Kraniaalnärvid (0)

1 Hindamata

MEELEELUNDITE NÄRVID (I, II, VIII): üldiselt ESA (somaat. ns)

1.1 N. olfactorii (I) – haistmisnärv, vegetatiivne ns
Haistmisnärv, funktsioonilt EVA, aga EVA tuumi pole. Tuuma rolli täidab Bulbus olfactorii. Pole ka ühtset tundeganglioni, vaid haistmisepiteelis on ganglionirakud laiali paisatud.
Haistmistee: haistmisrakud (haistmisepiteelil) – neuriit – (põimub) haistmisniitideks e –närvideks – (läbi lamina cribrosa) bulbus olfactorius – glomeruli olfactorii (koos mitaalrakkudega, mille neuriidid tractus olfactoriuses)
Olfactory pathway
I neuron (cell body ) (10-20 million bipolar neurons) are located in the nasal cavity - regio olfactoria
II neuron - bulbus olfactorius, axons of bulbus form tractus olfactorius
III neuron - trigonum olfactorium, septum pellucidum, area subcallosa, substantia perforata anterior 3. neuroni aksonid moodustavad:

stria olfactoria medialis : kulgeb ümber corpus callosumi, lõpeb gyrus dentatuses

stria olfactoria intermedia: läbib fornixi, lõpeb hippocampuses.

Stria olfactoria lateralis : läbib limen insula, lõpeb uncus geri parahippocampalises

N. opticus (II) – nägemisnärv, somaatiline ns

Nägemisnärv, funkts ESA. Valgus liigub läbi kõigi reetinakihtide pigmendikihile. Sealt impulss tagasi alt üles.
Nägemistee: pigmentkiht – kepp -ja kolbrakud (teravaim kujutis macula keskosas, fovea centralis’es) – bipolaarsed neuronid – suured multipolaarsed rakud (nende neuronid koonduvad kimpudena discus n. optici’sse) – ( kimbud ühinevad) n. opticus – (siseneb canalis opticuse kaudu koljuõõnde) – sulcus chiasmaticus (nasaalsete optikusekiudude ristumine , temporaalsed ei ristu) – tractus opticus – corpus geniculatum laterale (sealt algab kortikaalne tee radiato optica, mis lõpeb kuklasagaras sulcus calcarinusest ülal- ja allpool) ja colliculus superior

Neuronikeha : kepp-ja kolbrakud

Neuronikeha: bipolaarsed rakud

Neuronikeha: multipolaarsed rakud

Neuronikeha: corpus geniculatum laterale (lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas), colliculus superior

1.3 N. vestibulocochlearis (VIII) – esiku-teonärv, somaatiline ns

Tasakaalu- ja kuulmiselundi närv, funkts ESA. Mõlema elundi retseptoorsetel aladel on epiteelis ärritusi vastuvõtvad karvarakud (reageerivad endolümfi ümberpaigutumisele).
Algab sisekõrvast, läbib meatus acusticus internuse ja siseneb ajju pontotserebellaarnurga piirkonnas. Eraldi esiku -ja teojuur ( omaette närvid). Mõlema koostises on bipolaarsed neuronid, mille kehad paiknevad vastavates tundeganglionites.

1.3.1 N. cochlearis, aferentne

Kuulmistee:
Perifeersed jätked lõpevad kuulmis- e spiraalelundi organum spirale neuroepiteelis. –

Neuroni keha: bipolaarsete neuronite kehad vastavas tundeganglionis ganglion cochleare

Neuroni keha (lõpevad tsentraalsed jätked): vastavas sensoorses tuumas: nucl cochlearis ventralis et dorsalis

Neuroni keha: nuclei corporis trapezoidei, aksonid tõusevad lemniscus lateralisena (pmst tractus)

Neuroni keha: colliculus inferior , corpus geniculatum mediale

1.3.2 N. vestibularis, aferentne

Tasakaalutee/vestibulaartee:
Perifeersed jätked lõpevad tasakaaluelundi neuroepiteelis – crista ampullarises ja maculas.

Neuron: ganglion vestibulare, meatus acusticus internuse põhjas.

Neuron (lõpevad tsentraalsed jätked): n. vestibularise tuumades nucl vestibularis superior, inferior, medialis, lateralis

The axons of III neuron take part in the formation of fasciculus longitudinalis medialis (MLF is the main central connection for the oculomotor nerve,trochlear nerve, and abducens nerve), which contains various fibres systems of the brain . Extends from the midbrain down to the spinal cord, connects a number of brain stem nuclei with each other , connects the vestibular apparatus to the oculomotor and cervical muscles.
Crista ampullaris paikneb luulise poolringkanali sees oleva membranoosse poolringjuha ampullis.
Macula on luulise esiku sees oleva membranoosse laburündi osades – kotikeses (sacculus) ja mõigus (utriculus)
Crista ampullaris ja Macula on tundlikud pea asendi muutuste suhtes ja ette nähtud ruumis orienteerumiseks (kehaliigutuste reguleerimine tasakaalu säilitamiseks).

SOMIIDILIHASTE NÄRVID (III, IV, VI, XII): Somaatilis-eferentsed (ÜSE), som. ns

Innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid.
III, IV, VI on silmamunalihased!!
XII on kaela- ja keelelihased

2.1 N. oculomotorius (III), silmaliigutajanärv

Tuumad : nucl n oculomotorii (üse) + nucl oculomotorius accessorius (parasümpaatiline, üve!!!)
Väljub ajust fossa interpeduncularises, koljus läbib sinus cavernosuse lat. seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu silmakoopasse.
N. oculomotoriusel 2 haru:
a) Ramus superior: m. levator palpebrae superioris, m. rectus superior
b) Ramus inferior (2 palet):
1. normaalne üse: m. rectus inferior, m. rectus medialis, m. obliquus inferior
2. ebanormaalne üve: annab radix parasymphatica, mille kiud pärit nucl. oculomotorius accessoriusest ja lülituvad ümber ganglion ciliares, postgangl parasümp kiud innerveerivad silmasiseseid lihaseid: m. sphincer pupillaet ja m. ciliarist.
M. rectus superior’i innervatsioon : nucl oculomotorii – n. oculomotorius – r. superior – m. rectus superior
Pupillaarrefleks: suurema valgusega pupill aheneb. Seda ahendab m. sphincter pupillae.

Parasümpaatiline eferentne : nucl oculomotorius accessorius – n oculomotorius – radix parasymphatica – ganglion ciliare (ÜL) – m. sphincter pupillae

2.2 N. trochlearis (IV), plokinärv

Tuum: nucl. n. trochlearis
Väljub ajust velum medullare superiuse piirkonnas. Ainus kraniaalnärv, mis väljub aju dorsaalküljelt ja ainus närv, mille kiud pärinevad vastastuumast!! Läbib sinus cavernosuse lat seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu silmakoopasse.
Innerveerib m. obliquus superiori.
M. obliquus superiori innervatsioon: nucl trochlearis – n trochlearis – m. obliquus superior

2.3 N. abducens (VI), eemaldajanärv

Tuum: nucl. n. abducentis, silla dorsaalosas
Väljub ajust silla ja piklikaju püramiidi vahel. Läbib sinus cavernosuse lat seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu silmakoopasse.
Innerveerib m. rectus lateralist
M. rectus lateralise innervatsioon: nucl n. abducentis – n. abducens – m. rectus lateralis

2.4 N. hypoglossus (XII), keelealune närv

Innerveerib peaaegu kõiki keele (va m. palatoglossus) - ja suupõhjalihaseid .
Tuum: nucl. n. hypoglossi, paikneb piklikajus
Väljub piklikajust 10...15 juureniidina sulcus ventrolateralise kaudu, koljuõõnest canalis hypoglossi kaudu.
Närvitüvi laskub kaelapiirkonnas m. stylohyoideuse siseküljel, a. Carotis interna ja v jugularis interna vahel allapoole, pöördub siis kaarjalt ette ja lõpeb keele lihastes.
XII närvil on ühendusi naabernärvidega (truncus symphaticus, X närv), eriti spinaalnärvidega (C1-3), millega on otseses suguluses. Ülemised kaelanärvid annavad kiude n hypoglossusele, mis edaspidi eralduvad sellest omaette harudena.
Harud. Hüpoglossusekiududeta harud (mood kaelanärvide arvel)

Ramus meningeus – dura materile. Pisike haru, mis suubub ülespoole.

Radix superior (C1-2-st) – kaela eesmise rühma lihased:

M. sternohyoideus, m. omohyoideus (seda innerveerivad 2 haru), m. sternothyroideus – radix superior laskub mööda a. carotis communist alla, ühineb C2-3-st lähtuva radix inferioriga, moodustub kaelasilmus – ansa cervicalis, mille harud (4 tk) innerveerivad neid lihaseid.

M. thyrohyoideus saab XII närvilt otsese haru

Ramus geniohyoideus – m. geniohyoideusele
Hüpoglossusekiududega harud e tõelised hüpoglossuseharud (pärinevad hüpoglossuse tuumast):

Rami linguales – innerveerivad motoorselt keele lihaseid: m. genioglossus, m. hyoglossus, m. styloglossus, m. longitudinalis superior et inferior, m. transversus linguae, m. verticalis linguae, esineb anastomoos V närvi n. lingualisega, mille kaudu rr. linguales saavad propriotseptiivseid (tunnetuslikud, kuidas keha ruumis paikneb ja mis liigutusi teeb) kiude.
XII närvi ühepoolsel kahjustusel kaldub keel nõrgemale poolele, sest kahjustumata poole m. genioglossus töötab tugevamini.
M. sternohyoideuse innervatsioon: jääb spinaalnärvi alla – n. hypoglossus +C1-2 – radix superior+
radix inferior – kaelaharu – m. sternohyoideus
M. thyrohyoideuse innervatsioon: (nucl. n. hypoglossi )– n. hypoglossus + C1-2 –radix superior – m. thyrohyoideus
M. geniohyoideuse innervatsioon: (nucl. n. hypoglossi) – n. hypoglossus+ C1-2 – ramus geniohyoideus – m. geniohyoideus
M. genioglossuse innervatsioon: nucl. n. hypoglossi – n. hypoglossus – rami linguales + n. linguales (V) – m. genioglossus

3. VISTSERAALKAARTE NÄRVID (V, VII, IX, X) ,branhiaalkaarte närvid, somaat. + veget. ns

Nad on seganärvid: nii aferentsete kui eferentsete tuumadega, ehituses ganglionid ja närvikiud.
Innerveerivad vistseraalkaarte derivaate: lihaseid, nahka, limaskesta (koos näärmetega) jm.
Tuumad:

Motoorsed tuumad: eve-branhiomotoorsed, üve – pregangl. parasümp. kiud, ÜL

Sensoorsed tuumad: eva, üva, üsa – närvide lõpptuumad, sisaldavad väädineuronite (tundetee 2. neuronite) kehi, ÜL ei toimu
Ganglionid:

Parasümpaatilises ganglionis (üve) on postgangl. neuronite kehad, ÜL ühelt närviimpulsilt teisele

Sensoorne ganglion (üva, eva üsa) sisaldab närvi koostisse kuuluvate retseptoorsete juureneuronite (tundetee 1. neuronid) kehi.
Närvikiud. Motoorsed kiud (ajust elundini):

Branhiomotoorsed (eve): vistseraalkaartest arenenud vöötlihastesse

Parasümpaatilised (üve): (siseelundite, soonte ) silelihaskiududele ja näärmetele. Pregangl kiud algavad tuumast, postganglionaarsed ganglionist.
Sensoorsed kiud (elundist ajusse):

Vistserosensoorsed (üva): siseelundid ja sooned

Maitsmiskiud (eva): maitsmispapillid

Somatosensoorsed (üsa): nahk ja liikumisaparaat
X närv: 5 komponenti (peamine üsa temal ) – üsa, üva, eva, eve, üve
IX närv: 4 komponenti – üve, eva, eve, üve
VII närv: 3 komponenti – eva, eve, üve
V närv: 2 komponenti – üsa, eve
Kõigil komponentidel on eve ( impulsid vöötlihastessse).

3.1 N. trigeminus (V), kolmiknärv. 1. vistseraalkaare närv

1xEVE-1 tuum, 0 ganglionit
1xÜSA-3 tuuma, 1 sensoorne ganglion raja lõpus
Tuumad:

Nucl. motorius n. trigemini: EVE. Mälumislihased: m. pterygoideus medialis et lateralis, m. temporalis , m. masseter . Suupõhja lihased: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht); m. tensor veli palatini, m. tensor tympani

Nucl. mesencephalicus n. trigemini: ÜSA. Süvatundlikkus lihastest, liigestest

Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA. Puutetundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast jm.

Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA. Valutundlikkus näonahast, silmast, suu-ja ninaõõne limaskestast jm.
V närv väljub silla ja pedunculus cerebellaris medius e piiril sensoorse ja motoorse juurena (radix sensoria et motoria).
Juured:

Sensoorne juur (radix sensoria): tundeganglion – ganglion trigeminale, paikneb os temporale’s impressio trigeminalises. (Pseudounipolaarsete) neuronite tsentraalsed jätked lõpevad V närvi tundetuumade juures (B, C, D), perifeersed lahknevad 3 haruna : n. ophthalmicus, n. maxillaris, n. mandibularis, mis innerveerivad sensoorselt näonahka, suu- ja ninaõõne limaskesta, lihaseid jm.

Motoorne juur (radix motoria): läheb täielikult n. mandibularise koostisse, innerveerib mälumis- ja suupõhjalihaseid.
Harud:

N. ophtalmicus ja n. maxillaris: aferentsed (üsa)

N. mandibularis: segaiseloom (üsa, eve)
N. trigeminuse peaharud jagunevad omakorda 3 haruks: eesmiseks e keskseks , lateraalseks ja mediaalseks.
Eesmised ja lateraalsed:näonahk;
mediaalsed harud: limaskest .

3.1.1 N. ophtalmicus, silmanärv

Läheb silmakoopasse koos III, IV ja VI närviga läbi sinus cavernosuse lat seina, siseneb fissura orbitalis superiori kaudu.

N. frontalis (eesmine haru-nahk): tüve jätk, läheb üle n. supraorbitaleks (innerveerib otsmikupiirkonna nahka), millel 2 haru:

Lateraalne haru läbib for. supraorbitale

Mediaalne haru läbib incisura frontalist

N. lacrimalis (lateraalne haru-nahk): innerveerib nahka ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga piirkonnas, samuti pisaranääret

N. nasociliaris (mediaalne haru-limaskest): pars nasalis et ciliaris:

Pars nasalis (ninale)

N. ethmoidales posterior : läbib canalis n. ethmoidalis posteriori, innerveerib tagumiste sõelluurakkude ja kiilluu urke limaskesta

N. ethmoidales anterior: läbib canalis n. ethmoidalise kaudu eesmisse koljuauku ja sealt ninaõõnde. Sisemised ninaharud innerveerivad ninaõõne eesmist osa, eesmiste sõelluurakkude ja otsmikuurke limaskesta. Lõppharuks on r. nasalis externus , innerveerib nahka ninaseljal

N. infratrochlearis: innerveerib nahka ninaselja ülaosas ja silma mediaalse nurga piirkonnas, samuti pisarakotti. Anastomoseerub n. supratrochlearisega.

Pars ciliaris (silmamunale):

Nn. ciliares longi: silmamuna kestad

Radix sensoria: ühendusharu ganglion ciliarele, mille kiud lähevad ganglioniharude (nn. ciliares breves) koostisse.

Valu otsmikupiirkonna nahas: otsmikupiirkonna nahk – n. supraorbitalis – n. frontalis – n. ophtalmicus - ganglion trigeminale – n.trigeminus – nucl. spinalis n. trigemini

Puutetundlikkus ülalau lateraalses osas: ülalau lat osa – n. lacrimalis – n.ophtalmicus – ganglion trigeminale – n. trigeminus – nucl. pontinus n. trigemini

Valu silma lateraalse nurga piirkonnas: silma lat nurk – n. lacrimalis – n. ophtalmicus – ganglion trigemini – n. trigeminus – nucl. spinalis n. trigemini

Pisaranäärme puutetundlikkus: pisaranääre – n. lacrimalis – n. ophtalmicus – ganglion trigeminale – n. trigeminus – nucl. pontinus n. trigemini

Valu tagumiste sõelluurakkkude limaskestas: tagumiste sõelluurakkude limaskest – n. ethmoidales posterior – pars nasalis – n. nasociliaris – n. ophtalmicus – ganglion trigeminale – n. trigeminus – nucl. spinalis n. trigemini

Puutetundlikkus kiilluuurke limaskestas: kiilluuurke limaskest – n. ethmoidales posterior – pars nasalis – n. nasociliaris – n. ophtalmicus – ganglion trigeminale – n. trigeminus – nucl. pontinus n. trigemini.

Otsmikuurke limaskesta puutetundlikkus: otsmikuurke limaskest – n. ethmoidalis anterior – pars nasalis – n. nasociliaris – n. ophtalmicus – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. pontinus n. trigemini

Eesmiste sõelluurakkude limaskesta puutetundlikkus: eesmiste sõelluurakkude limaskest – n. ethmoidales anterior – pars nasalis – pars nasociliaris – n. ophtalmicus – gangl. trigeminale – n. trigemini – nucl. pontinus n. trigemini

Valu ninaselja nahal: ninaselja nahk – ramus nasalis externus – n. ethmoidales anterior – pars nasalis – n. nasociliaris – n. ophtalmicus – gangl. trigeminale - n. trigeminus – nucl. spinalis n. trigemini

Puutetundlikkus ninaselja ülaosas: ninaselja ülaosa – n. infratrochlearis – pars nasalis – n. nasociliaris – n. ophtalmicus – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. pontinus n. trigemini

Valu silma mediaalse nurga piirkonnas: silma mediaalne nurk – n. infratrochlearis – pars nasalis – n. nasociliaris – n. ophtalmicus – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. spinalis n. trigemini

Silmamuna kestade puutetundlikkus: silmamuna kestad – nn. ciliares longi – pars ciliares – n. ophtalmicus – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. pontinus n. trigeminale

3.1.2 N. maxillaris, ülalõuanärv

N. trigeminuse teine haru, läheb koljuõõnest for. rotundumi kaudu fossa pterygopalatinasse, kus jaguneb harudeks (läbivad luukanaleid).

N. infraorbitalis (tüve jätk): siseneb fissura orbitalis inferiori kaudu silmakoopasse, läbib samanimelise vao ja kanali.

Rr. alveolares superiores: läbivad foramina alveolaria posteriora

R. alveolaris superior medius ja rr. alveolares superiores anteriores: eralduvad kanalis
Alveolaarharud läbivad ülalõualuu, innerveerivad sinus maxillarise limaskesta ja moodustavad plexus dentalis superiori, millest algavad rr. dentales superiores ja rr. gingivales superiores (igemetele)

Lõppharud: rr. labiales superiores, rr. palpebrales inferiores; innerveerivad ülahuule, alalau ja ninakülje nahka.

N. zygomaticus: (lat haru-nahk) siseneb fissura orbitalis inferiori kaudu silmakoopa lateraalsele seinale, kus anastomoseerub n. lacrimalisega. Seejärel tungib foramen zygomaticoorbitale kaudu sarnaluusse ja jaguneb seal r. zygomaticofacialiseks ja r. zygomaticotemporaliseks. Need läbivad samanimelised kanalid (canalis zygomaticofacialis et zygomaticotemporalis) ja innerveerivad nahka sarnakaare ja oimu piirkonnas.

Nn. pterygopalatini (mediaalsed harud-limaskest): moodustavad ganglion pterygopalatinumi tundejuure, mille kiud lähevad ganglioniharude koostisse:

N. palatinus major ja nn. palatini minores : samanimeliste kanalite kaudu kõva- ja pehmesuulae limaskestale. N. palatinus major annab eelnevalt ninaõõne limaskestale rr. nasalis posteriores inferiores.

Rr. nasales posteriores superiores: for. sphenopalatinumi kaudu ninaõõne külg- ja vaheseina limaskestale. Vaheseina lõppharu – n. nasopalatinus – läbib canalis incisivuse ja innerveerib suulae eesm osa limaskesta.

R. pharyngeus: ülaneelu limaskestale.

Valutundlikkus ülemistelt eesmistelt, keskmistelt, tagumistelt hammastelt: rr. dentales superiores – plexus dentalis superior – rr. alveolares superiores posteriores/anteriores, r. alveolaris superior medius – n. infraorbitalis – n. maxillaris – ganglion trigeminale – n. trigeminus – nucl. spinalis n. trigemini

Valutundlikkus ülemistelt igemetelt: rr. gingivales superiores – plexus dentalis superior – rr. alveolares superiores posteriores/anteriores, r. alveoöaris superior medius – n. infraorbitalis – n. maxillaris – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. spinalis n. trigemini

Ülahuule süvatundlikkus: rr. labiales superiores – lõppharud – n. infraorbitalis – n. maxillaris – gangl trigeminale – n. trigeminus . nucl. mesencephalicus n. trigemini

Alalau puutetundlikkus: rr. palpebrales inferiores – lõppharud – n. infraorbitalis – n. maxillaris – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. pontinus n. trigemini

Ninakülje naha süvatundlikkus: lõppharud – n. infraorbitalis – n. maxillaris – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. mesemcephalicus n. trigemini

Valu sarnadel ja oimukohas: r. zygomaticofacialis et zygomaticotemporalis – n. zygomaticus – n. maxillaris – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. spinalis n. trigemini

Kõva- ja pehmesuulae limaskesta puutetundlikkus: n. palatinus major ja nn. palatini minores – ganglion pterygopalatini – nn. pterygopalatini – n. maxillaris – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. pontinus n. trigemini

Ninaõõne limaskesta valutundlikkus: rr. nasales posteriores inferiores – n. palatinus major – ganglion pterygopalatinum – nn. pterygopalatini – n. maxillaris – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. spinalis n. palatini

Suulae eesmise osa limaskesta valutundlikkus: n. nasopalatinus – rr. nasales posteriores superiores – gangl. pterygopalatinum – nn. pterygopalatini – n. maxillaris – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. spinalis n. trigemini

Ülaneelu limaskesta valutundlikkus: r. pharyngus – gangl. pterygopalatini – nn. pterygopalatini – n. maxillaris – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. spinalis n. trigemini

3.1.3 N. mandibularis, alalõuanärv

N. trigeminuse kolmas haru, väljub koljuõõnest foramen ovale kaudu fossa infratemporalisesse, kust jaguneb eesmiseks ja tagumiseks tüveks või haruderühmaks.

Eesmine tüvi: põhiliselt eferentne (mood. radix motoria arvel)

Harud mälumislihastele: n. massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus medialis et lateralis. Mälumislihased: m. masseter, m. temporalis, m. pterygoideus medialis et lateralis

N. buccalis – ainus tundeharu, innerveerib põse limaskesta ja nahka

Tagumine tüvi: põhiliselt aferentne

N. alveolaris inferior: läbib canalis mandibulae

N. mylohyoideus: ainus lihaseharu, kulgeb alalõualuu sulcus mylohyoideuses, innerveerib suupõhja lihaseid: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht

Kanalisisesed harud: mood alalõualuus plexus dentalis inferiori, millest lähtuvad rr. dentales inferiores ja rr. gingivales inferiores (alumised hambad ja igemed )

N. mentalis: väljub alalõuakanalist foramen mentale kaudu, innerveerib alalõua ja lõuatsi nahka

N. auriculotemporalis (lateraalne haru-peamiselt nahk): kahe juurena – kaarjalt välja ( põske) ja üles välise kuulmekäigu poole

Rr. parotidei – glandula parotideale

Harud kõrvalesta eesmise osa nahale, välisele kuulmekäigule, trummikilele, alalõualiigesele.

Rr. temporales superficiales: oimupiirkonna nahale

N. lingualis (mediaalne haru-peamiselt limaskestad): kulgeb tiiblihaste vahel ja
m. hyoglossuse välispinnal limaskesta all ettepoole

N. sublingualis: eraldub gl. sublingualise tagumise serva juures, innerveerib suupõhja limaskesta

Rr. linguales – innerveerivad keele eesmise 2/3 limaskesta
N. lingualisega ühineb tiiblihaste vahel teravnurgi chorda tympani. N. mandibularis annab juure ganglion oticumile, mis võtab osa ganglioniharude moodustamisest.

M. pterygoideus medialise/lateralise innervatsioon: nucl. motorius n. trigemini – n. trigeminus – n. mandibularis – eesmine tüvi – n. pterygoideus medialis/lateralis

Põse limaskesta ja naha puutetundlikkus: n. buccalis – eesmine tüvi – n. mandibularis – gangl. trigeminalis – n. trigeminus – nucl. pontinus n. trigemini

M. mylohyoideuse ja m. digastricuse innervatsioon: nucl. motorius n. trigemini – n. trigeminus – n. mandibularis – tagumine tüvi – n. alveolaris inferior – n. mylohyoideus

Alumiste hammaste valutundlikkus: rr. dentales inferiores – plexus dentalis inferior – n. alveolaris inferior – tagumine tüvi – n. mandibularis – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. spinalis n. trigemini.

Alumiste igemete süvatundlikkus: rr. gingivales inferiores – plexus dentalis inferior – n. alveolaris inferior – tagumine tüvi – n. mandibularis – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. mesencephalicus n. trigemini

Alahuule ja lõuatsi naha puutetundlikkus: n. alveolaris inferior - tagumine tüvi – n. mandibularis – ganglion trigeminale – n. trigeminus – nucl. pontinus n. trigemini

Trummikile puutetundlikkus: n. auriculotemporalis – tagumine tüvi – n. mandibularis – ganglion trigeminale – n. trigeminus – nucl. pontinus n. trigemini

Alalõualiigese valutundlikkus: n. auriculotemporalis – tagumine tüvi – n. mandibularis – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. spinalis n. trigemini

Kõrvalesta putetundlikkus: n. auriculotemporalis - tagumine tüvi – n. mandibularis – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. pontinus n. trigemini

Oimupiirkonna naha valutundlikkus: n. auriculotemporalis – tagumine tüvi – n. mandibularis – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. spinalis n. trigemini

Suupõhja limaskesta pinnatundlikkus: n. lingualis – tagumine tüvi – n. mandibularis – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. pontinus n. trigemini

Keele eesmise 2/3 limaskesta pinnatundlikkus: n. lingualis – tagumine tüvi – n. mandibularis – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. pontinus n. trigemini

3.2 N. facialis (VII), näonärv

Tuumad:

Nucl. n. facialis : EVE (päristuum) – miimilised ja suupõhja lihased: m. levator veli palatini, m.stapedius, sealt algavad branhiomotoorsed kiud

Nucl. salivatiorius superior: ÜVE – nina limaskesta, pisara- ja nüljenäärmete innervatsioon (va gl. parotidea ja gll. buccales), parasümpaat. tuum, närvid lülituvad ümber parasümp. ganglionites: gangl. pterygopalatinum (gl. lacrimalis) et submandibulare (gl. sublingualis et submandibularis)

Nucl. gustatorius: EVA – maitsmine

Nucl. solitarius: ÜVA – suuõõne piirkond

Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA – naha tundlikkus

Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA – naha tundlikkus
Kõikide tundeneuronite kehad on ganglion geniculis, mis paikneb n. facialise 1. ja 2. lõigu piiril.
EVA ehk maitsmistundlikkuse kiud hästi arenenud,
ÜVA, ÜSA ehk üldtundlikkuse kiud taandarenenud.
Fun fact : on taandarenenud, aga kui nt ärritada gangl. geniculit, tekib kõrvalestal ohatis: VII seos nahainnervatsiooniga.
VII närv väljub ajust koos VIII närviga pontotserebellaarnurga piirkonnas, koljuõõnest meatus acusticus internuse ja canalis facialise kaudu.
Harud:

N. petrosus major – kuulub n. intermediusele, kanalisisene haru

Chorda tympani – kuulub n. intermediusele, kanalisisene haru

N. stapedius – pärisfacialise harud, EVE kiud, kanalisisene haru

Lõppharud (pärisfacialise harud, EVE kiud, kanalivälised harud

N. auricularis posterior

R. digastricus

Näoharud

3.2.1 N. petrosus major

Peamine parasümpaatiline haru. Lähtub ganglion geniculi piirkonnast , ühineb canalis pterygoideuses n. petrosus profundusega ja moodustab sellega n. canalis pterygoidei, mis on ganglion pterygopalatinumi vegetatiivne juur. Postgangl. vegetatiivsed kiud levivad 3 suunas: suulaenäärmetele, nina limaskesta näärmetele, pisaranäärmetele.

3.2.2 Chorda tympani

Lähtub näonärvikanali 3. lõigust, läbib canaliculus chordae tympani, trummiõõne, fissura petrotympanica ja ühineb teravnurgi n. lingualisega.
Maitsmiskiud innerveerivad keele eesmist 2/3. EVA
Parasümpaatilised kiud lülituvad ümber ganglion submandibulares (seda läbib ka ns maitsmiskiud) ja innerveerivad eesmisi keelenäärmeid: gl. sublingualist ja gl. submandibularist.

3.2.3 N. stapedius

Lähtub näonärvikanali 3. lõigust m. stapediusele. Tegeleb heli ülekande summutamisega.

3.2.4 Lõppharud

Innerveerivad miimilisi lihaseid. Eralduvad närvitüvest peale seda, kui see väljub näonärvikanalist foramen stylomastoideumi kaudu.Lõppharud levivad 3. suunas:

N. auricularis posterior: suundub taha, innerveerib m. auricularis posteriori ja m. occipitalist. Sisaldab ÜSA kiude välise kuulmekäigu, kõrvalesta ja kõrvataguse naha innerveerimiseks.

R. digastricus: suundub alla, innerveerib m. digastricuse tagumist kõhtu ja m. stylohyoideust.

Näoharud: moodustavad gl. parotidea plexus parotideuse (sellega ühineb n. auriculotemporalis, mis annab üsa kiude, ja IX närv, mis annab parasümp. kiude gl. parotidea innerveerimiseks). Innerveerivad: m. frontalis,
Kõrvaübruse lihased: m. auricularis superior
Silmaübruse lihased: m. orbicularis oculi
üla-ja alahuule lihased: m. orbicularis oris, m. buccinator
põsepiirkonna lihased: m. buccinator, platysma.

Suulaenäärmete innervatsioon: nucl. salivatorius superior – n. facialis –n. petrosus major – n. canalis pterygoidei - gangl. pterygopalatinum ül – n. palatinus major - nn. palatini

Nina limaskesta näärmete innervatsioon: nucl. salivatorius superior –n. facialis – gangl. geniculi - n. petrosus major – n. canalis pterygoidei – gangl. pterygopalatinum ül– postgangl. kiud - rr. nasales

Pisaranäärme (gl. lacrimalis) innervatsioon: nucl. salivatorius superior – n. facialis – n. petrosus major – n. canalis pterygoidei – gangl. pterygopalatinum – rr. orbitales - pisaranäärmed

Keele eesmise 2/3 maitsetundlikkus: keele eesmise 2/3 maitsmiskiud – gangl. submandibulare – n. lingualis - chorda tympani – näonärvikaar - gangl. geniculi – n. facialis – nucl. gustatorius

Eesmiste keelenäärmete – gl. sublingualise ja gl. submandibularise – innervatsioon: nucl. salivatorius superior – n. facialis – gangl. geniculi – näonärvikaar – chorda tympani – gangl. submandibularis – eesmised keelenäärmed

M. stapediuse innervatsioon ehk heli ülekande summutussüsteem: nucl. n. facialis??? – n- facialis– n. stapedius – m. stapedius

M. auricularise innervatsioon: nucl. n. facialis – n- facialis– n. auricularis posterior – m. auricularis posterior

M. occipitalise innervatsioon: nucl. n. facialis – n. facialis –n. auricularis posterior – m. occipitalis

Välise kuulmekäigu, kõrvalesta ja kõrvataguse naha innervatsioon (nucleusest lähevad kiud 7. närvi): nahk – n. auricularis posterior– n. facialis – nucl. pontinus n. trigemini

M. digastricuse tagumise kõhu innervatsioon: nucl. n. facialis – n. facialis – gangl. geniculi – r. digastricus – m. digastricus

M. stylohyoideuse innervatsioon: nucl. n. facialis – n. facialis – gangl. geniculi – r. digastricus – m. stylohyoideus

M. frontalise innervatsioon: nucl. n. facialis – n. facialis – gangl. geniculi – näoharud – ülemine tüvi – m. frontalis

Silmaümbruse lihaste, ülahuule ja põsepiirkonna lihaste innervatsioon: nucl. n. facialis – n. facialis – gangl. geniculi – näoharud

3.3 N. glossopharyngeus (IX), keele-neelunärv

3. vistseraalkaare närv.
Tuumad:

Nucl.ambiguus: EVE, pehmesuulae ja neelu lihased: m. stylopharyngeus, m. constrictor pharyngis superior

Nucl. salivatorius inferior: ÜVE, ÜL parasümp. ganglionis: gangl. oticum, ganglia terminalia, närvitüve gangl. inferius. Gl. parotidea, gll. buccales, trummiõõne limaskest, keele tagumise 1/3 limaskest, neelu limaskesta näärmed

Nucl. gustatorius: EVA, gangl. inferius, maitsmistundlikkus keele tagumiselt 1/3

Nucl. solitarius: ÜVA, gangl. sup. et inf., keskkõrva, keele tagum. 1/3, kurgukitsuse ja neelu ülaosa limaskesta, tonsilla palatina, sinus caroticus et glomus caroticum

Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA, gangl. superius

Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA, gangl. superius
IX närv väljub piklikajust sulcus dorsolateralise koljuõõnest for. jugulare kaudu.
Harud:

N. tympanicus

R. sinus carotici

Rr. pharyngei

R. musculi stylopharyngei

Rr. tonsillares

Rr. linguales

3.3.1 N. tympanicus ÜVE

Algab gangl. inferiuse piirkonnast, siseneb trummiõõnde (canaliculus tympanicuse kaudu), tõuseb ülespoole ja moodustab nn. caroticotympanicitega plexus tympanicuse. Plexus tympanicus innerveerib trummiõõne ja kuulmetõrve limaskesta koos näärmetega. Sisaldab parasümpaatilisi kiude, mille lõppharuks on n. petrosus minur ja mis lõpeb ganglion oticumis, postgangl. veg. kiud innerveerivad gl. parotideat ja gll. buccaleseid.
N. tympanicus – plexus tympanicus – n. petrosus minor on Jacobsoni anastomoos (ühendab ganglion inferiust ganglion oticumiga e IX närvi V närviga).

3.3.2 R. sinus carotici

Kulgeb mööda a. carotis internat allapoole ja lõpeb ühise unearteri jagunemiskohal: sinus caroticuses ja glomus caroticuses. Vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentne osa.

3.3.3 Rr. pharyngei

Ühineb n. vaguse rr. pharyngeiga plexus pharyngeuseks, mis innerveerib neelu lihaseid (musculus constrictor pharyngis inferior, medius, superior) ja limaskesta koos näärmetega, pehmesuulaelihaseid (kõiki peale m. tensor veli palatini-V), kilpnääret ja kõrvalkilpnäärmeid.
Üldreeglina IX närv (glossophaaryngeus) innerveerib neelu ülemist osa, X närv alumist osa.

3.3.4 R. musculi stylopharyngei

M. stylopharyngeusele.

3.3.5 Rr. tonsillares

Kurgumandlite ja –kitsuse limaskestale ja näärmetele.

3.3.6 Rr. linguales

Lõppharud, mis innerveerivad keele tagumise 1/3 limaskesta koos näärmetega, kust juhivad ka maitsetundlikkust (pupillae vallatae et foliatae)

Trummiõõne limaskesta innervatsioon: nucl. salivatorius inferior – n. glossopharyngeus – gangl. superius – gangl inferius– n. tympanicus – plexus tympanicus – trummiõõne limaskest

Kuulmetõrve limaskesta innervatsioon: nucl. salivatorius inferior – n. glossopharyngeus – gangl. superius – gangl. inferius – n. tympanicus – plexus tympanicus – kuulmetõrve limaskest

Gl. parotidea ja gll. buccalese innervatsioon:nucl salivatorius inferior – n. glossopharyngeus – gangl. superius – gangl. inferius – n. tympanicus – plexus tympanicus – n. petrosus minor – gangl. oticum ÜL – postgangl. kiud – gl. parotidea ja gll. buccales

Vererõhu reguleerimine (aferentne osa): baroretseptorid – sinus carotici – r. sinus carotici – gangl. inferius (kehad) – gangl. superius – n. glossopharyngeus – nucl solitarius

Südame löögisageduse reguleerimine (aferentne osa): kemoretseptorid – glomus caroticus – r. sinus carotici – gangl. inferius (kehad) – n. glossopharyngeus – nucl. solitarius

Neelu lihaste innervatsioon: nucl. ambiguus – n. glossopharyngeus – gangl. superius – gangl. inferius – rr. pharyngei – plexus pharyngeus – neelu lihased

Neelu limaskesta innervatsioon: nucl. salivatorius inferior – n. glossopharyngeus – gangl. superius – gangl. inferius – rr. pharyngei – plexus pharyngeus – neelu limaskest

Pehmesuulaelihaste innervatsioon: nucl. ambiguus – n. glossopharyngeus – gangl. superior – gangl. inferior – rr. pharyngei – plexus pharyngeus - pehmesuulaelihased

Kilpnäärme ja kõrvalkilpnäärme innervatsioon:????

M. stylopharyngei innervatsioon: nucl. ambiguus – n. glossopharyngeus – gangl. superior – gangl. inferior – r. musculi stylopharyngei – m. stylopharyngeus

Kurgumandlite näärmete ja limaskesta tundlikkus: tonsilla – rr. tonsillares – pregangl. kiud – gangl. inferior – postgangl. kiud – gangl. superior – n. glossopharyngeus – nucl. solitarius

Keele tagumise 1/3 limaskesta innervatsioon: nucl. salivatorius inferior – n. glossopharyngeus – gangl. superior – gangl. inferior ül – postgangl. kiud – rr. linguales – limaskest, näärmed

Keele tagumise 1/3 maitsetundlikkus: papillae vallatae et foliatae – rr. linguales – gangl. inferior (kehad) – gangl. superior – n. glossopharyngeus – nucl. gustatorius

3.4 N. vagus (X), uitnärv

Vistseraalkaarte närv, millele on lisandunud pars intestinalis: moodustab põimikuid ja innerveerib rinna- ja kõhuõõne elundeid.
Tuumad:

Nucl. ambiguus: eve, branhiomotoorne. Pehmesuulae, neelu ja kõri lihased (IV vists. kaare lihased)
Pehmesuulagi: m. tensor veli palatini, m. palatoglossus, m. palatopharyngeus, m. levator veli palatini, m. uvulae; neel: m. constrictor inf, medius, sup., m. stylopharyngeus, m. salpinopharyngeus, palatopharyngeus.

Nucl. dorsalis n. vagi : üve, parasümpaat. pregangl. kiud, mis lülituvad ümber perifeersete põimikute terminaalganglionites. Parasümp. komponent on domineeriv (vagus saab lisaks ka sümpaatilisi kiude)

Nucl. gustatorius: eva, maitsmine

Nucl. solitarius: üva, siseelundite tundlikkus

Nucl. pontinus n. trigemini: üsa

Nucl. spinalis n. trigemini: üsa
Sensoorsed kiud algavad (nagu ka IX) ganglion superius et inferiusest. Gangl. superius: paikneb for. jugulares. Gangl inferius: eelmisest 1 cm allpool, kuulub intestinaalosa juurde.
X närv väljub piklikajust sulcus dorsolateralisest, koljuõõnest koos IX ja XI närviga for. jugulare eesmise osa kaudu.
Osad: pea-, kaela-, rinna- ja kõhuosa

3.4.1 Peaosa

For. jugulares v. jugularis internast eespool ja ulatub allpool gangl. inferuseni.
Peaosa harud (lähtuvad gangl. sup. piirkonnast ja hõlmavad täielikult X somatosensoorse komponendi):

R. meningeus: innerveerib kõvakelmet (dura mater) tagumise koljuaugu piirkonnas

R. auricularis: läbistab oimuluu canaliculus mastoideuse (ristumiskohal asub kontakti VII närviga lk 11), innerveerib nahka välise kuulmekäigu ja kõrvalesta piirkonnas.

Ühendusharud IX ja XI närviga ning sümpaatikuse ülemise kaelaganglioniga.

Välise kuulmekäigu naha puutetundlikkus: nahk – r. auricularis – gangl. superius – n. vagus – nucl. pontinus n. trigemini

Dura materi tundlikkus: r. meningeus – gangl. superius – n. vagus – nucl. pontinus n. trigemini

3.4.2 Kaelaosa

Kulgeb v. jugularis interna ja a. carotis interna vahel taha allapoole.
Kaelaosa harud:

Rr. pharyngei: plexus pharyngeusesse (vt IX närv lk 12). Alaneelu limaskesta innervatsioon. Kui üks pool halvatud, kaldub kurgunibu ühele poolele.

N. laryngeus superior: algab gangl. inferiusest, jaguneb sisemiseks ja välimiseks haruks.

R. internus : innerveerib alaneelu ja kõri limaskesta ülalpool häälepilu, sisaldab maitsmiskiude.

R. externus: innerveerib häälepilu ahendajaid (m. cricothyroideus ja alumine neelukonstriktor)

Rr. cardiaci cervicales superiores et inferiores: laskuvad südamepõimikusse – plexus cardiacusesse. Vererõhku alandav refleksikaare aferentne osa.

Alaneelu limaskesta innervatsioon: nucl. dorsalis n. vagi – n. vagus – gangl sup – gangl. inf. ül – rr. pharyngei – plexus pharyngeus – alaneelu limaskest. (ülaneel on n. glossopharyngeus)

M. cricothyroideuse ja alumise neelukonstriktori innervatsioon: nucl. ambiguus – n. vagus – gangl sup – gangl inf ül – n. laryngus superior - r. externus

Vererõhku alandava refleksikaare osa: rr. cardiaci cervicales superiores et inferiores – gangl. inferius – gangl. superius – n. vagus – nucl. solitarius

3.4.3 Rinnaosa

N. vaguse rinnaosa asümmeetriliselt. Vasak vagus ristub aordikaarega, parem a. subclavia dextraga. Vasak vagus moodustab plexus oesophagus anteriori (söögitoru eesmisel pinnal), parem vagus moodustab plexus oesophagus posteriori (söögitoru tagumisel pinnal). Diafragma juures koonduvad plexused uuesti 2 tüveks: truncus vagalis anterior et posterior (sisaldavad mõlema vaguse kiude).
Rinnaosa harud:

N. laryngus recurrens: parem vagus pöördub tagasi ristumiskohalt a. subclaviaga, vasak ristumisel aordikaarega. Kulgevad hinge- ja söögitoru vahelises vaos kõri suunas ülespoole. Trahheale, söögitoru ülaosale, innerveerivad kõiki kõri lihaseid (va m. cricothyroideus) ja limaskesta allpool häälepilu.

Rr. cardiaci thoracici: plexus cardiacusesse

Rr. bronchiales: plexus pulmonalisesse

Rr. pericardiaci: perikardile (südamekest) , rr. oesophangi: söögitoru alumisele osale (plexus oesophageusest)

Tundlikkus söögitoru ülaosalt/trahhealt: n. laryngeus recurrens – gangl. inf et sup. – n. vagus – nucl. solitarius

Kõri lihaste innervatsioon: nucl. ambiguus – n. vagus – gangl. sup et inf. – n. laryngeus recurrens

Allpool häälepilu limaskesta innervatsioon: nucl. dorsalis n. vagi – gangl. sup et inf – ganglia terminalia??? – n. laryngeus recurrens

Südame aferentne tee: plexus cardiacus – rr. cardiaci thoracici – gangl. inf. et sup. – n. vagus – nucl. solitarius

Kopsude aferentne tee: plexus pulmonalis – rr. bronchiales – gangl. inferius et superius – n. vagus – nucl. solitarius

Perikardi aferentne tee: rr. pericardiaci – gangl. inf et sup – n. vagus – nucl. solitarius

Söögitoru alumise osa tundlikkus: rr. oesophangei – rr. pericardiaci?? – gangl. inf. et sup. – n. vagus – nucl. solitarius

3.4.4 Kõhuosa

Ühtse tüve puudumine, närvikiud põimuvad sümpaatiliste kiududega, levivad edasi perivaskulaarsete põimikutena.
Kõhuosa harud:

Truncus vagalis anterior et posterior: läbivad koos söögitoruga diafragma, annavad väikese maokõveriku piirkonnas rr. gastrici anteriores – mao eessein ja maks
rr. gastrici posteriores – mao tagasein

Rr. coeliaci – suurem osa kiude – suundub plexus coeliacusesse, põimub sümpaatiliste (!!!) kiududega, siirdub periarteriaalsete põimikutena kõhuõõne elundeile (maks, pankreas, põrn, neerud , neerupealised, peensool, jämesool algusosast flexura coli sinistrani)

Mao seinte parasümpaatiline tundlikkus: (rr. gastrici anteriores et posteriores) – truncus vagalis anterior et posterior – kas märkida ära, et läheb läbi kaela- ja rinnaosa???? – gangl inf et sup – n. vagus – nucl. solitarius

Maksa parasümpaatiline tundlikkus: (rr. gastrici anteriores) – truncus vagalis anterior et posterior – gangl. inf et sup – n. vagus – nucl. solitarius

Mao lihaste innervatsioon: nucl. dorsalis n. vagi – gangl sup et inf – n. vagus – gangl. Terminales – truncus vagalis anterior – rr. gastrici anteriores

Neerude tundlikkus: neerud – plexus coeliacus – rr. coeliaci – truncus vagalis posterior – gangl. terminales??? – gangl. sup et inf – n. vagus – nucl. solitarius

3.5 N. accessorius (XI), lisanärv

Arengus eraldunud n. vagusest.
Tuumad:

Nucl. ambiguus: eve, bulbaartuum, m. trapezius

Nucl. n. accessorii: eve, spinaaltuum, m.sternocleidomastoideus, ülemistes ja kesksetes kaelasegmentides ventraalsarvest tagapool
Radices craniales väljuvad piklikajust sulcus dorsolateralise kaudu.
Radices spinales väljuvad seljaaju külgpinnal kaelanärvide ventraal- ja dorsaaljuurte vahel ja liituvad tüveks, mis siseneb for. magnumi kaudu koljuõõnde.
Koljuõõnes mõlemad juures ühinevad lisanärvitüveks (väljub for. jugulare kaudu).
Harud:

R. internus: mood bulbaarosa arvel, ühineb n. vagusega selle gangl. sup et inf vahelisel alal.

R. externus: mood. spinaalosa arvel, innerveerib pea asendit reguleerivaid lihaseid: m. sternocleidomastoideust ja m. trapeziust. Orientatsiooninärv.

M. sternocleidomastoideumi parasümp. innervatsioon: nucl. n. accessorii – radices spinales – r. externus – m. sternocleidomastoideus

M. trapeziuse parasümp. innervatsioon: nucl. ambiguus – radices craniales – r. externus – m. trapezius

4. Peapiirkonna parasümpaatilised ganglionid

Igasse ganglioni siseneb 3 juurt:

Radix sensoria: ÜSA. Lähtub V närvilt (n. trigeminus). Juureneuronite kehad gangl. trigeminales. Innerveerivad limaskesta.

Radix sympathica, sümpaatiline juur: ÜVE. Tuleb ülemisest kaelaganglionist, sisaldab postgangl. kiude. Näärmed ja silelihaskiud.
Nucl. intermediolateralis – radix ventralis – n. spinalis – r. communicans albus – truncus symphaticus – ülemine kaelaganglion ÜL – plexus – parasümp. ganglion

Radix parasympathica, parasümpaatiline juur: ÜVE. Pärineb III (trigeminus), VII (facialis) või IX (glossopharyngeus) närvilt. Sisaldab vastavast parasümp. tuumast algavaid preganglionaarseid parasümp. kiude. Näärmed ja silelihaskiud.
Peapiirkonna tähtsamad ganglionid on ganglion ciliare, pterygopalatinum, oticum et submandibulare.

4.1 Ganglion ciliare

III närvi (n. oculomotorius) parasümp. ganglion. Paikneb silmakoopas n. nasociliarisest allpool ja n. opticuse lat. küljel.
Juured:

Radix sensoria – n. nasociliariselt (n. trigeminuse n. ophtalmicuse mediaalne haru) gangl. trigeminalest

Radix parasympathica – n. oculomotoriuselt (III) nucl. oculomotorius accessoriuselt

Radix sympathica – plexus caroticus internuselt, mille moodustavad postgangl. kiud (tuleb ülemisest kaelaganglionist, seal ÜL)
Ganglioniharud – nn. ciliares breves – innerveerivad silmamuna:

Sümpaatilised kiud: m. dilatator pupillae

Parasümpaatilised kiud: m. sphincter pupillae ja m. ciliaris

Pupillaarrefleks (sümpaatiline): nucl. intermediolateralis – radix ventralis – n. spinalis – r. communicans albus – truncus sympathicus – gangl. cervicale superior ÜL – plexus caroticus internus – gangl. ciliare – nn. ciliares breves – m. dilatator pupillae

Silmamunakestade tundlikkus (radix sensoria kaudu): silmamuna kestad – nn. ciliares breves – gangl. ciliare – radix sensoria – pars ciliaris – n. nasociliaris – n. ophtalmicus – gangl. trigeminale – n. trigeminus – nucl. pontinus n. trigemini

4.2 Ganglion pterygopalatinum

VII närvi parasümpaatiline ganglion. Paikneb fossa pterygopalatinas n. maxillarisest allpool.
Juured:

Radix sensoria – nn. pterygopalatini (n. maxillaris)

Radix parasympathica – n. petrosus major lk 11(VII,pregangl. kiud algavad nucl. salivatorius superiorist

Radix sympathica – n. petrosus profundus lk11, postgangl. kiud algavad ülemisest kaelaganglionist ( - n. et plexus caroticus internus – n. petrosus profundus)
N. petrosus major ja n. petrosus profundus ühinevad tiibjätkekanalis n. canalis pterygoideiks.
Ganglioniharud:

N. palatinus major et nn. palatini minores (lk 8): innerveerivad suulae limaskesta koos näärmetega. Nn. palatini minores saavad VII motoorseid kiude m. levator veli palatini innerveerimiseks. Kiud VII (pluss motoorsed), sümpaatilised, V

Rr. nasales posteriores: ninaõõne tagumise osa limaskestale ja näärmetele. Lõppharuks on n. nasopalatinus, mis innerveerib suulae eesmise osa limaskesta koos näärmetega. Kiud V, sümpaatiliselt, VII

Rr. orbitales: silmakoopasse (sümp kiud lähevad sinna). Kiud sümpaatiliselt, V.

R. pharyngeus: ülaneelu limaskest ja näärmed. Kiud sümpaatiliselt, V, VII

Osa parasümp. kiude tõuseb n. trigeminuses ülespoole innerveerimaks pisaranääret. N. pterygopalatinus – n. maxillaris – n. zygomaticus – anastomoos – n. lacrimalis

silma sümpaatiline innervatsioon: nucl. intermediolateralis – radix ventralis – n. spinalis – r. communicans albus – truncus symphaticus – gangl. cervicale superior ül – n. et plexus caroticus internus – n. petrosus profundus –gangl. pterygopalatinum – rr. orbitales

M. levator veli palatini sümpaat. innervatsioon: nucl. internmediolateralis – radix ventralis – n. spinalis – ra. Communicans albus – truncus symphaticus – gangl. cervicale superior ül – n. et plexus caroticus internus – n. petrosus profundus – gangl. pterygopalatinum – n. palatinus major et nn. palatini minores

Suulae eesmise osa limaskesta sümpaat. innervatsioon: nucl. intermediolateralis – radix ventralis – n. spinalis – r. communicans albus – truncus symphaticus – gangl. cervicale superior ül – n. et plexus caroticus internus – n. petrosus profundus – gangl. pterygopalatinum – rr. nasales posteriores
Ülejäänud lk 11

4.3 Ganglion oticum, kõrvaganglion

IX närvi parasümpaatiline ganglion. Paikneb for. ovale all n. mandibularise mediaalsel küljel.
Selle kaudu toimub trummikille pinge regulatsioon .
Juured:

Radix sensoria – n. mandibulariselt, segaiseloomuga (sisaldab ka motoorseid kiude nucl. motorius n. trigeminist)

Radix parasympathica – n. petrosus minor (n. tympanicus), pregangl. kiud algavad nucl. salivatorius inferiorist

Radix sympathica – a. meningea media põimikust. Postgangl. kiud algavad ülemisest kaelaganglionist (- n. et plexus caroticus externus – plexus a. meningeae mediae)
Ganglioniharud:

Ühendusharu n. auriculotemporalisele. N. mandibularise tagumisel tüvil. Moodustub rr. parotidei: innerveerib gl. parotideat VII närvi vahendusel. V ja IX kiud.

Ühendusharu n. buccalisele: eferentne? Aferentne on n. mandibularise eesmine haru. põsenäärmete innerveerimiseks. Läheb sümpaatiline juur, V ja IX juur.

N. musculi tensoris tympani (tuum on V nucl. motorius n. trigemini). Trummikile vibratsioon, heli ülekandesüsteem: m. tensor tympani. V ja sümpaatiline juur.

N. musculi tensoris veli palatini (tuum V nucl. motorius n. trigemini) V ja IX juur

Ühendusharu n. petrosus majorile: VII haru, m. levator veli innervatsioon. VII

Gl. parotidea parasümpaat. innervatsioon: lk 13 ilma ganglioniharudeta. nucl. salivatorius inferior – n. glossopharyngeus – gangl. sup. et inf. – n. tympanicus – plexus tympanicus – n. petrosus minor – gangl. oticum ül – n. auricotemporalis (ühinevad V kiud) – rr. parotidei – gl. parotidea

Gll. buccaleste parasümpaat. innervatsioon: nucl. salivatorius inferior – n. glossopharyngeus – gangl. sup. et inf. – n. tympanicus – plexus tympanicus – n. petrosus minor – gangl. oticum ül – n. buccalis (ühinevad V kiud) – gll. buccales

Gll. buccaleste sümpaat. innervatsioon: nucl. intermediolateralis – radix ventralis – n. spinalis – r. communicans albus – truncus symphatici – ganglion cervicales superior ül – n. et plexus caroticus externus – plexus a. meningeae mediae – gangl. oticum – n. buccalis – gll. buccales

N. musculi tensoris tympani parasümpaatiline innervatsioon ehk trummikile vibratsioon: nucl. motorius n. trigemini (V) – n. trigeminus – gangl. trigeminale – n. mandibularis – tagumine tüvi???? – gangl. oticum – n. musculi tensoris tympani – m. tensor tympani

N. musculi tensoris tympani sümpaat. innervatsioon: nucl. intermediolateralis – radix ventralis – n. spinalis – r. communicans albus – truncus symphaticus – gangl. cervicales superior ül – n. et plexus caroticus externus – plexus a. meningeae mediae – gangl. oticum – n. musculi tensoris tympani – m. tensoris tympani

M. tensor veli palatini parasümp. innervatsioon: nucl. motorius n. trigemini – n. trigeminus – gangl. trigeminale – n. mandibularis – gangl. oticum – n. musculi tensoris veli palatini

M. levator veli palatini innervatsioon: nucl. n. facialis – VII – chorda tympani – ühendusharu gangl. oticumile – ühendusharu n. petrosus majorile – gangl. pterygopalatinum – nn. palatini minores – m- levator veli palatini

4.4 Ganglion submandibulare

VII närvi parasümpaatiline ganglion.
Juured:

Radix sensoria – n. lingualiselt (V n. mandibularise tagumises tüves)

Radix parasympathica – chorda tympanilt (VII haru), pregangl. kiud algavad nucl. salivatorius superiorist (VII)

Radix sympathica – a. facialise põimikust, postgangl. kiud ülemisest kaelaganglionist ( – n. et plexus caroticus externus – plexus a. facialis)
Radix sensoria ja parasympathica moodustavad tagumise ühendusharu n. lingualisega.
Ganglioniharud:

Eesmine ühendusharu n lingualisega: annab n. lingualisele postgangl. veg. kiude keelenäärmete ja gl. sublingualise innerveerimiseks. VII ja sümpaatiline

Rr. glandulares: gl. submandibularisele. V, VII ja sümpaatiline

Gl. sublingualise parasümpaatiline innervatsioon: nucl. salivatorius superior – VII – chorda tympani – gangl. submandibulare ül – eesmine ühendusharu – kiud n. lingualisele – gl. sublingualis

Gl. sublingualise sümpaat. innervatsioon: nucl. intermediolateralis – radix ventralis – n. spinalis – r. communicans albus – truncus sympathicus – ganglion cervicale superior – n. et plexus caroticus externus – plexus a. facialis – gangl. submandibulare – eesmine ühendusharu – kiud n. lingualisele – gl. sublingualis

Gl. submandibularise parasümpaatiline innervatsioon: nucl. salivatorius superior – VII – chorda tympani – gangl. submandibulare – rr. glandulares – gl. submandibulare

Gl. submandibularise sümpaat. innervatsioon: nucl. intermediolateralis – radix ventralis – n. spinalis – r. communicans albus – truncus sympathicus – ganglion cervicale superior – n. et plexus caroticus externus – plexus a. facialis – gangl. submandibulare – rr. glandulares – gl. submandibulare
22

.DOCX Laadi alla originaalfail 22 lk · .docx · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-06-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annleen Õppematerjali autor

kraniaalnärvid, tehtud ülikooli konspekti põhjal iseendale samal ajal teemat lahti seletades. Iga kraniaalnärvi juures eri piirkondade (sh lihased, nahk, näärmed) innervatsiooni- ja tundlikkuserajad detailselt välja kirjutatud, mis tuum, mis ganglionist, mis harud, kus ja millal ümberlülitus jne.

kraniaalnärvid ganglionid anatoomia arstiteaduskond lihased nahk näärmed

Sarnased õppematerjalid

pdf

Anatoomia eksam. IV osa: Aju

d) M. Orbicularis oculi – n.facialis, nucl.n.facialis e) M. Vocalis – n.vagus, nucl.ambiguus f) m. mylohyoideus - n. mandibularis, n. trigeminus (nucl. motorius n. trigemini) g) m. levator palpebrae superioris - n. oculomotorius (nucl. nucl. n. oculomotorii) h) m. constrictor pharyngis superior - n. glossopharyngeus (nucl. ambiguus) i) m. styloglossus - n. hypoglossus (nucl. n. hypoglossi) ! Kraniaalnärvid ! 1. a) n. mandibularis’e põhiharud, nende funktsionaalsed komponendid (kiudude liik) - eesmine tüvi – eferentne: n. massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus med. et lat, n. buccalis tagumine – aferentne: n. alveolaris inferior, n. auricotemporalis, n. lingualis b) määrata funktsionaalsed komponendid järgmistel tuumadel: nucleus dorsalis n. vagi - vistseromotoorne, n. ambiguus - branhiomotoorne, n. salivatorius inferior - vistseromotoorne, n.

Meditsiin

doc

Kraniaalnärvide tabel

Tuumad Nr, nimi Väljumine ajust Väljumine koljust Harud, ganglionid bulbus olfactorius lamina cribosa ossis konkreetne tundeganglion puudub, ganglionirakud tuuma otseselt pole, sellele vastab ethmoidalis haistmisepiteelis laialipaisatud bulbus olfactorius Koos haistmisnärvidega kulgevad ninaõõnest otsajju veel kaks närvi, mis inimesel on jälgitavad ainult embrüonaalperioodil: I Nn olfactorii n terminalis algab ninavaheseinalt peente närvikiudude kimbuna, läbib lamina cribosa ja siseneb allpool commissura anteriori Aferentne/tunde närv

Arstiteadus

docx

Kraniaalnärvid

Kraniaalnärvid Meeleelundite närvid: 1. Nn. Olfactorii 1 Maitsmisrakud regio olfactoriasfila olfactoria (läbivad lamina cribrosa) bulbus olfactorius (tuum, mitraalrakud moodustavad glomeruli olfactroii, mille neuriidid kuuluvad tractus olfactoriuse koostisesse). 2. N. Opticus 2 Reetina (kepp- ja kolbrakkude kiht, bipolaarsete neuronite kiht, suurte multipolaarsete neuronite kiht) discus n. opticin. Opticus (läbib canalis opticuse) chiasma opticum (ristuvad mediaalsed kiud) tractus opticuscorpus geniculatum laterale/colliculus superiorisradiatio opticaasulcus calcarineus pk nägemiskeskus Macula, fovea centralis, pimetähn 3. N. Vestibulocohlearis 8 1. N. Cochlearis Karvarakud organum spirales (bipolaarsete neuronite kehad ganglion cochleares) n. cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampulla

Anatoomia

pdf

Aferentsed juhteteed

Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad:  perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja  tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega Ees‐ ja külgvä?

Anatoomia

pdf

Süda, veenid, arterid, spinaalnärvid, lümfisüsteem, aju

Süda, veenid, arterid, spinaalnärvid, lümfisüsteem, aju ! 1. Süda, areng, ehitus, loote vereringe ! 1) milline vahesein moodustab arengus fossa ovales’e põhja, milline limbus fossa ovalis’e fossa ovalis’e põhja moodustab septum primum, limbus fossa ovalis’e moodustab septum secundum’i alumine serv 2) mis moodustavad erutustekke ja juhtesüsteemi 1. nodus sinuatrialis 2. nodus atrioventricularis 3. fasciculus atrioventricularis (truncus —> crus dextrum et sinistrum) 3) mitme kihiline on vatsakeste muskulatuur, milline neist on eraldi kummalgi vatsakesel 3-kihiline: 1. pindmine e. longitudinaalkiht 2. keskne e. tsirkulaarkiht - eraldi kummalgi vatsakesel 3. süva- e. longitudinaalkiht 4) mida ühendab lootel omavahel ductus venosus v. umbilicalis’t v. cava inferior’iga 5) kus paikneb nodus sinuatrialis? sulcus terminalis’es subepikardiaalselt (v. cava sup. suubumiskoha ja parema kõrva vahel) 6) kus on kodade vaheseina kõige õhem koht (selle

Meditsiin

pdf

Seedimisprotsesside füsioloogia

1. Seedeelundite ehitus ja funktsioon Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuse

Aktiviseerivad tegevused

docx

ANATOOMIA - AJU

NÄRVISÜSTEEMI ARENG - 2.5 nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend – neuraal- ehk medullaarplaat (A) - neuraalplaat muutub kiiresti neuraalvaoks (BC) - sulgub neuraaltoruks (DEF) – pea- ja seljaaju algmeks - koos neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist ehk –plaat (D1)  sellest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid – tundeganglionid (EF2) ja vegetatiivsed ganglionid (EF3) Neuraaltoru seina ehitus - sein kasvab ebaühtlaselt - 4. lootenädal  koosneb kahest tugevalt arenenud külgplaadist – neid ühendab dorsaalselt õhuke katteplaat (F4) ja ventraalselt põhjaplaat (F5)  külgplaadi dorsaalosa nimetatakse alaarplaadiks (taga - F6) ja ventraalosa basaalplaadiks (ees - F7)  õõne piirkonnas eraldab neid piirvagu – sulcus limitans (F8)  peaaegu kogu ajuaine areneb külgplaatidest  põhjaplaat redutseer

Anatoomia

pdf

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

- kaitsefunktsioon, tugifunktsioon, toitefunktsioon, ainevahetusefunktsioon 4 NÄRVISÜSTEEMI JAOTUS 1. TSENTRAALNE e KESKNÄRVISÜSTEEM PEAAJU SELJAAJU 5 osa segmentidena 2. PERIFEERNE e PIIRDENÄRVISÜSTEEM SOMAATILINE e VEGETATIIVNE NS kehanärvisüsteem Kraniaalnärvid Spinaalnärvid Sümpaatiline Parasümpaatiline 12 paari 31 paari NS NS NÄRVISÜSTEEMI TALITUSLIK JAGUNEMINE 1. SOMAATILINE ehk kehanärvisüsteem ● reguleerib skeletilihaste tegevust ● koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel ● on teadlik ja tahtlik NS ● tsentraalseks osaks on peaalju ja seljaaju

Anatoomia ja füsioloogia

Rohkem sarnaseid