11. klassi majanduse üleminekueksami materjal (4)

Milliseid baasteadmisi on ettevõtjal vaja? Ettevõtja peab oskama: *ettevõtte asutamist *maj.tegevuse alustamist *maj.tegevuse korraldamist *maj.tegevuse kontrolli. Oksjoni osavõtumaks Oksjoni osavõtumaks on kohustuslik kõigile oksjonil osalejatele . See määratakse oksjonipidaja poolt ning tagasi seda ei maksta. Osavõtumaks tuleb kindlaks kuupäevaks (tavaliselt paar päeva enne oksjoni toimumist ) teatud kontole kanda. Osavõtumaksu suurus peab olema märgitud ka oksjonikuulutuses. Osavõtumaksudest tuleneva summaga kaetakse oksjoni korraldamise kulud. Oksjonil osalemise tagatisraha Oksjonil osalemiseks peab enne maksma iga soovitava eseme/objekti pealt tagatisraha, mis on tavaliselt 10% alghinnast. See peaks tagab oksjoni korraldajale kindluse, et ostjal on ka kogu ülejäänud raha. Tagatisraha jääb esimeseks sissemaksuks sellele, kes selle objekti lõpuks omandab oksjonil (pakub üle), teistele see tagastatakse. Eesti Vabariigi omandireformi erastamise I etapp 1988 okt – 91 okt. Kaubandus-, toitlustus - ja teenindusettevõtted, alghind ei ületanud 50 000 rbl
. ... II etapp Erastamise II etapp kestis oktoobrist 1991 kuni oktoobrini 1992. Sel perioodid ei võinud erastamise alghind ületada 500 000 rubla . Pärast rahareformi (20. juuni 1992) oli kursiks 1 EEK=10 rbl, seega alghinnaks 50 000 krooni. ... III etapp Eesti Vabariigi omandireformi erastamise III etapp algas oktoobrist 1992. Selle puhul erastamise alghinna suhtes piiranguid pole. See etapp kestab tänapäeval ning ka edaspidi. Väikeettevõtte määratlus ..4 kriteeriumi järgi: *juhtimine ja majandamine on sõltumatud – omanikud on ka tavaliselt juhid *mahutatud kapital ja omandiõigus kuuluvad üksikisikule või väikesele grupile *tegutsemisala on kohalik, töötajad ja omanikud on samast kohast, turg ei pea olema samas kohas *ettevõte on suhteliselt väike, võrreldes teiste sama tegevusala ettevõtetega Väikeettevõtte osa riigi majanduses Tegevusvaldkonda, kus väikeettevõte ei töötaks, on raske leida. Mingeid takistusi nende tööks pole. Peamised tööstusharud, millega väikeettevõtted seotud on: jaekaubandus (29%), teenindus (25%), ehitus (13%), hulgimüük (9%) jne. .. ... Partnerlus- tegurid, mis mõjutavad partnerluse valikut, kas ollakse valmis kasumit jagama , mitme inimesega, palju partnereid või mitte. rohkem partnereid, vähem tulu. palju, siis valitakse tuumikgrupp. usaldamise määr. kas ollakse valmis vastutama kogu oma varaga või ainult paigutatud kapitali ulatuses. otsustatakse, kes on täis-, kes usaldusosanikud. kuidas otsustatakse jaotada kasum, kuidas võim., keda usaldatakse, palju kapitali. Kui endal ei ole piisavalt kapitali, tuleb leida partnereid juurde. Ühisettevõtte olemus Ühisettevõttel on üks kindel tähendus. Eestis mõistetakse seda tihti valesti, et ühisettev. on selline, kus omanikud on mitmest erinevast riigist. Tegelikult on see akordseks, konkreetseks majandusürituse tegemiseks mõeldud. Nt mõne maantee , ehitise, raudtee , kanalisatsiooni, rajatise tegemiseks. Nt Tartu Kaubamaja ehitamine. Kui võetakse ette midagi suurt. Aktsiaseltsi puudused Asutamine nõuab rohkem aega, vaeva kui AS asutam. Raskem on kokku leppida. Mõningatel juhtudel on täiendav maksustamine (nõukogu, audiitoritepalgad, kaubamärgi maks). Kehtib hulk seadusandlikke piiranguid (nõukogu, audiitor). On raskem ärisaladust hoida. Mastaabist tulenevalt võib kaduda kontroll maj.tegevuse üle. Aktsionärid nõuavad pidevat dividendide kasvu. On miinimumkapitali nõue- 400 00.-. Asutamisdokumentatsioon keerukam kui TÜ, UÜ puhul. Juhtimine on keerukam. … - eelised Võime koguda “piiramatult” kapitali, eluiga on määratud põhikirjaga, üldjuhul on piiratud vastutus (teadjaid palju) saad oma osaluse kiiresti maha müüa, kui soov, võimalus kiiresti üle anda omandiõigust, parimad võimalused valida kogenuid spetsialiste (maksta kõrgemat palka), kaudne prestiiž. Esitajaaktsia Ei ole nimeline. Garanteerib üldjuhul dividendide saamise. Ei anna häält. Omaniku vahetus on suvaline. Eestis ei kasutata. Leidub seal, kus on suur majandusmaht. Kõrged turvanõuded. Omandus kinnitatakse notariaalselt, registreeritakse Eesti Väärtpaberikeskuses. Objektiivne eesmärk- suurendada kapitali hääli andmata. Subjektiivne- üldjuhul saada eelisjärjekorras dividende. Vabalt võõrandatavad. Ainuomandus Kõik oleneb kuidas korraldada, lihtne ja kerge asutada, vastutab ainult 1 isik, ei ole kitsendavaid seadusi, oleneb kui suure kapitali suudab ainuomanik ettevõttesse paigutada, kõik kasum ja kahjum jääb ainuomanikule, ise kannatab, püsivaks teeb selle riigipositsioon, 1 isik korraldab, juhib, majandab, võtab tööle, vallandab, muudab seadusi. Obligatsioon Ei ole nimeline, kuulub tagasiostmisele emiteerija poolt, vajatakse kindlaks tähtajaks, ei anna häält, iga äriühing või emiteerida, nende väärtus makstakse välja, eesmärk saada dividende ja finantseeringut, vabalt või mittevabalt võõrandatav, ranged turvanõuded, kasutusel kindlate partnerite vahel, kinnitamine ja registreerimine toimub vastavalt seadustele, pole aktsia, kuid sarnaneb sellele. Fiskaalettevõtte juhtimisstruktuurid ja juhtimine Fiskaalettevõtet juhib haldusnõukogu, mis valitakse 3 aastaks. Haldusnõukogu käib vähemalt 4 korda aastas koos. Haldusnõukogus on pooled administratiivsed esindajad ja pooled erialainimesed. Haldusnõukogus on üldjuhul kuni 10 liiget. Direktsioon valitakse haldusnõukogu poolt sama kauaks kui haldusnõukogu ise. Direktori üldpädevuses on tootmis- tehnoloogia ja töö-puhkerežiim. Haldusnõukogu arvestab ja jälgib riigi huve, seal arvutatakse tähtsaid, strateegilisi ja perspektiivseid küsimusi. … omamise strateegilised põhjendused juhtida ja hallata riiki, jõustruktuuri (kaitsevägi, piirivalve , toll )... Rahvaettevõtte töökollektiivi liikmete töö tasustamise põhimõtted Rahvaettevõtte töökollektiivi liikmete töö tasustamise põhimõtted: *väljateenitud palgast makstakse välja 60-80%, ülejäänud läheb riigi fondi *annab dividende *riskifondi kasutatakse siis, kui EV-l puudub likviidsus (vaba raha) -> võetu ei kuulu taastamisele *raha saab kätte siis, kui lahkutakse rahvaettevõtte töökollektiivi liikmeskonnast ja muudel variantidel *liikmed saavad aastapreemia jaotust *töökollektiivi mitte kuuluvad palgasaajad saavad palga täies ulatuses kätte, aastapreemiat ei saa. Täisühingu (TÜ) täisvastutus TÜ vastutab oma tegevuse eest kogu oma varaga. Täisvastutust kannavad omanikud. Kui ühingule nõude esitamisel või ühingu likvideerimisel nõude rahuldamisel selgub , et tema varast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, kannavad ülejäänud võlgade eest solidaarset vastutust kõik osanikud kogu oma isikliku varaga. Uus osanik vastutab samas korras ka nende tehingute eest, mis olid tekkinud enne tema ühingusse astumist. …plussid: Asutamismenetlus on lihtne- asutamisleping . Vajalik osanike arv on minimaalselt 2. Pole miinimumkapitali nõuet. Juhtimisstruktuur on lihtne-igal osanikul on 1 hääl. Otsused on konsensuslikud. Väike osanike arv- konsensuse saavutamine on võimalik. …miinused: Osanikel on täis- ja solidaarne vastutus. Väike osanike arv-kapitali kogumise võime võib osutuda väheseks. Osanike arvu langemisel alla 2-e võib majandustegevus osutuda seaduslikult sundlõpetatuks. Juhtimisel ei arvestata osaniku panust-kapitali paigutust, isiklikku ettevõtluslikku panust.
Usaldusühingu (UÜ) juhtimine Usaldusühingu juhtimine: Juhtimine toimub kõigi täisosanike poolt konsensuse alusel vastu võetud otsuste kaudu. Igal täisosanikul on üks hääl, sõltumata panusest. Usaldusosanikul ei ole õigust juhtida ühingu tegevust ega vaidlustada täisosanike otsuseid ühingu tegevuse juhtimisel. Ühingu tegevjuht on täisosanike poolt selleks volitatud üks või mitu täisosanikku või palgatud tegevdirektor , kelleks ei või olla usaldusosanik. … täisomanike solidaarne vastutus täisosanikud kannavad nii täis- kui solidaarset vastutust, see tähendab seda, et nad vastutavad kogu oma varaga, kui ühingu varast ei piisa kulutuste/võlgade katmiseks. Ühingu likvideerimisel makstakse ennekõike usaldusosanikele vastavalt nende panustatud kapitalile (proportsionaalselt) ning kui sellest üle ei jää, siis täisomanikud ei saa midagi. Aktsiaseltsi (AS) tugevad küljed: *aktsionäride arv pole loogiliselt piiratud *juhtimisel ja dividendide jaotamisel on aluseks kapitali paigutamise suurus ja aktsiate liik häälte omamisel *aktsionäridel on osaline vastutus paigutatud kapitali ulatuses *otsused võetakse üldjuhul vastu lihthäälte enamusega, kui põhikirjas pole teisiti
… nõrgad küljed: *on miinimumkapitali nõue (400 000.-) *juhtimine on keerukam *ärisaladuse hoidmine võib osutuda raskemaks *aktsionärid nõuavad pidevalt dividendide kasvu. Munitsipaalettevõtte omamise maj. põhjendused jagunevad: *majanduslikult tulutoovad *majandusliku kahjumiga (riik maksab peale). …juhtimisstruktuurid ja juhtimine Kõrgeimaks organiks on nõukogu, mille pooled liikmed määrab kohalik omavalitsus , teise poole liikmetest moodustavad oma ala asjatundjad: teadlased ja erispetsialistid. Nõukogu käib koos vähemalt 4 korda aastas. Täidesaatvaks organiks on nõukogu. Osaühingu (OÜ) juhtimisstruktuurid OÜ juhtimisel mängib rolli häälteenamus. Kõrgeim juhtimisorgan on osanike üldkoosolek, hääled proportsionaalselt osamaksule. Koordineeriv organ on nõukogu. Täidesaatev organ on üldkoosolekul valitud juhatus. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast juhatuse esimehe/peadirektori. Väiksemates ühingutes võivad osanikud juhatuse asemel valida juhataja/direktori. Organisatsiooni lülide jaotumine alluvussuhete alusel Võime kõik organisatsiooni lülid jaotada: kõrgemalseisvateks, allpoolseisvateks, samatähenduslikeks, mis on esimese suhtes alluvad ja viimase suhtes juhtivad. Alluvussuhete alusel tekivad organisatsiooni astmed , mis kujunevad selles struktuuris. Alt üles liikudes struktuuri üksuste arv pidevalt väheneb, koosneb kõige kõrgemal astmel ainult ühest lülist. Seesugune püramiid on iseloomulik arenenud ühiskonnale ning võimaldab paljude allpool asuvate lülide tegevuse aluseks on püüd rahuldada oma isiklikke vajadusi. Juhtimisfunktsioonid 1.ettenägemine- mis võib juhtuda. Tuleb tegevuse tagajärgi ette näha, tegutseda arukalt, võimalikult tulusalt firma jaoks. 2.organiseerimine- teha selgeks töötajatel, mida neilt oodatakse . 3.korraldamine- vahetu tegevuse käigushoidmine, suuliselt või kirjalikult. 4.koordineerimine- õiged proportsioonid kõigi tööst osavõtvate tegurite vahel, kooskõlastamine. Kui palju, millist tööjõudu; milline tehnoloogia; palju materjali jne. 5.juhendamine- asjade näitamine,äraseletamine. 6.kontrollimine- pidevalt kogu tegevuse käigus või mingil kindlal ajal, korral. Stabiilse juhtimisstruktuuri plussid: *alluvussuhete vahekord on üheselt selge *käsutäitja saab ainult ühe käsu …miinused: antud käsk ei pruugi olla kõige kvaliteetsem …kasutatakse: nt. politseis, kaitseväes, päästeteenistuses, kaitsejõududes. Intuitiivne ja teaduslik juhtimine. Nende iseloomustamine ja nendevaheline võrdlus Juhtimise meetodid jagunevad kaheks: intuitiivne ja teaduslik juhtimine. Funktsionaalne juhtimisstruktuur on üks kolmest juhtimisstruktuurist. Funktsionaalse juhtimise puhul on üks juht, kellele alluvad madalamad juhid ja neile omakorda täitjad. Juht annab käske madalamatele juhtidele, kuid võib käske jagada ka täitjatele. Madalamad juhid saavad käsu kõrgemalt juhilt ja annavad käske täitjatele. Pluss: üldjuhul on käsk kõrgel erialasel tasemel. Miinus : alluvusvahekord pole üheselt selge. Täitja võib saada mitu käsku ning need võivad olla ka vastuolulised teineteisele. Seega peab ise otsustama, millise täidab – kas mõlemad või ainult ühe. Kasutatakse seal, kus on kõrge tehnoloogiline tase ja kõrge kvalifikatsiooniga käsutäitjad. Töö organiseerimisel on kolm aktuaalset põhisuunda – töötingimuste muutmine antud momendil olemasolevate tootmisvahendite kasutamisel
Tööting. tuleb muuta olemasolevate tootmistingimuste baasil. Uut midagi eriti juurde ei tule aga kõike olemasolevat saab hästi ära kasutada. Tuleb leida ainult õiged töövõtted ja lahendused vahenditele, kuidas neid parem oleks kasutada. … - uute, täiustatud töövahendite kasutuselevõtmine Tahetakse ajaga kaasas käia, ei taheta konkurentidest tehnoloogias maha jääda. Üritatakse pidevalt kasutusele võtta uusi, täiustatud töövahendeid. See nõuab kapitali, on kulukas, kuid tasub ära, sest sellega töö efektiivsus tõuseb. Uute vahenditega on võimalik teha tööd kiiremini, väiksemate kadudega. Tahetakse saada kasu, muuta tööprotsess tulutoovamaks, ratsionaalsemaks. Areneb teadus, tulevad uued tehnoloogiad, uued vahendid. Need on ka enamasti paremad kui eelmised. On kasulik muuta tööprotsess mugavamaks. Töö organiseerimisel üleskerkivad küsimused – inimese, kui elavtööjõu allika uurimine - tuleb uurida inimeste töövõimet, tema vajalikke oskusi ja positsiooni ettevõttes. Kõiki neid võimeid tuleb eelnevalt uurida, et kas üldse sobib antud töökohale oma oskustega. … - inimtööga seotud materiaalsete vahendite uurimine Selle käigus uuritakse inimeste kui tööjõuga seotud materiaalseid vahendeid ja kohandatakse neid, et need oleksid võimalikult otstarbekad ja tulusad. Inimtööga seotud materiaalsed vahendid on raha, mida tuleb maksta töölistele, palgad . Inimtööga seostuvad ka töövahendid, mida tuleb uuendada, täiustada. Seostuvad õigete töötingimuste loomina, ruumide korrashoid . Need kõik nõuavad raha. On vaja uurida, kuidas seda raha õigesti paigutada. Materiaalseid vahendeid üritatakse võimalikult ratsionaalselt rakendada. Töö organiseerimise printsiibid 1.Kui mingit tööd tegema hakatakse, tuleb see eelnevalt läbi mõelda, koostada täpne plaan. Peaks tekkima lõplik kujutlus valmis tööst, selle võtetest. 2.On vaja ette valmistada töövahendid. Need on vaja korda seada vastavalt töötamisel kasutavatele võtetele, liigitusele. Midagi ei tohi paigutada umbropsu. 3.Töökohas peab valitsema puhtus , kord. Ei tohi olla midagi ülearust, sest mittevajaliku seast tarviliku otsimine raiskab ilmaaegu aega. 4.Iga töö puhul peab täitja valima sobiva tööasendi. Kui töö võimaldab, tuleb töötada istudes (kõige mugavam). Väga ebamugav on töötada kägaras, käed üleval jne. 5.Töötades on vaja kinni pidada töö- ja puhkerežiimist. Töö peab vahelduma puhkepausidega, et vältida väsimist. 6.Töö juurde asudes tuleb valida paras tempo. Kui alustatakse liiga kiire tempoga, väsitakse ruttu, üldine tööviljakus langeb. Vahetu vaatlus Fikseeritakse vaadeldavat tegevust pidevalt ja päev läbi või teatud ajamomendil, vaatleja peab olema hästi kompetentne vaadeldava töö või tegevuse sisuga, vastasel korral kujunevad vaatlusandmed ebatäpseteks, võib läbi viia ka kontrolli eesmärgil. Isekronografeerimine Kasut. ajakulu uurimisel. Arvestades juhtide ja spetsialistide kõrgemat teadlikust, saadakse objektiivseid andmeid isekronog-ga. Kontrolliva isekronog-se puhul võetaks vaatluse alla ettevõtte kõik juhtivad töötajad, kusjuures üks töötaja, kes valdab vaatluse metoodikat, kontrollib teiste märgete õigsust. Isekronog-mine võib toimuda pideva registreerimisena ja etteantud täpsusega. Pidev regist.-mine: märgitakse tegevuse nimetus, algus, lõpp. Kasutatakse, kui üksikute tegevuse lülide kestvus ühekordsel fikseerimisel ei ole suurem kui 15 min. Etteantud täpsuse puhul märgitakse põhiline tegevus üles ka veerandi- või poolveerandi kaupa. Mida täpsemad andmed, seda väärtuslikumad. Kasutatakse kõrgema klassifikatsiooniga töötahte puhul, sest nad on kompetentsed ja usaldusväärsed. Õhu optimaalne temperatuur erineva füüsilise raskusega töö korral rasked tööd temp.18-21, suvel 22-25, mõttetegevus aeglustub, tööviljakus langeb, kerged tööd temp.14-16, suvel 17-20 Müra intensiivsuse astmed inimkõrvale db-des Normaalne müra tase on 55-70 db. Kui müra ületab 130 db, kahjustab otseselt sisekõrva. Kui müra on intensiivne tuleks kasutada kaitsevahendeid, kõrvaklappe. Töötajatele tuleks teha meditsiinilisi kontrolle.
jaotatavad dividendid
Töötasu sotsiaalne ja motivatsiooni aspekt
Töö iseärasused: Üksiku töötaja tasustamine. Töötab samades tingimustes, tegevust saab hinnata, Grupi töö on erinev, ei saa hinnata( erinev panus, erinevad tegevused). Töötulemuse järgi: üksikisikul kerge määrata, grupi puhul seotud teiste töötajatega, mõõtmine liiga keeruline. Töö hindamine: üksikisiku tööd on võimalik selgepiiriliselt hinnata ja mõõta ühe inimese tööd grupis pole võimalik hinnata või ei tasu ära. Ideaalis peab töötasu vastama panusele. Tööpanus- töö hulk, kaliteet, ressursside kasutamine, loominguline suhtumine töösse.
Tükipalk – sõltub töö naturaalsest hulgas, arvestamata selleks kulunud aega. Süsteem stimuleerib rohkem töötama. Kasutatakse kui töö on täpselt mõõdetav ja töö on reeglipäraselt kulgev(tingimused jäävad samaks). Töötaja saab oma töötulemust ise mõjutada. Puuduseks on: ei stimuleeri töö kvaliteeti, tööpanust.
Akordpalk – maksustatakse suuremamahuliste, täpselt fikseeritud tööde puhul, pärast töö lõpetamist. Võimalikud on avansilised makusd. Tellijal või tööandjal on eriline huvi või vajadus. Mõõdetakse töö hulka ja kvaliteeti, ei mõõdeta aega (aja piirmäär võib olla etteantud). Akordpalka antakse üldiselt tähtajalise töö puhul. Palgasaajale koosneb palk: garanteerituf põhipalgast ja akordtasust. Rakendatakse grupitöö puhul.
Hüvitus organisatsiooni eri arengutasemetel: 1) Ettevalmistav tase. Palk: konkurentsivõimeline kuid pigem alla turu keskmise periooditasu. Lisatasud: aktsiate ostmiseks laialdased võimalused. Soodustused: ainult taasvajadusi puudutavad, alla turu keskmise taseme. 2) Kasu tase. Palk: ümbervaadatud periooditasud, palk on turu keskmisel tasemel. Lisatasu : seotud eesmärkidega, aktsiate ostu võimalused piiratud. Soodustused: moodsal tasemel täielikud soodustused, vastutavate töötajate piirangud. 3) Küpsustase. Palk: üle turu keskmise või keskmisel tasemel periooditasu. Lisatasu: kasu jagamine, aktsiate ostmise võimalus. Soodustused: konkurentsivõimelised soodustused, vastavalt tulemustele laiendatud soodustused. 4) Langus tase. Palk: turu keskmisel tasemel või alla selle periooditasud suunaga vähemusele, periooditasu osakaal palgas on suur. Lisatasu: vähendatud lisatasud, lisatasusid kasutatakse vähe. Soodustused: limiteeritakse kulusid soodustustele, külmutatakse vastavate töötajate soodustused.
Palga taset mõjutavad tegurid:
Organisatsioonisisesed faktorid:
-äriühingu tegevusharu
-ametiühingute olemasolu
-äriühingu kasumi suurus ja maksevõimed
-äriühingu suurus
-kapitali või tööjõu mahukus
-org. palgapoliitika
-kas olla palgaliider või ei
-palga ja seaduste suhe
-töötamine täis- või osavõimsusega
-töö väärtus äriühingule
Tööga seotud faktorid:
-Oskused: nõuded oskusele, kohustuste kompleksus, vajalik kvalifikatsioon, otsustusvõime, juhtimismeetodite tundmine , tööks ettevalmistus- haidus , koolitus, teadmised, sotsiaalsed oskused-võime teha rutiinset tööd, loovus, initsiatiiv, eelnevad kogemused
-Vastutus:rahaline, otsustusõigus, kohustus jälgida teiste tööd, kontakt klientidega, töökvaliteet, materjalid ja sisseseade, finantstulemused, firma poliitika määratlemine, konfidentsiaalne info
-Jõupingutus: füüsiline, vaimne, tähelepanu detailidele, tööpinge
-Töötasustamise ting : tööting, ohtlikkus
Maslow
1.enese aktualiseerimine - saavutus( haridus , habi isiklik kasu) ; väljakutset esitav töö(võimalused treeninguks, tulemuste parandamiseks)
2.tunnustus – staatus(pere, sõbrad) ; ametinimetus (tunnustus, kõrge staatus, suurem vastutus)
3.kuulumine – sõprus(pere) ; sõbrad töökollektiivis(grupid tööl, kliendid)
4.turvalisus – stabiilsus(sõja ja vägivalla puudumine) ; pensioni plaanid(kindel töö, töö ohutus)
5.füsioloogilised vajadused – toit, vesi, eluase ; põhipalk