Õigusteadlaste arvamus õiguse allikana: Õigusteadlased kommenteerivad seadusi ja annavad praktikutele juhiseid õigusnormide tõlgendamiseks. www.juridica.ee ÕIGUSALLIKATE PÜRAMIID Euroopa Liidu õigus põhiseadus rahvusvaheline õigus seadus määrus kohtuotsus ja õigusteadlaste arvamus Õigusnormide vastuolu Õigusnormide vasutolu lahendamine: lex superiori derogat legi inferiori lex specialis derogat legi generali lex posteriori derogat legi priori Õiguse tõlgendamine Õigusnormisisu selgitamine: grammatiline meetod süstemaatiline meetod teleoloogiline meetod ajalooline meetod
haigekassakaardi. Pensioniseadus (jõustunud 2006) näeb ette, et pensioni saaja peab oma isikut tõendama. Pensioniameti peadirektor kehtestab oma käskkirjaga (jõustunud 2008) isiku tõendamise korra, millega kohustab töötajaid tegema väljamakseid üksnes suure turvalisusega dokumentide, st passi ja juhilubade alusel. Magdaleena pole otsusega rahul ja pöördub kohtusse. Kuidas peaks tekkinud vaidluse lahendama õiguse rakendaja? Lex superior derogat legi inferiori- hierarhiliselt kõrgem norm tühistab madalama. Täitsa nõus 4. Lahenda ülesanne Karistatavate tegude seadusega kriminaliseeritakse 2003.a 1.augustist kalliskivide vahendamine. Margus M on kalliskivide vahendustegevusega tegelenud ajavahemikul 1997 november kuni 2003 juuli. Tegevuse eesmärgiks oli Margusel elatise teenimine. Enne eeltoodud seaduse vastuvõtmist ei olnud kalliskivide vahendustegevus seadusega keelatud tegevus.
trigeminus nucl. spinalis n. trigemini 12. Silmamuna kestade puutetundlikkus: silmamuna kestad nn. ciliares longi pars ciliares n. ophtalmicus gangl. trigeminale n. trigeminus nucl. pontinus n. trigeminale 3.1.2 N. maxillaris, ülalõuanärv N. trigeminuse teine haru, läheb koljuõõnest for. rotundumi kaudu fossa pterygopalatinasse, kus jaguneb harudeks (läbivad luukanaleid). 1. N. infraorbitalis (tüve jätk): siseneb fissura orbitalis inferiori kaudu silmakoopasse, läbib samanimelise vao ja kanali. a) Rr. alveolares superiores: läbivad foramina alveolaria posteriora b) R. alveolaris superior medius ja rr. alveolares superiores anteriores: eralduvad kanalis Alveolaarharud läbivad ülalõualuu, innerveerivad sinus maxillarise limaskesta ja moodustavad plexus dentalis superiori, millest algavad rr. dentales superiores ja rr. gingivales superiores (igemetele) c) Lõppharud: rr
Painutusel liigub säsituum tahapoole, sirutamisel ettepoole. Tugeval kompressioonil või fibroosvõru defektide puhul võib säsituum kettast välja sopistuda ja seljaajule või närvijuurele survet avaldada. - Lülidevaheliigesed art intervertebrales Moodustuvad kahe naaberlüli liigesjätkete liigestumisel (pr articularis inferiori ja pr. Articularis superiori liigestumisel) Liigese tüüp: paarilised lameliigesed, funktsioneerivad üheaegselt (kombineeritult). Kaela ja kere liigutused - Lameliigesed - Liigutused: Fleksioon-ekstensioon Lateraalfleksioon paremale-vasakuleRotatsioon paremale-vasakule 2
Kui on lisa, siis lisade paremal ülanurgas tehakse sel juhul kinnituspealdis, milles on viide kinnitavale aktile(andnud institutsiooni nimi, õigusakti liik, daatum ja number), mille juurde kuulub. Lisal peab ka olema signatuur. Kohtuotsuste struktuur: 1)sissejuhatav osa on kohtuotsuse motiveeriv osa 2)see osa, milles on formuleeritud otsus, on kotuotsuse resolutiivosa Actus contrarius printsiibi osad: 1) lex superior derogat legi inferiori õigusaktide hierarhias kõrgeima õigusjõuga õigusakt või norm. On ülimuslik madalama suhtes, vastuolu puhul kõrgema ning madalama õigusjõuga õigusakti vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga aktist. 2)lex specialis derogat legi generali erinorme eviv õigusakt on reeglina ülimuslik üldnorme eviva suhtes, ehk vastuolu puhul erinorme ning üldnorme eviva õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes
Põhiseaduse struktuur Preambul- sissejuhatus I Üldsätted II Põhiõigused, vabadused ja kohustused III Rahvas IV Riigikogu V Vabariigi president VI Vabariigi valitsus VII Seadusandlus VIII Rahandus ja riigieelarve IX Välissuhted ja välislepingud X Riigikaitse XI Riigikontroll XII Õiguskantsler XIII Kohus XIV Kohalik omavalitsus XV Põhiseaduse muutmine Põhiseaduse rakendamise seadsus Põhiseaduse täitmise seadus Õigusnormi hierarhia Lex superior derogat legi inferiori- Kõrgem õigusnorm tühistab madalama õigusnormi Mida raskemini muudetav on norm, seda kõrgemal tasandil on ta õigusnormi hierarhias. 1. I & XV ptk + Põhiseaduse täiendamise seadus 2. II-XIV ptk + Põhiseaduse rakendamise seadus 3. Seadused PS §104 lg2 mõttes 4. Lihtseadus 5. Valitsuse määrused (PS §87 p6) EL õiguse prioriteet 6. Ministri määrused (PS §94 lg2) 7. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrused 8
mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii õigusaktide hierarhia kui ka legislatiiv- ning eksekutiivaktide suhe); 5) kui ühtegi muud pidepunkti ei ole, siis valib õiguse realiseerija oma juriidiliste mõtiskluste ning kaalutluste alusel (õiguslik motivatsioon) ja personaalse õigusteadvuse mõjul ühe kahest normist ning välistab nüüd ja järgnevalt alatiseks teise - kollisiooni jääva normi. 1
· Vaba mandaat - iga Riigikogu liige esindab kogu rahva huve, mitte ainult oma valimisringkonna huve. RKPJKo 02.05.2005, 3-4-1-3-05 rahva huvide esindaja oma südametunnistusestlähtuvalt. · Erakonnademokraatia põhimõttest lähtuvalt on erakond demokraatiat tagavaks sillaks riigi ja ühiskonna vahel. Koondavad huve ühiskonnas. (06. november 2009) Erakonnaseadus §2: mis on erakond, kuid kas seadusega saab määratleda põhiseadusliku mõiste sisu? Lex superior derogat legi inferiori kõrgema õigusvõimega norm murrabmadalama õigusega normi kehtivuse (vastuolu korral). Erakond põhiseaduslikkus tähenduses: Riigikohus on öelnud otsuses RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05: ,,Erakond on demokraatitat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille eesmärgiks on poliitilisi seisukohti koondada ja hoomatavaks tervikuks kujundada ning teostada avalikku võimu valimiste kaudu." Erakond on isikute vabatahtlik ühendus. Erakonna
NB! Hilisem õigusakt ei tohi tagasiulatuvalt piirata subjekti õigusi, küll võib neid laiendada. Rahvusvaheliselt tunnustatakse põhimõtet, et on taunitav kehtestada kohustusi tagasiulatuva jõuga. Jõusolek ning õigusjõud Jõus on iga jõustunud akt, 1) mida ei ole muudetud või tühistatud või 2) mis ei ole muutunud kehtetuks temas sätestatud tähtajaks või 3) mis on jõustunud promulgeerimisnormidega kooskõlas. 1) lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt; 2) lex specialis derogat legi generali - erinormidega õigusakt on ülimuslik üldnormidega õigusakti suhtes ehk vastuolu puhul erinorme ning üldnorme eviva õigusakti puhul lähtutakse erandist selles mahus, milles at on vastuolus reegli suhtes: A) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; B) kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles
Teiseks kujutab PSJKS endast seadust põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 14 mõttes.*110 Selle sätte eesmärgiks on kindlustada kohtumenetluse korra stabiilsus. Eesmärgi saavutamise vahendiks on kohtumenetluse normide muutmiseks tavalisest keerulisema korra kehtestami- ne.*111 Põhiseaduse § 104 lõikes 2 sätestatud seaduste vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. PSJKS on õigusnormi hierarhias kõrgemal kui ÕKS. Siin kehtib reegel lex superior derogat legi inferiori. Lähtuvalt sellest ei saa Riigikogu sätestada ÕKS-s kohtumenetluse küsimusi. Samuti ei saa Riigikohus käsitada ÕKS §-i 17 ja § 18 lõiget 1 õiguskantsleri normikontrolli taotluse protsessuaalsete eeldustena, sest need peavad olema ära märgitud protsessi ennast sätestavas seaduses.*112 Konstitutsioo- niliste seaduste reguleerimisvaldkonda kuuluvate suhete reguleerimine lihtseadustega on põhiseaduse- vastane
Actus contrarius – õigusaktide kehtivuse printsiip, igat õigusakti võib tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. Promulgeerimine – õigusakti algatus, arutamine,otsustamine, jõustamine Ex tunc kehtetus – õigusakt on õigustühine algusest peale, ei ole jõustunudki; Ex nunc kehtetus – alates nüüdsest hetkest kehtetu Lex superior derogat legi inferiori – õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või –norm on ülimuslik madalama suhtes; Lex specialis derogat legi generali – erinorme eviv on ülimuslik üldnorme eviva suhtes; Lex posterior derogat legi priori – hilisem sama õigusjõuga õigusakt on ülimuslkum varasema suhtes; Lex posterior generalis non derogat legi priori speciali – hilisem sama õigusjõuga üldakt ei tühista, kui teisiti ei ole sätestatud, varasemat erinorme evivat üldakti.
Tõlgendamise esemeks on vähemalt selle algfaasis õiguse tekst. Tõlgendamise lähtepunkt on seega antud kaasuse lahendamiseks sobiva õigusnormi väljavalimine kõigi teiste õigusnormide seast ja selle tekstiga tutvumine. Kui erinevad õiguslikud tagajärjed ei lase ennast kooskõlastada, siis pole tegu mitte normide konkurentsi, vaid vastuoluga. Õnneks on vastuolu sageli kergesti lahendatav õiguses üldtunnustatud põhimõtete abil: 1. lex superiori derogat legi inferiori kõrgem seadus muudab madalama seaduse 2. lex specialis derogat legi generali eriseadus muudab üldseaduse 3. lex posterior derogat legi priori hilisem seadus muudab varasema seaduse Kui uus seadus vaikib sellest, millised eeskirjad muutuvad õigustühiseks, tuleb uue ja vana normi faktilist koosseisu hoolikalt võrrelda. Eventuaalselt on küll vananorm sisuliselt tühistatud (materiaalne derogatsioon)
alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii õigusaktide hierarhia kui ka legislatiiv- ning eksekutiivaktide suhe); 5) kui ühtegi muud pidepunkti ei ole, siis valib õiguse realiseerija oma juriidiliste mõtiskluste ning kaalutluste alusel (õiguslik motivatsioon) ja personaalse õigusteadvuse mõjul ühe kahest normist ning välistab nüüd ja järgnevalt alatiseks teise - kollisiooni jääva normi ( J
Peale promulgeerimisreeglite eiramise võib esineda juhtum, mil uus seadus sätestab mingi käitumiseeskirja teisiti, kui varasem seadus seda tegi, samas aga ei sisalda varasemat seadust tühistavat sätet selge sõnaga (expressis verbis). See tähendab, et vastavad rakendussätted puuduvad. Üldtunnustatud on ülaltähendatud juhul rahvusvaheliselt levinud printsiipid ehk põhimõtted (vrdl PS § 3), mis omakorda on actus contrarius printsiibi sisuks: 1) lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või -norm on ülimuslik madalama suhtes ehk vastuolu puhul kõrgema ning madalama õigusjõuga õigusakti (-normi) vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga õigusaktist (-normist); 2) lex specialis derogat legi generali - erinorme eviv õigusakt on reeglina ülimuslik üldnorme eviva suhtes ehk vastuolu puhul erinorme (erandeid) ning üldnorme (reegleid)
lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii õigusaktide hierarhia kui ka legislatiiv- ning eksekutiivaktide suhe); 5) kui ühtegi muud pidepunkti ei ole, siis valib õiguse realiseerija oma juriidiliste mõtiskluste ning kaalutluste alusel (õiguslik motivatsioon) ja personaalse õigusteadvuse mõjul ühe kahest
Seega – õigusriik on ideaal, milles realiseeruvad täiuslikeimal kujul humanistliku moraali põhimõtted riikluse praktikas ning kehtivas õiguses. Õigusakti struktuur — näitab kuidas ning millistele unifitseeritud nõuetele vastavalt struktureeritakse õigusnormid õigusakti raames, kuidas on õigusakt üles ehitatud ning millised on õigusakti obligatoorsed ning fakultatiivsed rekvisiidid. lex superior derogat legi inferiori — õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või -norm on ülimuslik madalama suhtes ehk vastuolu puhul kõrgema ning madalama õigusjõuga õigusakti (-normi) vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga õigusaktist (-normist). lex specialis derogat legi generali — erinorme eviv õigusakt on reeglina ülimuslik üldnorme eviva suhtes ehk vastuolu puhul erinorme (erandeid) ning üldnorme (reegleid) eviva õigusakti
annaabi.ee 
