Kraniaalnärvid (0)

5 VÄGA HEA

Kraniaalnärvid
Meeleelundite närvid:

Nn. Olfactorii 1
Maitsmisrakud regio olfactorias→fila olfactoria (läbivad lamina cribrosa) → bulbus olfactorius (tuum, mitraalrakud moodustavad glomeruli olfactroii, mille neuriidid kuuluvad tractus olfactoriuse koostisesse).

N. Opticus 2
Reetina (kepp- ja kolbrakkude kiht, bipolaarsete neuronite kiht, suurte multipolaarsete neuronite kiht) →discus n. optici→n. Opticus (läbib canalis opticuse) →chiasma opticum (ristuvad mediaalsed kiud) →tractus opticus→ corpus geniculatum laterale/colliculus superioris→radiatio opticaa→ sulcus calcarineus pk nägemiskeskus
Macula, fovea centralis , pimetähn

N. Vestibulocohlearis 8

N. Cochlearis
Karvarakud organum spirales (bipolaarsete neuronite kehad ganglion cochleares) →n. cochlearis→ nucl . Cohlearis post/ant

N. Vestibularis
Karvarakud tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullaris ja macula (ruumis orienteerumiseks )→( ganglion vestibulare) →nucleus vestibularis sup,inf, med, lat ja osalt ka cerebellum
Somiidilihaste närvid: peamiselt somaatilis-eferentsed, innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid.

N. Oculomotorius 3
Nucl nervi oculomotroii:

Ramus sup – m levator palpebrae sup, m rectus sup

Ramus inf – m rectus inf, m rectus medius, m obliquus inf
Nucl oculomotorius accessorius→radix parasymphatica→ümberlülitus ganglion ciliares→nervus ciliare breves→m sphincter pupillae, m ciliaris

N. trochelearis 4
Nucl trochlearis→m obliquus sup

N. Abducens 6
Nucl abducentis→m rectus lateralis

N. Hypoglossus 12
Nucl n hypoglossi:

Hüpoglossusekiududeta harud

Ramus meningeus – dura materile

Radix sup (moodustab ristumisel radix inferioriga ansa cervicalise) – m sternohyoideus, m omohyoideus, m sternothyroideus (otse haru)

Ramus geniohyoideus – m geniohyoideus

Hüpoglossusekiududega harud→rami linguales→keelelihased

12. närvi ühepoolsel kahjustusel väljutab terve poole m genioglossus keelt tugevamini, mistõttu see kaldub haigele poolele.
Vistseraalkaarte närvid:

N. Trigeminus 5, 1. Visteraalkaare närv
Nucl motorius n trigemini – branhiomotoorne innerveerib vistseraalkaare vöötlihaseid
Nucl mesencephalicus n trigemini – süvatundlikkus (lihastelt, liigestelt), somatosensoorne
Nucl pontinus – puutetundlikkus, somatosensoorne
Nucl spinalis – valu- ja temperatuuritundlikkus, somatosensoorne
Ganglion trigeminale – tundeganglion

N ophtalamicus - aferentne

N frontalis – otsmikupk nahk

N lacrimalis – nahk ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga pk, pisaranääre

N nasociliaris – sõelluurakkude, kiilluuurke ja otsmikuurke, ninaõõne limaskest , ninanahk, silma mediaalse nurga nahk, pisarakott, silmamuna kestad

N maxillaris – aferentne

N infraorbitalis – sinu maxillarise limaskest, ülemised hambad ja igemed , ülahuule, alalau ja ninakülje nahk

N zygomaticus – nahk sarnakaare ja oimu pk

Nn pterygopalatini – kõva ja pehmesuulae limaskest, ninaõõne külg ja vaheseina limaskest, ülaneelu limaskest.

N mandibularis – segaiseloomuga

Eesmine tüvi ( põhiliselt eferntne) →n massetericus, nn temporales profundi, n pterygoideus medialis et lateralis→samanimelised lihased, põse limaskesta ja naha aferentne innervatsioon

Tagumine tüvi (põhiliselt aferentne):

N alveolaris inf - m mylohyoideus, m digastricuse eesmine kõht – eferente osa, alumised hambad ja igemed, alahuule ja lõuatsi nahk
N auricotemporalis – glandula parotidea, kõrvalesta eesmise osa nahk, väline kuulmekäik, trummikile, alalõualiiges, oimupk nahk
N lingualis – suupõhja limaskest, keele eesmise 2/3 limaskest

N. facialis 7, 2. Vistseraalkaare närv
Nucl n facialis – branhiomotoorne, innerveerib miimilisi lihaseid
Nucl salivatorius sup –visteromotoorne, innerveerib chorda tympani ja n petrosus majori asju
Nucl gustatorius – maitsmistundlikkus
Ganglion geniculi – tundeneuronite kehad
Harud:

N petrosus major (ümberlülitus ganglion pterygopalatinas) – suulaenäärmed , nina limaskesta näärmed, pisaranääre

Chorda tympani (ümberlülitus ganglion submandibulares)– maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3, eesmised keelenäärmed, gl sublingualis, gl submandibularis

N stapedius – m stapedius (halvatuse korral kuulmisvõime teravnemine , kuna heliülekande summutussüsteem on häiritud).

Lõppharud – innerveerivad miimilisi lihaseid

N auricularis post – m auricularis post, m occipitalis, aferentsed kiud välise kuulmekäigu, kõrvalesta ja kõrvataguse naha innerveerimiseks
Ramus digastricus – m digastricuse tagumine kõht, m stylohyoideus
Näoharud – moodustavad plexus parotideuse

Ülemine tüvi →rr temporales, zygomatici, buccales sup→m frontalis, kõrva ja silmaümbruse, ülehuule ja põsepk ülaosa lihased

Alumine tüvi →rr buccales inf, r marginalis mandibulae et colli→põsepiirkonna alaosa, alahuule ja lõua lihased, platysma
Ühepoolset halvatust iseloomustab suunurga allavajumine, nasolabiaalvao lamenemine , silma sulgumisvõimetus jm.

N glossopharyngeus 9, 3 vistseraalkaare närv
Nucl ambiguus – branhiomotoorne (neelu ja pehmesuulae lihased)
Nucl salivatorius inf – parasümpaatiline/ visteromotroone, ümberlülitus gangliot oticumis
Nucl gustatorius – maitsetundlikkus keele tagumiselt kolmandikult
Nucl solitarius – vistserosensoorsed
Ganglion sup/inf – kõigi tundeneuronite kehad
Harud:

N tympanicus (vistseromootoorne)→plexus tympanicus→n petrosus minor →ümberlülitus ganglion oticumis→postganglionaarsed kiud n auricotemporalise koostises→gl parotidea, gll buccales

R sinus carotici→(mööda a carotis interna ) →sinus caroticuses baroretseptorid, glomus caroticuses kemoretseptorid . Moodustab vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentse osa.

Rr pharyngei→plexus pharyngeus→neelu lihased ja limaskest koos näärmetega, pehmesuulahe lihased, kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed. (reeglina 9 närv innerveerib neelu ülemist osa, 10 närv alumist osa).

R musculi stylopharyngei – m stylopharyngeus

Rr tonsillares – kurgumandite ja –kitsuse limaskestale ja näärmetele

Rr linguales – keele tagumine 1/3 limaskest koos näärmetega, kust juhivad ka maitsetundlikkust

N. vagus 10, 4. ja järgenvate vistseraalkaarte närv
Nucl ambiguus – branhiomotoorne
Nucl dorsalis n vagi – vistseromotoorne (lähevad kõigi harude koostisesse)
Nucl gustatorius – maitsetundlikkus keele hästi tagant (ei küsita)
Nucl solitarius – vistserosensoorne (üldtundlikkus)
Ganglion sup/inf – kõigi tundeneuronite kehad

Peaosa harud – somatosensoorsed, lõpevad trigeminuse tuumades

R meningeus – kõvakelme tagumise koljuaugu pk
R auricularis – nahk välise kuulmekäigu ja kõrvalesta pk
Ühendusharud

Kaelaosa harud

Rr pharyngei→plexus pharyngeys – alaneel, ühepoolsel suulaelihaste halvatusel kaldub kurgunibu tervele poole
N laryngeus sup

R internus (ei sisalda branhiomootoorseid kiude ) – alaneelu ja kõri limaskest ülalpool häälepilu, sisaldab nõrgaltarenenud maitsmiskiude

Externus (sisaldab branhiomotoorseid kiude) – häälepilu ahendajad, esmajoones m cricothyroideus ja osalt ka alumist neelukonstriktorit

Rr cardiaci cervicales sup ja inf – plexus cardiacusse

Rinnaosa harud – plexus oesphangus ant (vasak vagus)

N laryngeus recurrens

Rr tracheales – trahheale, rr oesophagi – söögitoru ülaosale

N laryngeus inf – kõik kõri lihased (va m cricothyroideus)

Rr cardiaci thoracici – plexus cardiacusse
Rr bronchiales – pelxus pulmonalisesse
Rr pericardiaci – perikardile, rr oesophagi – söögitoru alumisele osale (plexus oesophagusest)

Kõhuosa harud ( parasümpaatiline) →truncus vagalis ant/post→plexus coeliacus→periateriaalne plexus→ümberlülitus transmuraalsetes ganglionites→maks, pankreas, neerud , neerupealised, peensool , jämesool kuni flexura coli sinistrani. Maole lähevad otse rr castrici ant/post

N. accessorius 11
Nucl ambiguus – visteromotoorne (bulbaartuum)
Nucl spinalis n accessori - visteromotoorne (spinaaltuum)
Radices craniales, radices spinales ühinevad koljuõõnes

R internus – moodustub bulbaarosa arvel, ühineb n vagusega selle ganlion sup/inf vahelisel alal

R externus (radices spinales) – m sternocleidomastoideus, ma trapezius („orientatsiooninärv”)ˇ
Tähtsaimad ganglionid:
Parasümpaatilised: ganglion ciliare, pterygopalatinum, oticum et submandibulare. Tundeganglionid : ganglionirakud haistmisepiteelis, ganglionirakud silma võrkkestas, ganglion cochleare, ganglion vestibulare, ganglion trigeminale, ganglion geniculi, ganglion sup/inf,
Tuumad fossa rhomboideas – eferentsed tuumad paiknevad sulcus limitansist mediaalsemalt, aferentsed lateraalsemalt.

Somatomotoorsed tuumad (nucl n oculomotoori, n trochlearis, n abducentis, n hypoglossi) – moodustavad mediaalse rea, innerveerivad müotoomidest arenenenud vöötlihaskiude.

Visteromotoorsed tuumad (nucl oculomotorius accessorius, salivatorius sup (7), salivatorius inf (9), dorsalis n vagi) – enamik neist paikneb mediaalse rea tuumadest dorsolateraalsemalt, innerveerivad siseelundite ja soonte silelihaskiude, südamelihaskiude, näärmeid.

Branhiomotoorsed tuumad (nucl motorius n trigemini, n facialis, ambiguus, spinalis n accessori) – paiknevad mediaalse rea tuumadest ventrolateraalsemalt, innerveerivad vistseraalkaartest arenenud vöötlihaskiude.

Somatosensoorsed tuumad (nucl mesencephalicus n trigemini, pontinud n trigemini, spinalis n trigemini) – saavad tundeimpulsse peapiirkonna nahalt, limaskestadelt, liikumisaparaadilt.

Vistserosensoorsed tuumad (nucl solitarius 7,9,10) – saab tundeimpulsse siseelunditelt ja soontest .

Meeleelundite tuumad (nucl gustatorius, cochlearis ant/post, nucl vestibularis sup/inf/med/lat

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 60 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

60 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

algloom Õppematerjali autor

Kokkuvõtlik konspekt kraniaalnärvidest anatoomias.

närvid meditsiin ganglion limaskest tuumad plexus Kraniaalnärvid

Sarnased õppematerjalid

docx

Kraniaalnärvid

radix superior+ radix inferior kaelaharu m. sternohyoideus M. thyrohyoideuse innervatsioon: (nucl. n. hypoglossi ) n. hypoglossus + C1-2 radix superior m. thyrohyoideus M. geniohyoideuse innervatsioon: (nucl. n. hypoglossi) n. hypoglossus+ C1-2 ramus geniohyoideus m. geniohyoideus M. genioglossuse innervatsioon: nucl. n. hypoglossi n. hypoglossus rami linguales + n. linguales (V) m. genioglossus 3. VISTSERAALKAARTE NÄRVID (V, VII, IX, X) ,branhiaalkaarte närvid, somaat. + veget. ns Nad on seganärvid: nii aferentsete kui eferentsete tuumadega, ehituses ganglionid ja närvikiud. Innerveerivad vistseraalkaarte derivaate: lihaseid, nahka, limaskesta (koos näärmetega) jm. Tuumad: 1. Motoorsed tuumad: eve-branhiomotoorsed, üve pregangl. parasümp. kiud, ÜL 2. Sensoorsed tuumad: eva, üva, üsa närvide lõpptuumad, sisaldavad väädineuronite (tundetee 2. neuronite) kehi, ÜL ei toimu Ganglionid: 1

Anatoomia

doc

Kraniaalnärvide tabel

Tuumad Nr, nimi Väljumine ajust Väljumine koljust Harud, ganglionid bulbus olfactorius lamina cribosa ossis konkreetne tundeganglion puudub, ganglionirakud tuuma otseselt pole, sellele vastab ethmoidalis haistmisepiteelis laialipaisatud bulbus olfactorius Koos haistmisnärvidega kulgevad ninaõõnest otsajju veel kaks närvi, mis inimesel on jälgitavad ainult embrüonaalperioodil: I Nn olfactorii n terminalis algab ninavaheseinalt peente närvikiudude kimbuna, läbib lamina cribosa ja siseneb allpool commissura anteriori Aferentne/tunde närv

Arstiteadus

pdf

Anatoomia eksam. IV osa: Aju

c) parasümp. südame innervatsioon - Nucl. Dorsalis nervi vagi à n. vagus à rr. Cardiaci cervicales superiores et inferiores à terminaalganglion à plexus cardicus d) vegetatiivse ja somaatilise refleksikaare erinevused - Somaatiline e.animaalne närvisüsteem - anatoomiline erinevus veg. nst-ga (refleksikaare erinevus) ! a) eristada vegetatiivseid ganglione tundeganglionitest, põhierinevused, tuua kummastki 2 näidet b) rectum’i sümpaatiline innervatsioon - tuum, põimik, närvid c) colon transversum’i parasümpaatiline innervatsioon - tuum, närv, põimik, ganglion d) nimetada sümpaatilise närvisüsteemi keskused - segmendid, tuumad ! ! ! ! ! ! !

Meditsiin

rtf

Anatoomia: närvisüsteem

) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus, energia kogumine Närvikoe koostis: A.Närvirakud e. neuronid – elektriimpulsside edasikandmiseks kohastunud rakud; enamasti on neil üks pikk jätke – neuriit e

Meditsiin

pdf

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

VALGEOLLUS ● koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. ● moodustab juhteteed: üksikud NS osad on närvikiudude vahendusel omavahe seostatud ja koodnuvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks NÄRVID ● sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud, perifeerse NS moodustised 1. valged närvikiud - müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid somaatilises NS-s 2. hallid närvikiud - müeliintupeta närvid vegetatiivses NS-s Närvikiu põhiomadused: ● erutuvus ja erutuse juhtimine ● retseptori ärritus muundatakse närvikius närviimpulsiks e laineks - biovool - seda juhitakse närvikius edasi rangelt isoleeritult - ei levi naaberkiududele ● erutuse levikukiirus erinevates närvikiududes varieerub - erutus läbib neuroni keha polaarselt - alati dendriidilt aksonile (neuriidile)!

Anatoomia ja füsioloogia

doc

Kordamisküsimused 2(vastused)

neuronid saadavad oma kiud vastaspoole talamusse. Motoorsed juhteteed, mis lähtuvad aju motoorsest koorset aga ristuvad piklikajus - decussatio pyramidum. Struktuurid, mis sisaldavad ainult ristuvaid aksoneid nimetatakse kommissuurideks. Aju kommissuurid sisaldavad kiude funktsionaalselt seotud ajuosadest kummastki poolest. Suurim moodustis on mõhnkeha e. corpus callosum, mis ühendab kahte ajupoolkera. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS) koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. Perifeerne närvisüsteem (PNS) ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Somaatiline - (1) tagajuure sensoorsed neuronid ning (2) kraniaalsed ganglionid, millised innerveerivad nahka, liigeseid ja lihaseid, ning toovad kesknärvisüsteemi

Füsioloogia

docx

Kordamine füsioloogia eksamiks

KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organismi sise- ja väliskesk

Bioloogia

doc

Närvisüsteem

11. Haistmismeel. Haistmismeele sensorid- haistmisrakud- paiknevad ninaõõnes ülemise ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis. Õhk satub sinna difusiooni teel või kiirel ja sagedasel hingamisel. Inimesel on 40...100 miljonit haistmisrakku, mille pinnal on aktiivselt liikuvad karvakesed e. tsiilid. Haistmisrakud on bipolaarsed meelerakud, mille tsentriaalne osa läheb üle peeneks jätkeks, mis põimub teiste samalaadsetega haistmisnärviks. Need närvid sisenevad koljuõõnde ja lõppevad haistmissibulas. Mitraalrakk on haistmismeele teiseks neuroniks, mis on ühendatud periglomerulaarrakkudega. Mitraalrakud on sünapsilises ühenduses ka sõmerrakkudega. Mitraalrakkude neuriidid moodustavad haistmistee põhimassi, jagunedes tagapool mediaalseks, vahelmiseks ja külgmiseks jutiks. Tekkinud piirkond nim. haistekolmnurgaks. Haistmistee suundub frontaalsagaras paiknevasse haistmiskoorde. Kolmanda neuroni kehad paiknevad

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid