Majanduse põhiküsimused, süsteemid ja äriühingud (0)

Majandus
Majanduse kolm põhiküsimust.
1.Mida toota?
2.Kuidas toota?
3.Kellele toota?
Majandussüsteemid.
1.Tavamajandus –Kõige vanem,tootmine toimub tavapäraste vahenditega, põlvest põlve pärandatakse võtteid, ei minda üle mingisugusele uuele majandusele.Toodetakse seda mida endal vaja läheb,ei midagi muud.
2.Käsumajandus ehk Plaanimajandus – Tihti riikides kus on üheparteisüsteem, või uue riigi tekkimise ajal.Kommunustlikutes riikides.See seisneb selles et on kindel ajavahemik ja kindel kogus mida peab tootma , selle ajaga peab ettevõtlus tootma niipalju materjali kui palju oli kokkulepitud. (nt 3 aastaga 3 miljonit mütsi),Kui failid on sitt, kui jõuad ennem saad medali.Riik juhib majandust.
3. Turumajandus – Mitmepartei süsteemidega riikides, riik sekub majandusse väga vähe,Kvaliteet otsustab
4.Segamajandus –Segu Käsu ja Turu majandusest,(Hong- Kong )
Mõisted
Majandus – Majandus on süsteem,mis tuleneb valikutest mida me teeme kui tarbijad,töötajad,ettevõtte omanikud jne.
Majandusteadus – On uurimus inimestest,kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid mida nad soovivad.
Turg – Turuga on tegemist igalpool ja alati,kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid.
Kaubad – on füüsilised tooted,mida ettevõtted toodavad.
Teenused – on mittefüüsilised tooted.
Nappus – Tuleneb võimetusest, rahuldada kõikide soove.
Tootmisressursid – Ressursid on põhielemendid,mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks.
Loodusvarad – Looduskeskonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab.
Inimressursid – ehk tööjõud, on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks.
Kapital – On tööristad ja masinad ,mida inimesed kasutavad teiste kaupade ja teenuste tootmiseks.
Ettevõtlikkus – On kujutlusvõime,uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused,mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks .
Loobumis ehk Alternatiivkulu – Parim alternatiiv ,milles loobutakse valiku tegemisel. Nt on Soome – 1k, Fotokas -1k, ja jalanõud 1k, Kui ma valiks kindlalt Fotoka, siis loobun Soomest, See soome ongi Alternatiivkulu.
Kasum – On see mis jääb järele siis,kui on tasutud äritegevuse kulud.
-See on firma kogu tulude ja kogu kulude vahe.
Barter – On kaupade ja teenuste vahetamine, ilma rahata.
Nõudus –Teatud kauba või teenuse kogus,mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega,kindlal ajahetkel.
Pakkumine – Erinevad kogused mingit kaupa,Mida tootja toodab ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega,teatud kindlal ajahetkel.
Vaegus ehk Defitsiit – Kui palju on mingit toodet on ostjal valmis antud hinnaga ostma kui müüjad on seda valmis müüma.
Ülejääk – Kui palju mingit toodet on müüjal valmis antud hinnaga rohkem müüma,kui ostjad on seda valmis ostma.
Asenduskaubad – on kaubad mis rahuldavaid sarnaseid soove.
Täiend ehk Siduskaubad –On kaubad mida sageli koos pakkutakse.
Ettevõtja – On isik, kes riskib selleks,et luua uut toodet või töötada välja paremaid viise ettevõtte tegutsemisek
ÄRIÜHINGUD
Täisühing
1.Vara – Täisühingu vara koosneb osanike rahalistest ja mitterahalisest sissemaksetest,ühingu asutamisel osanike poolt tehtud osamaksudest ja ühingu mitte jaotatavast kasumist soetatud kinnis ja vallasvarast.
2.Omanikud – Tü varade omanikud on kõik osanikud .
3.Vastutus – Täisühing vastutab oma kuhustuste kogu oma varaga.Osanikud kannavad täis ja solidaarset(ühiselt) vastutust.Kui ühingu likvideerimisel selgub ,et tema varast ei piisa, kõikide pretensioonide rahuldamiseks kannavad ülejäänud võlgade eest solidaarset vastutust kõik osanikud kogu oma isikliku varaga. Osanik vastutab samas korras ka nende tehingute eest, mis olid tekkinud enne tema ühingusse astumist.
4.Juhtimine- Asutamislepinguga võidakse ette näha,et juhtimiseks volitatud isikud,võivad tegutseda kollegiaalselt.Kõik osanike poolt võetakse vastu otsus, konsensuse alusel(panust ei arvestata).Tegevjuhid on osanike poolt, selleks volitatud isikud -Firma tegevdirektor .Osanike kokkuleppel võib üks neist või keegi mitte osanikest tegutseda ühingu tegevdirektorina.
5.Kasumi jaotamine –määratakse asutamislepinguga, üldjuhul on igal osanikul ühingu kaasomanikuna õigus saada tema osamaksule proportsionaalne osa ühingu jaotatavast kasumist.
6.Ühingust lahkumine – Osanik saab kätte temale kuuluva osa mille võrra vähenevad ühingu varad .Tagastatakse osanikule kuuluv osa ühingu varast, vastavalt lahkumisepäeva seisuga, koostatud bilansile.
7.Ühingu likvideerimine – Ühingu likvideerimisest järelejäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt . Panuse suurusele.
Usaldusühing
-Koosneb täisosanikest ja Usaldusosanikest
1.Vara – Täisühingu vara koosneb osanike rahalistest ja mitterahalisest sissemaksetest,ühingu asutamisel osanike poolt tehtud osamaksudest ja ühingu mitte jaotatavast kasumist soetatud kinnis ja vallasvarast.(sama mis täis)
2.Omanikud – Usaldusühingu varade omanikud on kõik täisosanikud
3.Vastutus- usaldusomanikud vastutavad oma panuse piires,täisomanikud kannavad täis ja solidaarset vastutust kogu oma varaga.Uus usaldusomanik, vastutab enne tema ühingusse astumist, tekkinud ühingu kohustiste eest samas korras, kui teised usaldusomanikud.
4.Juhtimine- Juhtimine toimub kõigi täisosanike poolt konsensuse alusel vastuvõetud otsuste kaudu(Panust ei arvestata).Usaldusomanikul ei ole õigust juhtida ühingu tegevust ega vaidlustada täisosanike otsuseid ühingu tegevuse juhtimisel. Tegevjuht on täisomanike poolt selleks volitatud üks või mitu täisomaniku või palgatud tegevdirektor kelleks ei või olla usaldusosanik.
5.Kasumi jaotamine- Toimub selliselt , et esmalt määratakse kindlaks usaldusomanike osakut kindla protsendi alusel, ja ülejäänu jaotatakse täisosanike vahel.Kasumi jaotamine määratakse asutamislepinguga.
6.Lahkumine ühingust – Osanik saab kätte temale kuuluva osa mille võrra vähenevad ühingu varad.Tagastatakse osanikule kuuluv osa ühingu varast vastavalt lahkumisepäeva seisuga koostatud bilansile.
7.Ühingu Likvideerimine – Ühingu likvideerimises järelejäänud vara jaotatakse osanike vahel, proportsionaalselt panuse suurusele. Eelkõige saavad tagasi oma osa tagasi usaldusomanikud,seejärel jaotatakse järelejäänud vara täisosanike vahel.Kui ühingu varast ei piisa usaldusosanike osamaksude täielikuks tagastamiseks, jagatakse olemasolev vara usaldusomanike vahel, vastatavalt nende osale ühingu varas .
Osaühing
1.Vara -Sama mis täis ja usaldusühingul.
2.Omanikud -Osaühingu varade omanik on osaühing tervikuna
3.Vastutus – Ühing vastutab kogu oma tegevuse eest kogu oma varaga.Osanikud osa osamaksu piires.
4.Juhtimine – Kõrgeim juhtimisorgan , on osanike üldkoosolek,hääled vastavalt osamaksule.Täidesaatev organ on üldkoosolekul valitud juhatus.Juhatuse liikmed valivad enda hulgast esimehe(peadirektor),väiksematest ühingutest võivad osanikud juhatuse asemel valida direktorit.
5.Kasumi jaotamine-Kasumi jaotamine määratakse häälte arvust tulenevalt.
6.Lahkumine ühingust-Lahkumisel müüb osanik oma osa ära.Ostueelisõigus on teistel osanikel.Ühingu varaline seis seejuures ei muutu.
7.Ühingu likvideerimine- Likvideerimisest järelejäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele.
Aktsiaseltsil ja osaühingul on 2 erinevust 1) Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 40 tuhat krooni sealhulgas väiksem osa 100 krooni.Aktsiaseltsi,aktsiakapitali minimaalseks suuruseks on 400 tuhat krooni, väiksem aktsia 10 krooni.Osaühing ei pea oma osanikele väljamaksma kirjalikku väärtpaberit.Aktsiaseltsi omanikuõiguse tunnuseks on aga kirjalik aktsiatäht.
Omanikuõiguse tunnistuseks on aktsiatäht millel on 3 alaliiki: 1)hääleõigusega nimeline aktsia, millest tulenevad õigused kuuluvad isikule kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse.2) Hääleõigusega esitajaaktsia , sellest tulenavd õigused loetakse kuuluvaks isikule,kelle valduses on aktsitäht.3)Hääleõiguseta eelisaktsia ,mis annab eelisõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel.
Dididendideks nimetatakse seda osa ettevõtte kasumist,mis pärast maksude ja jaotamatta kasumi mahaarvestamist jagatakse aktsionäride vahel vastavalt aktsiate arvule.
Äriühingu ärinimi
Kõik peavad sisaldama oma ühingu nime, ehk siis kui Aktsiaselts siis on AS, kui Osaühing siis OS jne.
1)Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest eestis äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest.
2)Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi tegevusala ega tegevuse ulatuse osas.
3)Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega.
4)Ärinimes ei või kasutada eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist,tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, v.a juhul kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud.
5)Vabariigi valitsus võib kehtistada piirangud sõna „eesti“ kasutamisele ärinimes kõikides ühendites ja võõrkeelsetes vastetes väljaarvatud välismaa äriühingu filiaali ärinimes.
6)Ärinimes ei või kasutada riigi või kohaliku omavalitsuse organite või asutuste nimetusi.Sõnu „riigi“ või „linna“ või „valla“ või muid riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusele viitavaid sõnu,võib äriühingu ärinimes kasutada ainult siis,kui riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub üle poole ühingu osadest vüi aktsiatest.
7)Ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus
8) Ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele
Füüsilistest isikutest ettevõtjaks(FIE)
Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib registreerida alates 15.eluaastast.Alaealistel on vajalik vanema nõusolek.FIE vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.FIE kantakse äriregistrisse tema avaldusel.FIE on kohustatud ennast äriregistrisse kanda , kui tema majanduse aastakäibe ületab 250k krooni st. FIE muutub käibemaksekohustlaseks.Igal juhul peab FIE tegevuse alustamisel registreerima ennast maksuametis FIE-ks.Alla 250k krooni suuruse majanduseaastakäibega FIE võib pidada lihtsustatud , ehk kassapõhist raamatupidamist.Äriregistrisse kantakse FIE mitte elukoha,vaid ettevõtu asukoha järgi .Fie kohta kantakse äriregistrisse :Ettevõtja ärinimi,tegevusala,ettevõttu asukoha aadress,ettevõtja majandusaasta algus ja lõpp ; Ettevõtja nimi, isikukood ja elukoht ; Muud seaduses ettenähtud seadused.Äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja võib tegutseda ainult oma ees ja perekonna nime all.
Mittetulundus ühing (MTÜ)
On vabatahtlik ühing mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.Üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.Mittetulundus ühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.Mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. MTÜ õigusvõime tekib MTÜ kandmisega MTÜ-ngute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb MTÜ kustutamisega registrist. Mitetulundusliku iseloomuga ühingud isikute mis ei ole kantud registrisse ei ole juriidilised isikud.Sellise ühenduse nimel tehtud tehingute eest, vastutavad tehingu teinud isikud isiklikult ja solidaarselt.MTÜ võivad asutada vähemalt 2 isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud.
Ühistud
1.Teenindavad eeskätt oma liikmeid.
2.Teenuseid osutatakse oma hinna tasemel.
3.Tulud jaotatakse liikmete vahel.
4. Rahad ja ressursid ringlevad suhteliselt suletud ringis.(Ühistu sees, kohalikus piirkonnas,riigi piires)
5.Tegevust juhivad ja kontrollivad liikmed.
Majanduslikud ühistud
*Põllumajanduslikud ühistud
* Pangandus ja Krediidiühingud
*Kommunikatsiooniühistud
*Tarbijate – Toitlustud ühistud
*Vee,elektri,energia ühistud
*Kalandusühistud
*Tervishoiu ühistud
*Korteri –Elamuühistud
* Kindlustus ühistud
* Turismiühistud
*Tööliste ühistud
* Metsaomanike ühistud
Ühistu
1.Ettevõtted on liikmete,teenuste kasutajate omandis .
2.Liikmeks olek(saamine) seostatakse kliendi ja omaniku samasuse tingimusega .
3.Maksab oma liikmetele tooraine eest nii kõrgeid hindu kui võimalik.
4.Müüb kaupu ja teenuseid oma liikmetele nii madala hinnaga kui võimalik
5.Otsib turult tasakaalu, nõudmise ja pakkumise vahel,reguleerib liikmete huvide turgu ja vastutab stabiilse turu olemuse eest.
6.Tagab oma liikmetel tooraine kokkuostu.
7.Maksab sama kvaliteediga tooraine eest liikmetele võrdset hinda.
8.Tulud(Kasum) jaotatakse proportsionaalselt liikmete vahel, vastavalt liikmete poolt osutatud teenuste mahule
9.Ostja müük on osa liikmetele suunatud äritehingust ,sellele lisanduvad hiljem tagasi ja juurdemaksed ning muud oma hinna tasemel soodusteenused, kui on saadud lisatulu.
10.Äritegevus on suunatud esmalt liikmetele,seejärel vastavalt kokkulepetele teistele klientidele.
11. Investeeringud tehakse liikmete poolt ja kahju kaetakse,liikmete osamaksu ulatuses.
12.Kõigil liikmetel on võrdne hääleõigus, üks liige, üks hääl.Volinikel proportsionaalselt teda volitanud liikmete arvule.
13.Võim(strateegia kujundamine,kontroll) kuulub liikmetele,teenuste kasutajatele.
14.Esiplaani liikmete-kasutajate huvid.
15.Eesmärgiks teenuste osutamine ja raha teenimine liikmetele.
16.Tegevuspoliitika määravad liikmed, teenuste kasutajad oma eesmärke silmas pidades.
Aktsiaselts
1.Ettevõtted on aktsionäride omandis,kes reeglina ei kasuta ettevõttete teenuseid
2.Omanik ei kasuta kliendina ettevõtte teenuseid.
3.Ostab toorainet tootjatelt nii madala hinna eest kui võimalik
4.Müüb kaupu ja teenuseid kõikidele nii kõrgete hindadega kui võimalik
5.Ei otsi turult tasakaalu, vaid püüab saada müügimahu suurendamisega rohkem raha, pole kohustust tootjate huvides turgu stabiliseerida
6.Ei taga oma liikmetel tooraine kokkuostu
7.Diferetseerib hindu vastavalt oma huvidele, teeb vajadusel eelistusi ja tekitab ebastabiilsust.
8.Kasum jaotatakse aktsionäride vahel, vastavalt aktsiate arvule.
9.Ostja müük on terviklik tehing,mingeid lisamakse tooraine tootjatele või klientidele ei tehta .
10.Äritegevus on avalik ja üldine, klientuur piiramatu.
11.Investeeringud kasseeritakse klientidelt, kahju kaetakse aktsionäride poolt aktsiate ulatuses.
12.Aktsionäride häälte arv proportsionaalne aktsiate arvule, aktsiate kontrollpakk on otsuste vastuvõtmisel määrab
13.Võim kuulub aktsionäridele,kontrollpaki omanik dikteerib oma tahte.
14.Esiplaanid aktsionäride rahalised huvid
15.Eesmärk Raha teenimine aktsionäridele,Kontrollpaki omanik kontrollib oma huvides raha liikumist.
16.Tegevuspoliitika määravad aktsionärid,sisuliselt aktsiate kontrollpaki omanik.
Konkurents
Eraomandus, Ärisaladus ja Konkurents – need on kolm turumajandusliku ühiskonna alusala, ja ühtlasi seda edasiviivat faktorit .Kui üks neist puudub ei saa rääkida hästiarenenud turumajandusest .
Konkurents on ettevõtlusega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute,nende liitude ja muude ühenduste omavaheline võitlus mis soodustab:
1)Tegevus ja isikuvabadust
2)Teenuste, kaupade ja tehnoloogiate uuendamine.
3)Kaupade vastavusse viimist turunõudmisele.
4)Turu intensiivistamist
Konkurentsi võistluses võidab see,kes tunneb konkurentsi meetodeid .Ettevõtte kesksed ettevõttemeetodid on:
1)Õiged tooted ja teenused
2)Õige hinnakvaliteedi suhe
3)Toodete kättesaadavus
4) Effektiivne infoliikuvus
5)Õige pilt ettevõttest ja tootest.
Konkurentsi negatiivsed küljed.
Konkurents tõrjub nõrgema turult välja, seega karistatakse neid,kes toime ei tule ja võetakse neilt julgus , konkurentsis osaleda,Konkurents raiskab ja hävitab kapitali.Vanad masinad mis võivad olla veel kasutuskõlblikud,vahetatakse välja, sammuti vananevad inimeste teadmised,millest tulenevalt peab töötajaid teenindama .Konkurents toob kaasa majandusliku ebavõrdsuse.
Konkurentsi poliitiliseks kandjaks turul on valitusus.Valitsus peab soodustama konkurentsi.Konkurentsi poliitikas on väljakujunenud kaks põhisuunda,mida riigi väljaantud seadusted peavad taotlema.Üheltpoolt tuleb kindlustada konkurentsi olemasolu, mis hõlmab nii tegevus kui valiku vabadust st.vähendab võitlust monopolismide vastu. Teiseks konkurentsi poolitika suunaks on võitlus konkurentsi aususe eest.Seega põhieesmärk ongi ausa ja tegusa konkurentsi tagamine majanduses.
Ebaaus konkuents
Kõlbatuks konkurentsiks nimetatakse tegusid mis on vastuolus kaubanduse heade tavadega,millega taotletakse eraosade ebaausa konkurentsi eelise saamiseks,siia kuuluvad:
*Eksitav reklaam ,mis on ebatõeste andmete levitamine
*Firma nime,kaubamärgi või muude teenuste lubamatu kasutamine.Firma nime kaubamärgi või muude teenuste lubamatu kasutus on siis, kui neid võidakse tavalise tähelepanelikusse juures ära vahetada tunnusega,mida mõni teine ettevõtte kasutab.
Konkurendi haldustamine
See on käsitletav juhul, kui konkurendi kohta levitatakse valeandmeid.Ärisaladuse kuritarvutamine on see,kui saadud andmeid kasutatakse mõne konkurentsi eelise saamiseks
Need andmed on saadud seadusevastaselt kas altkäemaksu,varguse,fotode või muu sellise teel.Turumajanduses jäävad kõik ühiskondlikud subjektud olema seaduse ees võrdsed. Mitte ühelgil ametnikul ei ole lubatud teha soodustusi ega takistusi ettevõttele või isikule.Ametnikul peavad olema seadusega täpselt ja piiritletud volitused ja ettenähtud karistused.
Turustruktuur
Oma turg on igal kaubal,teenusel,a tootmisteguril,
Turustruktuur tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni nagu turul osalejate arv(palju neid on,tuleb juurde, lahkub ) ning sealt lahkumise tingimused.
Tuleb arvestada,et igas riigis on oma reeglite järgi tegutsev turg, st. Et teatud turule minna ,tuleb õppima tundma konkreetse piirkonna tarbijat,riigiseadusi ja tarbija standarnõudeid.
Toodangu turg
Siin on iseloomulik suurostjate arv.Tavaliselt ei ole ostja nii jõukas,et suudaks turu hinda mõjutada.Seejuures ei sõltu hind ostjast.Toodangu turgu võib struktuuri järgi liigitada:
Täiendkonkurents – esineb sel juhul, kui
a)Müüjaid on turul palju ning seega ei suuda ükski müüja turu hinda mõjutada.
b)Tooted ei erine oma omaduste poolest erinevalt, sellest tulenevalt on ostjal ükskõik,kelle toodangut ta ostab,kui ka hinnad on enamvähem ühesugused
c)Müüjatel on vaba võimalus tulla turule või sealt lahkuda
d)Ostjatel on info majanduslike tingimuste kohta.
Monopol -see on turg, kus on ainult 1 müüja,kes võib oma toodangule hinna määrata,see on siis monopoolne turg.Monopol on ainuke toodangu pakkuja , st.Firma ja tootmisharu antud juhul kattuvad.Siin on mõned erandid:
1)Ainuke tootja ühe riigi piires ei pruugi olla monopolist,kui kodumaisel ainutootjal,tuleb konkureerida välismaiste tootjatega.
2)Monopoli eksisteerimisel,eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumine.
3)Monopoliks saab lugeda ainukest tootmisharus eksisteerivat tootjat(teenindajat) ainult siis, kui tal ei tule arvestada ka potensiaalsete konkurentidega.
Seega võib öelda et turumajanduses,täielikke monopole praktiliselt ei eksisteeri.
Kui turul on ainult üks pakkuja siis ta määrab turu hinna.Tarbijad otsustavad kui palju nad tahavad selle hinnaga osta.Kui monopol tunneb turu nõudlust siis võib ta sealt valida endale sobiva müügihinna.Tootluse seisukoha, konkurentsi puudus ei sunni tehnikaprogressi kiirendama mis puhul ettevõtte ei karda konkurentsi.Kui riik annab tootmise ainult ühele ettevõtjale,Konkurentsi mõjutav asukoht.
TULUDEKLAREERIMINE – tuludeklaratsioon oma tulude kohta tuleb esitada maksu- ja tolliametile hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31.märtsiks. Maksu- ja tolliameti e-teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni väimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist . Residentidest maksumaksjad, kes on olnud omavahel abielus kogu maksustamisperioodi võivad esitada ühise tuludeklaratsiooni. Ühise tuludeklaratsiooni võib esitada ka juhul, kui abielu on sõlmitud maksustamisperioodi kestel või kui üks abikaasadest on surnud maksustamisperioodi kestel.
Töötaja kohustused
Töötaja kohustused
• Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.
• Kui seadusest kollektiiv - või töölepingust ei tulene teisiti täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi:
Teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi.
Teeb tööd kokkulepitud mahus , kohas ja ajal
Täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi
Osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitustel
Hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema v teiste isikute elu, tervist või vara.
Teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega.
Teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimalusekorral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu.
Tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest mille vastu tööandjal on õigustatud huvi.
Hoidub tegudest mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu.
Teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestvusest
Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult kui ei ole kokkulepitud teisiti.
Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest :
Puhkus
On ajutiselt töövõimetu, ravimi…seaduse järgi
Ta esitab seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel
Ta osaleb steigis, eeldusel et streik on seaduslik
Tööandja
Täitma oma kohustusi töötaja suhtes
Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning kokkulepitud tingimustel ja ajal
Maksma ettenähtud puhkusetasu
Tagada kokkulepitud töö ja puhkuse aja
Tagama tervisehoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused.
Teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus on võimalik sõlmida tähtajaline tööleping