Anatoomia eksam. IV osa: Aju (0)

Aju 
!1. III  vatsake  
!a) millise aju osa õõs , nimetus ladina k. –  vaheaju õõs, diencephalon 
b) mis moodustab lae, külgseinad – külgsein: talamuse ja hüpotalamuse  mediaalne  pind 
(teineteisest eraldab sulcus  hypothalamicus),  lagi : tela choroidea ventriculi tetrii (pia  mater , lamina 
choroidea epithelialis) 
c) millised on vatsakese sopised – recessus opticus, recessus infundibuli 
d) ühendus külgvatsakestega - foramen interventriculare, IV vats. – aquadectus mesencephali 
!2. Vaheaju ehk diencephalon 
a) Kuidas nimetatakse vaheaju siseõõnt – ventriculus tertius 
b)  Missugust vaheaju osa nimetatakse kõrgeimaks koorealuseks tundekeskuseks – thalamus 
dorsalis  
c) Missugust osa nimetatakse vaheaju motorseks keskuseks – thalamus ventralis 
d) Nimetage hüpotalamuse osad – chiastma opticum, tuber cinereum, hypophysis, corpus  
mamillare 
3. Millise aju osa juurde kuuluvad 
a) Corpus amydaloideum – telechephalon, cortex cerebri 
b) Corpora mamillaria – diencephalon, hypothalamus 
c) Nucleus   ruber  – diencephalon (thalamus ventralis), mesencephalon (pedunculus cerebri) 
d) Trigonum n. hypoglossi – ventriculus quartus (fossa rhomboidea) 
!
Vegetatiivne närvisüsteem 
!a) sümpaatikusetüve ja spinaalnärvi ühendusharud: rr. comunicantes albi, rr. comunicantes 
grisei 
c) mao sümp. innervatsioon  – nuclei intermediolaterales—radix ventrales n.spinales— ramus  
communicans  albus —truncus symphaticus—nn.et  plexus  splanchicus  major — ganglion coeliacum
—plexus et n.gastricus-- gaster 
d) kusepõie parasümp. Innervatsioon - ristluusegmendidànucl. Parasympatici sacrales à n. spinalis  
àn. splanchicus pelvinus à plexus hypogastricus  inferior à plexus vesicalis à terminaalganglionid à 
kusepõis  
a)  Sümpaatiline  põie innervatsioon 
nimmesegmendid —> nucl . intermediolateralis —> radix ventralis —> n.spinalis —> 
r.communicans albus —> truncus symphaticus —> plexus hypogastricus inferior —> plexus  
vesicalis —> kusepõis  
c) Sümpaatiline neeru innervatsioon 
alumine rinnasegment —> nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> n.spinalis —> 
ramus  
communicans albus —> truncus symphaticus —> n. splanchicus maj/min —> plexus coeliacus 
—> ganglion coeliacus (ümberlülitus) —> plexus  renalis  —> ren 
a) Nimetage sümpaatilise närvisüsteemi ganglionid - paravertebraalsed ganglionid, 
prevertebraalsed ganglionid 
b)  pupilli  ahenemine ( eferentne  osa- tuum, närv, ümberlülitus ganglion) 
c) Gl. Submandibulare sümpaatiline innervatsioon 
nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> r. communicans albus —> truncus symphaticus 
—> ganglion cervicale  superior (ümberlülitus) —> n. et plexus  caroticus  externus —> plexus a. 
facialis  —> ganglion submandibulare —> n. lingualis —> gl. Sublingualis 
e) Maksa parasümpaatiline  innervatsioon 
nucl. dorsalis nervi  vagi  —> n.vagus —> plexus oesophagus  anterior /posterior —> truncus 
vagalis anterior/posterior —> plexus gastricus anterior/posterior —> rr.coeliaci —> plexus 
coeliacus —> ganglion coeliacus —> terminaalganglion (ümberlülitus) —> plexus hepaticus —
> hepar 
f) gl. lacrimalise parasümpaatiline innervatsioon 
nucleus salivatorius superior —> parasümpaatilised kiud n. facialises —> n.petrosus major —> 
ganglion pterygopalatina  —> n.maxillaris —> n.zygomaticus (+lacrimalis) —> gl lacrimalis 
a) kus asuvad parasümp. keskused ( tuumad , segmendid ) -  PARS  PARASYMPATHICA 
tsentralses osas 
b) mis erinevus on veget. ganglionitel, nimetada kummastki 2 – ganglioonide asukoht, 
pregalglionaalstete ja postgalglionaalsete kihtide pikkus 
c) parasümp. südame innervatsioon - Nucl. Dorsalis nervi vagi à n. vagus à rr. Cardiaci cervicales 
superiores et inferiores à terminaalganglion à plexus cardicus 
d) vegetatiivse  ja somaatilise refleksikaare erinevused - Somaatiline e.animaalne närvisüsteem - 
anatoomiline erinevus veg. nst-ga (refleksikaare erinevus) 
!a) eristada vegetatiivseid ganglione tundeganglionitest, põhierinevused , tuua kummastki 2 
näidet 
b) rectum ’i sümpaatiline innervatsioon - tuum, põimik, närvid 
c) colon  transversum’i parasümpaatiline innervatsioon - tuum, närv, põimik, ganglion 
d) nimetada sümpaatilise närvisüsteemi keskused - segmendid, tuumad 
Juhtetee  
!Puutetundlikkus sarnapiirkonna nahalt 
!a) trakti nimetus - tractus trigeminothalamicus 
b) 1, 2, 3 neuroni asukoht - esimene (ganglion trigeminale), teine (nucleus spinalis n. trigemini), 
kolmas (thalamuses, nucleus ventralis posteromedialis) 
c) koorepiirkond - gyrus  postcentralis 
d) perifeerne  närv - n. trigeminus 
! Valutundlikkus  alumistelt/ülemistel hammastelt (juhtetee)  
!a) perifeerne närv, trakti nimetus n.trigeminus´e n.mandibularis/n.maxillaris, tractus 
trigeminothalamicus 
b) 1, 2, 3. neuroni kehade asukoht Esinemene neuroni keha - ganglion trigeminale, Teise 
neuroni keha - nucleus mesencephalicus ja nucleus pontinus nervi trigemini, Kolmanda 
neuroni keha - n. ventralis posteromedialis 
c) läbimineku koht  capsula interna ’st capsula interna tagumise sääre 
d) ülenevate 2. neuroni aksonite nimetus (kimp) koorekeskuses Ülenevad lemniscus 
trigeminalise kaudu thalamus´sse 
Valutundlikkus alahuulelt, juhtetee 
a) Perifeerne närv – tractus trigeminothalamicus 
b) 1 ja 2 neuroni kehade nimetused - ganglion trigeminale, nucleus spinalis n. 
trigemini 
valu ja temperatuuri tundlikkus reie mediaalselt küljelt  
a) perifeerne närv – n.spinalis 
b) trakt – tractus spinothalamicus 
c) neuronikehad(1-3) - I - ganglion spinale, II (esimene sünaps) - substantia gelatinosa´s, 
n. proprius cornu posterioris´es, III (teine sünaps) paikneb thalamus´e nucleus ventralis 
posterolateralis´es. 
d) läbiminek capsula internast, korteks - capsula interna tagumise sääre 
! Epikriitiline  süvatundlikkus (juhtetee) ülem. jäsemetelt 
!a) kortikaalne tee, nimetus – tractus bulbothalamicus 
b) sama tee - neuronikehad (1, 2, 3) - 1 - ganglion spinale, 2 - nucleus gracilis, 3 - thalamus´e 
nucleus ventralis posterolateralis´es. 
c) ??tserebellaarsed teed, nimetus - Tractus cuneocerebellaris 
d) ??sama - neuronikehad (1, 2, 3) - I - ganglion spinale, II - nucleus cuneatus 
Epikriitiline tundlikkus alalõualiigeselt 
a) trakti  numetus  - tractus trigeminothalamicus 
b) 1, 2, 3 neuroni asukoht - esimene (ganglion trigeminale), teine (nucl. mesencephalicus et nucl. 
pontinus n. trigemini), kolmas (n. ventralis posteromedilais) 
c) mille  koosseisus  kulgevad 2. neuroni  jätked  thalamuseni - lemniscus trigeminalis 
d) koorepiirkond, kuhu lokaliseerub - gyrus postcentralis 
e) perifeerne närv - n. trigeminus 
Süvatundlikkuse juhtetee (epikriitiline) peopesalt 
!a) perifeersed  närvid, põimik n.spinalis 
b) neuronikehad (1, 2) (ganglion, tuum) - Esimene neuroni keha - ganglion spinale, Teise neuroni 
keha - nucleus gracilis, nucleus cuneatus 
c) trakti nimetus, mis moodustub 2. neuroni aksonitest (kimp), capsula int. läbimiskoht - 
tractus bulbothalamicus, aksonid suunduvad kaarjalt ette vastaspoolele - fibrae arcuatae interna, 
capsula interna tagumise sääre 
d) ristumine  (kas? kus?) 3. neuronikeha , korteks (käär) - Kolmanda neuroni keha thalamus´e 
nucleus ventralis posterolateralis´es. 
! Motoorne  juhtetee ( küünarvarre  painutajad) 
!a) trakti nimetus – tractus corticospinalis 
b) neuronikehad - I neuroni keha otsmikusagara gyrus precentralises, II neuroni keha  seljaaju  
eessarves motoorsetes tuumades  
c) ristumised, capsula int. -  piklikaju alumises osas (deccusatio pyramidum), capsula interna 
tagumise sääre 
d) perifeerne närv – n. musculocutaneus 
!Motoorne juhtetee sääre eesmiste lihaste innervatsiooniks 
!a) trakti nimetus – tractus corticospinalis 
b) neuronikehad (1, 2) (korteks, tuum) - I neuroni keha asub motoorse  cortex´i peamiselt 
otsmikusagara gyrus precentralis’es, II neuroni keha paikneb seljaaju eessarves, motoorsetes 
tuumades 
c) läbiminek capsula interna’st, ristumine (kas? kus?) - kulgeb läbi capsula interna tagumise 
sääre, piklikaju alumises osas (deccusatio pyramidum) 
d) põimik, perifeerne närv – spinaalnärv (n.spinalis) 
!Motoorne juhtetee mälumislihaste innervatsiooniks 
a) Trakti nimetus - Tractus corticonuclearis 
b) 1 ja 2 neuronikeha nimetused  Tsentraalne  – asub motoorse cortex’ipeamiselt gyrus 
precentralis’es, Perifeerne – asub kraniaalnärvi motoorsetes tuumades 
c) Capsula interna läbimiskoht Capsula interna genu osa 
d) Perifeerne närv Bilateraalselt – nucl.motorius n trigemini (n.trigeminus) 
Motoorne juhtetee kõri  lihastele  
!a) trakti nimetus - tractus corticonuclearis 
b) tsentraalse , perifeerse neuronikeha asukoht  
tsentraalne - gyrus precentralis, perifeerne - nucl. ambiguus 
c) millise capsula interna osa läbivad tsentraalse neuroni jätked - capsula interna genu osa 
d) perifeerne närv - n. vagus 
e) kas kuid kulgevad motoorse tuumani bi-, kontra - või homolateraalselt - bilateraalselt 
!Motoorne juhtetee reie eesmise rühma lihastele 
a) trakti nimetus - tractus corticospinalis 
b) tsentraalse, perifeerse neuroni asukoht - tsentraalse (gyrus precentralis), perifeerse (seljaaju 
eessarves, motoorsetes tuumades) 
c) millise capsula interna osa läbivad tsentraalse neuroni jätked -  tagumine  säär 
d) kus toimub kiudude ristumine - nimmepõimiku segmentide kõrgusel seljaajus 
püramidaalne. Sõrmede painutus 
a) trakt - tractus corticospinalis 
b) läbiminek capsula internast, korteks capsula interna tagumise sääre 
c) ristumine piklikaju alumises osas (deccusatio pyramidum) 
d) perifeerne närv n. medianus 
Kus asub 1 neuron  (maitsmistundlikkus keelejuurelt; kuulmisteel; süvatundlikkus 
põlveliigesest; nägemisteel) 
Maitsmistee  – VII, IX, X närvi tundeganglionis 
Kuulmistee – ganglion cochleare 
Nägemistee – kepp - ja kolbrakud retinas 
süvatundlikkus põlveliigeselt - ganglion spinale 
Innervatsioon (kraniaalnärv ja tuum) 
a) Maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3-kult - n.glossopharyngeus, rr.linguales (nucl. 
gustatorius) 
b) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3 - n. facialis (nucl. solitarius) 
c) M. pterygoideus  lateralis  – n.trigeminus, n.mandibularis (nucl. motorius n. trigemini) 
d) M. Orbicularis oculi – n.facialis, nucl.n.facialis 
e) M. Vocalis – n.vagus, nucl.ambiguus 
f) m. mylohyoideus - n. mandibularis, n. trigeminus (nucl. motorius n. trigemini) 
g) m. levator palpebrae superioris - n. oculomotorius (nucl. nucl. n. oculomotorii) 
h) m. constrictor pharyngis superior - n. glossopharyngeus (nucl. ambiguus) 
i) m. styloglossus - n. hypoglossus (nucl. n. hypoglossi) 
Kraniaalnärvid  
!1.  
a) n. mandibularis’e  põhiharud , nende  funktsionaalsed  komponendid (kiudude liik) -  
eesmine  tüvi – eferentne: n. massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus med. et lat, n. 
buccalis 
tagumine – aferentne : n. alveolaris inferior, n. auricotemporalis, n. lingualis 
b) määrata funktsionaalsed komponendid järgmistel tuumadel: nucleus dorsalis n. vagi - 
vistseromotoorne, n. ambiguus - branhiomotoorne, n. salivatorius inferior - vistseromotoorne, n. 
nervi trochlearis - somatomotoorne 
c) millised kraniaalnärvid  innerveerivad , nimeta närvid ja 2. neuronikeha (tuum): m. 
stapedius – n. facialis, n. stapedius, nucl. nervus facialis, m. trapezius – n. accessorius, r. externus, 
nucl. n. accessorii, m. stylopharyngeus – n. glossopharyngeus, r. musculi stypopharyngei, nucl. 
ambiguus, m. rectus  oculi superior- n. oculomotorius, r. superior, nucl. n. oculomotorii 
d) millised kraniaalnärvid väljuvad: fissura orbitalis superior: n. occulomotorius, n. trochlearis, 
n. ophtalmicus, n. abducens,  , foramen rotundum – n.trigeminus, foramen jugulare kaudu – n. 
vagus, n. accessorius, n. glossopharyngeus 
!2. 
b) mälumislihaste innervatsioon - närv, kraniaalnärvi haru, 2. neuronikeha (tuum) - nucl. 
motorius n. trigemini, n. trigeminus, n. mandibularis 
c) m. thyroarytneoideus - närv, 2. neuronikeha (tuum) 
 nucl. ambiguus, n. vagus 
d) valu kõrist - närv 1, 2. neuronikeha (ganglion, tuum) 
n. trigeminus, 1 - ganglion spinale, 2 - substantia gelatinosa’s, n. proprius cornu posterioris’es 
!3. N. facialis 
!a) branhiomotoorsete harude nimetused, 2. neuronikeha nimetus 
n. stapedius, r. digastricus; 2 neuronikeha - nucl. n. facialis 
b) näonärvi kanalisisesed harud 
n. petrosus major, chorda tympani, n. stapedius 
c) näonärvi kanalisse  sisenemis - ja väljumisava 
sisenemisava - porus acusticus internus, väljumisava - foramen stylomastoideum 
d) maitsetundlikkus keele eesmiselt osalt - perifeersed harud, 1, 2. neuronikeha 
n. facialis, chorda tympani 
I neuroni keha - ganglion geniculi 
II neuroni keha - nucleus gustatorius 
a) Millised peapiirkonna parasümpaatilised ganglionid on seotud n. facialisega – ganglion 
pterygopalatinum ja ganglion submandibulare 
b) Nimetage n. Facialise motoorsed tuumad - nucl. n. fascialis  - branhiomotoorne, nucl. 
salivatorius superior - vistseromotoorne 
a) Tuumad, nende komponendid 
Nucl. n. facialis – branhiomotoorne 
Nucl. salivatorius superior – vistseromotoorne 
Nucl. gustatorius – erivistseraal-aferentne 
Nucl. solitarius – vistserosensoorne 
Nucl.pontitus n. trigemini – somatosensoorne  
Nucl.spinalis n. trigemini - somatosensoorne 
b) Nimetada 1 tundeganglion – gang. geniculi ja 2 vegetatiivset  ganglioni – gangl. 
pterygopalatinum et submandibulare 
c) Lõppharud nimetused ja funktsioon. Komponendid 
1. n.auricularis posterior (somatosensoorne) - innerveerib: m. auricularis posterior, m. 
occipitalis, välise  kuulmekäigu , kõrvalesta ja kõrvataguse naha 
2. r. digastricus (branhiomotoorne) - innerveerib: m. digastricus’e tagumist kõht, m. 
stylohyoideus 
3. näoharud - (somatosensoorne) - innerveerivad: gl. parotis, m. frontalis, kõrva ja 
silmaümbruse, ülahuule, põsepiirkonna, alahuulelihaseid ja lõuatsi lihaseid, platysma 
4. N. Trigeminus 
!
a)  valu ja temperatuuri tundlikkuse tuum – nucl. spinalis n. trigemini 
b) tundeganglion - ganglion trigeminale 
b) n. mandibularise koostises kiud (komponendid) eesmine tüvi – motoorsed kiud: n. 
massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus med. et lat., tagumine – sensoorsed kuid: n. 
alveolaris inferior, n. auricotemporalis, n. lingualis 
d) n. maxillarise põhiharud (jagunemine) – n. zygomaticus, nn. pterygopalatini, n. infraorbitalis 
e) N. trigeminuse põhiharud ja väljumiskoht ajust  
n. ophtalmicus - fissura orbitalis superior 
n. maxillaris - foramen rotundum 
n. mandibularis - foramen ovale 
5. N. vagus 
a) N. vaguse tuumad ja komponendid 
nucl. ambiguus (branhiomotoorne) 
nucl. dorsalis n. vagi (vistseromotoorne) 
nucl. gustatorius (erivistseraal-aferentne) 
nucl. solitarius (vistserosensoorsed) 
nucl. pontinus n. trigemini (somatosensoorne) 
nucl. spinalis n. trigemini (somatosensoorne) 
N. glossopharyngeuse tuumad ja komponendid 
nucl. ambiguus (branhiomotoorne) 
nucl. salivatorius inferior ( üve ) 
nucl. gustatorius (erivistseraal-aferentne) 
nucl. solitarius (vistserosensoorsed) 
nucl. pontinus n. trigemini (somatosensoorne) 
nucl. spinalis n. trigemini (somatosensoorne)