12 TAHVLI SEADUSED QUIRINALIS VIMINALIS OTSUSED KÕIGILE KOHUSTUSLIKUD RAHVATRIBUUN ESQUILINIUS AVENTIUS RAHVAESINDAJAD SENAATOR- PALATINUS CAELIUS SENATI LIIGE 287. eKr PLEBEID SAAVAD CAPITOLIUM PATRIITSIDEGA VÕRDSED ÕIGUSED KONSUL- KÕRGE KAPITOOLIUM- RIIGIAMETNIK, KES JUHTIS
otsmikunärv – n. frontalis ülalaug, otsmikunahk pikad ripskehanärvid – nn. ciliares longi silmamuna eesmised struktuurid sõelluunärv – n. ethmoidalis ninaõõne tagaosa plokialune närv – n. infratrochlearis silmamuna sarnanärv – n. zygomaticus alalaug, ümberkaudne nahk väike suulaenärv – n. palatinus minor pehme suulagi suur suulaenärv – n. palatinus major kõva suulagi kaudaalne ninanärv – n. nasalis caudalis osa ninaõõnest, suulae limaskest silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad, alveoolid mälurinärv – n. massetericus mälurilihast süvad oimunärvid – nn. temporales oimulihas, oimu nahk ja väliskõrv, profundi parootis tiiblihase närv – n
läbi emaili dentiini värvi, enamasti hambakaelal (gingiva) email õhem. Dentiini annab hambale värvi tooni, kromaatsuse, opaaksuse. Email annab hambale heleduse, intensiivsed laigud, optilised efektid. Frenulum labii superior ülemine huulekida Papilla incisiva intsisiivpapill määrab ära esimeste tsentraalsete intsisiivide asukoha Rugae palatina transversaalne limaskestavolt suulae esiosas Kaniinuse koht (määratakse esimese suure suulaevoldi järgi) Torus palatinus - luuline võlvuvus suulaes, mis on kaetud õhukese limaskestaga. Tuber maxilla ülalõua köber, mis moodustub pärast kaheksanda hamba eemaldamist Tuber maxilla algus selles piirkonnas alustatakse hambumusvalli lõikamist. A-joon ehk vibratsioonijoon, mis moodustub kõva suulae üleminekul pehmeks suulaeks A hääliku ütlemisel. Sinnani peab ulatuma totaalproteesi distaalne serv. Tuber maxilla keskkohta ja kaniinuse kohta ühendav joon orientiiriks
seal r. zygomaticofacialiseks ja r. zygomaticotemporaliseks. Need läbivad samanimelised kanalid (canalis zygomaticofacialis et zygomaticotemporalis) ja innerveerivad nahka sarnakaare ja oimu piirkonnas. 3. Nn. pterygopalatini (mediaalsed harud-limaskest): moodustavad ganglion pterygopalatinumi tundejuure, mille kiud lähevad ganglioniharude koostisse: 8 a) N. palatinus major ja nn. palatini minores: samanimeliste kanalite kaudu kõva- ja pehmesuulae limaskestale. N. palatinus major annab eelnevalt ninaõõne limaskestale rr. nasalis posteriores inferiores. b) Rr. nasales posteriores superiores: for. sphenopalatinumi kaudu ninaõõne külg- ja vaheseina limaskestale. Vaheseina lõppharu n. nasopalatinus läbib canalis incisivuse ja innerveerib suulae eesm osa limaskesta. c) R
maxilla (2X), -ÜLALÕUALUU mandibula, -ALALÕUALUU os palatinum (2X), - SUULAELUU os nasale (2X), -NINALUU os lacrimale (2X), - PISARALUU concha nasalis inferior (2X) - vomer, -SAHKLUU os hyoideum, -KEELELUU os zygomaticum (2X) -SARNALUU maxilla - ÜLALÕUALUU sinus maxillaris -PÕSKKOOBAS alveoli dentales HAMBA JÄTKE fossa canina - processus frontalis - OTSMIKUJÄTKE incisura nasalis (apertura piriformis -PIRNAVAUS) - processus zygomaticus - SARNAJÄTKE processus palatinus -SUUJÄTKE spina nasalis anterior - os palatinum - SUULAELUUD lamina perpendicularis - lamina horizontalis - HORISONTAALLESTE processus orbitalis - ORBITAALJÄTKE processus pyramidalis - PÜRAMIIDJÄTKE processus sphenoidalis -KIILLUUJÄTKE os zygomaticum -SARNALUU processus temporalis - processus frontalis -OTSMIKUJÄTKE arcus zygomaticus -SARNAKAAR mandibula - ALALÕUALUU corpus -KEHA ramus -HARU processus condylaris -PÕNTJÄTKE processus coronoideus -NOKKJÄTKE caput et collum mandibulae -
Seedesüsteem – 2 küsimust ! 1.Suuõõs a. mis on pehme suulae aluseks? suulaeaponeuroos b. mis luud moodustavad kõvasuulae? palatum osseum (ülalõua processus palatinus, os palatinum lamina horizontalis) c. millised juhad avanevad plica sublingualise´l? ductus sublinguales minores millised juhad avanevad caruncula sublingualise’l? ductus sublingualis major, ductus submandibularis d. milline lihas tõmbab keelt taha üles? m. styloglossus taha alla? m. hyoglossus e. mis lihased tõstavad suulae - m. levator veli palatini, m. tensor veli palatini ! 2. Pharynx, neel a) nimeta neeluõõne osad ja nende ühendused keskkõrva-, nina-, suu- ja kõriõõnega osad:
rahvaarvu juures oli ainuvõimalik viis kõik elanikud linnamüüride vahele ära mahutada. Roomas leidus teatreid, templeid, paleesid ja foorum. Kõik viitas impeeriumi pealinna suursugususele ja aitas luua positiivset õhkkonda. Ent nagu igas teiseski tolle aja suurlinnas, toimus Roomaski katastroofe, mis enamikul juhtudest olid tulega hooletust ümberkäimisest tingitud põlengud. Suurim neist toimus 64. aastal ning tulekahjus hävisid lisaks paljudele eluasemetele ka Circus Maximus ning Palatinus. Nagu Roomas, tuli ka Nero elus ette problemaatilisi ja kriitilisi hetki. Nii näiteks soovis Nero järglaseks määratud Gaius Piso 65. aasta aprillikuus päikesejumala templis võimulolevat imperaatorit tappa. Ilmselt oli selline teguviis ajendatud otseselt Gaiuse võimuihast ja soovist ise kiiremini troonile pääseda. Teda toetasid mitmed Roomas üsnagi suurt võimu omavad mehed, igaüks neist oma kindla isikliku põhjusega. Tollane
sellise välimusega.Samuti,kui hammaste väljanägemine on seotud vanemate inimeste välja nägemisega siis patsiendid võivad oodata ja pigem eelistada et nad saaks sellise välimuse. Seda ideed pole uuritud literatuuris. Frenulum labii superior ülemine huulekida Papilla incisiva intsisiivpapill määrab ära esimeste tsentraalsete intsisiivide asukoha Rugae palatina transversaalne limaskestavolt suulae esiosas Kaniinuse koht (määratakse esimese suure suulaevoldi järgi) Torus palatinus - luuline võlvuvus suulaes, mis on kaetud õhukese limaskestaga. Tuber maxilla ülalõua köber, mis moodustub pärast kaheksanda hamba eemaldamist Tuber maxilla algus selles piirkonnas alustatakse hambumusvalli lõikamist. A-joon ehk vibratsioonijoon, mis moodustub kõva suulae üleminekul pehmeks suulaeks A hääliku ütlemisel. Sinnani peab ulatuma totaalproteesi distaalne serv. Tuber maxilla keskkohta ja kaniinuse kohta ühendav joon orientiiriks
silmahambaauk (fossa canina) ja silmakoopaalune mulk (foramen infraorbitale). Oimualuse pinna (facies infratemporalis) tagumist väljuvat osa nimetatakse ülalõuaköbruks (tuber maxillae). Silmakoobasmise pinna (facies orbitalis) tagumine osa algab silmakoopaaluse vaoga (sulcus infraorbitalis), mis läheb üle eespoolt silmakoopaaluse kanalina (canalis infraorbitalis). Otsmikuluumine jätke (processus frontalis). Suulagijätke (processus palatinus). Alveolaarkaarel (arcus alveolaris) on hambasombud (alveooli dentales). KUKLALUU (os occipitale) peas Kuklaluud läbib suurmulk (foramen magnum). Põhimik osa (pars basilaris) asub kuklaluu alumises otsas, mille kõrval on külgmised osad (pars lateralis). Nõlv (clivus). Kägijätkest eespool on kägisälk (incisura jugularis). Külgmise osa välispinnal on kuklapõnt (condylus occipitalis), millest tagapool on põntjätkeauk (fossa condylaris). Kuklapõnda kohal kulgeb
sarnakaare ja oimu piirkonnas. N pterygopalatini mediaalsed harud moodustavad ganglion pterygopalatinum'i tundejuure, mille kiud lähevad ganaglioniharude koostisse: a.N palatinus major (annab rr nasales posteriores inferiores ninaõõne limaskestale) ja nn palatini minores, mis lähevad läbi samanimeliste kanalite kõrva- ja pehmesuulae limaskestale. b. Rr nasales posteriores superiores- foramen sphenopalatinum'i kaudu ninaõõne külje ja
kohta. Arheoloogilistest kaevamistest on selgunud, et vanimad latiinide ja sabiinide asulad paiknesid X. ja IX. sajandil eKr Palatinuse ja Kvirinaali künkal, hiljem tekkisid nende asulad Esquilinuse ja Viminalise künkale. Pärimuse järgi rajas linna 753 Romulus. Esquilinuse ja Palatinuse külad oletatavasti ühinesid. Hiljem, VII sajandil, etruskide mõjul liitusid nendega ka teiste küngaste kogukonnad, keisriajal tekkis 7 künka linn (Septimontium): Capitolium,Aventinus,Palatinus, Quirinalis, Viminalis, Esquilinus ja Caelius. Latiinide ja sabiinide külad moodustasid Rooma tuumiku, mille poliitikas ja kultuuris oli valdav kreeka ja etruski mõju. Vana-Rooma arhitektuur, maalikunst ja skulptuur Page 5 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Arhitektuur. Just ehituskunstis tuleb kõige paremini välja Rooma kunstipärandi erilisus.
-18. saj aiad Itaalias, Saksamaal, Austrias, Hollandis, Inglismaal jm). Itaalia aiateooria ja prantsuse aiapraktika(renessanssbarokk) said aluseks euroopa regulaaraedadele. 1. Itaalia : Villa Aldobrandini regulaaraed asub Rooma lähedal Frascatis. Kardinal Aldobrandini tellimus, ehitusaeg 1601-1618. Arh. G.della Porta, C. Maderno, G. Fontana. Isola Bella lossiansambel koos barokaiaga Milaano piiskopi C.Borromeo poegade tellimusel Isola Bella kaljusaarele. 2. Saksamaa: Hortus Palatinus Kuningalossi aed Heidelbergis. Tellija kuurvürst Friedrich V. Ehitusaeg 1613-1638. Arc. Salomon de Caus ja õukonnaaednik Leonhard. Sanssouci Potsdamis lossi ja aiansambel Frederick II aed endisel Preisimaal. 3. Austria: Hellbrunni lossiaed Salzburgis Tellija peapiiskop M.S. von Hohenems. Ehitusaeg 1613-1618. Arc. Santiano Solari. Schönbrunni lossipark Viinis , kui hilisbaroki näide Habsburgide dünastia kuningaloss koos aedadega. Ehitusaeg 1696-1788
Romulus tapab oma venna, toimub vennatapp. Jäänud rahvusliku südametunnistuse peale. Romuluse valitsemisaega on idealiseeritud. Palatinuse künkale on tekkinud küla. Rooma linn hakkab arenema ja suurenema, areng pikaaegne. Latium- kogu maakonna nimetus, millegi erilisega silma ei paista. Räägitakse Rooma 7-st künkast. Epiteel (urbs)Septimontium- 7 mäe linn. Tegelikkuses on künkaid rohkem. Valitud 7 küngast, sest see on maagiline arv. Kõige tuntumad Capitolium ja Palatinus. Kõige ennem leiti palatinus. Capitolium saab kultuslikuks. Arvatavasti oli kindlustatud punkti eesmärk, päris selge ei ole. Kunigate ajajärk- kuningaid on 7 1. Romulus 2. Numa Pompilius 3. Tullus Hostilius 4. Ancus Marcius 5. Tarqiunius Prisus 6. Servius Tullius 7. Tarquinius Superbus Esimesed 4 on latiini pärituolu+ sabiinid(üks latiini hõim, kes on keeleliselt sarnane latiinidega). Ülejäänud etruskid
indoeuroopa hõimude poolt, neid hõime nimetatakse itaalikuteks ja neist olulisemad on 2: latiinid ja sabiinid. Kuna tiberi jõe äärne ala oli soine, siis asulad tekkisid _____. Tähtsaim neist ca 30 asulast kandis nime Albalonga. Muistne Rooma asus ca 25km tiberi jõe kaldast, seal alal leidus ka soola. Rooma linn tekkis kui 8saj ühinesid latiinide ja sabiinide asulad, muistne rooma tekkis 7le künkale. Neis küngastest vanimad asustatud kohad olid: Palatinus, Kvirinaal ja Kapitoolium. Vanimad asustuse jäljed pärinevad Palatinusel, seal olid latiinid, järgmine oli Kvirinaal, seda asustasid sabiinid. Vanimad Rooma linna leiud on matused, leitud on nii laiba kui põletusmatuseid. Roomlased tegelesid põlluharimisega, kasvatasin nisu, viinamarju ning pidasid koduloomi, hiljem ka hobuseid. Rooma linna rajamise lugu on tugevate legendaarsete mõjudega. Populaarseim dateering on 753eKr, see daatum pärineb ajaloolaselt Varrolt.
Elati lihtsalt ja esiplaanil oli põllumajandustoodang. ROOMA LINNRIIK ehitati Tiberi jõe kallastele, mis voolas läbi õrnalt lainetava maastiku, ning paistis silma seitsme esileulatuva mäe tõttu (mõiste: Septimontium). Pärimuse järgi anti Rooma lõunaosas aasuv Aventinuse küngas 456. e.Kr plebeidele asustamiseks. Sealtpeale hõlmas arvatavasti juba kuningas Servius Tulliuse ajal linnamüüriga ümbritsetud Rooma seitset küngast: peale Aventinuse Palatinus koos vanima asula Roma quadrata'ga, Palatinusest loodes Kapitoolium, põhjas Kvirinaal, sellest lõunas Viminalis, idas Esquilinus ning kagus Caelius. Madalad alad, kus olid kõige viljakamad mullad, olid alad, mis arenesid kõige varem. Aja jooksul leidis farmindus aset ka seitsme mäe taga ja linn kuivatas ning täitis soise madala ala. Kliima oli talvel suhteliselt pehme, suvel oli kuum. Roomas leidus palju ehitusmaterjali - marmorit, kivi, savi, terrakotat, telliseid ja puitu
annaabi.ee 
