d) M. Orbicularis oculi – n.facialis, nucl.n.facialis e) M. Vocalis – n.vagus, nucl.ambiguus f) m. mylohyoideus - n. mandibularis, n. trigeminus (nucl. motorius n. trigemini) g) m. levator palpebrae superioris - n. oculomotorius (nucl. nucl. n. oculomotorii) h) m. constrictor pharyngis superior - n. glossopharyngeus (nucl. ambiguus) i) m. styloglossus - n. hypoglossus (nucl. n. hypoglossi) ! Kraniaalnärvid ! 1. a) n. mandibularis’e põhiharud, nende funktsionaalsed komponendid (kiudude liik) - eesmine tüvi – eferentne: n. massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus med. et lat, n. buccalis tagumine – aferentne: n. alveolaris inferior, n. auricotemporalis, n. lingualis b) määrata funktsionaalsed komponendid järgmistel tuumadel: nucleus dorsalis n. vagi - vistseromotoorne, n. ambiguus - branhiomotoorne, n. salivatorius inferior - vistseromotoorne, n.
KRANIAALNÄRVID KIUD INNERVEERIVAD STRUKTUURID FUNKTSIOONID AJUTÜVE TUUM (närvierutusi edasi andma) I 1.paar n. olfactorius, haistmisnärv Sensoorsed Kraniaalnärv algab haistmisepiteelist ninaõõne Haistmine ------------------------- limaskestas, jätkub juhtetee läbi haistmissibula. II 2. paar n. opticus, nägemisnärv Sensoorsed võrkkest Nägemine ------------------------- III 3. paar n. oculomotorius, Motoorsed Ülemine/ keskmine/ alumine sirglihas, Silmamuna liigutused Silmaliigutajanärvi tuumad silmaliigutajanärv ...
Suurem osa närvirakke on inimesel sundides olemas, osad surevad ja mingi osa tekib elu jooksul juurde. Prefrontaalses ajukoores kestab uhenduste loomine närvirakkude vahel vähemalt 30. eluaastani. 5. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM. Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve. Spinaalnärvid väljuvad seljaajust, kraniaalnärvid peaajust. Olenevalt funktsioonist võivad kraniaalnärvid olla peamiselt tundeimpulsse vastuvõtvad ehk sensoorsed ehk aferentsed, impulsse väljasaatvad ehk motoorsed ehk eferentsed või kombineerida endas mõlemat tüüpi närvikiude. Kraniaalnärvid jagatakse meeleelundite, somiidilihaste ja branhiaalkaarte närvideks. Seljaaju segmentaarse aparaadi juurde kuulub 31 paari spinaalnärve. Iga närvipaar moodustab koos seljaaju hallaine vastava osaga närvisegmendi, mida nim spinaalsegmendiks.
Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastumist. 7. Perifeerse närvisüsteemi närvid: spinaalnärvid ja kraniaalnärvid (ganglion) Spinaalnärvid innerveerivad vöötlihaseid ja naha piirkondi, mida nimetatakse dermatoomideks. Kraniaalnärve on 12 paari 8. Sensor/retseptor (tundenärvi lõpmed): kemoretseptor -tunderetseptor, mis on kohustunud ärritusi vastu võtma kas väljast tulevatelt või organismis endas sünteesitavatelt keemilistelt ainetelt baroretseptor baroretseptorid – osalevad vererõhu regulatsioonis, andes infot piklikajju
traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega Ees‐ ja külgväädi teed Tagaväädi teed Üldtundlikkuse teed, seotud kraniaalnärvidega Eritundlikkuse teed, seotud meeleelunditega (vt kraniaalnärvid) ALANEVAD KORTIKAALSED MOTOORSED TEED Püramidaalsüsteem Motoorsed teed, seotud spinaalnärvidega Motoorsed teed, seotud kraniaalnärvidega Ekstrapüramidaalsüsteem TSEREBELLAARSED TEED Aferentsed Eferentsed 1 ÜLDTUNDLIKKUSE JUHTETEED Ülenevad ees‐ ja külgväädi traktid
Encephalon I Medulla oblongata - PIKLIKAJU fissura mediana ventralis- KÕHTMINE MEDIAAL VAGU sulcus mediana dorsalis - SELGMINE MEDIAAL VAHE pyramis - PÜRAMIID oliva - OLIIVID pedunculus cerebellaris inferior - tuberculum gracile - SIRETUUMA KÖBRUKE tuberculum cuneatum TALDTUUMA KÖBRUKE decussatio pyramidum PÜRAMIIDIDE RISTUMISE KOHT fossa rhomboidea - ROMBAUK ??? Pons - SILD sulcus basilaris - pedunculus cerebellaris medius Cerebellum - VÄIKEAJU hemisphaerium cerebelli - VÄIKEAJU POOLKERAD folia cerebelli - VÄIKE AJU LEHEKESED flocculus - TÄHTRAKE vermis - USS -toimuvad automaatsed liigutused nodulus - SÕLMEKE nucleus dentatus - HAMMASTUUMAD pedunculus cerebellaris inferior ALUMISED VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus ce...
–Viirusinfektsioonid(sh HIV) •Fütotoksilised tegurid –ravimid (uinutid, rahustid jms.) –narkootilised ained –alkohol –suitsetamine Närvisüsteemi ehitus ja anatoomiline jaotus: kesk- ja perifeerne närvisüsteem, nende osad. NS – KNS (peaaju + seljaaju) ja perifeerne ns (perifeersed närvid – kraniaalnärvid/spinaalnärvid - ja ganglionid. 10% närvirakke e neuroneid=hallaine (10 11 rakku suuraju koores, sünniks neuronite arv lõplik). 90% gliiarakud=valgeaine (1012 suuraju koores, armkude moodustub gliiarakkudest). Gliia=tugielemendid, moodustavad müeliini. KNS – Peaaju osad – Eesaju (vahe- ja otsaju), Keskaju, Tagaaju – piklikaju, ajusild, väikeaju. Seljaaju – viis rühma segmente – 8 kaelasegmenti, 12 rinnasegmenti, 5 nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti, 1õndrasegment.
Möbiuse (ka Moebius) sündroom on kaasasündinud haruldane nauroloogiline häire, mis avaldub peale sündi. See mõjutab peamiselt VI (eemaldajanärv) ja VII (näonärv) kraniaalnärvi, mis tähendab, et selle sündroomiga inimesel on võimatu oma näolihaseid liigutada (nad ei saa naeratada, nina krimpsutada, imeda, grimasse teha ega silmi pilgutada) ning neil puudub võime liigutada oma silmi paremalt vasakule. See seisund võib olla kahepoolne või esineda ka ühel näo poolel. Ka teised kraniaalnärvid võivad olla mõjutatud, eriti III, IV, V, IX, X ja XII. Neil võivad olla ka luustiku väärarengud, näiteks komppöid ja/või jalgade ning käte anomaaliad. Lisaks võivad olla veel hingamisprobleemid, kõne ning neelamisraskused, nägemispuue, sensoorsed suhtlemisprobleemid, unehäired ning madal ülakeha lihastoonus. Umbes 30% Möbiuse sündroomiga lastest on autismispektrihäirega. Möbiuse sündroomiga inimeste vaimne arengutase on tavaliselt normaalne, kuid umbes 10-15% juhtudest
• kooreks • koorealusteks neuronite kogumikeks ehk tuumadeks • vaheajuks • ajutüveks(mille jätkuks on seljaaju) Ajupoolkerade koorel omakorda aga eristuvad 4 piirkonda ehk sagarat: • otsmikusagar (frontaalne) • oimusagar (temporaalne) • kiirusagar (parietaalne) • kuklasagar(oksipitaalne) Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi-süsteemi ülejäänud kehaga. Kraniaalnärvid-sisenevad javäljuvad peaajust. Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid Silma ehitus: • iiris-pupilli suurust kohandav kudesarvkesta taga • pupill-ava iirise keskel, mille kaudu valgus ssiseneb silma • lääts-läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale • reetina-valgustundlik kudesilma põhjas(kuni 0.22 mm)
Spina bifida: puudu lülikaared. Kranivertebraalse piirkona arenguhäire (peaajuseljaajuks) : *Arnold-Chiari sündroom: väikeaju tonsillid asuvad väljaspool koljuõõnt (st allpool kuklamulku). Võib põhjustada vesipead, bulbaarparalüüs. Närvisüsteemi ehitus ja anatoomiline jaotus: kesk-ja perifeerne NS, nende osad. Somaatiline närvisüsteem jaguneb tsentraalseks e kesknärvisüsteemiks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS-ks (peaajunärvid e kraniaalnärvid (12 paari) ja seljaajunärvid e spinaalnärvid (31 paari)). Perifeerne närvisüsteem on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks (somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa).) ja autonoomseks e.
Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. Frontaal- sagar Parietaal sagar Temporaal sagar Oktsipitaal sagar Frontaal sagar Temporaal sagar Ajutüvi Väikeaju Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi-süsteemi ülejäänud kehaga. Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid + dexter = parem + sinister = vasak Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse Nägemisnärvi kiud Ganglionirakud Amakriinrakud Biopolaarrakud Horisontaalsed rakud Fotoretseptorid (kepikesed, kolvikesed) Pigmentepiteel
Kraniaalnärvid Meeleelundite närvid: 1. Nn. Olfactorii 1 Maitsmisrakud regio olfactoriasfila olfactoria (läbivad lamina cribrosa) bulbus olfactorius (tuum, mitraalrakud moodustavad glomeruli olfactroii, mille neuriidid kuuluvad tractus olfactoriuse koostisesse). 2. N. Opticus 2 Reetina (kepp- ja kolbrakkude kiht, bipolaarsete neuronite kiht, suurte multipolaarsete neuronite kiht) discus n. opticin. Opticus (läbib canalis opticuse) chiasma opticum (ristuvad mediaalsed kiud) tractus opticuscorpus geniculatum laterale/colliculus superiorisradiatio opticaasulcus calcarineus pk nägemiskeskus Macula, fovea centralis, pimetähn 3. N. Vestibulocohlearis 8 1. N. Cochlearis Karvarakud organum spirales (bipolaarsete neuronite kehad ganglion cochleares) n. cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud t...
Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega · Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem, 5-HT · Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine · Madal aktiivsus depressioon · Liiga aktiivne 5-HT obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia · Ajutüve 5-HT neuronite häired norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) · Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). 12 paari kraniaalnärve e peaajunärve, mis väljuvad ajütüvest (tähistatakse I-XII, vaid I väljub otsajust); on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika. Ganglionid on närvirakkude tuumadest koosnevad närvikoe massid väljaspool pea- ja seljaaju.
Suuraju koor 6 kihti PEAAJU JA SELJAAJU KESTAD Kõvakest (dura mater)- välimine Ämblikkest (arachnoidea)-keskmine Soonkest (pia mater) -sisemine Ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb subduraalruum; ämblikkesta ja soonkesta vahel asub subarahnoidaalruum Ajuvedelik e. liikvor asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. kogumaht täiskasvanul on ~150-200 ml. F: ainevahetus PEAAJUNÄRVID e. kraniaalnärvid (n e r v i c r a n i a l e s) 12 paari Tundenärvid (sens.) - I, II, VIII I haistmisnärv haistmisretseptorid (haistmine) II nägemisnärv silma võrkkest (nägemine) VIII esiku-teonärv sisekõrva esik - tasakaaluerutused sisekõrv - kuulmiserutused motoorsed (mot.) - III, IV, VI, XI, XII III silmaliigutajanärv silmaliigutajad lihased, ülalautõstur,*veget.paras. kiud pupilliahendajale (reguleerib nägemisteravust)
Bell-Magendie seadus: seljaaju dorsaalne osa(pealmine) on sensoorne ja ventraalne osa(alumine) motoorne. 4. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM. Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve. Kirjelda vegetatiivset ehk autonoomset närvisüsteemi (sümpaatilist ja parasümpaatilist osa), mis on nende erinevusteks? Too näiteid. Spiraalnärvid-iga seljaaju segment saab närvikiud aferentselt sensoorsetelt retseptroitelt ja saadab eferentsed kiud lihastesse Kraniaalnärvid- osad koosnevad sensoorsetest rakkudest, osad funktsioonlt motoorsed, mõned omavad nii sensoorseid aferente kui ka motoorseid eferente Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem kontrollib peamiselt näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks närvisüsteemiks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks . Nende stimulatsioon on antagonistlik
Kuulmisnärv piklikaju keskaju alumised kolliikulid (ülemistes olid nägemise vahepealsed keskused) talamus auditoorne koor(ja sealt muidugi edasi erinevatesse korteksi osadesse) Kaks somatosensoorset närviteed. I. puudutused, propriotseptsioon II. valu, temperatuur Sensoorne homonukulus: keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole kontroll. Keemilised meeled maitse ja lõhn: mõlema närviteed maitse: keele retseptorid kraniaalnärvid maitsemeele närvitee jaguneb üksiktrakti tuumas kaheks üks läbi taalamuse korteksisse ja teine amügdalasse ja hüpotaalamusse; lõhn: haistesibul külgmise haistetrakti kaudu samal kehapoolel i) amügdalasse ja ii) piriformi ja entorinaalkorteksisse (primaarne haistekorteks), kust edasi veel sekundaarsesse haistekorteksisse, milleks on orbitofrontaalkorteks. Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma
Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus: Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
Text and atlas. Kingsport: Quebecor Printing. Engström, M. (1998). Magnetic Resonance Imaging, Electroneurographic, and Clinical Findings in Bell´s Palsy. Uppsala: Acta Universitatis Upsaliensis. Juva, K., Asko-Seljavaara, S. (1999). Üldarsti käsiraamat. Tallinn: AS Pakett Trükikoda. Kauba, T. (2007). Neuroloogia põhiterminid. Seletav sõnastik, versioon 2.2. Tallinn. Kivela, T. (1999). Üldarsti käsiraamat. Tallinn: AS Pakett Trükikoda. Lepp, A., Kogermann-Lepp, E. (1990). Kraniaalnärvid. Tartu: Tartu Ülikool. Miravalle, A. A. (2009). Ramsay Hunt syndrome. Harvard Medical School. http://emedicine.medscape.com/article/1166804-overview. (27.11.09). Sikk, K.Perifeersed halvatused. PERH. http://209.85.229.132/search? q=cache:uBOscDEPMNoJ:www.hillside.ee/talukonverents/ettekanded/Perifeersed %2520halvatused.ppt+ramsay-hunt+katrin+sikk&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee. ( 27.11.09). Zaidat, O. O., Lerner, A. J. (2004). Neuroloogia taskuraamat. Tallinn: AS Medicina.
Ajuvedeliku liigne teke või takistatud äravool põhjustavad nn. vesipea tekke. Liikvori rõhu muutused võivad olla peavalude põhjusteks. Ajuvedelik on värvitu läbipaistev vedelik, sisaldab vähesel määral valke, glükoosi ja mitmeid sooli (K-, Ca- jt. soolad). Ajuvedelik loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaaju kanalis (normaalselt 100 - 150 mm H2O sammast). Aju massi suurenemisel (turse, verevalum, kasvaja) liikvori rõhk suureneb. PEAAJUNÄRVID e. kraniaalnärvid nervi craniales Koostanud M. Kolga 13 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Peaajust väljub 12 paari peaajunärve ehk kraniaalnärve. Igal paaril on oma järjekorra number ja nimetus. Funktsioonilt jagunevad kraniaalnärvid: Tundenärvid (sens.) - I, II, VIII motoorsed (mot.) - III, IV, VI, XI, XII seganärvid - V, VII, IX, X http://training
(temporaalne) ja otsmikusagar (frontaalne) 3. Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked. 27 Frontaal- Parietaal- Temporaal- Oktsipitaal-sagar 28 Frontaalsagar Temporaalsagar Ajutüvi Väikeaju 29 Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi- süsteemi ülejäänud kehaga. 30 Kraniaalnärvid – sisenevad ja väljuvad peaajust 31 Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid 32 4. Läbivad anatoomilised terminid + dexter = parem + sinister = vasak 33 Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille
Andiotensiin 2 omakorda stimuleerib janu teket tugeval higistamisel, oksendamisel, kõhulahtisuse puhul. (Angiodensinigeen??) * hüpotalamuses paiknevad närvistruktuurid, mis mõjutavad sugulist käitumist. (Oksütotsiin, mis läheb eessagarasse, mõjutab teatud määral ka sugulist käitumist – soodustab paarissuhte teket positiivselt. Stimuleerib ka sünnitust, soodustab piima väljutust, tekitab ematunde teket.) PEAAJU NÄRVID ja nende funktsioonid (vt faili peaaju- ehk kraniaalnärvid – kõik selgeks!!!) Aferentne TOOB erutust Eferentne VIIB erutust välja I Haistmisnärvid – Aferentsed – Osaju – Juhivad haistmis... VII Näonärv . Eferentsed kiud on motoorsed – tuumad on ajusillas – juhivad nii miimilisi kui ka neelamislihaste tööd; Parasümpaatilised kiud lähevad näärmeteni – nina, pisarad, sülg; Aferentsed ehk tundlikkust juhtivad kiud – juhivad tundlikkust keele eesmiselt osalt ja suu limaaskestalt VIII Retikulaarformatsioon ja ajutüvi
- kaitsefunktsioon, tugifunktsioon, toitefunktsioon, ainevahetusefunktsioon 4 NÄRVISÜSTEEMI JAOTUS 1. TSENTRAALNE e KESKNÄRVISÜSTEEM PEAAJU SELJAAJU 5 osa segmentidena 2. PERIFEERNE e PIIRDENÄRVISÜSTEEM SOMAATILINE e VEGETATIIVNE NS kehanärvisüsteem Kraniaalnärvid Spinaalnärvid Sümpaatiline Parasümpaatiline 12 paari 31 paari NS NS NÄRVISÜSTEEMI TALITUSLIK JAGUNEMINE 1. SOMAATILINE ehk kehanärvisüsteem ● reguleerib skeletilihaste tegevust ● koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel ● on teadlik ja tahtlik NS ● tsentraalseks osaks on peaalju ja seljaaju
Limbiline süsteem analüüsib kõiki ajju saabuvaid tundeimpulsse (ka mälestusi!) ja vastavalt keha vajadustele otsustab, kas vastav aisting on “hea” või “halb”, meeldiv või ebameeldiv. “Otsus” antakse edasi mandeltuumale, mis reguleerib meie emotsioone. b. Võrkmoodustis formatio reticularis – väikeste tuumade võrk läbi kogu ajutüve – seotud motoorika juhtimisega, kuid hoiab ka ärkvel neid aju keskusi, mis hetkel “oma” impulsse ei saa. Peaajunärvid e. kraniaalnärvid (nervi craniales): -Peaajunärve on 12 paari, igal oma nimi ja kindel number, mida märgitakse rooma numbritega (I-XII). -Erinevalt seljaajunärvidest (mis vähemalt algul on kõik sarnase ehituse ja kiulise koostisega) on peaajunärvid unikaalsed – pole kahte täiesti sarnast paari. Lühidalt kraniaalnärvidest: I Haistenärv(id) (nn. olfactorii) – ühine nimetus 20-40 kiudude kimbule, mis toovad ajju lõhnatundlikkuse impulsse nina lõhnaretseptoritelt II Nägemisnärv (n
asend voodis ning võimlemine on olulised tüsistuste vältimisel. Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb: Kesknärvisüsteemist (KNS) Piirdenärvisüteemist ehk perifeersest närvisüsteemist (PNS) Kesknärvisüsteemi kuuluvad Kesknärvisüsteemi kuuluvad pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem koosneb Pea- ja seljaajust väljuvatest närvidest ja närvisõlmedest ning autonoomse närvisüsteemi perifeersetest osadest (kraniaalnärvid, seljaajunärvid). Närvisüsteemi ülesanne elusorganismis on: Töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning reguleerida selle tulemusel organismi käitumist ning koordineerida füsioloogiat. Närvisüsteem kogub, edastab, töötleb ja salvestab infot ja annab selle edasi lihastele ja näärmetele. Närvikiudude omavaheline ristumine dikteerib seda, et: Vasak ajupoolkera juhib parema ajupoolkera tegevust ning vastupidi. Millised protsessid toimuvad aju koores?
kõri, neelu, suu ja hingamislihaseid. Assotsiatiivsed väljad Laiaulatuslikud piirkonnad kukla-, kiiru-, oimu- ja otsmikusagarates; primaarsete sensoorsete väljade lähikonnas ja motoorse välja ees. Vasak ajupoolkera arutlemine, arvutamine, teaduslik mõtlemine Parem ajupoolkera kunstilooming, muusika, ruumiline ja kujundlik mõtlemine, nägude äratundmine, kõne emotsionaalne sisu, lõhnade eristamine, mentaalsete kujutluspiltide loomine ja nendega töötamine Kraniaalnärvid 12 paari 1. Haistmisnärv sensoorne närv nina limaskestalt haistesibulasse; kahjustusel lõhnatunde nõrgenemine või kadu; haistmistrakt lõpeb primaarse haistmisväljal ajukoore oimusagaras. 2. Nägemisnärv silmakoopa luumurrud, nägemistee kahjustused ja haigused põhjustavad vaatevälja defekti ja nägemisteravuse languse kuni pimedaksjäämine. Nägemistrakt lõpeb talamuses. 3
Informatsioon läbib (järjestikuselt või paralleelselt) 35 või enamat ajukoore piirkonda, mis on seotud nägemisinformatsiooni töötlemisega. 5. Ühe aju poole funktsionaalsed süsteemid kontrollivad teist keha poolt Ühe poole sensoorseid ja motoorseid talitlusi juhib teise poole peaaju hemisfäär. Vasaku poole motoorikat suures osas juhib parema poole motoorne koor. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (PNS) - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Somaatiline (1) tagajuure sensoorsed neuronid ning (2) kraniaalsed ganglionid, millised innerveerivad nahka, liigeseid ja lihaseid, ning toovad kesknärvisüsteemi informatsiooni lihaste ja jäsemete asendi, aga ka väliskeskkonna kohta väljaspool keha. PNS jaguneb: Somaatiline ja autonoomne. Perifeerne närvisüsteem koosneb närvidest, mis toovad senoritest infot ja viivad lihastesse
Informatsioon läbib (järjestikuselt või paralleelselt) 35 või enamat ajukoore piirkonda, mis on seotud nägemisinformatsiooni töötlemisega. 5. Ühe aju poole funktsionaalsed süsteemid kontrollivad teist keha poolt Ühe poole sensoorseid ja motoorseid talitlusi juhib teise poole peaaju hemisfäär. Vasaku poole motoorikat suures osas juhib parema poole motoorne koor. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (PNS) - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Somaatiline (1) tagajuure sensoorsed neuronid ning (2) kraniaalsed ganglionid, millised innerveerivad nahka, liigeseid ja lihaseid, ning toovad kesknärvisüsteemi informatsiooni lihaste ja jäsemete asendi, aga ka väliskeskkonna kohta väljaspool keha. PNS jaguneb: Somaatiline ja autonoomne. Perifeerne närvisüsteem koosneb närvidest, mis toovad senoritest infot ja viivad lihastesse
tähelepanu Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlulitamine. Keskaju osad osalevad temperatuuri regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimisel Eesaju - koosneb vaheajust ja otsaajust. Vaheajus asuvad taalamus ja hüpotaalamus. 5. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM. · Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve. Kraniaalnärvid on peaajust väljuvad närvid. Spinaalnärvid on seljaajust väljuvad närvid. Somaatilist närvisüsteemi kontrollib KNS läbi kraniaal- (osad koosnevad sensoorsetest rakkudest, osad funktsioonlt motoorsed, mõned omavad nii sensoorseid aferente kui ka motoorseid eferente) ja spinaalnärvide (iga seljaaju segment saab närvikiud aferentsetelt sensoorsetelt retseptroitelt ja saadab eferentsed kiud lihastesse).
neuronid saadavad oma kiud vastaspoole talamusse. Motoorsed juhteteed, mis lähtuvad aju motoorsest koorset aga ristuvad piklikajus - decussatio pyramidum. Struktuurid, mis sisaldavad ainult ristuvaid aksoneid nimetatakse kommissuurideks. Aju kommissuurid sisaldavad kiude funktsionaalselt seotud ajuosadest kummastki poolest. Suurim moodustis on mõhnkeha e. corpus callosum, mis ühendab kahte ajupoolkera. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS) koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. Perifeerne närvisüsteem (PNS) ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Somaatiline - (1) tagajuure sensoorsed neuronid ning (2) kraniaalsed ganglionid, millised innerveerivad nahka, liigeseid ja lihaseid, ning toovad kesknärvisüsteemi
Selle tekkinud närviärrituse tagajärjel edastakse informatsioon kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusse Broca alal. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiline kujund. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale, ehk kõne vokaliseerimise piirkonda. Ja kõne vokaliseerimise piirkonnast juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele, suulae lihastele ja võimalik et ka miimilistele lihastele. Kraniaalnärvid on need närvid, mis viimase signaali viivad ära. 6 2. Kirjasõnast lähtuv silmavõrkkesta poolt vastuvõetud erutus edastatakse kõigepealt esmasesse nägemiskeskusesse (Brodmani 17. Väli) ja sealt naabruses olevatele 18 ja 19 väljale, mis on ka nägemiskeskuse väljad. Edasi läheb erutus naabruses olevatele nurkkääru rakkudele (39. Brodmani väljas) ja siis on kaks varijanti, kuidas erutus edasi läheb
Serotoniin tekitab ka küllastustunnet. Leptiin on rasvkoe hormoon (suht . hiljuti avastatud), teda produtseerivad rasvarakud. Leptiin on küllastustunnet tekitav hormoon. Ajus endas tekivad samuti kas siis nälja või küllastustunnet tekitavad hormoonid. Osad neist on mediaatorid. Kõige tugevam hormoon on neuropeptiid Y, mis stimuleerib näljakeskust hüpotaalamuses. 6.loeng (prindi välja peaaju- ehk kraniaalnärvid) PEAAJU EHK KRANIAALNÄRVID Need on närvid, mille närvirakkude tuumad paiknevad peaajus, Piklikus sillas, keskajus. Need närvid funktsioneerivad nagu seljaaju närvid, aga erinevus on selles, et osade peaaju närvide koostises on ka parasümpaatilise närvi osad. Otsaju Otsaju osad on peaaju koor ja peaaju koore alused tuumad ehk basaalganglionid (jäävad peaaju koore alla). Nende(basaalganglionite) funktsioon on liigutuste koordinatsioon, nende
Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega • Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem (5-HT) Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine Madal aktiivsus – depressioon Liiga aktiivne 5-HT – obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia Ajutüve 5-HT neuronite häired – norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). KRANIAALNÄRVI: 12 PAARI: pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika. Seljaajus neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Aju struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Korteksi peamised osad: otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar
Närvisüsteemi jaotus I Tsentraalne e. kesknärvisüsteem Peaaju Seljaaju (5 osa) (segmentidena) 1 II Perifeerne e. piirdenärvisüsteem Somaatiline e. kehanärvisüsteem Vegetatiivne närvisüsteem Kraniaalnärvid Spinaalnärvid Sümpaatiline Parasümpaatiline (12 paari) (31 paari) närvisüsteem(pidurdus) närvisüsteem (erutus) Sünapsi ehitus ja funktsioon Presünaptiline osa mitokondrites ja põiekestes asetseb eriline aine, mida nimetatakse ülekandeaine e. mediaator e neurotransmitter. Seda ainet toodetakse närviraku mitokondrites. Presünaptiline osa lõpeb presünaptilise membraaniga
9 Ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile, aeg, mis kulub efektori aktivatsiooniks Närvisüsteemi jaotus - I Tsentraalne e. kesknärvisüsteem Peaaju Seljaaju (5 osa) (segmentidena) II Perifeerne e. piirdenärvisüsteem Somaatiline e. kehanärvisüsteem Vegetatiivne närvisüsteem Kraniaalnärvid Spinaalnärvid Sümpaatiline Parasümpaatiline (12 paari) (31 paari) närvisüsteem(pidurdus) närvisüsteem (erutus) Sünapsi ehitus ja funktsioon- Presünaptiline osa mitokondrites ja põiekestes asetseb eriline aine, mida nimetatakse ülekandeaine e. mediaator e neurotransmitter. Seda ainet toodetakse närviraku mitokondrites. Presünaptiline osa lõpeb presünaptilise membraaniga
see on levinud Wernicke alasse. (KUULMINE JA SÕNAST ARUSAAMINE) Wernicke alas edastatakse info kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusesse Broca' alale. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiiline kuju. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale ehk kõne vokaliseerumispk-a. Kõne vokaliseerumispk-st juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele, suulaelihastele ja võimalik et ka miimilistele lihastele. Kraniaalnärvid on närvid, mis viimase signaali viivad pärale. (ARUSAAMINE) 2) Kirjasõnast lähtuv 17 väli 18,19 väli 39 väli (Gyrus angularis) Wernicke Lugemine. Silmavõrkkesta poolt vastuvõetud erutus edastatakse kõigepealt esmasesse nägemiskeskusesse 17. väljale ja sealt naabruses olevatele 18. Ja 19. väljale. Edasi läheb erutus 19. Brodmani väljas olevatele(nurkkääru) rakkudele ja Wernicke alale. Wernicke alalt
Ehk kui osmolaarsus tõuseb, siis saadetakse signaal, et sul peab janu tekkima ning kui vere maht langeb, siis samuti tekib janu. 5. Toidu haaramine ja mälumine. Näo, huule ja keele lihaste peenregulatsioon ja koordineerimine. Hobused kasutavad huuli toidu haaramiseks, mäletsejad pigem keelt. Haaramine on kontrollitud KNSi poolt. Kui esineb probleeme toidu haaramisega, võib põhjus olla hammastes, lõualuudes, keele ja näo lihased, kraniaalnärvid või KNS. Näonärv, keele-neelu närv, kolmiknärvi harud kontrollivad haaramisel lihaseid. Mälumine nõuab lõualuude, keele ja põskede tööd ja on esimene seedimise esimene tegevus. See ainult ei peenesta toitu, vaid niisutab ka süljega. 6. Süljenäärmed, sülje koostis ja funktsioonid. Süljenõristuse regulatsioon. Sülg koosneb üle 98% veest, sisaldab mutsiini – glükoproteiin, mis veega kokku puutudes muutub viskoosseks limaks.Niisutab ja teeb toidu neelatavaks
3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS – kraniaalnärvid ja seljaajunärvid - Autonoomne NS – sümpaatiline aktiveerimine ja parasümpaatiline rahunemine Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Närvirakke tekib juurde ainult hipokampuses (õppimine ja mõtlemine). Neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks, töötlemiseks ja salvestamiseks.
ajuosade vastuvõttu. 24. Spinaalnärvid Spinaalnärvid: seljaaju segmentaarse aparaadi juurde kuulub 31 paari spinaalnärve. Iga närvipaar moodustab koos seljaaju hallaine vastava osaga närvisegmendi, mida nim spinaalsegmendiks. . Spinaalsegment on kehasegmendi osa ja innerveerib selle dermatoomist, sklerotoomist ja müotoomist arenenud somaatilisi elundeid ja nendega seotud vistseraalseid komponente. 25. Kraniaalnärvid Peaajust saab alguse 12 paari kraniaalnärve( haisimisnärv, nägemisnärv, esiku-teonärv, silmaliigutajanärv, plokinärv, eemaldajanärv, keelealunenärv, kolmiknärv, näonärv, keele-neelunärv). Esiku-teonärvil on esiku- ja teojuur, mida käsitletakse omaette närvidena. Mõlema närvi koostises on bipolaarsed neuronid, mille kehad paiknevad vastavates tundeganglionides Silmaliigutajanärv innerveerib silmamuna ülemist, alumist, keskmist sirglihast, alumist
erutuse läbiminek. Blokeeritakse erutus enne närvirakuni jõudmist. · Postsünaptiline pidurdus vallanduv mediaatoraine kutsub esile postsünapsimembraanil K+ või Cl- ioonide läbilaskvuse suurenemise tekib pidurdav postsünapsiline potentsiaal. · Lateraalne pidurdus pidurdus lähtub sama sensoorse tee kõrvalasuvatest neuronitest. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Kesknärvisüsteem koosneb neuronitest ja neid toetavatest gliiarakkudest. Perifeerne närvisüsteem koosneb 12 paarist kraniaalnärvidest ja 31 paarist seljaajunärvidest. See närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks e. vegetatiivseks närvisüsteemiks(ANS). Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e
KNS-is töödeltakse sensoritelt saadavat infot, võrreldakse seda varem mällu salvestatuga ja võetakse vastu otsuseid, mis realiseeruvad vegetatiivsete ja motoorsete funktsioonidena. Keskusi informeeritakse kujunenud käitumisreaktsioonide vastavusest püstitatud eesmärgile ja vajadusel on tegevust võimalik korrigeerida. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (PNS) - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. See on anatoomiline, mitte funktsionaalne jaotus. PNS: Somaatiline ja autonoomne: Somaatiline - (1) tagajuure sensoorsed neuronid ning (2) kraniaalsed ganglionid, millised innerveerivad nahka, liigeseid ja lihaseid, ning toovad kesknärvisüsteemi informatsiooni lihaste ja jäsemete asendi, aga ka väliskeskkonna kohta väljaspool keha
kogum - Ependüümi rakud - Astrotsüüdid - Mikrogliia - Oligodentdrotsüüdid - Schwanni rakud Neurogeneratsioon perifeerses NS-s Motoneuronid võivad suuta ennast parandada Hallollus koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müelineniseerimata askonitest Müeliin on valge – valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest Inimese aju ontogeeniline areng Aju funktsionaalne hierarhia Inimese aju peamiste osade eestikeelsed vastused Seljaaju ja kraniaalnärvid Seljaaju selgmine Suuraju poolkerade koor e korteks Ajutüvi Homoöstaas – seaelt tuleb hormoone ja ka refleksid, üldine ärgastus Limbiline süsteem Ajukoore all paiknevad sügavamad süsteemid mis ei ole kõige primitiivsemad aga tegelevad emotsionaalse töötluse ja motoorika juhtimisega. Kõik info mis meeltest tuleb läheb limbilasest süsteemist läbi. Projektsioonialad Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavad
läbiminek. Blokeeritakse erutus enne närvirakuni jõudmist. Postsünaptiline pidurdus – vallanduv mediaatoraine kutsub esile postsünapsimembraanil K + või Cl- ioonide läbilaskvuse suurenemise – tekib pidurdav postsünapsiline potentsiaal. Lateraalne pidurdus – pidurdus lähtub sama sensoorse tee kõrvalasuvatest neuronitest. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid Kesknärvisüsteem koosneb neuronitest ja neid toetavatest gliiarakkudest. Perifeerne närvisüsteem koosneb 12 paarist kraniaalnärvidest ja 31 paarist seljaajunärvidest. See närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks e. vegetatiivseks närvisüsteemiks(ANS). Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e.
Mõju sarnaneb opiaatidega valuvaigistava toimes ja heaolu tunde tekitamises. ·Koletsüstokiniin Tekitab küllastustunnet. Retseptorid on laialt levinud kogu KNS. Inimesel tema manustamine põhjustab iiveldust, ärevust ja vähendab soovi süüa. ·Somatostatiin Inhibeerib kasvuhormooni vabanemist KRANIAAL- JA SPINAALNÄRVID Neuroaaltoru peapoolsesse ossa areneb aju. Ajus ei säilu segmentaarne jaotus eriti selgelt, kuid seal saavad alguse närvipaaid pähe ja rindkere ülaossa: kraniaalnärvid. Spinaal- ja kraniaalnärvides on aksonid ja tugikude. Samas närvis on tavaliselt koos müeliniseeritud ja müeliniseerimata, sensoorseid ja motoorseid, somaatilisi ja autonoomseis närvikiude. Rakkude soomaosad paiknevad tavaliselt kas kesknärvisüsteemis või selle vahetusläheduses nagu seljajajust väljaspool spinaalganglionites. Autonoomsete neuronite soomaosi on ka organites erilistes autonoomsetes ganglionites. DERMATOOMID
võivad need olla. CT vaadat, (kompuutestomograafia), mis ajuosa oli kahjustatud., kus on ET mõtle, mis juhteteel mis halvatusele viib. Kas on vastaskehapool või mis jne. leid. #exploring epilepsy! vrt seda youtube videot. Olemas on kraniaalnärvid ja perifeersed närvid . TEMPORAALSAGAR (ptk 15) Näopiirkond ja innervatsioon: OTSI INFOT 12. Kraniaalnärvi, mis nad teevad. Ja MIS TS-s on hösti palju hallainet. Temporaalsagar ise paikanb lateraavao alla ja...35 min). TSs TEKIB KAHJUSTUSE KORRAL.
seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik) * Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid * Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes * Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka * Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid 25. Kraniaalnärvid. I - n. olfactorius, haistmisnärv II - n. opticus, nägemisnärv III - n. oculomotorius, silmaliigutajanärv IV - n. trochlearis, plokinärv V - n. trigeminus, kolmiknärv VI - n. abducens, eemaldajanärv VII - n. facialis, näonärv VIII - n. vestibulocochlearis, esiku-teonärv IX - n. glossopharyngeus, keeleneelunärv X - n. vagus, uitnärv XI - n. accessorius, lisanärv XII - n. hypoglossus, keelealune närv 26. Sümpaatiline närvisüsteem.
See sarnaneb oma ehituselt seljaajuga, sisaldab aga elutähtsaid närvikeskusi. Keskaju (mesencephalon) Keskaju asub vaheaju ja silla (pons) vahel. Keskajus asuv nucleus ruber koordineerib tugimotoorikat, mustollus (substantia nigra) aga impulsside tagasiside kaudu motoorse taalamuse sihtmotoorikat. Sild (pons) Sild kuulub keskaju juurde ja tegutseb eelkõige ühenduskohana aju erinevate osade (nt suuraju ja väikeaju)vahel. Peale selle saavad siit alguse mõned kraniaalnärvid. Väikeaju (cerebellum) Väikeaju koordineerib liigutusi, hoolitseb koos tasakaaluelundiga keha püstihoidmise eest ja mõjutab lihastoonust. Nii nagu suuraju, koosneb ka väikeaju kahest poolkerast ja on kaetud kelmega. Närviteede kaudu on väikeaju seotud suur- ja keskaju ning piklikajuga, teiselt poolt aga tasakaaluelundiga. Väikeaju võib kahjustuda mitte ainult vigastuste ja haiguste, vaid ka medikamentide kuritarvitamise või ülemäärase alkoholitarbimise tagajärjel
annaabi.ee 
