Aferentsed juhteteed (0)

Dots H. Tapfer, anatoomia 2014
Juhteteed  
 
Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) 
juhteteede funktsionaalanatoomia 
Juhteteed koosnevad:
  perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja
  tsentraalsest osast: traktist.
Tundeimpulss  refleksikaare  põhimõttel  juhitakse  spinaal‐  või  kraniaalnärvi  kaudu  ajju,  sealt  edasi
ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde ( gyrus postcentralis), kus
toimub  ümberlülitus  motoorsele  neuronile  ‒  (gyrus  precentralis),  sealt  algavad  alanevad,   motoorsed
traktid , mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib
asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades.
ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED
Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega
Ees‐ ja külgväädi teed
Tagaväädi teed
Üldtundlikkuse teed, seotud kraniaalnärvidega
Eritundlikkuse teed, seotud meeleelunditega (vt kraniaalnärvid )
ALANEVAD KORTIKAALSED MOTOORSED TEED 
Püramidaalsüsteem 
Motoorsed teed, seotud spinaalnärvidega
Motoorsed teed, seotud kraniaalnärvidega 
Ekstrapüramidaalsüsteem 
 
TSEREBELLAARSED TEED 
Aferentsed 
Eferentsed 
1
ÜLDTUNDLIKKUSE JUHTETEED  
Ülenevad ees‐ ja külgväädi traktid
moodustavad lemniscus spinalis ´e,
mediaalselt lisanduvad tagaväädi traktid,
moodustub lemniscus medialis ;
näopiirkonnast ülenevad traktid
 
moodustavad lemniscus trigeminalis´e.
ÜLENEVAD ÜLDTUNDLIKKUSE TEED 
Ees- ja külgväädi teed. Protopaatiline tundlikkus, seotud spinaalnärvidega (valu, to, puutetundlikkus ).
Tractus spinothalamicus
Kehast, jäsemetest
1.   Retseptor . Perifeersed jätked nervus spinalis´e koosseisus .
2.  Esimese neuroni keha ‒ ganglion spinale.
3.  Tsentraaljätked sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu.
4.  Teise neuroni keha (esimene sünaps ) ‒ substantia gelatinosa´s, n. proprius cornu posterioris´es.
5.   Aksonid kulgevad läbi commissura alba vastaspoole.
2
6.  Külgväädis üleneb tr. spinothalamicus lateralis (valu ja to), eesmises väädis
tr. spinothalamicus anterior (ebamäärane, lokaliseerimata puutetundlikkus), moodustavad ühinedes
üleneva lingu ‒ lemniscus spinalis´e.
7.  Kolmanda neuroni keha (teine sünaps) paikneb thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es.
8.  Selle aksonid läbivad capsula interna tagumise sääre.
9.  Lõpevad kiirusagara gyrus postcentralis´es.
Koos spinotalaamiliste traktidega kulgevad ja ajutüves lõppevad: tractus spinotectalis, (tectumis), juhib kiiret
valu, pupilli reaktsioon valule , tractus spinoreticularis (form. reticularis´e tuumades) ‒ aeglane valu.

Tractus trigeminothalamicus
Näo piirkonnast on protopaatiline tundlikkus seotud kraniaalnärvidega.
1.  Retseptor. Perifeersed jätked n. trigeminus´e koosseisus.
2.  Esimene neuroni keha – ganglion trigeminale´s.
3.  Tsentraaljätked sisenevad ajju ‒ radix sensoria (V).
4.  Teise neuroni keha nucleus spinalis n. trigemini (protopaatiline ebamäärane valu ja to tundlikkus).
5.  Aksonid suunduvad vastaspoolele.
6.  Lisanduvad lemniscus medialis´ele moodustavad leminscus trigeminalis´e.
7.  Kolmanda neuroni keha thalamus´es ‒ nucleus ventralis posteromedialis.
8.  Läbivad capsula interna tagumise sääre.
9.  Aksonid jõuavad kiirusagara gyrus postcentralis´esse.
Tagaväädi teed. Epikriitiline tundlikkus, seotud spinaalnärvidega (propriotseptiivne – lihase-, liigesetundlikkus; 
eksteroseptiivne ‒ taktiilne, täpne lokalisatsiooni-, vibratsioonitundlikkus, stereognoosia). 
Tractus bulbothalamicus
Kehast, jäsemetest
1.  Retseptor. Perifeersed kiud nervus spinalis´e koosseisus.
2.  Esimese neuroni keha ‒ ganglion spinale.
3.  Tsentraaljätked sisenevad seljaajju, ülenevad tagaväädis.
4.  Teise neuroni keha ‒ nucleus gracilis, (alumisest 19 spinaalsegmendist), nucleus cuneatus (12 ülemisest
segmendist).
5.  Aksonid suunduvad kaarjalt ette vastaspoolele ‒ fibrae arcuatae interna.
6.  Ülenevad lemniscus medialis´es.
7.  Kolmanda neuroni keha thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es.
8.  Aksonid läbivad capsula interna tagumise sääre.
9.  Lõpevad kiirusagaraga gyrus postcentralis´es.
Näo piirkonnast epikriitiline tundlikkus, seotud kraniaalnärvidega.
Tractus trigeminothalamicus
1.  Retseptor (liigestes, lihastes, kõõlustes), perifeersed kiud kraniaalnärvi – n. trigeminus´e (mandibularis´e)
kaudu mälumislihastelt.
2.  Esimese neuroni keha ‒ ganglion trigeminale.
3.  Tsentraaljätked sisenevad ajju radix sensoria kaudu.
4.  Teise neuroni keha ‒ nucleus mesencephalicus ja nucleus pontinus nervi trigemini .
5.  Aksonid suunduvad vastaspoolele.
6.  Ülenevad lemniscus trigeminalis´e kaudu thalamus´sse.
7.  Kolmanda neuroni keha ‒ n. ventralis posteromedialis.
8.  Aksonid läbivad capsula interna tagumise sääre.
9.  Lõpevad gyrus postcentralis´es kiirusagaras.
3
MEELEELUNDITEGA SEOTUD TUNDETEED (eritundlikkuse), (vt kraniaalnärvid) 
Haistmistee  
Esimese neuroni keha regio olfactoria´s.
Teise neuroni keha bulbus olfactorius´es.
Kolmanda neuroni keha trigonum olfactorius´es, substantia perforata anterior´is, septum pellucidum´is,
area subcallosa´s.
Kolmanda neuroni aksonid moodustavad:
a) stria olfactoria medialis´e, kulgeb ümber corpus callosum´i, lõpeb gyrus dentatus´es,
b) stria olfactoria intermedia, läbib fornix´i, lõpeb hippocampus´es,
c) stria olfactoria lateralis´e, läbib limen insula, lõpeb uncus gyri parahippocampalis´es.
 
Nägemistee  
Esimene neuron kepp‐ ja kolbrakud
Teine neuron bipolaarsed rakud
reetinas
Kolmas neuron multipolaarsed rakud
Neljas neuron corpus geniculatum lat.,
colliculus sup.
Jätkub radiatio optica
Lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas.                                                                   
4
Maitsmistee 
Esimese neuroni keha VII, IX, X närvi tundeganglionis. 
Teise neuroni keha VII, IX, X närvi nucleus gustatorius´es.
Lõpeb gyrus postcentralis´e alumises osas.
 
Kuulmistee 
Esimese neuroni keha ganglion cochleare.
Teise neuroni keha nucl . cochlearis ventralis et dorsalis ´es.
Teise neuroni aksonid ristuvad vastaspoolele ja lähevad corpus trapezoideum´i koostisse.
Kolmanda,  neljanda  neuroni kehad nucleus corporis trapezoide´is, lemniscus lateralis´e tuumades, corpus
geniculatum mediale´s, colliculus inferior ´is.
Lõpeb gyrus temporalis sup.‐s.

 
Vestibulaart 
ee    
Esimese neuroni keha gangl. vestibulare.
Teise neuroni keha nervus vestibularise
tuumades.
Teise neuroni aksonid võtavad osa paljude
subkortikaalsete refleksikaarte
moodustamisest ‒ tserebellaarsed teed,
fasciculus longitudinalis medialis,
kortikaalne tee ebaselge .
5
ALANEVAD MOTOORSED TEED  
Püramidaalsüsteem  e direktne, (kahe neuroniline), fülogeneetiliselt noorem:
  tractus corticospinalis tahtele alluvad , sihipärased liigutused keha ja jäsemete lihastele (seotud
spinaalnärvidega);
  tractus corticonuclearis tahtele alluvad liigutused pea piirkonna lihastele: silma , miimiliste,
mälumis‐, neelamis ‐, kõrilihaste liigutused (seotud kraniaalnärvidega).
Ekstrapüramidaalsüsteem e indirektne süsteem (hulgineuroniline), fülogeneetiliselt vanem.
Juhib ja kontrollib keerukaid automaatseid liigutusi, tingitud reflekse, lihaste toonust, kehaasendit.
Püramidaalsüsteem, direktne süsteem juhib tahtele alluvaid, sihipäraseid liigutusi.
Tractus corticospinalis ‒ keha ja jäsemete lihastele (seotud spinaalnärvidega).
1.  Ülemise, tsentraalse neuroni keha asub motoorse cortex´i peamiselt otsmikusagara
gyrus precentralis’es.
2.  Aksonid moodustavad ühinedes tractus corticospinalis’e, mis kulgeb läbi capsula interna tagumise
sääre.
3.  Laskub alla läbi ajutüve ventraalosade ‐ pedunculi cerebri (mesencephalon), pars ventralis pontis,
pyramis ( medulla oblongata).
4.  Pikliku aju alumises osas kiud ristuvad vastaspoolele ‒ (kontralateraalsed) moodustades
decussatio pyramidum’i, seejärel laskuvad alla seljaaju külgväädis kui tractus corticospinalis lateralis
(75‐90% kiududest). Ristumata kiud kulgevad alla eesväädis, moodustavad tractus corticospinalis
anterior’i, ristudes edaspidi vastava segmendi kõrgusel seljaajus.
5.  Alumise, perifeerse motoneuroni keha (esimene sünaps) paikneb seljaaju eessarves,
motoorsetes tuumades (mediaalselt ‒ kehatüvi, lateraalselt ‒ jäsemed).
6.  Aksonid väljuvad seljaaju eesmise juure kaudu spinaalnärvi koostises keha ja jäsemete
lihastele.
7.  Funktsioon ‒ tahtele alluvad kere ja jäsemete liigutused.

Tractus corticonuclearis ‒ pea piirkonna lihastele (seotud kraniaalnärvidega).
1.  Ülemise, tsentraalse neuroni keha asub motoorse cortex´i peamiselt gyrus precentralis’es .
2.  Aksonid ühinevad tractus corticonuclearis’eks, alanevad läbi capsula interna genu osa.
3.  Laskuvad allapoole läbi ajutüve ventraalosade.
4.  Jõuavad kraniaalnärvi tuumadeni, kas samapoolsena (homolateraalselt) või ristudes vastaspoolele
(kontralateraalselt).
5.  Alumise perifeerse motoneuroni keha ‒ kraniaalnärvi motoorsetes tuumades:
a)  bilateraalselt ‒ ristunud ja samapoolseid kiude saavad:
nucleus nervi oculomotorii´s (III) ‒ silma lihased;
nucl. motorius n. trigemini (V) ‒ mälumislihased;
nucl. n. facialis (VII, alumine osa) ‒ näo ülemise osa miimilised lihased;
nucl. ambiguus (IX, X) ‒ neelu , pehmesuulae lihased, kõri lihased.
b)  kontralateraalselt ‒ ainult vastaspoolseid kiude:
nucleus n. abducentis (VI), nucleus n. facialis (VII, ülemine osa) ‒ näo alumise osa miimilised
lihased;
nucleus n. hypoglossi ‒ (XII) keele lihased.
c)  ristumata, homolateraalselt ‒ nucleus trochlearis (IV).
6. Funktsioon ‒ tahtele alluvad silma, miimiliste, mälumis‐, neelamis‐, kõri lihaste liigutused.
6
PÜRAMIDAALSÜSTEEM
7
Ekstrapüramidaalsüsteem e indirektne süsteem juhib ja kontrollib tahtele mittealluvaid keerukaid
automaatseid liigutusi ‒ lihaste toonust, kehaasendit.
Erinevalt püramidaalsüsteemist on ekstrapüramidaalsüsteem fülogeneetiliselt vanem, hulgineuroniline,
multisünaptiline. Valmistab ette motoneuronid, „häälestab” püramidaalsüsteemi funktsioneerimiseks. Nii
püramidaal ‐ kui ka ekstrapüramidaalsüsteemi alumise perifeerse neuroni keha asub spinaalnärvi või
kraniaalnärvi motoorsetes tuumades.
Ekstrapüramidaalsüsteemi kuuluvad motoorsed subkortikaalsed tuumad ja integratsioonitsentrid.
Motoorsed tuumad
1.  Corpus striatum ‒ (putamen + nucleus caudatus)
2.  Globus pallidus
3.  Nucleus subthalamicus
4.  Nucleus ruber
5.  Substantia nigra
Integratsioonikeskused:
1.  Cerebellum
2.  Thalamus
3.  Formatio reticularis
4.   Nuclei vestibulares
5.  Nucleus Oliveris
6.  Limbiline süsteem
Ekstrapüramidaalsüsteemi keskused on ühendatud omavahel arvukate tagasisideringide põhimõttel.
Aferentsed impulsid tulevad läbi integratsioonitsentrite ( suurajukoor , thalamus, cerebellum,
retikulaarformatsioon), mis katkematu vooluna suunatakse lõpuks motoneuronite mõjutamiseks (õpitud,
täpsed liigutused ‒ pianist , tikkimine , kirjutamine).
Ekstrapüramidaalteid võib jaotada piltlikult 3 korruse vahel:
1.  Korteksi ja subkortikaalsete tuumade vahelised teed ‒ nt tr. corticostriatus.
2.  Subkortikaalsete tuumade omavahelised teed tr. pallidorubralis.
3.  Subkortikaalsete tuumade ja seljaaju motoorsete tuumade vahelised teed.
Tr. rubrospinalis, tr. olivospinalis, tr. vestibulospinalis, tr. tectospinalis.

8
(Schumacher´i järgi)
Tserebellaarsed teed
Väikeaju on integreeriv organ lihaste toonuse, lihaste sünergismi, liigutuste koordinatsiooni ja tasakaalu
säilitamiseks. Väikeaju on ühendatud ajutüvega 3 paari valgeaine jalakeste abil, aferentsed, tundeteed
saabuvad tserebellumi peamiselt alumiste ja keskmiste jalakeste, eferentsed, motoorsed teed väljuvad
ülemiste jalakeste kaudu.
Aferentsed teed (vanemad), sisenevad tserebellumi peamiselt ped. cereb . inferior´i kaudu seljaajust,
piklikajust, lõpevad vanades osades ‒ vermis, lobus ant. Toovad peamiselt propriotseptiivset tundlikkust
lihastelt.
Tractus spinocerebellaris posterior
Esimese neuroni keha ‒ ganglion spinale
Teise neuroni keha ‒ nucleus thoracicus (Clarc´i sammas)
Üleneb samal pool funiculus lateralis´es
Toob propriotseptiivseid impulsse alajäsemelt, keha alumiselt poolelt.
Tactus spinocerebellaris anterior
Esimene neuroni keha ‒ ganglion spinale
Teise neuroni keha ‒ cornu posterius ‒ substantia intermedia
Aksonid ristuvad vastaspoolele, ülenevad funiculus lateralis´es
Siseneb erandlikult pedunculus cerebellaris superior ´i kaudu, ristuvad uuesti, jäädes lõpuks samapoolseks.
Tractus cuneocerebellaris
Esimene neuroni keha ‒ ganglion spinale
Teise neuroni keha ‒ nucleus cuneatus , kus paikneb tractus bulbothalamicus´e teise neuroni keha, võtab
vastu propriotseptiivset tundlikkust ülajäseme ja keha ülemiselt poolelt.
Tractus nucleocerebellaris, saab aksoneid kraniaalnärvide tuumadelt
Esimene neuroni keha ‒ kraniaalnärvi tundeganglion
Teise neuroni keha ‒ kraniaalnärvi tuumad
Tractus reticulocerebellaris ‒ formatio reticularis´elt.
Tractus vestibulocerebellaris, lõpeb flocculus´es ja nodulus´es.
FORMATIO RETICULARIS – RETIKULAARFORMATSIOON
Neuronite võrgustik vaheajust ja keskaju tegmentum´ist kuni piklikajuni, omavad ülenevaid ja alanevaid
aksone. Saavad kollateraale kõikidelt sensoorsetelt ja motoorsetelt traktidelt. Formatio reticularis
mõjustab kõiki eluliselt tähtsaid keskusi – hingamis‐, kardiovaskulaarset – südame rütmi, veresoonte
valendikku . Reguleerib käitumuslikke väljundeid – une‐ärkveloleku tsükklit, väsimust, ärevust,
emotsioone, motivatsiooni.
                                                                                                            
  Ülenevad ühendused
mõjutavad aju kui aktiveeriv
süsteem – unetuse ja
väsimuse puhul.
Retikulaarformatsioon on
seotud ka valuga ( nüri ,
difuusne valu) – tractus
Formatio reticularis´e ulatus
spinoreticularis.
ja korraldus inimesel.
  Alanevad ühendused –
retikulospinaalsed –
mõjustavad motoorseid
9
seljaaju impulsse.
Formatio reticularis rotil.
(Kahle/
Frotscher  järgi)
Aferentsed teed suurajukoorest tserebellumi (uued teed)
Aferentsed teed sisenevad suuraju koorest pedunculus cerebellaris medius ´e kaudu, lõpevad uutes
osades – lobus post.
Tractus corticopontocerebellaris
Esimene neuroni keha – frontaal‐, parietaal‐, oktsipitaal‐, temporaalsagaras aksonid laskuvad alla
läbi capsula interna sisenedes pons ´i, kus paiknevad teise neuroni kehad.
Teise neuroni kehad asuvad pons´is – n. proprii pontis, milliste aksonid omakorda – fibrae pontis
transversae ristuvad vastaspoolele, sisenevad pedunculus cerebellaris medius´e kaudu lobus posterior´i
hemisfääri ja nucleus dentatus´esse.
Funktsioon – liigutuste teadlik regulatsioon , koordinatsioon .
Eferentsed teed tserebellumist
Eferentsed juhteteed väljuvad tserebellumist pedunculus cerebellaris superior´i kaudu.
Esimene neuroni keha – tserebellumi  koores .
Teise neuroni keha – tuumad – nucleus fastigii, nucleus globosus, nucleus dentatus.
Viimaste aksonid sisenevad tegmentum mesencephali, suunduvad vastaspoolele, kus jagunevad:
‐ ülenevad traktid – tr. cerebellorubralis, cerebellothalamicus jt;
‐ alanevad traktid – tr. cerebelloreticularis, tr. cerebellovestibularis jt. 
TSEREBELLAARSED TEED 
Aferentsed traktid seljaajust, ajutüvest tserebellumi
Eferentsed traktid tserebellumist 
Aferentsed traktid korteksist tserebellumi 
 
10