Facebook Like

Konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida on oluline eristada eesmärkide saavutamisel ?
  • Kus me praegu oleme ?
  • Kuhu me tahame minna ?
  • Kuidas me saavutame selle, mida me tahame ?
  • Missugustes valdkondades on konkurendid eriti tugevad või eriti nõrgad ?
  • Millistes valdkondades peituvad põhilised võimalused, lähtudes turust ja keskkonnast ?
  • Millised on valdkonnad, kus meie firma võib kliendile erilist kasu tuua ?
  • Missugustes valdkondades on konkurendid eriti tugavd või nõrgad ?
  • Millised on valdkonnad, kus meie firma võib kliendile erilist kasu tuua ?
  • Milles seisneb meie tulevikuäri ?
  • Kuidas me saame end oma tegevuses eriliselt profileerida ?
  • Missuguseid prioriteete arvestades arendame me oma tooteid ja teenuseid ?
 
Säutsu twitteris
I. osa ETTEVÕTE JA KESKKOND
ETTEVÕTE
30.09.2007 Anu Reiljan I loeng
Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut . Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli.
Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem
  • mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid;
  • mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid;
  • on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades;
  • määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima , kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte)
  • suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele – st toodetakse müügiks

Mõeldud on, et igas ettevõttes on tööjõud, töövahendid ja neid kombineeritakse omavahel.
Varem piisas ainult finantsjuhtimisest, kuid nüüd enam ei piisa. Tuleb jälgida keskkonda, kus tegevus toimub. Finantsjuhtimisest tulevad majanduslikud andmed, kuid tuleb arvestada ka teisi ümbritsevaid tegureid.
Probleemi lahendamise protsess: lk 65-67
  • lähtesituatsiooni analüüs
  • eesmärkide formuleerimine
  • abinõude ja meetmete kindlaksmääramine
  • vahendite kindlaksmääramine
  • realiseerimine (teostamine)
  • tulemuste hindamine

FUNKTSIOONID
  • KAUPADE LIIKUMISEGA SEOTUD FUNKTSIOONID

varustamine;
tootmine;
turustamine;
laomajandus ;
transport
Kaup on teenus või hüvis. Materjal mida muretsetakse toote valmistamiseks on ka kaup
  • RAHA LIIKUMISEGA SEOTUD FUNKTSIOONID

finantseerimine ;
arveldamine;
investeerimine
Raha on toetav funktsioon. Kaup ja raha liiguvad ettevõttes alati vastas suunas.
Tuleb tagada kõikide funktsioonide käsitlemine ettevõttest kui tervikust lähtudes.
Turunduse uurimise objektiks on ettevõte. Kuidas toimub turundus just ettevõttes.
Juhtimis- ehk kordineerimisfunktsioon: lk 67

VARUSTAMINE
  • Mõistega varustamine tähistatakse ettevõttes kõiki neid tegevusi, mille eesmärgiks on ettevõttele vajalike vahendite hankimine.
  • Kuivõrd erinevate tootmistegurite ja rahaliste vahendite hankimisel kerkivad ettevõttes väga erinevad probleemid, siis ei ole otstarbekas vaadelda varustust ühtse jagamatu tervikuna, vaid osadena, mis ka ettevõttes üksteisest organisatoorselt lahutatud on

Kõikide vajalike vahendite ressursside hankimine olgu need siis tootmisvahendid või inimressurss . Juhtkond otsustab, milliseid vahendeid ettevõttesse on vaja muretseda.
  • Laiem – varustamine, juhtkonna ülesanne (personal ja otsus milliseid vahendeid on vaja)
  • kitsam- varustus, tootmiseks vajalike materjalide hankimine

Tööshoidmine (materjalimajandus) lk 149 on varustamisosakonna ülesanne.
Personalifunktsioon
s.t. kõik need tegevused ettevõttes, mis on seotud inimeste ja nende juhtimisega
Organisatsioon ja juhtimine
s.t. ettevõtte struktuuri kujundamine ning kõikide tegevuste ja tegevusvaldkondade koordineerimine lk 67
ETTEVÕTTEMAJANDUSES ERISTATAVAD TOOTMISTEGURITE GRUPID
  • JUHTIV EHK DISPOSITIIVNE TÖÖ (juhtimise põhi funktsioonid)

s.t. planeerimine, organiseerimine , korraldamine, kontroll
  • JUHITAV EHK TÄIDESAATEV TÖÖ

s.t. vahetult tööobjektiga seotud töö (vahetu töö, mille käigus toode toodetakse)
  • TOOTMISVAHENDID (mida ettevõttes ostetakse pikemaks ajaks)

s.t. krunt , hooned, masinad , seadmed, tööriistad
  • MATERJALID (kõik see mida kasutatakse toodangu valmistamiseks)

s.t. tooraine , põhimaterjalid, abimaterjalid, kütus
  • Tänapäeval muutub oluliseks veel üks tootmistegur - INFORMATSIOON - läbiv roll ettevõttes

Ettevõttel peavad olemas olema kõik kolm tootmistegurit, ükskõik millises vahekorras.
Tööjõud- oluline on eristada juhtivat ja juhitavat töö.
TOOTMISVAHENDID
Kõik on tähtsad ühtviisi, ükski ei ole olulisem.
  • Tootmisvahenditel on kindel eluiga - tehniline kasutusaeg (tavaliselt ei saa see kunagi täis)

  • Tootmisvahendi majanduslik kasutusaeg - ajaperiood , mille jooksul on majanduslikult otstarbekas mingit seadet või masinat kasutad (reeglina lühem, kui tehniline kasutusaeg) Enne kui see asi ostetakse tuleks määrata kui pika aja jooksul see seade ennast ära tasub. Toodangu müügi kaudu peab see raha tagasi tulema . Tootmisvahend on investeering . Peame suutma hinnata, kui kiiresti see seade vananeb.

  • Osade tootmisvahendite puhul räägitakse minimaalvõimsusest (ehk majanduslikvõimsus), millest vähem ei ole majanduslikult otstarbekas masinat kasutada (on olemas nii maksimaalne- kui palju suudab toota mingi aja jooksu, kui minimaalne. Kasulik on töötada optimaalse võimsusega. Maksimaalne kasutamine ei ole otstarbekas- kulub kiiremini, kulutab kütust rohkem, või muutuda ohtlikuks, praagi tekkimise võimalus on suurem. Tuleb lähtuda ettevõtte eesmärkidest.

Tähtis on, et tootmisvahendid olek optimaalselt rakendatud (kõige parim). Pidev kasutusel olek ei näita, et see oleks optimaalne. Kui tellimus puudub, ei ole mõtet toota teatud olukordades (pagarid, kombainid )
MIKS ETTEVÕTTE TOOTMISVAHENID EI OLE RAKENDATUD
  • PUUDUB TELLIMUS
* tootmisvahend on plaaniliselt reservis
* tegemist turust tingitud tellimuste puudumisega
  • PLANEERIMISVEAD
* tööjõupuudus
* materjalipuudus
* töövahendite puudus
* energiapuudus
* infopuudus (puuduvad tööjuhised)
MIKS ETTEVÕTTE TOOTMISVAHENDID EI OLE RAKENDATUD
  • TÖÖJÕU MITTEPLAANILINE PUUDUMINE
* haigused
* tööajast mittekinnipidamine
  • TOOTMISVAHENDIST ENDAST TINGITUD HÄIRED
* remont ja hooldus
* rekonstrueerimine
* energiakatkestus
Keskmised näitajad ei näita tegelikult mitte midagi.
MATERJALID
  • Mõiste materjalid haarab kõike seda, mida ettevõte oma toodangu tootmisel kasutab
  • See, mis on ühe ettevõtte jaoks lähteaine, on teisele lõpptoodang

  • Tooraineks loetakse need materjalid, mis põhikoostisosana lähevad valmistoodangusse (puit laua puhul näiteks, arvestatakse tooteühiku kohta välja)
  • Abimaterjalid on need materjalid, mis lähevad valmistoodangu koostisesse, aga mille osatähtsus on nii väike, et nende hulka toodanguühiku kohta ei ole mõtet määrata (mida täpselt välja ei arvestata: liim, lakk , kruvid-võetakse arvestuslik suurus)
  • Energeetilised jm. abiained on ained, mida kasutatakse tootmisprotsessis, kuid mis ei lähe valmistoodangusse naturaalkujul üle (kütus, elekter , määrdeained jne.) kuludesse otseselt ei lähe, justkui oleks põhikoostis-need on materjalina arvel aga ei peaks olema koostises
Kaks põhi probleemi materjalide puhul:
MATERJALIKAOD
Materjalikaod võivad tekkida kahel põhilisel viisil:
  • toodangu valmistamisel tekib töötlemis- või materjalivigade tõttu praak (on raisatud tööjõudu lisaks materjali kaole)
  • tekivad jäätmed (kui on võimalik ümber töödelda, siis võib see muutuda põhi tegevusalaks; ohtlikud jäätmed)

ETTEVÕTE JA KESKKOND II loeng
EESMÄRGID
Probleemide lahendamine: etapid lk 65-
VÄLISKESKKOND
Sfäärideks jaotatult: lk 59- 62
  • ökoloogiline keskkond- selle tähtsus pidevalt kasvab. Mujal maailmas on see ettevõtte juhtimise juures väga oluline. Meil sellise orientatsiooniga juhtimist ei ole, kuna see on väga kulukas . Lk 59
  • majanduslik keskkond- lk 61 isegi need ettevõtted kes ei ekspordi oma toodangut, ka need peavad arvestama välismajandusega, sest konkurendid võib-olla toodavad odavamalt. Sisemajanduslik ja välismajanduslik keskkond.
  • sotsiaalne keskkond- lk 61 tööjõu probleem on väga suur (ei viitsita tööd teha), head töötajad lähevad välismaale (ei suudeta maksta head palka)
  • poliitiline keskkond- lk 62 juriidiline käib ka siia alla, sotsiaalse keskkonna all;
  • tehnoloogiline keskkond- lk 60 kasutamata reservi on väga palju. Meie teadlased suudaks palju rohkem pakkuda, kui kasutatakse. Sageli tuleb tehnikat sisse osta. Tasuks ettevõtjatel vaadata, mida meie enda teadlased suudaksid pakkuda.
Strateegiliselt on oluline neid keskkondi tunda. Keskkonnast räägime ikka ka nagu tervikust.
ETTEVÕTTESISESED HUVIGRUPID lk 62
  • juhtkond- huvitab ettevõtte areng, sellest sõltuvad tema hüved, lk 64
  • töötajad- on huvitatud sissetulekust , töökoha säilimisest, rahuldavatest töötingimustest jne, lk 64
Omanikku huvitab raha- dividendid .
ETTEVÕTTEVÄLISED HUVIGRUPID lk 64
  • võõrkapitali omanikud- valdavalt pangad; huvitab, et oleks ettevõtteid kellele saab laenu anda ja et see ettevõte oleks edukas ja maksevõimeline (määravad oluliselt ettevõtte eesmärkide formuleerimist- kui tekivad makseraskused)
  • hankijad - hankijale on oluline, et oleks kindlad lepingupartnerid. Lisaks hinnale huvitab hankijat kuidas tarbitakse, millises koguses. Hankijatel on võimalus dikteerida tingimusi. Nende positsioon (mõju) on tugev.
  • kliendid- kui konkurents on nii piisavalt tihe, et kliendil on valikuvõimalused
  • konkurendid- tegutsevad samas valdkonnas ja võiksid koostööd teha
  • riik ja ühiskond- keskkond üldiselt

EESMÄRKE võib määratleda kui
Ettevõttel peavad olema eesmärgid. (Arvatakse, et ettevõttel ei saa eesmärke olla, et eesmärgid on juhtidel ja omanikel.) Säilitada olemasolevat seisundit, mis on kättevõidetud- seda mõeldakse siin eelkõige.
Cole püramiid (siin näidatakse, mis ei ole eesmärk)
  • kes teavad kõik ja teevad kõik, et toimuks
  • kes teavad täpselt, mis toimub ja teevad kõik selleks, et midagi ei toimuks
  • need kes teavad aga ei lase ennast häirida
  • üleüldiselt ei tea, mis toimub

EESMÄRKIDEGA seoses tekivad ettevõttes kaks põhilist küsimust lk 69
  • kelle eesmärkidega on tegemist, kui räägitakse ettevõtte eesmärkidest
  • kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab nende formuleerimise protsessi
Ettevõtte ja omanike ning juhtide eesmärgid ei pruugi kokku minna. Rahateenimise kohapealt lähevad juhid ja omanikud vastuollu.
Esimesest seosest lähtudes lk 69
  • ettevõtte kui institutsiooni eesmärgid
  • ettevõtja (omaniku, manageri) isiklikud eesmärgid- ei pruugi ettevõtte eesmärkidega kattuda. Omanik soovib kasumit teenida-ühed tahavad raha kohe välja võtta teised edasi investeerida ettevõttesse, tuleviku mõttes.
Ettevõte on süsteem oma eesmärkidega, kus on terve rida süsteeme mida on vaja juhtida, arendada.
Põhilised eesmärgid võiks olla:
  • toodangu kvaliteet
  • konkurentsivõime saavutamine või säilitamine
  • kasumi suurendamine
  • kulude alandamine
  • ettevõtte säilitamine pikaajalises perspektiivis
  • piisava likviidsuse tagamine
  • ettevõtte maine tagamine
  • töötajate heaoluga seotud (sotsiaalsed) eesmärgid jne

Ettevõtja (omaniku) põhilisteks isiklikeks eesmärkideks:
  • isiklik sõltumatus
  • eneseteostus
  • suured sissetulekud
  • oma ideede realiseerimine
  • atraktiivne elustandard jt

Teisest seosest lähtudes lk 70
  • põhigrupid, kes otseselt mõjutavad eesmärkide formuleerimist (omanikud mänedžerid, töötajad) (Eesmärgid peaks olema läbiarutatud juhtide ja omanike vahel, kas neid eesmärke on võimalik saavutada selliselt )
  • satelliitgrupid, keda iseloomustab kaudne mõju eesmärkide formuleerimisel (võõrkapitali omanikud, kliendid, konkurendid, hankijad, kellega tuleb eesmärkide formuleerimisel arvestada) See põimub selgelt keskkonnaga. (kas on turgu nendele toodetele , mida otsustatakse toota)
Juhid ja omanikud peaksid koos eesmärgid paika panema .
EESMÄRKIDE sisu määrab kindlaks selle, mida tahetakse saavutada lk 70
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Konspekt #1 Konspekt #2 Konspekt #3 Konspekt #4 Konspekt #5 Konspekt #6 Konspekt #7 Konspekt #8 Konspekt #9 Konspekt #10 Konspekt #11 Konspekt #12 Konspekt #13 Konspekt #14 Konspekt #15 Konspekt #16 Konspekt #17 Konspekt #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 196 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sisi Õppematerjali autor

Lisainfo

Sissejuhatus ettevõttemajandusse
ettevõttemajandus

Mõisted


Kommentaarid (1)

nobodyknowsme profiilipilt
Mariette Vilgo: kasulik
04:13 16-01-2014


Sarnased materjalid

85
pdf
Konspekt
44
doc
Konspekt
125
pdf
Konspekt 2
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
56
doc
Logistika konspekt
16
docx
ETTEVÕTTEMAJANDUSE EKSAM
161
pdf
Juhtimise alused
126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun