...........................................14 Ütlus, seletus, tunnistaja, ärakuulamine, eeltõendamismenetlus, põhistamine...................15 Nõustaja, tõkendid ja muud menetlust tagavad sunnivahendid, menetluskulud, isiku väljakutsumine , kutsed, menetlusdokumentide kättetoimetamine............................16 Vahekohus, osaotsus, täiendav otsus...................................................................................17 Vigade parandamine otsuses, kassatsioonimenetlus, määruskaebus Riigikohtus...............18 Teistmine, kassatsioonimenetluse piirid, Riigikohtus menetlustaotluste lahendamine tsiviilasjades...................................................................................................19 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................20 Lisa 1 - Riigikohtu lahend 3-2-1-113-05 -2- TSIVIILKOHTUMENETLUS
изменение искаhagi muutmine обеспечение искаhagi tagamine меры по обеспечению искаhagi tagamise abinõud оставление иска без рассмотрения hagi läbivaatamata jätmine отзыв иска hagi tagasivõtmine отказ от искаhagist loobumine признание иска hagi õigeksvõtmine частная жалобаmääruskaebusподача частной жалобы määruskaebuse esitamine судебные прения kohtuvaidlus истец/истица, истцы hageja ответчик/ответчица, ответчики kostja стороны pooled соглашение kokkulepe по соглашению сторонpoolte kokkuleppel объяснение участника процесса, данное под присягой menetlusosalise vande all antud seletus
Koos ennistamise avaldusega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse (TsMS § 68 lg 2). Seaduse mõtte kohaselt ei saa ilma menetlustoimingut tegemata taotleda selle toimingu tegemise tähtaja ennistamist. Kohus ei ennista tähtaegu menetlustoiminguteks, mille kohta pole teada, kas neid üldse kunagi tehakse (kas üldse kunagi nt määruskaebust esitatakse) . Näiteks taotletakse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist ning lisatakse sellele ka määruskaebus ise. Teisel poolel on võimalik esitada tähtaja ennistamise suhtes oma seisukoht. Teatud juhtudel peab kohus tähtaja ennistamise küsimuse lahendamiseks pidama kohtuistungi. Tähtaja ennistamise taotluse esitamisel tuleb tasuda kautsjon (vt TsMS § 142 lg 1). Hagi aegumise tähtaega ei saa kohus ennistada. Tähtaega arvutatakse kuude, päevade ja aastatega. Tähtaeg loetakse järgituks vaid juhul, kui
riigilõivu ei tasuta tähtpäevaks, siis tagastatakse apellatsioonkaebus läbivaatamatult. H kohtu kirjale ei vastanud ja täiendavat riigilõivu ei tasunud. Ringkonnakohus tagastas kaebuse läbivaatamatult. H taotles riigilõivu tagastamist, või alternatiivselt tasutud riigilõivu ulatuses kaebuse läbivaatamist. Kas H taotlused on põhjendatud? 637 lg 1 p 3 määruskaebusega võib vaidlustada sellist määrust, mis takistab asja edasist menetlust TsMS § 638 lg 9, § 696 lg 1 määruskaebus menetlusse võtmisest keeldumise korral TsMS § 137 lg 1 apellatsioonkaebuse hind TsMS § 129 lg 2 => 18 000 krooni => RLS lisa2 => 1 250 krooni TsMS § 150 lg 1 p 2 riigilõivu tagastamine TsMS § 630 ja § 632 kuni on kukkunud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg, on võimalik apellatsioonkaebust muuta o kui tähtaeg on kukkunud, võib nõuda selle ennistamist (kui oli mõjuv põhjus TsMS § 67)
Kohtunik tagastas hagiavalduse. Kas kohus toimis õigesti? Mida edasi teha? Elatise hagides kohaldatakse kohtualluvust lapse elukoha järgi TsMs § 103 lg.4, tegemist erandliku kohtualluvusega, mida ei saa muuta. Eeldusel, et hagi esitas ikka vanem, kes last kasvatab, on lapse elukoht Tartu ja seda hagi peaks menetlema Tartus. Järelikult kohus tagastas avalduse valesti ( juhul, kui tagastamise põhjuseks oli märgitud vale kohtualluvus). Hagejal õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul määruse saamisest Tartu Ringkonnakohtule ja paluda tagastamise märuse tühistamist ning hagi menetlusse võtmist Tartu Maakohtus. 12. Kaupo Rehemaa, kes elab Tallinnas, esitas hagi Pärnu Linnakohtusse Pärnus elava Sulev Sule vastu 10000 kroonise võla nõudes. Kohtuistungi alguses esitas S. Sule vastuhagi, milles palus välja mõista K.Rehemaalt 8400 krooni. Millises kohtus vastuhagi lahendatakse?
*Jaotusettepaneku kinnitamise-otsustab kohus 10 päeva jooksul määrusega pärast vastuväidete esitamise tähtpäeva möödumist. Kui ilmneb, et selle ettepanekuga on rikutud võlgniku või võlausaldajate õiguseid, siis kohus ei kinnita seda ja saadab tagasi haldurile, kes peab 20 päeva jooksul peale selle määruse kättesaamist koostama uue jaotisettepaneku. Halduril on õigus selle määruse peale esitada määruskaebus. Ringkonnakohus võib selle kaebuse rahuldada (siis saadetakse jaotisettepanek kinnitamise otsustamiseks maakohtule) või mitte rahuldada (siis peab haldur jälle 20 pöeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitama uue jaotisettepaneku) *Kohus avaldab teate jaotisettepaneku kinnitamise/kinnitamata jätmise määruse kohta väljaandes Avalikud Teadaanded ja saadab määruse haldurile, võlgnikule ja vastuväite esitanud võlausaldajale. 23. Jaotis ja selle väljamaksmine
· Ku ion vaja oodata kriminaalotsust mõnes teises sellega haakuvas asjas Menetlust jätkatakse uuendusega, määrusega. Lõpetamine: · Kui ei kuulu tsiviilkohtumenetluse · Samas asjas juba on jõustunud kohtuotsus · Hageja loobub hagist · Pooled sõlmivad kokkuleppe ja kohus kinnitab selle · Üks pooltest sureb ja õiglust tuvastada ei saa Määruse peale saab kaebust esitada määruskaebus (10 päeva). 36) Poolte kohtuistungilt puudumise tagajärjed · Tunnistajate puhul sundtoomine · Kui hageja/kostja ei ilmu, siis jäetakse hagi läbivaatamata või lükatakse edasi · Kostja puhul sundtoomine või asja arutatakse ilma temata. Tehakse tagaseljaotsus põhjendus esitatakse lihtsustatud vormis. 9 10 37) Tagaseljaotsus ja kaja
avalikult teatavakstegemisest. Erisused üldisest edasikaebamise tähtajast sätestavad TsMS § 632 lg-d 2 ja 3. Poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule. Riigilõivuseaduse § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule. Määruskaebus TsMS § 660 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul
4 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 nime all. Komisjon leidis, et karistusjärgse kinnipidamise regulatsioon on kohane ja sobiv vahend saavutamaks ühiskonna turvalisust kalduvuskurjategijate eest. Pealegi säilib karistusjärgsele kinnipidamisele allutatud isikul võimalus apelleerida kohtuniku otsuse peale. See tähendab, et kinnipeetaval on õigus esitada määruskaebus karistusjärgse kinnipidamise põhjendatuse määruse peale. ÕIGUSKANTSLERI SEISUKOHT JA ARVAMUS5 Õiguskantsler on KarS § 872 põhiseaduslikkusele vastavuse osas nõus Riigikogu Põhiseaduskomisjoni seisukohaga leides, et see säte ei ole vastuolus PS § 20 punktiga 1 ja PS §-dega 11 ja 14 (st, et ei ole rikutud proportsionaalsuse ja legitiimsuse põhimõtet). Vastuseks komisjoni arvamusele leidis õiguskantsler, et Harju Maakohtu taotlus on lubatav
Määruskaebuse esitamise tähtaeg on nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. Erinevalt apellatsioonkaebusest (TsMS § 652) võib määruskaebuses ringkonnakohtule TsMS § 662 lg 3 järgi esitada kaebuse põhjendamiseks ka uusi asjaolusid ja tõendeid ning määruskaebust menetleb TsMS § 663 alusel esmalt asja lahendanud maakohus ise. 35. kassatsioonimenetlus Riigikohtus Kassatsioonimenetlus toimub Riigikohtus
A esitas määruskaebuse, milles palus kande kustutada. Määruskaebusele lisas ta 10. juulil B-le saadetud osaühingu asutamislepingu tühistamise avalduse, milles A tugines pettusele. Lisaks esitas A alternatiivnõude, et kui kande kustutamise taotlus jäetakse rahuldamata, kustutataks ärinime kanne. Seda põhistas ta asjaoluga, et asutatud ühingu ärinimes kasutatakse talle kuuluvat kaubamärki, ühingu asutamisel ei ole ta ÄS §-s 12 lg 3 nimetatud nõusolekut andnud. Kuidas tuleb määruskaebus lahendada? VUTT SEMINAR: kande kustutamise taotlus o TsÜS § 27 lg 2 asutamisleping on kehtiv igal juhul, kui on kantud registrisse ei saa enam tühistada! st tühistamisavaldus on TsÜS § 84 ja 87 alusel tühine. Meil ei ole juriidilise isiku tühisust! Aga see pole meil seaduseauku vaid sundlõpetamise alus! o TsÜS § 40 lg 1 p 2 sundlõpetamise alus- minna kohtusse ja tõendada suhte
A esitas määruskaebuse, milles palus kande kustutada. Määruskaebusele lisas ta 10. juulil B-le saadetud osaühingu asutamislepingu tühistamise avalduse, milles A tugines pettusele. Lisaks esitas A alternatiivnõude, et kui kande kustutamise taotlus jäetakse rahuldamata, kustutataks ärinime kanne. Seda põhistas ta asjaoluga, et asutatud ühingu ärinimes kasutatakse talle kuuluvat kaubamärki, ühingu asutamisel ei ole ta ÄS §-s 12 lg 3 nimetatud nõusolekut andnud. Kuidas tuleb määruskaebus lahendada? VUTT SEMINAR: kande kustutamise taotlus o TsÜS § 27 lg 2 asutamisleping on kehtiv igal juhul, kui on kantud registrisse ei saa enam tühistada! st tühistamisavaldus on TsÜS § 84 ja 87 alusel tühine. Meil ei ole juriidilise isiku tühisust! Aga see pole meil seaduseauku vaid sundlõpetamise alus! o TsÜS § 40 lg 1 p 2 sundlõpetamise alus- minna kohtusse ja tõendada suhte
aga ka uus süüteomenetlusega kahjude hüitamise seadus. NB! Selle meneltuse raamidesse (eeskätt § 208 lg 1) on alates 1.09.2011 paigutatud ka mõistliku menetlusaja (väidetava) ületamise tõttu lõpetamata jätmise vaidlustamine (nn lõpetamiskohustusmenetlus). NB! Siin erinevalt süüdistuskohustusmenetlusest, ei ole ringkonnakohtu lahend lõplik ja lõpetamatajötmise korral on võimalik ka määruskaebus RK-le (§ 385 p11). seega: §-de 207-208 pealkiri ei ole enam õige, sest ei kajasta neis sisalduvat lõpetamiskohustuse menetlust. - Al 01.09.11 ka lõpetamiskohustusmenetlus – süüdistatav saab kaevata, kui asjast on pikk aeg möödas ja midgi ei toimu. - Uurimiskaebe menetlus (VIII ptk 5 jagu) – uurimisasutuse ja prokuröri tegevuse peale kohtueelses menetluses - Kohtukaebemenetlused: o Appellatsioonimenetlus
tühistamise avalduse, milles A tugines pettusele. Lisaks esitas A alternatiivnõude, et kui kande kustutamise taotlus jäetakse rahuldamata, kustutataks ärinime kanne. Seda põhistas ta asjaoluga, et asutatud ühingu ärinimes Tantra Baltic OÜ kasutatakse talle kuuluvat kombineeritud kaubamärki (hõlmab nii sõna kui kujutist) Tantra`, kuid ühingu asutamisel ei ole ta ÄS §-s 12 lg 3 nimetatud nõusolekut andnud. Kuidas tuleb määruskaebus lahendada? Äriregister peab kontrollima, kas on sama kaubamärk. Paragr. 27 tsiviilõigustiku üldosa seaduses: (2) Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku
Variant VI: Saadetise võttis vastu täisealise B-ga koos elav ema, kes kirja ei avanud, vaid andis selle välismaal turismireisil olnud B-le üle pärast hagile vastamise tähtaja möödumist. kättesaanud Variant VII: Kostja saatis kohtule hagivastuse mitte küll kohtu nõutud ajaks, kuid vastus oli kohtule laekunud eelmisel (alt: samal) päeval enne tagaseljaotsuse tegemist. §407 eeldused tagaselja otsuseks on täidetud. 4. A-l oli õigus esitada määruskaebus maakohtu määruse peale kuni 15. aprillini 2010 (k.a). A saatis määruskaebuse e-mailiga selle maakohtu asjaga tegelenud kohtuniku personaalsel meiliaadressil 15. aprillil 2010 kell 23.58. Kaebus jäeti läbi vaatamata, põhjendusega, et see ei laekunud õigeaegselt kohtudokumentide edastamiseks ettenähtud aadressil, mis oli avaldatud ka Justiitsministeeriumi kodulehel internetis, lisaks näitab digitaalallkirja kinnitusleht, et allkiri kinnitati kell 0:04.
sellega tagatud ka kaitsja osavõtt karistusjärgse kinnipidamise otsustamisest. Ka KrMS § 432 lg 3 näeb ette kaitsja osavõtu kohustuslikkuse karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisel. Lisaks eelnevale on kinnipeetavale kaitseõiguse tagamiseks KrMS §-ga 387 nähtud ette õigus esitada karistusjärgse kinnipidamise põhjendatuse määruse peale 10 päeva jooksul, alates päevast kui isik sai vastavast määrusest teada, määruskaebus määruse teinud kohtu kaudu kõrgemale kohtule. 1.3. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonis esinevad kitsaskohad On arusaadav, et KarS §-s 87² toodud loetelu sisaldab elu- tervise- ja vabadusevastaseid kuritegusid kui ühtesid inimese põhiõigusi piiravamaid. Kuid kui sinna on lisatud ka üldohtlikud süüteod, mille alla kuuluvad eelkõige plahvatuse tekitamine või lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine, siis peaks autori arvates loetelu sisaldama ka narkootikumidega - kui
lahendanud kohtuniku või kohtunikuabi kaudu. Tähtaeg 15 päeva arvates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest (TsMS § 599; 661 lg 2) Kohtunikul ja kohtunikuabil on võimalik eelkontrolli käigus kaebus rahuldada ilma asja ringkonnakohtule saatmata (TsMS § 663 lg 6). Vt ka RKTKo 3-2-1-125-13 p. 16-22. Määrus jäetakse registrisse kandmata läbivaatamine (see, kes määruse andis ja kohus) määruskaebus I astme kohtule ringkonnakohtule Riigikohtule. 18 Osaühing ja aktsiaselts Tunnused Eraõiguslik juriidiline isik, äriühing. OÜ iseseisev õigussubjekt, mille eksistents on sõltumatu liikmete (osanike) arvust ning konkreetse liikme olemasolust. OÜ ega selle vara ei saa kuuluda teisele isikule
sätestatud dokumendid. Avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Alates 01.01.2006 on notariaalselt kinnitatud avaldusega samaväärne digitaalallkirjastatud avaldus. Lisaks võib allkiri olla kinnitatud välismaise ametiisiku poolt (ÄS § 33 lg 2). Kui avaldus on notariaalselt kinnitatud, siis on notaril ka kohustus edastada dokumendid registrile (kui avaldaja ei ole vastupidist tahet väljendanud), samuti on notaril õigus esitada avaldaja esindajana määruskaebus puuduste kõrvaldamise määrusele või kandemäärusele. Lisaks saab registriosakond toimetada notarile kui menetlusosalise esindajale registriasjaga seotud kohtudokumendid (TsMS § 314). Digitaalallkirjastatud avalduse saab esitada üksnes veebilehe kaudu (https://ekanded.eer.ee/). Kandeavalduse menetlemine (hagita menetlus, kirjalik) toimub järgnevalt (TsMS §591 601): 1. registriosakond võtab avalduse koos sellele lisatud dokumentidega vastu 2
Milliseid dokumente võib kohtu registriosakond osaühingult nõuda? Ettevõtja on kohustatud registripidajale esitama kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud muud dokumendid, samuti allkirjanäidised. Allkirjanäidised peavad olema notariaalselt kinnitatud. Registripidaja võib ettevõtjalt nõuda ka täiendavaid dokumente, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks (ÄS § 32). 05.05.2018 seminar II 3 kaasus Kuidas tuleb määruskaebus lahendada? Esimesena tuleks tegeleda menetlusõigusega. Kaks eraldi nõudealust. Kõigepealt ühingu kõrvaldamine. Kaebeõiguse olemasolu kontroll: TsMS hagitamenetluse blokk §-st 591. Pole eraldi dok ega avaldusi, et eraldi kannet vaidlustada saaks - § 599. Seda, millega avaldus rahuldati, ei ole võimalik vaidlustada, kuna isik sai mis ta soovis. Kui registris valeandmed, siis esitada avaldus kande muutmiseks, et kanne muutuks õigeks. St, et sellele lahendile ei ole võimalik üldse
juulil B-le saadetud osaühingu asutamislepingu tühistamise avalduse, milles A tugines pettusele. Lisaks esitas A alternatiivnõude, et kui kande kustutamise taotlus jäetakse rahuldamata, kustutataks ärinime kanne. Seda põhistas ta asjaoluga, et asutatud ühingu ärinimes Tantra Baltic OÜ kasutatakse talle kuuluvat kombineeritud kaubamärki (hõlmab nii sõna kui kujutist) ´Tantra`, kuid ühingu asutamisel ei ole ta ÄS §-s 12 lg 3 nimetatud nõusolekut andnud. Kuidas tuleb määruskaebus lahendada? Siin tuleks vaadata TsÜS § 27 lg 2, kui midagi on registrisse kantud siis seda tühistada ei saa. § 40 lg 2 kui kande tegemisel on tuginetud vale infole saab ettevõtte sund likvideerida. Kui register tegi kande, siis ÄS § 12 lg 3 nõuab notariaalselt kinnitatud nõusolekut. Kas kaebuse esitanu suudab tõestada rikkumise olemust. 3. Osaühingu põhikirjaga nähti ette, et osa iga 1 eurot annab ühe hääle ning lisaks on osaühingu asutajateks
lisaks haldusaktide tühistamisnõuetele kahju hüvitamise nõudes 540 eurot. Seega oli menetlusse võtmist takistav puudus (riigilõiv tasumata) vaid osal apellatsioonkaebusest.10. Eeltoodu on ringkonnakohtul jäänud apellatsioonkaebuse tagastamise määruse koosta misel tähelepanuta, mistõttu on ekslikult tagastatud apellatsioonkaebus täies ulatuses. Seetõttu tulebA. Pokrase määruskaebus osaliselt rahuldada. Riigikohus tühis tab Tartu Ringkonnakohtu 3. veebruari 2015. a määruse haldusasjas nr 3-14-47 osas, millega on apellatsioonkaebus tagastatud Viru Vangla haldusaktide tühistamise nõuet ning mitte varalise kahju hüvitamise nõuet 540 euro ulatuses puudutavas osas. Ringkonnakohtu määrus jääb jõusse osas, millega tagastati apellatsioon kaebus 4460 euro suuruse hüvitise nõuet puudutavas osas. Asi tuleb saata tühistatud osas tagasi
annaabi.ee 
