DEMOKRAATIA: Positiivne: - riik ei kontrolli inimeste eraelu - võim ei koondu ühele väikesele grupile - rahvas saab ise valida Negatiivne: - Otsuste tegemine on aeglasem - Liiga palju vaidlusi, raske on leida kompromissi - On lihtne ära lollitada inimesi PLURALISM -Ühiskonnas on lubatud erinevad põhimõtted, huvid, usud. Ühiskond on mitmekülgne. OMBUDSMAN -Inimene, kelle poole võib pöörduda, kui tunned, et sinu õigusi on rikutud. VÄHEMUSRAHVUS- on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. ÜMBRIKU PALGA MIINUSED: - Tekivad probleemid maksuametiga - Tööandja ei maksa palka üldse või maksab vähem - Pension on tulevikus väiksem RIIGI TUNNUS: -Rahvas -Territoorium -Iseseisev võim RIIGI SÜMBOL: -Lipp -Vapp -Hümn RIIGI AINUÕIGUS: -Maksustamine ...
Teema 12: erakonnad ja valimised 1. Mis vahe on majoritaarsel ja proportsionaalsel valimissüsteemil? Majoritaalses saab võitja parlamendis kõik kohad, proportsionaalses saab nii palju kohti, kui palju on saadud hääli. 2. Mis valimissüsteem on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem 3. Mida tähendab määratlus vasakpoolne erakond või parempoolne erakond? Vasakpoolsel erakonnal on suur roll riigis ja parempoolsel väike roll riigis. 4. Mis Eesti erakonnad on vasakpoolsed, mis parempoolsed? Vasakpoolsed on SDE ja keskerakond ja parempoolsed on Irl ja reformierakond. Teema 13: kohalik omavalitsus 1. Nimeta kohaliku omavalitsuse üksuseid ja omavalitsusüksuste valitsusorganeid. Volikogu ja valitsus 2. Kuidas toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised (millal, kes saab valida/kandideerida, mida valitakse jne). Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant. Kandideerida saab v...
1 tulp: 2. tulp: Riiklike omandisuhete reformimine (25-30%) Lahtiriigistamine (70-75%) (75-90%) Riikliku ettevõtte iseseisvuse otsene Ettevõtte omandivormi muutmine suurendamine (peamiselt) Riiklike alluvussuhete tugevdamine (vähemas osas) Lahtiriigistamise Individuaal- ja kollektriivomand Üldrahvalik e rahva ühisomand 1. Üksikisiku omand 1. Riiklik omand 1.1 Individuaaltöötaja omand 2. Munitsipaalomand 1.2 Eraomand 3. Rahvaettevõtte omand 2. Talupereomand 3. Kollektiivi e ühistu omand 4. Töökollektiivi omand 5. Majandusühingu omand 5.1 Täisühingu omand 5.2 Usaldusühingu omand 5.3 Osaühingu omand 6. Aktsiaseltsi omand (alates 6 = majandusühingud) 7. (Munitsipaalomand) 8. (Riiklik omand) Vasak alates 4 ja parem alates 3 segaomand Segaomand üle poole kuulub riigile
oma kohustuste täitmise eest oma varaga) Või OSAÜHING(äriühing,millel on osadeks jaotatud osakapital,osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest ning osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eeest kogu oma varaga.) Kui firma kasumiga töötab,saab osaku omanik osa kasumist dividendide näol endale.(teine osa reservfondi või investeerimiseks) Ettevõtluses osaleb ka riik ja omavalitsused.Linna või valla vara on munitsipaalomand võib hõlmada maad,hooneid ja teenuseid.Riik võib hallata nt. Suuri metsi,samuti kuulub talle Tallinna sadam,põlevkivi-ja energiatööstus. · Ettevõtete edukus oleneb oskuslikust juhtimises ja tööjõust samuti tegevusalast. TEADMISPÕHINE Eesti tähendab seda,et me vajame sellist ettevõtlust ja koolitatud tööjõudu,mis tagaks meile väärikad töökohad.See Eesti ei koosne ainult spetsialistedest vaid
valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. Küsimus: kas tegelikult on? Valla ja linna eelarve (1) Valla- või linnaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Vallal või linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linna- või vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. Munitsipaalomand · Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. · Kohalikul omavalitsusüksusel on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta
MAASUHTED JA MAAREFORMID 07.05.2012 Eesti ajaloo perioodiseerimist ikka peaks teadma peaks ikka teadma, kas Põhjasõda enne või mitte. Küsimused enamasti arutlemise vormis. Olemas peab olema üldine arusaam ja oskus teadmisi seostada ja kasutada. Eelkõige: kuidas ajalugu maastikus avaldub (mis tänapäeval näha on jälgedena?). Kirjalik eksam. Miks maaküsimusest rääkida ? Üks:enamus meist puutuvad ühes või teises kandis kokku ikkagi ka maasuhetega (territooriumid, planeeringud, maaomandid, kuidas maakasutust reguleeritakse, millised seadused kehtivad jne). Seega oluline ka teada ajalugu maasuhete ja maakasutuse reformide nurga alt. Terminid maasuhted ja maareform. Maasuhted kes ja mis tingimustel maad kasutada saab, millised õigused selleks ning millised kohustused sellega kaasnevad. Ja kui läbi ajaloo vaatame, siis maaomand pole kunagi olnud täiesti puutumatu ainuomand, vaid alati olemas olnud mingid ühiskondlikud reeglid, mis on...
Valitsus võib taotleda volikogu ees kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti korraldamine; läbivaatamist.Kehtestab oma korraldusega valla või linna asutuse igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine poolt osutatavate teenuste hinnad. Munitsipaalomand on vallas ja linnas; vallale või linnale kuuluv vara. Kohalikud maksud ja seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla- või valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja
taastamiseks kohtu poole. 2. Omandi mõiste ja liigid. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omandi liigid on: Eraomand kodanikule kui füüsilisele isikule kuuluv vara Juriidilise isiku omand organisatsioonile kuuluv vara Munitsipaalomand munitsipaalorganisatsioonidele kuuluv vara Riigi omand riigile kuuluv vara Ühine omand ühisomand või kaasomand Ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjad kuuluv omand Kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjad kuuluv omand Intellektuaalne omand õigused inimese loometöö tulemusele
14 Lahtiriigistamine Individuaal- ja kollektiivomand Üldrahvalik e. rahva ühisomand 1. Üksikisiku omand 1. Riiklik omand 1.1 Individuaaltöötaja omand 2. Rahvaettevõtte omand 1.2 Eraomand 2. Talupereomand 3. Kollektiivi e. ühistu omand 4. Töökollektiiviomand 5. Majandusühingu omand 5.1 Täisühingu omand 5.2 Usaldusühingu omand 5.3 Osaühingu omand 6. Aktsiaseltsi omand 7. Munitsipaalomand 8. (riiklik omand) segaomand 1) Riigiettevõtte juhtimine Omanikuks on riik, kellel on otsustav õigus. Kõrgeim võimuorgan on haldusnõukogu. Oluline osa vahendeid ja töötajaid (on praegu) oli riigi haldusalas. Haldusnõukogu määratakse koosseisus 50% erialaspetsialistidest ja 50% antud valdkonna riigiametnikest. Haldusnõukogu suurus ei ületa 10 liiget. Haldusnõukogu otsustab tähtsaid ja perspektiivseid küsimusi.
) f) võivad jaguneda ka materiaal- ja menetlusõigusnormideks. [vahetegu materiaal- ja menetlusnormide ning materiaalse ja formaalse kehtivuse vahel!] 4.1.Munitsipaalõigusinstituut Munitsipaalõigusinstituut on munitsipaalõigusnormide kogum, mis reguleerib vastastikku seotud ja munitsipaalõiguse aine raames iseseisva, eraldatud grupi moodustavate ühiskondlike suhete ringi (volikogude valimised, munitsipaalomand, kohalik rahandus jt). 5. Munitsipaalõiguse allikad Siin on tegu õiguse allikatega kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse (seadused, määrused jne) kohta. Munitsipaalõigus ei ole taandatav üheleainsale õigusallikale. 5.1. Euroopa Liidu õigus: Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. On jagatud EÜ seadusandluse siseriikliku õiguskorraga seotuse aspektist kolme kategooriasse: liikmesriikide õigussüsteeme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
