Kraniaalnärvide tabel (3)

Nr, nimi
Väljumine ajust
Väljumine koljust
Harud, ganglionid
Tuumad
I Nn olfactorii
Aferentne /tunde närv
bulbus olfactorius
lamina cribosa ossis ethmoidalis
konkreetne tundeganglion puudub, ganglionirakud haistmisepiteelis laialipaisatud
tuuma otseselt pole, sellele vastab bulbus olfactorius
Koos haistmisnärvidega kulgevad ninaõõnest otsajju veel kaks närvi, mis inimesel on jälgitavad ainult embrüonaalperioodil:
n terminalis algab ninavaheseinalt peente närvikiudude kimbuna, läbib lamina cribosa ja siseneb allpool commissura anteriori ajuainesse; kiuliselt koostiselt seganärv (prevaleeruvalt parasümpaatiline)
n vomeronasalis algab ninavaheseinas vomeronasaalelundist, läbib lamina cribosa,, lõpeb bulbus olfactorius accessoriuses (on haistmisnärvi osa)
II N opticus
Arenguliselt ajuosa (väljasopistus)
Aferentne/tunde närv
chiasma opticum
canalis opticus
ganglionile vastavad rakud paiknevad silma võrkkestas
tundetuumale vastavad rakud paiknevad silma võrkkestas
Silma võrkkest ehk retina pars optica koosneb välisest pigment- ja sisemisest neuraalosast, millel on kolm kihti:

• Kepp- ja kolbrakkude kiht (kõige välimine; kepid must-valge, kolvid värvide nägemiseks)
  
• Bipolaarsete neuronite kiht
  
• Suurte multipolaarsete neuronite kiht, mille peened neuriidid ühinevad n opticus’eks, mis siseneb canalis opticuse kaudu koljuõõnde.
  

Sulcus chiasmaticus’e piirkonnas toimub reetina nasaalsetelt (mediaalsetelt) pooltelt lähtuvate optikusekiudude ristumine (chiasma opticum), temporaalsed (lateraalsed) kiud ei ristu, pärast ristumist tekib tractus opticus, mis lõpeb koorealuste nägemiskeskustes- corpus geniculatum laterale’s ja keskajukatte colliculus superior ’is. Corpus geniculatum laterale’st algab kortikaalne tee (radiatio optica), mis lõpeb kuklasagaras sulcus calacarineus’est ülal- ja allpool (kortikaalne nägemiskeskus).
III N oculomotorius
Somiidilihaste närv, somaatilis- eferentne (üse), motoorne närv
fossa interpeduncularis
läbib sinus cavernosus’e lateraalse seina, läbi fissura orbitalis superior’i silmakoopasse
ramus superior:
m levator palpebrae superioris
m rectus superior
ramus inferior :
m rectus inferior
m rectus medialis
m obliquus inferior;
annab radix parasympathica, mille kiud pärinevad nucl oculomotorius accessorius’est ja lülituvad ümber ganglion ciliare’s (eferentne ganglion), postganglionaarsed parasümpaatilised kiud innerveerivad silmasiseseid lihaseid: m sphincter papillae’t ja m ciliaris’t
Tuumad asuvad mesencephalon’i tegmentumis:
nucl. n oculomotorii (somatomotoorne tuum)
nucl. oculomotorius accessorius (visteromotoorne tuum)
IV N trochlearis
Somiidilihaste närv, somaatilis-eferentne; ainus dorsaalselt väljuv peaajunärv (pöördub ümber pedunculus cerebri) ainus närv, mille kiud pärinevad vastaspoolsest tuumast
velum medullare superius’e piirkonnas
läbib sinus cavernosus’e lateraalse seina, läbi fissura orbitalis superior’i silmakoopasse
harusid ei anna;
innerveerib m obliquus superioris’t
tuum asub mesencephalon’i tegmentumis:
nucl n trochlearis
V N trigeminus
Segatüüpi närv
silla ja pedunculus cerebellaris medius ’e piiril sensoorse ja motoorse juurena (radix sensoria et motoria)
N opthalmicus: fissura orbitalis superior
N maxillaris: foramen rotundum
N mandibularis: foramen ovale
Juured:
sensoorsel juurel on tundeganglion- ganglion trigeminale ( oimuluu impressio trigeminalis’es kõvakelme lestmete vahel). Ganglioni pseudounipolaarsete rakkude tsentraalsed jätked lõpevad V närvi tundetuumade juures, perifeersed jätked lahknevad kolme haruna- n opthalmicus, n maxillaris, n mandibularis, mis innerveerivad sensoorselt näonahka, ektodermaalsest suusopisest arenenud suu- ja ninaõõne limaskesta, lihaseid jm. Peaharud jaguneva dveel omakorda kolmeks haruks- eesmiseks e. keskseks (tüve jätk), lateraalseks(näonahk) ja mediaalseks (limaskestad)
motoorne juur läheb täielikult n mandibularise koostisse ja innerveerib 1. vistseraalkaare lihaseid (mälumis- ja suupõhjalihased)
nucl motorius n trigemini (eve), branhiomotoorne tuum, kiud moodustavad radix motoria
nucl mesencephalicus n trigemini (üsa), sügavtundlikkus liikumisaparaadist
nucl pontinus n trigemini
(üsa), puutetundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast
nucl spinalis n trigemini
(üsa), valu- ja temperatuuritundlikkus näonahast, silmast, suu- ja ninaõõne limaskestast

• N opthalmicus
  

Aferentne
koos III, IV ja VI närviga läbib sinus cavernosus’e lateraalse seina, läbi fissura orbitalis superior’i silmakoopasse
N frontalis tüve jätk, jaguneb kaheks haruks:
a) n supraorbitalis innerveerib oma harudega otsmikupiirkonna nahka ( lateraalne haru läbib foramen supraorbitale, mediaalne haru incisura frontalis’e)
N lacrimalis lateraalne haru, innerveerib nahka ülalau lateraalses osas, silma lateraalse nurga piirkonnas, pisaranääret ( vegetatiivne innervatsioon )
N nasociliaris mediaalne haru, omab pars nasalis’t (ninale)et ciliaris’t (silmamunale)
Pars ciliaris annab radix sensoria, mis on ühendusharu gandlion ciliarega

• N maxillaris
  

Aferentne
koljuõõnest foramen rotundum’i kaudu fossa pterygopalatina’sse, kus jaotub harudeks
N infraorbitalis tüve jätk, siseneb fissura orbitalis inferior’i kaudu silmakoopasse, läbib samanimelise vao ja kanali.

• Rr alveolares superiores posteriores (läbivad foramina alveolaria posteriora)
  
• R alveolaris superior medius
  
• Rr alveolares superiores anteriores (kaks viimast haru eralduvad kanalis)
  

Alveolaarharud läbivad ülalõualuu, innerveerivad sinus maxillaris’e limaskesta ja moodustavad plexus dentalis superior’i, millest algavad rr dentales superiores (hammastele) ja rr gingivales superiores (igemetele)

Lõppharud – rr labiales superiores, rr palpebrales inferiores, mis innerveerivad ülahuule, alalau ja ninakülje nahka.
N zygomaticus lateraalne haru, siseneb fissura orbitalis inferior’i kaudu silmakoopa lateraalsele seinale, kus anastomoseerub n lacrimalis’ega. Edasi tungib foramen zygomaticoorbitale kaudu sarnaluusse ja jaguneb seal r zygomaticofacialis’eks ja r zygomaticotemporalis’eks, mis läbivad samanimelised kanalid ja innerveerivad nahka sarnakaare ja oimu piirkonnas.
N pterygopalatini mediaalsed harud moodustavad ganglion pterygopalatinum’i tundejuure, mille kiud lähevad ganaglioniharude koostisse:

N palatinus major (annab rr nasales posteriores inferiores ninaõõne limaskestale) ja nn palatini minores, mis lähevad läbi samanimeliste kanalite kõrva- ja pehmesuulae limaskestale.

Rr nasales posteriores superiores- foramen sphenopalatinum’i kaudu ninaõõne külje ja vaheseina limaskestale, vaheseina lõppharu n nasopalatinus läbib canalis incisivus’e ja innerveerib suulae eesmise osa limaskesta.
R pharyngeus- ülaneelu limaskestale

• N mandibularis
  

Segaiseloomuga
väljub koljuõõnest foramen ovale kaudu fossa infratemporalis’esse, kus jaguneb eesmiseks ja tagumiseks tüveks või haruderühmaks
Eesmine tüvi on põhiliselt eferentne (moodustub radix motoria arvelt ja sisaldab branhiomotoorseid kiude ), annab harusid:
Mälumislihastele
n massetericus, nn temporales profundi, n pterygoideus medialis et lateralis
N buccalis
ainus tundeharu, innerveerib põse limaskesta ja nahka
Tagumine tüvi põhiliselt aferentne:
N alveolaris inferior (tüve jätk)
n mylohyoideus (innerveerib suupõhja lihaseid- m mylohyoideus, m digastricus)
kanalisisesed harud
n mentalis (alahuule ja lõuatsi innervatsioon)
N auriculotemporalis (lateraalne haru)
rr parotidei (gl parotidea’le)
harud kõrvalesta eesmise osa nahale, välisele kuulmekäigule, trummikilele, alalõualiigesele
rr temporales superficiales (oimupiirkonna nahale)
N lingualis (mediaalne haru, üldtundlikkus keelest; ühineb VII närvi haru- chorda tympani’ga; annab juure ganglion oticum’ile)
n sublingualis (suupõhja lihastele )
rr linguales (keele eesmise 2/3 limaskesta innervatsioon)
VI N abducens
Somiidilihaste närv, somaatilis-eferentne.
silla ja piklikaju püramiidi vahel
läbib sinus cavernosus’e lateraalse seina, läbi fissura orbitalis superior’i silmakoopasse
harusid ei anna;
innerveerib m rectus lateralis’t
tuum pons ’i dorsaalosas:
nucl n abducentis
VII N facialis
2. vistseraalkaare närv
Ühepoolsel halvatusel vajub suunurk alla (suu on viltu), lameneb nasolabiaalvagu, silm muutub sulgumisvõimetuks.
silla ja piklikaju vahel, oliivist lateraalsemalt, nn pontotserebellaarnurgas
pourus et meatus acusticus internus
-canalis facialis
-foramen stylomastoideum
Kõikide tundeneuronite kehad on ganglion geniculi’s, mis paikneb näonärvikanalis.
Harud:
N petrosus major on peamiselt parasümpaatiline, lähtub ganglion geniculi piirkonnast, läbib canalis n petrosi majoris’e, sulcus n petrosi majoris’e, foramen laecerum’i ja canalis pterygoideus’e, milles ühineb n petrosus profundus ’ega (sümpaatiline) ja moodustab koos sellega n canalis pterygoidei, mis on ganglion pterygopalatinum’i (eferentne ganglion) vegettiivseks juureks. Postganglionaarsed vegetatiivsed kiud levivad ganglionist koos V närvi kiududega kolmes suunas: suulaenäärmetele (nn palatini), nina limaskesta näärmetele (rr nasales) ja pisaranäärmele. N petrosus major anastomoseerub trummiõõne lae piirkonnas IX närvi harudega.
Chorda tympani lähtub näonärvikanali kolmandast lõigust, läbib canaliculus chordae tympani, trummiõõne, fissura petrotympanica ja ühineb teravnurgi n lingualis’ega. Maitsmiskiud innerveerivad keele eesmist 2/3; parasümpaatilised kiud lülituvad ümber ganglion submandibulare’s ja innerveerivad eesmisi keelenäärmeid- gl sublingualis’t ja gl submandibularis’t.
N stapedius (branhiomotoorne haru) lähtub näonärvikanali kolmandast lõigust m stapedius’ele. Närvi halvatuse korral tekib kuulmisvõime teravnemine , sest häirub heli ülekande summustussüsteem.
Lõppharud innerveerivad miimilisi lihaseid. Eralduvad närvitüvest pärast selle väljumist näonärvikanalist foramen stylomasteoideum’i kaudu; lõppharud levivad kolmes suunas.

• N auricularis posterior suundub taha, innerveerib m auricularis posterior’i ja m occipitalis’t , sisaldab üsa kiude välise kuulmekäigu, kõrvalesta, kõrvataguse naha innerveerimiseks.
  
• R digasticus suundub alla, innerveerib m digastricus’e tagumist kõhtu ja m stylohyoideus’t.
  
• Näoharud suunduvad ette ja anstomoseeruvad omavahel plexus parotidus’eks vastava näärme juures. Sellega ühinevad n auricotemporalis’e rr parotidei, mis annavad n facialis’ele üsa kiude ja IX närvi parasümpaatilisi kiude gl parotidea innerveerimiseks. Plexuse ülemine tüvi – rr temporales, zygomatici, buccales – innerveerib m frontalis’t, kõrva ja silmaümbruse, ülahuule ja põsepiirkonna ülaosa lihaseid; alumine tüvi – rr buccales, r marginalis mandibulae et colli – innerveerib põsepiirkonna alaosa, alahuule ja lõuatsi lihaseid, samuti platysma ’t.
  

nucl n facialis (eve; branhiomotoorne tuum, mille kiud moodustavd pons’is silmuse ümber VI närvi tuuma, innerveerib miimilisi lihaseid)
nucl salivatorius superior (üve; vistseromotoornne tuum; annab preganglionaarsed parasümpaatilised kiud, mis lülituvad ümber VII närvi parasümpaatilistes ganglionides- ganglion pterygopalatinum et submandibulare)
nucl gustatorius (eva; senoorne ehk aferentne tuum; annab maitsetundlikkuse kiud)
nucl solitarius
nucl pontinus n trigemini
nucl spinalis n trigemini
VIII N vestibulo-cochlearis
Aferentne närv, tüüpiline peaajunärv; algab sisekõrvast
VII närvist lateraalsemalt, pontotserebellaarnurgas
pourus et meatus acusticus internus
Esiku- ja teojuur, mida käsitletakse eraldi närvidena. Mõlema koostises on bipolaarsed neuronid, mille kehad vastavates tundeganglionides.
N cochlearis
bipolaarsete neuronite kehad on teos, ganglion cochleare’s, perifeersed jätked lõpevad kuulmis- e spiraalelundi, organum spirale neuroepiteelis, tsentraalsed jätked- n cochlearis’e tuumades nucleus cochlearis posterior et anterior
N vestibularis
neuronite kehad ion meatus acusticus internuse põhjas ganglion vestibulare’s; neuronite perifeersed jätked lõpevad tasakaaluelundi neuroepiteelis- crista ampullaris’es ja macula’s, tsentraalsed jätked n vestibularis’e tuumades nucleus vestibularis superior, medialis, lateralis, inferior ja osalt ka cerebellum’is
IX N glossopharyngeus
Segatüüpi; 3. vistseraalkaare närv; sisaldab 4 liiki kiude
Sulcus posterolateralis’e ülaosas, oliivi taga
Foramen jugulare
Kulg:
IX närv laskub v jugularis interna ja a carotis interna, siis arteri ja oma juhtlihase- m stylopharyngeus’e vahel allapoole, pöördub spiraalselt ümber m stylopharyngeus’e tagumise serva nimetatud lihase lateraalküljele ja suundub kaarjalt m stylopharyngeus’e ja m styloglossus’e vahel keelejuuresse.
Kõikide tundeneuronite kehad on närvitüves ganglion superius et inferius’es. Ganglion superius on väiksem, koljuõõnes foramen jugulare piirkonnas; ganglion inferius (osaliselt parasümpaatiline) koljuõõnest väljaspool- fossula petrosas.
Harud:
N tympanicus
Algab ganglion inferius’e piirkonnas, siseneb canaliculus tympanicus’e kaudu trummiõõnde, kus tõuseb mööda sulcus promontorii’d ülespoole; moodustab koos nn carotiotympanici’ tega (sümpaatilised, pärinevad plexus caroticus internusest) trummiõõne mediaalseinal plexus tympanicus’e. Plexus tympanicus innerveerib trummiõõne ja kuulmetõrve limaskesta oos näärmetega; lõppharuks on preganglionaarseid parasümpaatilisi kiude sisaldav n petrosus minor , mis läbib hiatus canalis n petrosi minoris’e, sulcus n petrosi minoris’e, foramen laecerum’i ja lõpeb ganglion oticum’is. Postganglionaarsed vegetatiivsed kiud innerveerivad gl parotidea’t ja gll buccales’eid. N tympanicus-plexus tympanicus-n petrosus minor on Jacobsoni anastosmoos – ühendab ganglion inferius’t ganglion oticum’iga e. IX närvi V närviga)
R sinus carotici
Kulgeb mööda a carotis interna’t allapoole ja lõpeb ühise unearteri jagunemiskohal- sinus caroticus’es (baroretseptorid) ja glomus caroticum’is ( kemoretseptorid ). Moodustab vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentse osa.
Rr pharyngei
Ühinevad neelukonstriktoritel samanimeliste X närvi ja sümpaatikuse harudega plexus pharyngeus’eks, mis innerveerib neelu lihaseid (ülemises osas) ja limaskesta koos näärmetega, pehmesuulae lihaseid, kilpnääret ja kõrvalkilpnäärmeid.
R musculi stylopharyngei
M stylopharyngeus’ele
Rr tonsillares
Kurgumandlite- ja kitsuse limaskestale
Rr linguales
Lõppharud, mis innerveerivad keele tagumise 1/3 limaskesta ja näärmeid, kust juhivad ka maitsetundlikkust
nucl ambiguus (branhiomotoorsed kuid;neelu ja pehmesuulae lihastele)
nucl salivatorius inferior (annab preganglionaarsed parasümpaatilised kiud, mis lülituvad ümber IX närvi parasümpaatilistes ganglionides- ganglion oticum, väiksesed organisisesed terminaalganglionid, närvitüve ganglion inferius)
nucl gustatorius (maitsetundlikuse kiud; keele tagumiselt 1/3)
nucl solitarius (vistserosensoorne)
X N vagus
4. ja järgnevate vistseraalkaarte närv, millele on arengus lisandunud intestinaalosa, mis moodustab põimikuid ja innerveerib rinna- ja kõhuõõne elundeid; segatüüpi närv
Sulcus posterolateralis, IX närvist allpool
Foramen jugulare
Sensoorsed kiud algavad (samuti kui IX närvil) ganglion superius et inferius’est. Ganglion superius paikneb foramen jugulares, ganglion inferius 1. ja 2. kaelalüli ristijätke ees ja tõenäoliselt kuulub intestinaalosa juurde.
Peaosa foramen jugulare’s v jugularis interna’st eespool ja ulatub allpool ganglion inferius’eni.
Peaosa harud: lähtuvad ganglion superius’e piirkonnast ja hõlmavad täielikult X närvi somatosensoorse komponendi.

• R meningeus innerveerib kõvakelmet tagumise koljuaugu piirkonnas
  
• R auricularis läbib oimuluu canalis masteoideus’t, innerveerib nahka välise kuulmekäigu ja kõrvalesta piirkonnas.
  
• Ühendusharud IX ja XI närviga ning sümpaatikuse ülemise kaelaganglioniga.
  

Kaelaosa kulgeb v jugularis interna ja a carotis interna vahel ja taga allapoole, kõik kolm on sulundatud ühisesse fastsiatuppe.
Kaelaosa harud:

• Rr pharyngei plexus pharyngeus’esse; innerveerivad alaneelu limaskesta; ühepoolsel suulaelihaste halvatusel kaldub kurgunibu tervele poole.
  
• N laryngeus superior algab ganglion inferius’e piirkonnast, kulgeb ülalt alla kõri suunas, jaguneb sisemiseks ja välimiseks haruks.
  
  • R internus innerveerib alaneelu ja kõri limaskesta ülalpool häälepilu
    
  • R externus innerveerib häälepilu ahendajaid, esmajoones m cricothyroideus’e ja osalt ka alumist neelukonstriktorit.
    

• Rr cardiaci cervicales superiores et inferiores laskuvad südamepõimikusse – plexus cardiacus’sse.
  

Rinnaosa paikneb asümmeetriliselt, vasak vaagus
ristub eestpoolt aordikaarega, parem vaagus eestpoolt a subclavia dextra’ga; seejärel ristuvad mõlemad vaagused tagantpoolt kopsujuurega. Järgnevalt paigutub vasak vaagus söögitorru eesmisele pinnale, kus moodustub plexus oesophagus anterior; parem vaagus moodustab söögitoru tagumisel pinnal plexus oesophagus posterior’i . lähenedes diafragmale koonduvad pleksused uuesti kaheks tüveks – truncus vagalis anterior et posterior, mis sisaldavad mõlema vaaguse kiude.
Rinnaosa harud:

• N laryngeus recurrens laskunud koos suurte veresoontega kaelapiirkonnast rinnapiirkonda.
  

• Rr tracheales – trahheale, rr oesophagei – söögitoru ülaosale
  
• N laryngeus inferior – lõppharu, innerveerib kõiki kõri lihaseid (peale m cricothyroideus’e) ja limaskesta allpool häälepilu. N laryngeus recurrens’i ühepoolsel halvatusel on häälekur liikumatult keskpidises asendis.
  

• Rr cardiaci thoracici – plexus cardiacus’sse
  
• Rr bronchiales – plexus pulmonalis’esse
  
• Rr pericardiaci – perikardile, rr oesophagei – söögitoru alumisele osale.
  

Kõhuosa puudub ühtne tüvi, närvikiud põimuvad sümpaatiliste kiududega; levivad aga edasi perivaskulaarsete põimikutega.
Kõhuosa harud:

• Trucus vagalis anterior et posterior läbivad koos söögitoruga diafragma ja annavad väikese maokõveriku piirkonnas rr gastrici anteriores mao eesseinale ja maksale; rr gastrici posteriores mao tagaseinale. Suurem osa tagumisi kiude – rr coeliaci – suundub piki a gastrica sinistra ’t plexus coeliacus’sse, põimub sümpaatiliste kiududega ja siirdub peamiselt periarteriaalsete põimikutena kõhuõõne elundeile (maks, pankreas, põrn, neerud , neerupealised, peen- ja jämesool (algusest kuni flexura coli sinstra’ni)
  

Nucl ambiguus (branhiomotoorsed kiud) innerveerib motoorselt 4. ja järgnevate vistseraalkaarte lihaseid – pehmesuulae, neelu ja KÕIKI kõri lihaseid.
Nucl dorsalis n vagi (parasümpaatiline motoorne tuum), saadab parasümpaatilisi preganglionaarseid kiude, mis lülituvad ümber perifeersete põimikute, eriti intramuraalsete põimikute terminaalganglionides (vistseraal-eferentsed kiud lülituvad ümber). Domineeriv on parasümpaatiline komponent (vaagus saab ka sümpaatilisi kiude).
Nucl gustatorius maitsetundlikkuse tuum
Nucl solitarius vistserosensoorsed kiud
Nucl pontinus n trigemini
Nucl spinalis n trigemini somatosensoorsed kiud
XI N accessorius
eraldunud n vagus’est, puht motoorne (eferentne), 5. vistseraalkaare närv
Radices craniales: sulcus posterolateralis, X närvist allpool
Radices spinales:
kaelanärvide ventraal- ja dorsaaljuurte vahel
Foramen jugulare
R internus moodustub bulbaar- ehk vagaalosa arvel, ühineb n vagus’ega selle ganglion superius’e ja ganglion inferius’e vahelisel alal.
R externus moodustub spinaalosa arvel, innerveerib pea asendit reguleerivaid lihaseid:
m sternocleido mastoideus
m trapezius
nucl ambiguus (eve; asub piklikajus)
nucl n accessorii (eve; seljaajus)
XII N hypoglossus
Innerveerib KÕIKI keelelihaseid
Somatomotoorsed kiud, eferentne närv.
XII närvi ühepoolse kahjustumise korral väljutab terve poole m geniglossus keelt tugevamini, mistõttu see kaldub haigele (nõrgemale) poolele.
piklikajust 10-15 juureniidina sulcus anterolateralise kaudu
canalis hypoglossi;
kaelaosas kulgeb m stylohyoideus’e siseküljel a carotis interna ja v jugularis interna vahel allapoole, pöördub siis kaarjalt ette ja lõpeb keelelihastes.
Omab ühendusi naabernärvidega (X närv, sümpaatikusetüvi), spinaalnärvidega, millega on otseses suguluses. Ülemised kaelanärvid annavad kiude XII närvile, mis edaspidi eralduvad sellest omaette harudena
Hüpoglossusekiududeta harud (moodustuvad kaelanärvide arvelt):
ramus meningeus- dura mater’ile
radix superior- eraldub närvitüve kaarjalt osalt, laskub a carotis communis’el allapoole, anastomoseerub C2-3-st lähtuva radix inferior’iga- moodustub kaelasilmus- ansa cervicalis, mille harud innerveerivad kaela eesmise rühma lihaseid (m sternohyoideus, omohyoideus, sternothyroideus; m thyrohyoideus saab XII närvilt otsese haru).
ramus geniohyoideus- m geniohyoideus’ele
Hüpoglossusekiududega harud e tõelised hüpoglossuseharud (pärinevad hüpoglossusetuumast)
rami linguales- keelelihaste motoorne innervatsioon, esineb anastomoos V närvi n lingualis’ega, mille kaudu rr linguales saavad propriotseptiivseid (süva-, lihase-liigese-tundlikkus-) kiude
tuum paikneb piklikajus:
nucl n hypoglossi
10