. Võib olla 1 isik.
Eesti NSV seaduse järgi: Talu omanikuks saab olla isik, kellel on vastav erialane kvalifikatsioon .
Pärimisõiguslasel ei pea olema erialast kvalifikatsiooni.
Talu peremeest ei saa võtta kohustuslikku ajateenistusse.
*Aastas läheb keskmiselt 300 ettevõtet (nende seas FIEd jne) pankrotti .
Aktsiad.
Lihtaktsia – aktsia väikseim väärtus on 1 euro. (Krooni ajal oli väikseim väärtus 10 krooni)
1 aktsia annab hääle, mis on täisarv. 1 euro või selle täisarvkordne – aktsia väärtus. NIMELINE
seeriad:
nominaalväärtus: hääli: hind (eur/hääl):
A 50 5 10
B 60 6 10
C 20 2 10
D 45 5 9
Lihtaktsia
seeria
Ühe a hind
Ühe a hääli
Aktiate arv
Hääli kokku
Hääli %
Ühe hääle hind
Paigutatud aktsiakapitali kokku
Paigutatud aktsiakapitali %
A
1
1
25000
25000
66,78
1
25000
31,07
B
3
1
8118
8118
21,27
3
24355
30,22
C
30
4
623
2492
6,75
7,5
18690
23,21
D
60
9
208
1872
5,20
6,6(6)
12480
15,50
Kokku
X
X
33949
37482
100
2,151
80625
100
Dividendide jaotamise alused vastavakt lihtaktsiate seeriatest häälte omamisele.
Jaotamiseks otsustaud/kuluv kasum
(puhaskasum)
A 66,78%
B 21,27%
C 6,75%
D 5,2%
Dividendide jaotamine toimub iga majandusaasta jooksul.
Aktsiaseltsi vara jaotamise alused majandustegevuse lõpetamisel
(sama põhimõte on aluseks nii dividendidele kui vara jaotamisel osaühingus)
Majandustegevuse tulemusena juurdesoetatud vara
A 31,07%
B 30,22%
C 23,21%
D 15,5%
Paigutatud aktsiakapital
A 31,07%
B 30,22%
C 23,21%
D 15,5%
Kui aktsiaseltsil on ainult ühe seeria lihtaktsiad, siis ta sisuliselt samastub osaühinguga.
Eelisaktsia – Eelisaktsiad võivad moodustada põhikapitalist kuni 1/3 NIMELINE
Üldjuhul nad hääli ei saa. Kui nad 2 aasta jooksul pole täies ulatuses dividende saanud, siis nad saavad hääle. Hääl kustub peale dividendide võlgnevuse lõppemist jooksva majandusaasta lõpus. Dividende makstakse kindlaks määratud proportsioon ja eelisjärjekorras (nt 20%. 5 aastaga on saadud nominaal sissemakse kätte.)
*Iga äriühing on suurema riskiga , kui finantsorganisatsioon (ehk pank ).
25%
23%
18%
Eelisaktsiate pakett
1.
2.
... segane poolik 
25% -
min 25%+0,01%
max 25%+(25%-0,01%)
22.10.12
Esitajaaktsia .
Omanikuks on see, kelle käes esitajaaktsia on.
Pole nimeline.
Annab üldjuhul garanteeritud hääled, on põhimõtteliselt teoreetilised.

Kuldaktsia.
Nimeline, annab veto õiguse kuni 5ks aastaks.
Vinkuleeritud aktsia. (venku- venelase järgi)
Nimeline, Nordstreamiga seotud.
Üldjuhul ei anna dividende. Annab otsustamisõiguse.
Oblikatsioon.
Ei ole nimeline, annab üldjuhul tagatud dividendid . Ei anna häält. Peale kehtivustähtaja möödumist kuulub kohustuslikule emiteerijapoolsele tagasiostmisele. Pole aktsia. Oblikatsioone võib emiteerida kes iganes, kes on selleks suuteline (kes suudab seda müüa). On taandunud võlakirjale.
Võlakiri - üldjuhul 2 (3) osapoole vaheline leping.
Tulumaksuvaba miinimum 144 eur.
ÜLEJÄRGMINE KORD ARVESTUS.
mis, miks, kuidas, kas!
Äriplaan.
Kõik läheb nii hästi kui võimalik
Kõik läheb nii halvasti kui võimalik
Läheb nö keskmiselt (kõige reaalsem variant)
1 turuuuring : kas on kliente piisavalt, et saada kasumilävi kokku eem sinna ökoloogiasse minnes saame mingi 55 all kokku, et me õigeks ajaks jõuaks vara ja saaks oma kohad, et ükski mamma neid ära ei võtaks :S aa see mamma täna rääkis, et ta on inglise keelt õppinud 3 aastat.. ja ett ta esimene valik oli õigusteenistus majanduskoolis (see Tlns) aga ta ei saanud sisse... ma ei tea, minu meelest see majanduskool suht lebo nagu ma aru olen saanud... ise olen ka tsekkinud tegelt, et suht normid erialad.. sellepärast mul meelde jäigi vist :D
vaja:
REKLAAM
RESSURSID – kohalikud ressursid antud kohas
elektrienergiaga varustatus
vesi– need on 2 kõige tähtsamat
tugitegevus- reovesi
küte – parim:kohalik kaugküte (all tema +ja-) peab olema stabiilne, häireteta, reguleeritav
+endal pole hoolt
–võib midagi juhtuda
asukoht! ehk kui kaugel on klient – kas kohalik elanikkond on nõus, et siia tuleb selline ettevõtmine.