tagasagar hormoon distaalsetes neerutorukestes -Diureesi vähendamine -Vererõhu suurendamne -ADH sekretsiooni regulatsioonis eristatakse 3 retseptorid: 1) Osmoretseprotid(hüpotalamus) 2) Baroretseptorid ( aordikaar) 3) Mahuretseptorid( südame kojad) -oksütotsiin -Tupe ja emakalihaste kontraktsioonide soodustamine suguühte ajal ja sünnitusel -Piima väljutamise (mitte tekke)
· Lokaalne e. autoregulatsioon: arterioolide reaktsioon venitusele, temperatuurile, mitmetele ainetele (CO2, piimhape, K+, O2, pH, NO jm) · Humoraalne regulatsioon: ained, mis tekivad organismi ühes piirkonnas, kuid liiguvad mujale  toime aju vasomotoorse keskusele ja otseselt veresoontele ja südamele (reniin vererõhk ja -hulk; adrenaliin sagedus ja veresoonte toonus) · Neuraalne regulatsioon: vasomotoorses keskuses (piklik aju ja ajusild) - refleksikaare osa - baroretseptorid aordikaarel unearteri lähtumisel - sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud ümber kodade ja veresoonte (südamepõimik) - kõrgemad keskused ajus (nt. mõtlemine jpm) Veresoonte toonuse regulatsioon Jaguneb kaheks: 1.Neurogeenne regulatsioon · Ahendavad närvid · Laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus 1.Reflektoorne regulatisoon · Pressorretseptorid · Baroretseptorid · Kemoretseptorid Maksa läbiv vereringe
juhib organismi taastumist. 7. Perifeerse närvisüsteemi närvid: spinaalnärvid ja kraniaalnärvid (ganglion) Spinaalnärvid innerveerivad vöötlihaseid ja naha piirkondi, mida nimetatakse dermatoomideks. Kraniaalnärve on 12 paari 8. Sensor/retseptor (tundenärvi lõpmed): kemoretseptor -tunderetseptor, mis on kohustunud ärritusi vastu võtma kas väljast tulevatelt või organismis endas sünteesitavatelt keemilistelt ainetelt baroretseptor baroretseptorid – osalevad vererõhu regulatsioonis, andes infot piklikajju osmoretseptor- hüpotalamuse neuronid, mida stimuleerib rakuvälise vedeliku osmolaarsuse tõus
süsteem, korras silmade välislihased, korras kontrollsüsteemi mootor, ,,objektide kolmnurk", mis säilitab binokulaarse taju 9. Millised on meie 5 peamist meelt ja millised meeleelundid nendega seonduvad?  nägemismeel (silmad); kuulmismeel (kõrvad); haistmismeel (nina); maitsmismeel (keel); kompimismeel (käed) 10. Kuidas jaotatakse sensoreid ärritaja iseloomu järgi?  fotoretseptorid (valgus), mehhanoretseptorid (kuulmis, tasakaal, kompimis), baroretseptorid (rõhk), termoretseptorid (nahas, limaskestas), kemoretseptorid (haistmis, maitsmis, siseelundites), osmoretseptorid(koevedelike rõhk) 11.Millise kahe väärtusega on ruumis määratud objekti asukoht? Objekti suuna ja suhtelise kaugusega. 12. Mille poolest erinevad nägemistelg ja optiline telg? Kui fikseerime objekti foveaga, on see esmane nägemisjoon ehk nägemistelg. Optiline telg läheb läbi silma pöörlemispunkti. 13. Kirjelda erinevaid nägemisjooni! Kust algavad, kuhu lähevad
Jämedaim arter  aort ehk tuiksoon saab alguse südame vasakust vatsakesest. Viimase kokkutõmbel paisatakse aorti keskmiselt 50  60 cm³ kopsudes hapnikuga küllastatud verd. Aordi ülaosast (nn aordikaarest) lähtub kolm suurt peasse ja kätesse suunduvat arterit ning kaks südant verega varustavat pärgarterit, alaosast (rinna- ja kõhuaort) aga rindkeret ja alakeha verega varustavad arterid. Aordi seintes paiknevad erilised närvirakud  baroretseptorid  osalevad vererõhu regulatsioonis, andes infot piklikajju. Pea ja aju verevarustuse tagavad kummalgi küljel kulgevad unearterid. Kummagi rangluuarteri üks haru viib koljuõõnde, teine (õlavarrearter) aga vastavasse ülajäsemesse. Jalgadesse jõuab veri reiearterite ja sääreluuarterite kaudu. Arterite seinad on paksud ja elastsed, neis on paks lihaskiht. See on vajalik, kuna iga südame kokkutõmbega paisatakse arteritesse suure rõhu all verd. Oma elastsuse tõttu saavad arterid
veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon- Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi
Nucl gustatorius  maitsetundlikkus keele tagumiselt kolmandikult Nucl solitarius  vistserosensoorsed Ganglion sup/inf  kõigi tundeneuronite kehad Harud: 1. N tympanicus (vistseromootoorne)plexus tympanicusn petrosus minorümberlülitus ganglion oticumispostganglionaarsed kiud n auricotemporalise koostisesgl parotidea, gll buccales 2. R sinus carotici(mööda a carotis interna) sinus caroticuses baroretseptorid, glomus caroticuses kemoretseptorid. Moodustab vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentse osa. 3. Rr pharyngeiplexus pharyngeusneelu lihased ja limaskest koos näärmetega, pehmesuulahe lihased, kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed. (reeglina 9 närv innerveerib neelu ülemist osa, 10 närv alumist osa). 4. R musculi stylopharyngei  m stylopharyngeus 5
See seostub löögisageduse suurenemisega ja viib südame minutimahu tunduvale tõusule. Pingutaval lihastööl võib südame löögimaht tõusta kuni 120-140 ml, löögisagedus 200 ja rohkem löögini minutis, minutimaht-25-30 liitrini. Vere juurdevool skeletilihastele suureneb seejuures 22-25 liitrini. · Veresoonte toonuse regulatsioon. Neurogeenne regulatsioon  ahendavad närvid, laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus. Reflektoorne regulatsioon  pressorretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. · Lümf ja lümfiringe. Lümfiringe  abistav süsteem, mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis. Ööpäevas tekib 2-3 l lümfi. Toodab antikehi. Toodab lümfostüüte, mis hävitavad baktereid ja toksilisi aineid  täidab kaitsefunktsiooni. Võtab osa rasvade transpordist. Lümfisoonte iseärasused: Seintes on silelihased. Klapid, mis tagavad ühesuunalise voolu. Lümfisõlmede olemasolu, kus "filtreeritakse" lümfi.
vastavalt viiest maitsest ja mingist piiratud arvust lõhnadest ... -> lõhnade ja maitsete maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus IV.6. Muud meeled 5 meelega inimene on (kas Põhja-Ameeriklane või) kohe suremas, ja varsti ehk näebki surnuid. Normaalsetel inimestel on meeli rohkem kui 5, juba loetletud on tegelikult rohkem ... Me saame informatsiooni keha sisekeskkonnast Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm.  vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes  hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped * ... ...
buccales'eid. N tympanicus-plexus tympanicus-n petrosus minor on Jacobsoni anastosmoos  ühendab ganglion inferius't ganglion oticum'iga e. IX närvi V närviga) R sinus carotici Kulgeb mööda a carotis interna't allapoole ja lõpeb ühise unearteri jagunemiskohal- sinus caroticus'es (baroretseptorid) ja glomus caroticum'is (kemoretseptorid). Moodustab vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentse osa. Rr pharyngei Ühinevad neelukonstriktoritel samanimeliste X närvi ja sümpaatikuse harudega plexus pharyngeus'eks, mis innerveerib neelu lihaseid (ülemises osas) ja
Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi.
veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide
retseptoreid) Sissejuhatus psühholoogiasse 43 Retseptor, primaarsed maitsekvaliteedid (7?, 350 eri tüüpi retseptorit?) haistmissibul (olfactory bulb) erinevad koorealused tuumad koljupõhimiku ja uusaju koor Sissejuhatus psühholoogiasse 44 Informatsioon keha sisekeskkonnast Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm.  vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes  hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped Sissejuhatus psühholoogiasse 45 Motoorika Luud Inimkehas kokku 206 luud (neist 148 on liigutatavad), mis lisaks teistele funktsioonidele annavad kehale kuju ja
? eriliigilist retseptorit (millega suudame eristada >1012 lõhna; nt. koeral ~ 2x rohkem eri liike ja 10- 20x rohkem lõhnaretseptoreid) Lõhnateed: Retseptor, primaarsed lõhna- kvaliteedid ïƒ haistmissibul (olfactory bulb) ïƒ erinevad koorealused tuumad ïƒ koljupõhimiku ja uusaju koor Muud meeled Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. – vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes – hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped Motoorika Luud: Inimkehas kokku 206 luud (neist 148 on liigutatavad)muuhulgas annavad luud kehale kuju ja võimaldavad liikuda: me peame seda kondi-hunnikut koordineerima.
temperatuuriinformatsioon. Lõhnade ja maitsete maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus!!! Lõhnaorgani ehitus ja lõhnateed: umbes2-5 cm2 suurune ala ninaõõne ülaosas on kaetud lõhnaepiteeliga, milles umbes 6-10 miljonit retseptorit. Retseptor, primaarsed maitsekvaliteedid(arv pole teada, pakutud 7-350 eri tüüpi retseproteid)-haistmissibul-erinevad koorealused tuumad- koljupõhimiku ja uusaju koor. Info keha sisekeskkonnast: baroretseptorid aordis-vererõhk, vaenitusretseptorid kopsudes- higamise regulatsioon, venitusretseptorid soolestiklu seinas, venitusretseptorid kusepõies, kemoretseptorid veresoontes:o2, co2, pH, glükoos, aminohapped. Luud: inimkehas 206 luud( 148 liigutatavad), mis lisaks teistele funktsioonidele annavad kehale kuju ja võimaldavad kehal liikuda. Liigesed: luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldavad teha inimesel 244 11sest sõltumatut liigutust
väljahingamisel. Ühesuunalise liikumise tagamiseks on klapid. 18. Kopsuvereringe. Suur mahtuvus – elastsed sooned. Kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem e verevolu takistus on väiksem. Kopsude veresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. *Neurogeenne regulatsioon – piklikus ajus; veresooni ahendavad ning laiendavad närvid ? *Reflektoorne regulatsioon – pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (B- ja T rakud). Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid. Lümfotsüüte todavad põrn, harknääre e tüümus, mandlid. 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Toimub õhu (O2 ja CO2) vahetus väliskeskkonna ja kopsualveoolide vahel.
psüühiliste tajuprotsesside tulemus 90 IV.6. Muud meeled 5 meelega inimene on (kas Põhja-Ameeriklane või) kohe suremas, ja varsti ehk näebki surnuid. Normaalsetel inimestel on meeli rohkem kui 5, juba loetletud on tegelikult rohkem ... Me saame informatsiooni keha sisekeskkonnast 91 Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. – vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes – hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped * ... ... 92 V Motoorika Luud: Inimkehas kokku 206 luud (neist 148 on liigutatavad), muuhulgas annavad luud kehale kuju ja võimaldavad liikuda: me peame seda kondi-hunnikut koordineerima 93
vererõhk, vere O2 ja CO2 sisaldus hingamise regulatsioonis. Motoorika: tõstab neelamise ja kõnelemise käigus. Autonoomne motoorika: stimuleerib süljeeritust. Kahjustusel neelamisraskused, vähenenud süljeeritus, tundlikkuse kadu kõri piirkonnast, maitsetundlikkuse kadu. 10. Uitnärv  segatüüpi; sensoorne osa: kõripealise ja kõri maitsenäsad, kaela ja kõrilihaste kehatundlikkus, aordikaare baroretseptorid, rindkere ja kõhuõõne elundite tundlikkus. Motoorne osa: kõri, neelu ja kaela ja pehme suulae lihased, parasümpaatilised aksonid hingamisteede, söögitoru, mao, peensoole, enamuse jämesoole, sapipõie, südamelihase ja seedenäärmete silelihastesse. 11. Lisanärv  motoorne närv, pea ja õlavöötme liikumine teineteise suhtes. Tuumad seljaaju esimese viie kaelasegmendi hallaine eessarvedes. Innerveerib pea liigutusi koordineerivaid kaelalihaseid
tähendus. Sensorite jaotus adaptatsiooni kiiruse alusel. Sensor on raku või rakumembraani osa, kus tekib sensoripotentsiaal, mis juurdekuuluvates aferentides aktsioonipotentsiaalideks ümberkodeeritakse. On kesksed ja perifeersed sensorid. Kesksed sensorid on kõrvad, nina,silmad,keel . Perifeersed:  kemoretseptorid  termoretseptorid  Osmoretseptorid  Baroretseptorid  propriotseptorid (kehahoiak)  muud mehhanoretseptroid. asukoha järgi  enterosensorid  eksterosensorid stiimuli olemuse põhjal nt kemoretseptorid jms, stiimuli kauguse põhjal  distantssensorid  kontaktsensorid jne. On vabad närvilõpmed (müeliiniga ja ilma, inkapsuleeritud on ka olemas nt Vater-Pacini Maali-Liina, jaanuar 2012
salivatorius inferior  n. glossopharyngeus  gangl. superius  gangl. inferius  n. tympanicus  plexus tympanicus  kuulmetõrve limaskest 3. Gl. parotidea ja gll. buccalese innervatsioon:nucl salivatorius inferior  n. glossopharyngeus  gangl. superius  gangl. inferius  n. tympanicus  plexus tympanicus  n. petrosus minor  gangl. oticum ÜL  postgangl. kiud  gl. parotidea ja gll. buccales 4. Vererõhu reguleerimine (aferentne osa): baroretseptorid  sinus carotici  r. sinus carotici  gangl. inferius (kehad)  gangl. superius  n. glossopharyngeus  nucl solitarius 5. Südame löögisageduse reguleerimine (aferentne osa): kemoretseptorid  glomus caroticus  r. sinus carotici  gangl. inferius (kehad)  n. glossopharyngeus  nucl. solitarius 14 6. Neelu lihaste innervatsioon: nucl. ambiguus  n. glossopharyngeus  gangl. superius  gangl
Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd - kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre.Antidiureetiline hormoon,tekib hüpotalamuses,selle teke oleneb vaheajus olevatest koevedelike osmootse rõhu tundlikest osmosensorite aktiivsusest. Hormoon, mis vabaneb hüpofüüsist ja suurendab vee tagasiimendumist distaalses vääntorukeses ja kogumistorukeses. AVP hakatakse sekreteerima vastuseks plasma mahu vähenemisele (baroretseptorid veenides, kodades, arterioolides) ning osmootse rõhu suurenemisele (osmoretseptorid hüpotalamuses). Aldosteroon,neerupealisekoore hormoon,suurendab Henle lingus ülemises sääres Na+ imendumist ja seega ka vee tagasiimendumist/mittelahkumist, vähendab diureesi. Neerudes toodetav reniin stimuleerib aldosterooni eritumist neerupealisekoorest. Aldosterooni toimel suureneb Na-ioonide resorptsioon distaalses nefroni osas ja naatriumi väljaviimine organismist väheneb
Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd - kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre.Antidiureetiline hormoon,tekib hüpotalamuses,selle teke oleneb vaheajus olevatest koevedelike osmootse rõhu tundlikest osmosensorite aktiivsusest. Hormoon, mis vabaneb hüpofüüsist ja suurendab vee tagasiimendumist distaalses vääntorukeses ja kogumistorukeses. AVP hakatakse sekreteerima vastuseks plasma mahu vähenemisele (baroretseptorid veenides, kodades, arterioolides) ning osmootse rõhu suurenemisele (osmoretseptorid hüpotalamuses). Aldosteroon,neerupealisekoore hormoon,suurendab Henle lingus ülemises sääres Na+ imendumist ja seega ka vee tagasiimendumist/mittelahkumist, vähendab diureesi. Neerudes toodetav reniin stimuleerib aldosterooni eritumist neerupealisekoorest. Aldosterooni toimel suureneb Na-ioonide resorptsioon distaalses nefroni osas ja naatriumi väljaviimine organismist väheneb
aferentsete kiudude kaudu keskustesse. Keskusteks on hüpotalamus ja piklikaju. Efekt ilmneb 5-10 sekundi jooksul. Sümpaatiline süsteem Ülesandeks südame löögisageduse ja kontraktiilsuse tõstmine. Sümpaatikude närvilõpmed vabastavad noradrenaliini ja neerupealistest vabaneb adrenaliin, mis kandub vereringega organismis laiali. Parasümpaatiline süsteem Tähtis roll südame löögisageduse langetamisel uitnärvi kaudu. Lühiajalised mehhanismid Baroretseptorid. Stabiliseerivad vererõhu. Aordi ja unearteri seintes vastuseks vererõhu tõusule genereeritakse vastuseks aktsioonipotentsiaal. Nende impulsid tekitavad piklikajus vereringekeskuste sümpaatiliste süsteemide pidurduse ja parasümpaatilise erutuse. Tulemuseks langeb südame löögisagedus ja kontraktsioonijõud. Paralleelselt pidurdub higamine ja kahaneb lihastoonud. Pikaajalised mehhanismid: kohanevad minutite-tundide jooksul. Hormonaalne
elastsed. Hästi arenenud atrio-venoossed anostomoosid. Kopsukapillaaride vastupanud tunduvalt väiksem – verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust 19.Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi : 1)neurogeense regulatsiooni– ahendavad närvid, laiendavad närvid – keskused piklikus ajus 2)reflektoorse regulatsiooni – kemoretseprotid (reageerivad verre sattunud ainetele); pressoretseptorid ja baroretseptorid (reageerivad vere rõhu muutumisele). 20.Lümf ja lümfiringe. Lümfiringe on abistav süsteem, mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis (ööpäevas tekib 2-4L lümfi). Kui veremahtu vaja suurendada -> suureneb lümfivool vereringesse. Toodab antikehi. Toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ja toksilisi aineid – täidab kaitsefunktsiooni. Võtab osa rasvade transpordist – rasvad imenduvad seedetraktist lümfi ja sellega verre.
See seostub löögisageduse suurenemisega ja viib südame minutimahu tunduvale tõusule. Pingutaval lihastööl võib südame löögimaht tõusta kuni 120-140 ml, löögisagedus 200 ja rohkem löögini minutis, minutimaht-25-30 liitrini. Vere juurdevool skeletilihastele suureneb seejuures 22-25 liitrini. 18. Veresoonte toonuse regulatsioon. Neurogeenne regulatsioon: · ahendavad närvid · laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklik ajus · pressoretseptorid · baroretseptorid · kemoretseptorid  hormoonid, mediaatorid, keemilised ühendid. 19. Lümf ja lümfiringe. Koevedelik, mis siirdub lümfisoontesse, muutub lümfiks. Oma keemiliselt koostiselt on see vedelik sarnane vereplasmaga, erinedes sellest valkude väiksema sisalduse poolest (4-5%). Lümf sisaldab vormelemente, millede koosseisus on leukotsüüdid, peamiselt lümfotsüüdid, mis tekivad lümfisõlmedes. Lümfi tekkimine ja äravoolu kiirus on normaalses olukorras võrdsed
asukoha. Lisaks suudavad nahkhiired vabalt ja kiiresti määrata kõik takistused (tuba täis niite pole probleem) 4. BARORETSEPTSIOON – Võime tajuda rõhkude vahet. Oluline vees elavatel organismidel, sest nad üldjuhul liiguvad vees üles - alla. Sellega kaasneb rõhu vahe ja organismidel on tarvilik siserõhu kohandamine välisrõhuga. Seetõttu on vaja neil hankida infot välisrõhu kohta. Kaladel on selleks ujupõis. Ujupõie pinnal paiknevad baroretseptorid. 5. MAGNETRETSEPTSIOON – Võime tajuda magnetvälju. Magnetretseptsioon on tavaline lülijalgsetel ja lindudel, kellel on magnetvälja jõujoonte määramiseks vastavad elundid. Lindudel asub antud elund silma võrkkestas. Sealsed rakud sisaldavad magnetiiti Fe3O4, mis on kergelt magnetiseeruv aine. Magnetretseptsioon esineb ka reptiilidel (kilpkonnadel) ja krabidel, kes elavad tõusu- müüna piiril
paraventrikulaartuumas paiknevate neuronite kehades, *ADH ja oksütotsiin transporditakse samade neuronite aksoneid pidi hüpofüüsi tagasagarasse, *ADH ja oksütotsiin vabastatakse hüpofüüsitagasagarast verre supraoptilisest ja paraventrikulaartuumast lähtuvate närviimpilsside mõjul ADH füsiol funkts:*Vee tagasiimendumise soodustamine distaalsetes neerutorukestes, *Diureesi vähendamine, *Vererõhu suurendamine ADH sekretsiooni regulatsioon:*Osmoretseptorid (hüpotalamus), *Baroretseptorid (aordikaar), *Mahuretseptorid (südame kojad) Oksütotsiini füsiol funkts:*Tupe ja emakalihaste kontraktsioonide soodustamine suguühte ajal ja sünnitusel, *Piima väljutamise soodustamine rinnanäärmest lapse imetamisel Oksütotsiini sekretsiooni regul:*Tupe ja emakakaela mehhaaniline ärritus, *Rinnanibude mehhaaniline ärritus (imemisliigutused) Sümpato-adrenaalsüsteem:*Peamine funkts: organismi kiire vastusreaktsiooni tagamine stressisituatsioonis,
annaabi.ee 
