Süda, veenid, arterid, spinaalnärvid, lümfisüsteem, aju (0)

Süda, veenid , arterid , spinaalnärvid , lümfisüsteem , aju 
!1. Süda, areng, ehitus, loote  vereringe  
!1) milline  vahesein  moodustab arengus  fossa ovales’e põhja, milline limbus fossa ovalis’e 
fossa ovalis’e põhja moodustab septum  primum, limbus fossa ovalis’e moodustab septum 
secundum’i alumine serv 
2) mis moodustavad erutustekke ja juhtesüsteemi 
1. nodus sinuatrialis 
2. nodus atrioventricularis 
3. fasciculus atrioventricularis (truncus —> crus dextrum et sinistrum) 
3) mitme kihiline on vatsakeste muskulatuur, milline neist on eraldi  kummalgi  vatsakesel 
3-kihiline: 
1. pindmine  e. longitudinaalkiht 
2. keskne  e. tsirkulaarkiht - eraldi kummalgi vatsakesel 
3. süva- e. longitudinaalkiht 
4) mida ühendab lootel omavahel  ductus  venosus 
v. umbilicalis’t v. cava   inferior ’iga 
5) kus paikneb nodus sinuatrialis? 
sulcus  terminalis’es subepikardiaalselt (v. cava sup. suubumiskoha ja parema kõrva vahel) 
6) kus on kodade vaheseina kõige  õhem koht (selle nimetus), millest see on arengus tekkinud 
fossa ovalis, on tekkinud septum primum’ist 
7) milline  klapp  asub vasaku koja ja vatsakese vahel, nimetus, osad 
valva  bicuspidalis  s. mitralis, osad: cuspis  anterior et  posterior  
8) kus paikneb nodus atrioventricularis? 
parema koja seinas  sinus  coronarius’e suubumiskoha lähedal 
9) mis piirab fossa ovalis’t, selle nimetus, millest ta on arengus tekkinud 
limbus fossae ovalis, on tekkinud septum secundum'ist 
10) parema koja osad 
1. venoosurge (sinus venarum cavarum) 
2. päriskoda 
3. südamekõrv (auricula dextra) 
11) millised  veresooned   avanevad  peale õõnesveenide veel paremasse kotta? 
sinus coronarius (südame enda veenide  kollektor ) 
12) millistest osadest areneb kodade vahesein 
septum primum’ist ja septum secundum’ist  
13) nimetada südame arterid, kust kulgevad 
1. a. coronaria  sinistra  
- r. interventricularis anterior (sulcus interventricularis anterior’is) 
- r. circumflexus (sulcus coronarius’es) 
2. a. coronaria dextra (sulcus coronarius’es, sulcus interventricularis posterior’is) 
14) mitme kihiline on kodade  müokard , vatsakeste müokard 
Kodade 2-kihiline, vatsakeste 3-kihiline 
15) millisteist primaarse   südametoru  osades on tekkinud  kojad  (2) 
atrium  commune, sinus venosus 
16) mis moodustavad südame skeleti 
1. annuli fibrosi 
2. trigonum fibrosum dextrum et sinistrum 
3. septum membranaceum 
17) milline klapp asub parema koja ja vatsakese vahel, tuua osad 
valva tricuspidalis (cuspis anterior, posterior et septalis) 
18) mida ühendab lootel ductus arteriosus 
truncus pulmonalis’e alaneva  aordi  algusosaga 
!2. Veenid, lümfisüsteem 
!1) milliste veenide ühinemisel moodustub v. portae hepatis, kust viib verd (üldnimetus) 
v. mesenterica sup., v. mesenterica inf., v. lienalis; viib verd paarituist kõhuõõne elundeist (mao-
sooltorust, kõhunäärmest, põrnast) 
2) ülajäseme pindmised veenid, nimetused, kust algavad, kuhu suubuvad 
1. v. cephalica  suubub v. axillaris’esse 
2. v. basilica suubub v. brachialis ’esse või v. axillaris’esse 
v. cephalica ja v. basilica algavad käeselja nahaalusest võrgustikust 
3) parem lümfijuha ductus lymphaticus  dexter  (paejuured, drenaazi piirkond, kuhu suubub) 
tekib parempoolsete pea-, kaela- ja rinnatüvede liitumisel;  kogub lümfi  paremast  ülemisest 
kehapoolest (1/4 keha lümfist); suubub paremasse venoosnurka 
4) venoosne  äravool   ajust südamesse (näidata —>) 
v. sigmoidea —> v. jugularis  interna  —> v. brachiocephalica —> v. cava  superior  
5) alumise õõnesveeni  formeerumine  ( põhiharud ), kust kogub verd, millistest kõhuõõne 
elunditest 
tekib v. iliaca communis dextra ja sinistra ühinemisel; kogub verd alajäsemetelt ja paarilistest 
elunditest ( neerud , maks, munand, munasari) 
6) venoosse vere teekond mao väikeselt kõverikult südamesse (näidata —>) 
v. gastrica sin. et dextra —> v. portae hepatis —> v. cava inferior 
7) milline suur  veen  kulgeb üle parema kopsu juure, kuhu suubub 
v. azygos, suubub v. cava superior’isse 
8) milliste veresoonte ühinemisel moodustub angulus venosus, mis sinna suubuvad 
v. jugularis interna ja v. subclavia ; sinna suubuvad pindmised käägiveenid ning paremal ductus 
lymphaticus dexter ja vasemal ductus  thoracicus  
9) millistes piirkondades (3) on õõnesveenid (ülemine, alumine) ühenduses 
värativeenisüsteemiga (portokavaalsed anastomoosid) 
plexus  oesophagus (söögitorus), plexus rectalis (pärasooles), kõhu eesseinal  naba  ümbrusel 
10) lümfi teekond kapillaaridest venoossesse süsteemi (näidata —>) 
lümfikapillaarid —> lümfisooned —> lümfitüved —> lõppjuha (ductus thoracicus/ ductus 
lymphaticus dexter) 
11) milline  nahaveen  kulgeb sääre tagaküljel, kuhu suubub 
v. saphena parva, suubub v. poplitea’sse 
12) kuidas moodustub ductus thoracicus, kust kogub lümfi 
algab kõhu- ja nimmetüvede liitumisest; kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest (3/4 
keha lümfist) 
13) milliste nahaveen kulgeb sääre ja reie mediaalsel küljel, kuhu suubub 
v. saphena magna, suubub v. femoralis ’esse 
14) millistest organitest toob verd v. mesenterica inferior 
sooltorust 
3. Arterid 
!1) a. femoralis’e harud reie piirkonnas (3) 
1. a. profunda  femoris  
2. aa. perforantes 
3. a. genus  descendens 
2) a. carotis externa lõppharud (2) 
1. a. temporalis superficialis 
2. a. maxillaris 
3) kuidas moodustub pindmine pihukaar  arcus   palmaris  superficialis 
a. ulnaris ’e ja temaga ühineva a. radialis ’e haru - r. palmaris superficialis’e poolt 
4) a. carotis externa eesmised harud (3) 
1. a. thyroidea superior 
2. a. lingualis 
3. a. facialis  
5) a. axillaris distaalosa harud (3) 
1. a. subscapularis 
2. a. circumflexa humeri posterior 
3. a. circumflexa humeri anterior 
6) mao verevarustus  (harud  suurele  kõverikule 2, harud väikesele kõverikule 2, kust tulevad) 
mao verevarustus: a. gastrica sinistra, a. hepatica  communis, a. lienalis (truncus coeliacus) 
harud väikesele maokõverikule: a. gastrica sinistra (truncus coeliacus), a. gastrica dextra (a. 
hepatica communis) 
harud suurele kõverikule: a. gastroepiploica dextra (a. hepatica communis), a. gastroepiploica 
sinistra (a. lienalis) 
7) a. femoralis’e harud (3) reie piirkonda 
1. a. profunda femoris 
2. aa. perforantes 
3. a. genus descendens 
8) aju  verevarustuse  allikad (2) 
a. carotis interna, a. vertebralis 
9) kõhuaordi  paaritud  vistseraalsed harud (3) 
1. truncus coeliacus 
2. a. mesenterica superior 
3. a. mesenterica inferior 
10) kuidas moodustub süva pihukaar arcus palmaris  profundus  
a. radialis’e ja temaga anastomoseeruvad a. ulnaris’e haru - ramus  palmaris profundus’e poolt 
11) kilpnäärme verevarustus (harud, kust tulevad) 
a. thyroidea inferior (truncus thyrocervicalis), a. thyroidea superior (a. carotis externa) 
12) pärasoole  verevarustus (harud, kust tulevad) 
a. rectalis superior (a. mesenterica inferior), a. rectalis media (a. iliaca interna) 
13) a. carotis interna põhiharud ajule (3) 
a. cerebri anterior, a. cerebri media, a. choroidea anterior 
14) a. brachialis’e harud (3) 
a. profunda brachii, a. collateralis ulnaris superior, a. collateralis ulnaris inferior 
15) alumiste hammaste  arteriaalne  verevarustus 
a. alveolaris inferior (rr. dentales, rr. interalveolares, rr. gingivales) 
16) millega koos kulgeb kaelal a. carotis communis 
koos n. vagus’e ja v. jugularis interna’ga ühes fastsiatupes 
!4. Spinaalnärvid 
!1) mille ühinemisel moodustub spinaalnärv, mis funktsiooniga kiude  nad sisaldavad, kuidas 
jaotatakse, palju neid arvuliselt 
spinaalnärv moodustub ventraal - ning dorsaaljuurest; somaatilis-aferentsed, vistseraal-aferentsed, 
vistseraal-eferentsed, somaatilis-eferentsed kiud; 31 paari spinaalnärve: kaela- (8), rinna- (12), 
nimme - (5), ristluu - (5), õndranärv (1) 
2) plexus cervicales, moodustumine ( segmendid ), millise lihase all paikneb, pikim haru, mida 
innerveerib 
moodustavad 1-4 kaelanärvi ventraalharud; paikneb m. sternocleidomastoideus’e all; pikim haru on 
n. phrenicus ; innerveerib vahelihast, südamepaunat, pleurat ja plexus coeliacus’t 
3) reie  mediaalse  rühma lihaste ja naha innervatsioon  (põimik, närv) 
n. obturatorius - plexus lumbalis 
4) mis närv, millisest põimikust innerveerib: m. deltoideus, m. tibialis anterior 
m. deltoideus - n. axillaris (plexus brachialis) 
m. tibialis anterior - n. peroneus  profundus (plexus sacralis) 
5) millise lihase all asub kaelapõimik plexus cervicalis, kuidas nimetatakse kohta kust 
väljuvad nahaharud 
paikneb m. sternocleidomastoideus’e all; nahaharud väljuvad punctum  nervosum’ist 
6) milline närv, mis põimikust innerveerib õlavarre eesmise rühma lihaseid 
n. musculocutaneus - plexus brachialis 
7) spinaalnärvi harud, milliseid neist moodustavad põimikuid (tõmmata joon alla) 
ramus ventralis, ramus  dorsalis , ramus meningeus, rami  communicantes; ventraalharud (v.a. 
rinnanärvid) moodustavad põimikuid 
8) plexus lumbalis’e moodustumine (segmendid), harud alajäsemele, milliseid lihasrühmi 
innerveerivad  
moodustavad 12. rinnanärvi ja 1-4. nimmenärvi ventraalharud; harud alajäsemele: 
1. n. cutaneus femoris  lateralis  
2. n. femoralis: vagnavöötme vahelmise rühma lihased, reie eesmise rühma lihased 
3. n. obturatorius: reie mediaalse rühma lihased 
c) mis närvid, millisest põimikust innerveerivad küünarvarre  eesmise rühma lihaseid 
n. medianus, n. ulnaris (plexus brachialis) 
9) peopesa naha innervatsioon (närvid, mitu sõrme) 
n. medianus - pöidla poolt alatest 3,5 sõrme 
n. ulnaris - väikesõrmest alates 1,5 sõrme 
10) plexus sacralis’e moodustumine (segmendid), millise lihase peal paikneb, tugevaim haru, 
mida innerveerib reie piirkonnas (rühm) 
moodustavad 5. nimmenärvi, 1-5. ristluunärvi ja õndranärvi ventraalharud; paikneb m. piriformis’e 
eesmisel pinnal; reie tagumise rühma lihaseid; tugevaim haru on n. ischiadicus 
11) mis närv millistest põimikutest innerveerib: m. biceps  brachii, m. peroneus  longus  
m. biceps brachii - n. musculocutaneus (plexus brachialis) 
m. peroneus longus - n. peroneus superficialis (plexus sacralis) 
12) mis liiki kiude sisaldavad ühendusharud, mis moodustavad põimikuid 
valged ühendusharud sisaldavad seljaaju külgsarvest alguse saanud sümpaatilisi preganglionaarseid 
kiude, hallid ühendusharud sisaldavad vegetatiivsetest ganglionitest algavaid postganglionaarseid 
kiude; põimikuid moodustavad ventraalharud (v.a. rinnanärvid) 
13) plexus brachialis’e moodustumine (segmendid), milline närv innerveerib õlavarre 
tagumise rühma lihaseid 
moodustavad 5-8 kaelanärvi ja 1 rinnanärvi ventraalharud; n. radialis 
14) milline närv, millisest põimikust innerveerib: m. sartorius, pöidla nahka dorsaalselt 
n. sartorius - n. femoralis (plexus lumbalis) 
pöidla nahka dorsaalselt - n. radialis (plexus brachialis) 
15) missugused põimikud moodustavad ( loetleda ) 
kaelapõimik plexus cervicalis, õlapõimik  plexus brachialis, nimmepõimik plexus lumbalis, 
ristluupõimik plexus sacralis 
16) mis närvid, millisest põimikust innerveerivad küünarvarre eesmise rühma lihaseid 
n. medianus, n. ulnaris - plexus brachialis 
!4. Aju 
!1) vaheaju  jaotus (4), milline neist on  motoorne  keskus (tõmmata joon alla) 
1. epithalamus 
2. thalamus dorsalis 
3. thalamus ventralis (motoorne keskus) 
4. hypothalamus 
2) kus tekib liquor cerebrospinalis, kus ja mille kaudu pääseb ta subarahnoidaalruumi 
liikvor tekib ajuvatsakestes plexus choroideus’te sekreedina, väljub vatsakestesüsteemist 4. 
vatsakese apertuuride kaudu 
3) millises aju osas asuvad:  nucleus  caudatus, pyramides 
nucleus caudatus - suuraju 
pyramides - piklikaju  
4) külgvatsakeste osad (4) 
1. cornu frontale 
2. pars   centralis  
3. cornu occipitale 
4. cornu temporale 
5) keskaju  jaotus (2) milliste kraniaalnärvide  tuumad  seal asuvad 
1. tectum mesencephali  
2. pedunculus cerebri 
III ja IV kraniaalnärvide tuumad 
6) milliste õõntega, mille kaudu on III  vatsake  ühenduses 
I, II vatsakestega - foramen interventriculare kaudu 
IV vatsakesega - aquaeductus  mesencephali 
7) millises aju osas asuvad: nucleus  ruber , nucleus dentatus 
nucleus ruber - keskaju, vaheaju 
nucleus dentatus - tagaaju , väikeaju  
8) mis moodustavad spinaalsegmendi, palju neid on 
iga närvipaar koos vastava seljaaju hallaine  osaga; inimesel on 31 paari spinaalsegmente: kaela- (8), 
rinna- (12), nimme- (5), ristluu- (5), õndranärv (1) 
9) otsaju  telencephalon’i jaotus (2) 
1. poolkerad 
2. kommissuurid 
10) mis moodustavad otsaju õõne, selle osad 
külgvatsakesed, selle osad: 
1. cornu frontale 
2. pars centralis 
3. cornu occipitale 
4. cornu temporale 
11) millise aju osa juurde kuuluvad: nucleus caudatus, corpus  trapezoideum 
nucleus caudatus - otaju 
corpus trapezoideum - tagaaju 
12) mille kaudu ja kuhu läheb liikvor subarahnoidaalruumist 
granulationes arachnoidales’te vahendusel venoossüsteemi 
13) keskaju jaotus (2) millised ekstrapüramidaalsüsteemiga soetud tuumad seal asuvad 
1. tectum mesencephali 
2. pedunculus cerebri - nucleus ruber ja substantia nigra 
14) mille kaudu on III  vatsake  ühenduses IV vatsakesega 
IV vatsakesega - aquaeductus mesencephali 
15) millises aju osas asuvad: nucleus lentiformis, pyramides 
nucleus lentiformis - otsaju 
pyramides - piklikaju 
!Vaheaju 
!1) jaotus, millise osa hallaine kuulub ekstrapüramidaal-motoorsesse süsteemi 
1. epithalamus 
2. thalamus dorsalis 
3. thalamus ventralis - hallaine kuulub ekstrapüramidaal-motoorsesse süsteemi 
4. hypothalamus 
2) mille kaudu on III vatsakese  ühendused  I, II vatsakestega, mille kaudu IV vatsakesega 
I, II vatsakestega - foramen interventriculare kaudu 
IV vatsakesega - aquaeductus mesencephali 
3) millises osas ja kus asuvad koorealused nägemis- ja kuulmiskeskus 
thalamus dorsalis’es, nuclei posteriores 
kuulmiskeskus - corpus geniculatum mediale 
nägemiskeskus - corpus geniculatum laterale 
4) mis moodustab III vatsakese põhja 
ees hüpotalamus - chiasma opticum, tuber cinereum koos infundibulum’iga, corpora  mamillaria, 
taga - substantia perforata posterior ja pedunculus cerebri