Konspekt (1)

I. osa ETTEVÕTE JA KESKKOND
ETTEVÕTE
30.09.2007 Anu Reiljan I loeng
Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut . Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli.
Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem

• mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid;
  
• mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid;
  
• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades;
  
• määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima , kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte)
  
• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele – st toodetakse müügiks
  

Mõeldud on, et igas ettevõttes on tööjõud, töövahendid ja neid kombineeritakse omavahel.
Varem piisas ainult finantsjuhtimisest, kuid nüüd enam ei piisa. Tuleb jälgida keskkonda, kus tegevus toimub. Finantsjuhtimisest tulevad majanduslikud andmed, kuid tuleb arvestada ka teisi ümbritsevaid tegureid.
Probleemi lahendamise protsess: lk 65-67

• lähtesituatsiooni analüüs
  
• eesmärkide formuleerimine
  
• abinõude ja meetmete kindlaksmääramine
  
• vahendite kindlaksmääramine
  
• realiseerimine (teostamine)
  
• tulemuste hindamine
  

FUNKTSIOONID

• KAUPADE LIIKUMISEGA SEOTUD FUNKTSIOONID
  

varustamine;
tootmine;
turustamine;
laomajandus ;
transport
Kaup on teenus või hüvis. Materjal mida muretsetakse toote valmistamiseks on ka kaup

• RAHA LIIKUMISEGA SEOTUD FUNKTSIOONID
  

finantseerimine ;
arveldamine;
investeerimine
Raha on toetav funktsioon. Kaup ja raha liiguvad ettevõttes alati vastas suunas.
Tuleb tagada kõikide funktsioonide käsitlemine ettevõttest kui tervikust lähtudes.
Turunduse uurimise objektiks on ettevõte. Kuidas toimub turundus just ettevõttes.
Juhtimis- ehk kordineerimisfunktsioon: lk 67

• Planeerimine
  
• Otsustamine
  
• Korraldamine
  
• Kontroll
  

VARUSTAMINE

• Mõistega varustamine tähistatakse ettevõttes kõiki neid tegevusi, mille eesmärgiks on ettevõttele vajalike vahendite hankimine.
  

• Kuivõrd erinevate tootmistegurite ja rahaliste vahendite hankimisel kerkivad ettevõttes väga erinevad probleemid, siis ei ole otstarbekas vaadelda varustust ühtse jagamatu tervikuna, vaid osadena, mis ka ettevõttes üksteisest organisatoorselt lahutatud on
  

Kõikide vajalike vahendite ressursside hankimine olgu need siis tootmisvahendid või inimressurss . Juhtkond otsustab, milliseid vahendeid ettevõttesse on vaja muretseda.

• Laiem – varustamine, juhtkonna ülesanne (personal ja otsus milliseid vahendeid on vaja)
  
• kitsam- varustus, tootmiseks vajalike materjalide hankimine
  

Tööshoidmine (materjalimajandus) lk 149 on varustamisosakonna ülesanne.
Personalifunktsioon
s.t. kõik need tegevused ettevõttes, mis on seotud inimeste ja nende juhtimisega
Organisatsioon ja juhtimine
s.t. ettevõtte struktuuri kujundamine ning kõikide tegevuste ja tegevusvaldkondade koordineerimine lk 67
ETTEVÕTTEMAJANDUSES ERISTATAVAD TOOTMISTEGURITE GRUPID

• JUHTIV EHK DISPOSITIIVNE TÖÖ (juhtimise põhi funktsioonid)
  

s.t. planeerimine, organiseerimine , korraldamine, kontroll

• JUHITAV EHK TÄIDESAATEV TÖÖ
  

s.t. vahetult tööobjektiga seotud töö (vahetu töö, mille käigus toode toodetakse)

• TOOTMISVAHENDID (mida ettevõttes ostetakse pikemaks ajaks)
  

s.t. krunt , hooned, masinad , seadmed, tööriistad

• MATERJALID (kõik see mida kasutatakse toodangu valmistamiseks)
  

s.t. tooraine , põhimaterjalid, abimaterjalid, kütus

• Tänapäeval muutub oluliseks veel üks tootmistegur - INFORMATSIOON - läbiv roll ettevõttes
  

Ettevõttel peavad olemas olema kõik kolm tootmistegurit, ükskõik millises vahekorras.
Tööjõud- oluline on eristada juhtivat ja juhitavat töö.
TOOTMISVAHENDID
Kõik on tähtsad ühtviisi, ükski ei ole olulisem.

• Tootmisvahenditel on kindel eluiga - tehniline kasutusaeg (tavaliselt ei saa see kunagi täis)
  

• Tootmisvahendi majanduslik kasutusaeg - ajaperiood , mille jooksul on majanduslikult otstarbekas mingit seadet või masinat kasutad (reeglina lühem, kui tehniline kasutusaeg) Enne kui see asi ostetakse tuleks määrata kui pika aja jooksul see seade ennast ära tasub. Toodangu müügi kaudu peab see raha tagasi tulema . Tootmisvahend on investeering . Peame suutma hinnata, kui kiiresti see seade vananeb.
  

• Osade tootmisvahendite puhul räägitakse minimaalvõimsusest (ehk majanduslikvõimsus), millest vähem ei ole majanduslikult otstarbekas masinat kasutada (on olemas nii maksimaalne- kui palju suudab toota mingi aja jooksu, kui minimaalne. Kasulik on töötada optimaalse võimsusega. Maksimaalne kasutamine ei ole otstarbekas- kulub kiiremini, kulutab kütust rohkem, või muutuda ohtlikuks, praagi tekkimise võimalus on suurem. Tuleb lähtuda ettevõtte eesmärkidest.
  

Tähtis on, et tootmisvahendid olek optimaalselt rakendatud (kõige parim). Pidev kasutusel olek ei näita, et see oleks optimaalne. Kui tellimus puudub, ei ole mõtet toota teatud olukordades (pagarid, kombainid )
MIKS ETTEVÕTTE TOOTMISVAHENID EI OLE RAKENDATUD

• PUUDUB TELLIMUS
  

* tootmisvahend on plaaniliselt reservis
* tegemist turust tingitud tellimuste puudumisega

• PLANEERIMISVEAD
  

* tööjõupuudus
* materjalipuudus
* töövahendite puudus
* energiapuudus
* infopuudus (puuduvad tööjuhised)
MIKS ETTEVÕTTE TOOTMISVAHENDID EI OLE RAKENDATUD

• TÖÖJÕU MITTEPLAANILINE PUUDUMINE
  

* haigused
* tööajast mittekinnipidamine

• TOOTMISVAHENDIST ENDAST TINGITUD HÄIRED
  

* remont ja hooldus
* rekonstrueerimine
* energiakatkestus
Keskmised näitajad ei näita tegelikult mitte midagi.
MATERJALID

• Mõiste materjalid haarab kõike seda, mida ettevõte oma toodangu tootmisel kasutab
  
• See, mis on ühe ettevõtte jaoks lähteaine, on teisele lõpptoodang
  

• Tooraineks loetakse need materjalid, mis põhikoostisosana lähevad valmistoodangusse (puit laua puhul näiteks, arvestatakse tooteühiku kohta välja)
  
• Abimaterjalid on need materjalid, mis lähevad valmistoodangu koostisesse, aga mille osatähtsus on nii väike, et nende hulka toodanguühiku kohta ei ole mõtet määrata (mida täpselt välja ei arvestata: liim, lakk , kruvid-võetakse arvestuslik suurus)
  
• Energeetilised jm. abiained on ained, mida kasutatakse tootmisprotsessis, kuid mis ei lähe valmistoodangusse naturaalkujul üle (kütus, elekter , määrdeained jne.) kuludesse otseselt ei lähe, justkui oleks põhikoostis-need on materjalina arvel aga ei peaks olema koostises
  

Kaks põhi probleemi materjalide puhul:
MATERJALIKAOD
Materjalikaod võivad tekkida kahel põhilisel viisil:

• toodangu valmistamisel tekib töötlemis- või materjalivigade tõttu praak (on raisatud tööjõudu lisaks materjali kaole)
  
• tekivad jäätmed (kui on võimalik ümber töödelda, siis võib see muutuda põhi tegevusalaks; ohtlikud jäätmed)
  

ETTEVÕTE JA KESKKOND II loeng
EESMÄRGID
Probleemide lahendamine: etapid lk 65-
VÄLISKESKKOND
Sfäärideks jaotatult: lk 59- 62

• ökoloogiline keskkond- selle tähtsus pidevalt kasvab. Mujal maailmas on see ettevõtte juhtimise juures väga oluline. Meil sellise orientatsiooniga juhtimist ei ole, kuna see on väga kulukas . Lk 59
  
• majanduslik keskkond- lk 61 isegi need ettevõtted kes ei ekspordi oma toodangut, ka need peavad arvestama välismajandusega, sest konkurendid võib-olla toodavad odavamalt. Sisemajanduslik ja välismajanduslik keskkond.
  
• sotsiaalne keskkond- lk 61 tööjõu probleem on väga suur (ei viitsita tööd teha), head töötajad lähevad välismaale (ei suudeta maksta head palka)
  
• poliitiline keskkond- lk 62 juriidiline käib ka siia alla, sotsiaalse keskkonna all;
  

• tehnoloogiline keskkond- lk 60 kasutamata reservi on väga palju. Meie teadlased suudaks palju rohkem pakkuda, kui kasutatakse. Sageli tuleb tehnikat sisse osta. Tasuks ettevõtjatel vaadata, mida meie enda teadlased suudaksid pakkuda.
  

Strateegiliselt on oluline neid keskkondi tunda. Keskkonnast räägime ikka ka nagu tervikust.
ETTEVÕTTESISESED HUVIGRUPID lk 62

• omanikud - tegutsemise suhtes on välinehuvigrupp; otsustamise seisukohast on sisene lk 63
  

• juhtkond- huvitab ettevõtte areng, sellest sõltuvad tema hüved, lk 64
  

• töötajad- on huvitatud sissetulekust , töökoha säilimisest, rahuldavatest töötingimustest jne, lk 64
  

Omanikku huvitab raha- dividendid .
ETTEVÕTTEVÄLISED HUVIGRUPID lk 64

• võõrkapitali omanikud- valdavalt pangad; huvitab, et oleks ettevõtteid kellele saab laenu anda ja et see ettevõte oleks edukas ja maksevõimeline (määravad oluliselt ettevõtte eesmärkide formuleerimist- kui tekivad makseraskused)
  
• hankijad - hankijale on oluline, et oleks kindlad lepingupartnerid. Lisaks hinnale huvitab hankijat kuidas tarbitakse, millises koguses. Hankijatel on võimalus dikteerida tingimusi. Nende positsioon (mõju) on tugev.
  
• kliendid- kui konkurents on nii piisavalt tihe, et kliendil on valikuvõimalused
  
• konkurendid- tegutsevad samas valdkonnas ja võiksid koostööd teha
  
• riik ja ühiskond- keskkond üldiselt
  

EESMÄRKE võib määratleda kui

• tulevast seisundit , mida soovitakse saavutada
  
• olemasolevat seisundit, mida soovitakse säilitada
  

Ettevõttel peavad olema eesmärgid. (Arvatakse, et ettevõttel ei saa eesmärke olla, et eesmärgid on juhtidel ja omanikel.) Säilitada olemasolevat seisundit, mis on kättevõidetud- seda mõeldakse siin eelkõige.
Cole püramiid (siin näidatakse, mis ei ole eesmärk)

• kes teavad kõik ja teevad kõik, et toimuks
  
• kes teavad täpselt, mis toimub ja teevad kõik selleks, et midagi ei toimuks
  
• need kes teavad aga ei lase ennast häirida
  
• üleüldiselt ei tea, mis toimub
  

EESMÄRKIDEGA seoses tekivad ettevõttes kaks põhilist küsimust lk 69

• kelle eesmärkidega on tegemist, kui räägitakse ettevõtte eesmärkidest
  
• kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab nende formuleerimise protsessi
  

Ettevõtte ja omanike ning juhtide eesmärgid ei pruugi kokku minna. Rahateenimise kohapealt lähevad juhid ja omanikud vastuollu.
Esimesest seosest lähtudes lk 69

• ettevõtte kui institutsiooni eesmärgid
  
• ettevõtja (omaniku, manageri) isiklikud eesmärgid- ei pruugi ettevõtte eesmärkidega kattuda. Omanik soovib kasumit teenida-ühed tahavad raha kohe välja võtta teised edasi investeerida ettevõttesse, tuleviku mõttes.
  

Ettevõte on süsteem oma eesmärkidega, kus on terve rida süsteeme mida on vaja juhtida, arendada.
Põhilised eesmärgid võiks olla:

• toodangu kvaliteet
  
• konkurentsivõime saavutamine või säilitamine
  
• kasumi suurendamine
  
• kulude alandamine
  
• ettevõtte säilitamine pikaajalises perspektiivis
  
• piisava likviidsuse tagamine
  
• ettevõtte maine tagamine
  
• töötajate heaoluga seotud (sotsiaalsed) eesmärgid jne
  

Ettevõtja (omaniku) põhilisteks isiklikeks eesmärkideks:

• isiklik sõltumatus
  
• eneseteostus
  
• suured sissetulekud
  
• oma ideede realiseerimine
  
• atraktiivne elustandard jt
  

Teisest seosest lähtudes lk 70

• põhigrupid, kes otseselt mõjutavad eesmärkide formuleerimist (omanikud mänedžerid, töötajad) (Eesmärgid peaks olema läbiarutatud juhtide ja omanike vahel, kas neid eesmärke on võimalik saavutada selliselt )
  
• satelliitgrupid, keda iseloomustab kaudne mõju eesmärkide formuleerimisel (võõrkapitali omanikud, kliendid, konkurendid, hankijad, kellega tuleb eesmärkide formuleerimisel arvestada) See põimub selgelt keskkonnaga. (kas on turgu nendele toodetele , mida otsustatakse toota)
  

Juhid ja omanikud peaksid koos eesmärgid paika panema .
EESMÄRKIDE sisu määrab kindlaks selle, mida tahetakse saavutada lk 70

• formaalsed eesmärgid- mida saame formaliseerida, põhilised (kõige üldisemad eesmärgid) eesmärgid-eesmärk vahendseoses- kasum, rentaablus , tootlikkus . Paneme paika lõpptulemuse, mida tahame saavutada. Näiteks kui palju soovime kasumit teenida. Näiteks soovime teenida 1000 000, siis tuleb arvestada, kui palju kulutatakse sellel, et teenida see miljon. Rentaablus- kasumisuhtest kapitalisse ja ka käibesse. Tulude ja kulude vahe = kasum -kõige üldisem seos., lk 71
  
• tegutsemisega seotud eesmärgid
  

FORMAALSED EESMÄRGID

• kasum- on tulude kulude vahe (rakendatakse nii omakapitali kui võõrkapitali) laenuintressid saab võõrkapital; omakapitali puhastulu on see mis jääb ettevõtjale endale; laenu intressid arvestatakse kasumist maha, see on kulu
  
• rentaablus (efektiivsus)- ehk kasumi suhe vahenditesse, kogu kapital mis ettevõttesse paigutatakse, kui palju selle pealt teenitakse . Ettevõtte tegutsemise efektiivsus. Rentaabluse kohapealt ei ole oluline kuidas see kasum jaotub, rentaablus sellest ei muutu (isegi intresside ära maksmine ei mõjuta rentaablust). Omakapitali rentaablus- kogu kasumist arvame maha laenu intressidesumma ja jagame selle omakapitaliga (omakapitali puhul tahame ikka teada, palju meile jääb investeerimisel). Tähtis on et omakapitali puhastulu jagatakse omakapitaliga, mitte kogukapitaliga. Kogukapitali rentaablus näitab kogu ettevõtte efektiivsust (investeeritakse kogu kapital).
  
• tootlikkus-
  

TEGUTSEMISEGA SEOTUD EESMÄRGID lk 71

• tootmis-turundus-eesmärgid
  
• finantseesmärgid- kasum ja rentaablus, maksevõime tagamine, käibe eesmärgid
  
• juhtimislikud ja organisatoorsed eesmärgid
  
• sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid
  

Millised eesmärgid on ettevõtte siseselt.
EESMÄRGI saavutamise mastaabi järgi eristatakse DIMENSIOONID NB! ÜTLES, ET KÜSIB EKSAMIL SEDA

• piiritletud eesmärgid- täpselt on tase ette antud (eesmärgid peavad olema määratletavad), LK 72
  
• piiritlemata eesmärgid- kasumi ja käibe maksimeerimine
  

Eesmärgid peaks olema mõõdetavad. Tähtis on see, et eesmärke püstitades mõtleme vahenditele. Analüüsima, millised on vahendid selle eesmärgi realiseerimiseks. Ratsionaalsus printsiip on, et eesmärk ja vahendi on paika pandud. Maksimaalset tulemust minimaalsete vahenditega ei ole võimalik saavutada(maksimaalset tulemust ei saa minimaalsete vahenditega, vahendid on fikseeritud), siis on tegemist irratsionaalsusega. Minimaalprintsiip- eesmärk on fikseeritud ja üritame vahendeid minimeerida, selle saavutamiseks (on eesmärk fikseeritud minimaalsete vahenditega). Maksimeeritud ja minimeeritud eesmärgid on ka mõõdetavad.
Rentaablus kahes tahus- MAX- eesmärk MAX, vahendid FIX
MIN- eesmärk FIX, vahendid MIN
AJALISEST aspektist lähtudes lk 72

• pikaajalised eesmärgid- arukas oleks pikaajalisi mitte piiritleda (üle 5 aasta)
  
• lühiajalised eesmärgid- võiks olla piiritletud (kuni 1 a on lühike)
  

EESMÄRKE võib liigitada ka lk 73

• organisatsioonilisest aspektist lähtudes
  
• ettevõtte kui terviku eesmärgid (kasum, turupositsioon , ettevõtte kasv jne)
  
• üksikisiku või gruppide eesmärgid (tootmine, turundus, logistika jne)
  
• varjatud ja avalikeks eesmärkideks- avalikud, mis on kirja pandud (eesmärgid mida tahetakse saavutada ja mis on kooskõlas ühiskonnaga. Mida võib välja öelda); varjatud- ebakõlbelised, omakasupüüdlikud, peegeldavad tetud kitsaid erahuvisid
  

Mida on oluline eristada eesmärkide saavutamisel? Horisontaalseid ja vertikaalseid seoseid
EESMÄRKIDE süsteemis on oluline eristada

• vertikaalseid seoseid- eesmärk vahend seosega, üks eesmärk on keskne (teisest kõrgemal)
  
• horisontaalseid seoseid- kaks ühel tasandil olevat eesmärki, üks ei ole parem kui teine
  

VERTIKAALSED SEOSED eesmärkide süsteemis (hierarhilisest aspektist lähtudes) lk 73

• pea- ja kõrvaleesmärgid- eesmärk -vahend seos. Peaeesmärk on kasumi maksimeerimine. Peaeesmärk vahendid kõrval eesmärgi saavutamiseks
  
• primaarsed (esikohal) ja sekundaarsed (teisel kohal) eesmärgid- ühe seame mingil hetkel olulisemaks (horisontaalsed vertikaalsed seosed), kvaliteediparandamine ja kulude alandamine näiteks
  

HORISONTAALSED SEOSED eesmärkide süsteemis lk 74

• samasuunalised ehk komplementaarsed- ühe eesmärgi realiseerimisega kaasneb ka teise eesmärgi realiseerimine, taseme tõus. Kulude optimeerimisega kaasneb lühiajaliselt kasumi tõus. Kulude alandamine, kasumi suurendamine.
  
• vastassuunalised ehk konkureerivad st erisuunalised- enamus eesmärke on erisuunalised. Otseselt vastassuunalisust tuleks vältida. Ettevõtte eesmärk on konkureerivate eesmärkide ühildamine. Paika panna primaarne sekundaarne seos. Näiteks: kaks eesmärki kvaliteedi parandamine ja turu suurendamine- võivad olla samasuunalised või erisuunalised, konkureerivad. Konkureerivad näiteks ressurssidega. Paneme paika teatud taseme kummagi osas.
  
• teineteist välistavad ehk antinoomsed- kui ühe eesmärgi realiseerimine välistab teise
  
• sõltumatud ehk indiferentsed- kui ühe eesmärgi realiseerimine ei mõjuta teise realiseerimise taset
  

ETTEVÕTTE EESMÄRKIDE SÜSTEEMI ARENG

• kasumi maksimeerimine- (turumajanduses) mingil hetkel piisab eesmärgina kasumi maksimeerimine, kuid pikaajaliselt see ei toimi
  
• piiratud kasumitaotlus- tähendab seda, et tuleb terverida kitsendavaid- piiravaid tingimusi. Näiteks: töötajate palgad , kliendid ei maksa, konkurendid…
  
• konkurentsieelise saavutamine- kasumit teenitakse selleks, et konkurentsis püsida. Kasumi maksimeerimine ei ole enam nii oluline. Konkurents muutub nii tihedaks, et kõik tuleb sinna suunata, et püsida. Meil ei ole asi veel nii hull. Mõtled lihtsalt esmalt sellele, kasumit teenitakse ikka.
  

Kogukapitalirentaablus (KKR) näitab, kui palju teenitakse kasumit iga ettevõttes rakendatud kapitali ühiku kohta, 84
Omakapitalitulu maksimeerimises seisnebki ettevõtluse tegelik mõte.
Omakapitali suurust mõjutab lisaks kapitali rakendamise üldisele nefektiivsusele ka laenuintressimäär., lk 84
II. osa ETTEVÕTTE FUNKTSIONAALSED VALDKONNAD
PERSONALIMAJANDUS
20.10.2007 III loeng
lk 89
Peatume personaliga seotud probleemide majanduslike probleemidega.
LOENGU TEEMAD

• Optimaalsete töötingimuste loomine- kui palka ei ole ei ole muu ka nii määrav
  
• Töötasustamise põhiprintsiibid- (kõige majanduslikum aspekt on töötasustamine)
  

OPTIMAALSETE töötingimuste loomine ettevõttes lk 95-

• tööaja reguleerimine- parandab töötingimusi sentigi kulutamata (graafikud, tööpäeva siseselt, puhkused, töönädala reguleerimine; näiteks, millisel kellajal on kõige efektiivsem töötada)
  
• töökoha kujundamine- liikumisvabadus töökohal, valgustus , temperatuur, müra jne, lk 100
  
• mikrokliima kujundamine- siin on palju tegemist psühholoogiaga ja sellel tuleb kindlasti tähelepanu pöörata (töötaja sobivus töökollektiiv- osa töötajaid ei suuda koos töötada, häirib teiste ja enda töötulemusi) juhtide ülesanne
  

TÖÖTASUSTAMISE PÕHIPRINTSIIBID lk 101

• TASU PEAB OLEMA ÕIGLANE – tasu on rahaline hüvitis, tööpanuse järgi
  
• Tasu peab vastama tootliku panuse (tööpanuse väärtusele, mille töötaja on ettevõttele loonud)
  
• Töö keerukusaste on mõõduks töö hindamisel ja määrab selle, kas antud töö on teistest madalamalt või kõrgemalt väärtustatud ja tasustatud
  

Töö kvalitatiivse hindamise printsiip- summaarne ja analüütiline, lk 105

• Summarne- hinnatakse tööd kui tervikut, st vaadeldakse korraga kõigi nõudmisteb summat
  
• Analüütiline- hinnatakse iga nõudmiste gruppi eraldi ja nende üksikväärtuste summa on töö väärtusteks
  

Töö kvantitatiivsel hindamise printsiip- järjestamine ja astmestamine, lk 105

• Järjestamise- puhul koostatakse hinnatavatesttöödest rida, kus kõige keerukam töö on esimesel kohal ja kõige lihtsam viimasel
  
• Astmestamise- puhul jagatakse tööd järkudesse (astmetesse), kusjuures ühesuguse keerukusastmega tööd kuuluvad ühte järku
  

Töö hindamise meetodite tabel lk 106
PALGAVORMID lk 109

• Ajapalk – tasu makstakse töötatud aja alusel
  
• Akord- ehk tükipalk – tasu makstakse vastavalt tehtud töö hulgale
  
• Preemiapalk – koosneb põhipalgast ja preemiast
  

AJAPALK Lk 110
EELISED:

• palgaarvestuse lihtsus
  
• pingete vältimine
  
• masinate hoolikam kasutamine
  
• kõrgest töötempost tingitud kvaliteedi vähenemise vältimine jne
  

PUUDUSED:

• suurem risk ettevõtte jaoks
  
• ei stimuleeri tootlikkuse tõstmist
  
• paremate töötajate rahulolematus
  

AKORD- EHK TÜKIPALK lk 112
ajapalga eelised on akordipalga puudused ja ajapalga puudused on akordipalga eelised. Eelised japuudused lk 115.
Rakendamise eeldused:

• töö peab olema mõõdetav ja reeglipäraselt korduv
  
• töövõtja peab saama oma töötulemust ise mõjutada
  

aja-akord- teatud töö jaoks antakse kindel aeg, mis määratakse kindlaks täpsete hindamismeetoditega või poolte
kokkuleppel
raha-akord- teatud tulemuse puhul määratakse kindel rahasumma
Akordpalga puhul tuleb tingimata garanteerida miinimumpalk, mida makstakse ka väiksema tegeliku tulemuse korral., lk 113
PREEMIAPALK lk 116 liigid

• kvantiteedi- ehk hulgapreemiad
  
• kvaliteedipreemiad – mida makstakse näiteks teatud tasemest väiksema praagiprotsendi puhul
  
• kokkuhoiupreemiad – mida makstakse tootmistegurite kokkuhoiu eest
  
• muud preemiad- tootmisvahendite parema kasutamise preemiad seisu-, tühikäigu- ja remondiaegade lühendamise eest
  

LISAKS TÖÖTASULE lk 117

• võib töötaja saada ettevõttest täiendavaid sotsiaalseid soodustusi; lk 118 sot.liigid
  

• rahalised soodustused ja toetused
  
• materjaalsed esemed’teenused jne
  

Seaduse ja töölepingutega fikseeritud soodustused (sotsiaalkindlustusmaksed, haigustoetused jm.) ei kuulu täiendavate sotsiaalsete soodustuste hulka, kuivõrd need on ettevõttele kohustuslikud.

• osaleda ettevõtte kasumis, lk 119
  

Peretoetused , jõulutoetused(mitte preemiad), teenused – neid ei saada vastavalt tööpanusele. Olulised motivaatorid, mis tõstavad kõikide töötajate tootlikkust, olenemata selles kui suur on nende panus.
Kogu hüvitis, mida töötaja ettevõttest saab, koosneb seega: lk 120

• tariifsest töötasust
  
• täiendavatest sotsiaalsetest soodustustest
  
• kasumiosadelt saadavatest dividendidest ja protsentidest
  

laenuoblikatsioonid- kasumiosasid ei maksta tavaliselt rahas välja
kasumiosalusel on nii ettevõttesisesed kui ühiskondlik-poliitilised eesmärgid, lk 121
Palga arvestamise 3 olulist kategooriat: palgakulu , brutobalk ja netopalk , lk 124
Brutopalk - mille töötaja oma tööga ettevõttes teenib ning on kõikide töötasudega seotud maksude arvestamise aluseks
Netopalk- see, mille töötaja kätte saab (maha arvestatud tulumaks , töötuskindlustusmaks, kogumispension
Tulumaks- arvestatakse tulumaksumäära alusel, lk 125
Kõik palgaga seotud maksud ja maksed arvutatakse vastavate maksumäärade alusel brutopalgast.
ETTEVÕTTE FUNKTSIONAALSED VALDKONNAD IV loeng
TOOTMINE
TOOTMINE ON lk 128

• valdkond , kus valmistatakse ettevõtte toodang (tooted ja teenused) – materiaalsed esemed või teenused
  

2 põhilist eesmärki: TOOTA TULEB- konkureerivad eesmärgid (need ei saa olla piiritlemata)

• võimalikult kõrge kvaliteediga
  
• võimalikult madalate kuludega ( kulusid me tahame optimeerida, mitte minimeerida)
  

Ettevõttes tuleks paika ikkagi panna mingid piirid nende osas. Näiteks: mingil hetkel paneme kvaliteedi taseme paika ja selle juures üritame minimeerida (optimeerida õigem sõna) kulutusi. Kvaliteet tuleb kuidagi ära määratleda. Piirarv, kus kvaliteet püsib. Paigas, et sellest kvaliteedis mittemingil juhul alla ei lähe. Teatud eelarve juures üritame pakkuda võimalikult head kvaliteeti. Kui minimeerime kulutusi ja maksimeerime kvaliteeti, piiritlemata, siis ei tea kuhu me liigume.
KULUD-KVALITEET Mõlemat maksimaalselt ei jõua kohe kindlasti paika panna.
 
Lk 130 õpikus
Et tootmine oleks edukas

• tuleb seda sihipäraselt kujundada s.t. tuleb planeerida - planeerimine on ettevõtete valulaps praegu
  

Tuleb planeerida järgmisi valdkondi

• tootmisprogramm- mida üldse tegema hakata
  
• tootmisprotsess - paika panna kuidas teha
  
• tootmise varustamine vajalike tootmisteguritega- et tootmine oleks varustatud (lühiajaline aspekt)
  

TOOTMISPROGRAMMI PLANEERIMINE lk 132

• määratakse kindlaks, missugust liiki hüvesid ja kui palju tuleb teatud ajavahemikus toota- pikemaajapeal ei saa olla nii detailne , kui näiteks aastapeale
  

Planeerimise tasakaaluseadus nõuab, et lühiajaliset planeerimist tuleb alustada ettevõtte kitsaskohast, nn. miinimumsektorist, lk 132
Planeerimise tasakaaluseadus kehtib vaid lühiajalise planeerimise korral.
Baasina kasutatakse andmeid

• turunduse (max turukogused, hinnad)
  
• laomajanduse (laoseisud)
  
• tootmise (kasutatavad tootmisvõimsused ja tööjõud, võimsuste vajadus ühiku kohta, jne)
  
• varustuse (kasutada olevad materjalid, jm.) kohta
  

Informatsioon on väga tähtis. Info kogumine hakkab sellest, et mõtleme mida on vaja teada, et panna paika tootmisprogramm. Paasina arvestatakse ainult turunduse andmeid, kuid see ei ole õige. Suur viga on arvestada ainult neid andmeid, kui palju turg vastu suudab võtta. Turukoguse paika panemisest ainult ei piisa. Võib juhtuda, et tootmisvõimsus ei võimalda nii palju toota, kui palju turg tahaks. Näiteks: etteantud perioodil suudame toota 40 lauda aga tahetakse turul 100 lauda. Me ei suuda nii palju toota.
Ka teenuse tootmisel tuleks arvestada, mida me soovime saavutada. Inimressursi puhul sageli ei arvestata tootmisjõuga. Tootmisprogrammi planeerimine on tunduvalt keerukam teenuste pakkumise puhul. Inimesed on üle koormatud kohati. Andmeid ja infot tuleb hankida kõige kohta- analüüsida varustust, kas suudame sellist kogust toota, turgu jne.
Pikaajaline (2-…a), ( keskmise ajaline ei ole oluline) ja lühiajaline planeerimine (kuni 1 a).
Pikaajalise planeerimisega pannakse paika
Ftootmis- ja turustusprogrammi põhistruktuur, sealhulgas
Ÿ uute toodete arendamine - Eriti tähtis on, et mõtleksime uute toodete arendamisele.
Ÿ rakendatavad tootmismeetodid
F rakendatavate tootmisvahendite liik ja hulk
F tööjõu vajadus
Suhteline turuosa st ettevõtte turuosa suhet suuremasse tootjasse (kas on oluline tegija).
Turu kasv -see on oluline, et uute toodetega tullakse siis kui turg kasvab kiiresti.
Ühtegi investeerimisotsust ei tohiks teha ainult turu kasvust lähtuvalt. Uue tootega tulija turuosa on madal, me ei tea kuidas see toode liikuma hakkab, kuidas areneb. Tähtede väli- kus ollakse juba tugev tegija, kuid turg kasvab ikka veel kiiresti. Sellel välja olevad tooterühmad vajavad finantse järjest rohkem. Lüpsilehm- tegemist on suhteliselt vana toodanguga, turu kasv on aeglustunud. Siin väljal olevad tooted annavad ettevõttele sisest ressurssi. Lisa investeeringuid ei ole vaja enam teha. Vaesed koerad - nendel on aeg ära minna, ettevõttes vana toodanguga, mis tuleks likvideerida. Kuid seda likvideerimist ei tasuks teha liiga kiiresti, see või tekitada lisakulusid. Mingit kasu ta veel ikka toodab. Kokku selle skeemiga saame toote elujoone paika panna. Toote elutsükli joon- kõige paremad on need toodangud, mis seisavad lüpsilehmade väljal (ettevõttele). Pidevalt peaks uusi tooteid välja mõtlema, et püsida. Muidu võib järsku pankrott tulla.
Lühiajaline planeerimine

• lähtub olemasolevast tootmisvahendite ja tööjõu seisust- toota võimalikult madalate kuludega
  

Tootmise korraldamisel tuleb silmas pidada, et:
F tootmisvõimsused oleksid võimalikult ühtlaselt koormatud ja
F laoseisud oleksid nii väikesed kui võimalik.

• Probleemid tekivad, kui tootmine ja turustamine ajaliselt ei ühti
  

Tootmise ja turustamise ajaline ning mahuline kooskõlastamine, lk 133

• Sünkronisatsioon- tootmismahud kohandatakse sesoonsete müügikoguste kõikumistele
  
• Emantsipatsioon - vaatamata sesoonsetele kõikumistele toimub tootmine ühtlaselt
  
• Eskalatsioon- püüütakse leida optimaalset kombinatsiooni tootmisvõimsuste optimaalse koormamise ja laoseisu minimeerimise vahel, mille korral kogukulud oleksid minimaalsed
  

Võib välja tuua järgmised variandid: (tootmise ja turustamise vahel)
F igakuised müügikogused on konstantsed- pidev tootmine ja tarbimine (leib, piim)
F müügikogustes esinevad reeglipärased sesoonsed kõikumised- 4 aastaaega (näiteks: suverõivad, suusad . Kuidas reguleerida, kas toota pidevalt ja müüa ainult kindlal ajal. Pühadega seoses võib olla kõikumine. Tootmisvahendeid saab hoida, kasutada ajutist tööjõudu)
F sesoonsed kõikumised esinevad varustamises- on palju keerulisemad, looduse vastu ei saa, näiteks: põllumajanduses (õunad, marjad- konserveerida mingi etapini ja siis edasi hajutada, mida sellest toorainest toota saab).
F muutub vajaduste struktuur- mõjutavad eelkõige pikaajalist protsessi
F toimuvad konjunktuurimuutused- mõjutavad pikaajaliselt
Tootmisprotsessi planeerimine- lk 135, 144 kuidas toota – kuidas planeeritud toodangukogused toodetakse
F missuguste meetoditega- puudutab eriti materiaalset tootmist (siiani kuulatud), materiaalses tootmises saab väljatuua tootmismeetodid. Tootmiprotsessi erinevad korraldamise võimalused. Tootmise ruumiline korraldamine.
F missuguste kulutustega
F missuguse aja jooksul  
MISSUGUSTE MEETODITEGA lk 135, 137-139
Tootmismeetodid on tootmisprotsessi korraldamise erinevad võimalused, lähtudes:
F tootmisvahendite ja töökohtade ruumilisest jaotamisest ja
F nende ühendamisest tootmis-tehnilisteks üksusteks
Kaks ekstreemset võimalust on vooltootmine ja töökojatootmine lk 136 NB! EKSAMIL VÕIB KÜSIDA
Näite: Väga umbmäärane näide.Meil on nli operatsiooni; meil on mingi kogus metalli. Freesimine- on vaja freespinki, siis oletame, et on vaja treida ja et siis oleks vaja jälle freesida ja siis oleks vaja natukene puurida ja siis võiks treida ja jälle freesida ja veel puurida ning lõpuks lihvida. Selle toote juures tuli kolmkorda freesida 2 korda puurida 2 korda treida ja 1 kord lihvida. Toode liigub kõige lühemat teedpidi. Vooltootmine tähendab seda, et on mitu masinat üheoperatsiooni jaoks. Masinad on järjestatud 1-2-3-4-5-6-7. Massiootmine ja vooltootmine on erinevad. Vooltootmine on tootmismeetod ruumilisest paigutusest lähtuvalt. Vooltootmis kasutatakse masstootmisena tavaliselt. Masstootmine on tootmistüüp lähtuvalt sellest, kui palju toodetakse mingit toodet. Vooltootmise puhul kui üks masin kukub ära siis tootmine seisab.
Töökojatootmine- samaliigilised masinad on ühte ruumi mingisse gruppi koondatud.
Sama Näide: erinevaid operatsioone tehakse mitmes erinevas ruumis (ruumis). Masinad võivad olla ratsionaalsemalt kasutatud, kuid toode ei liigu ratsionaalselt. Töökojatootmine on oluliselt paindlikum , ülevaatlikum ja töötajatel ei ole töö nii rutiinne. Tihti kombineeritakse materjaalses tootmises mõlemat meetodit.

• Vooltootmise eelised ja puudused lk 138
  
• Töökojatootmise eelised ja puudused lk 140
  

Tootmistüübid: lk 141 ja nende erinevused lk 142

• Üksiktootmine- ühte toodet toodetakse vaid üks eksemplar. Tellimuste alusel tavaliselt.
  
• Korduvtootmine- kui üht või mitut toodet toodetakse suuremas koguses. Korduvtootmine võib esineda mass-, seeria - või sorditootmise vormis, lk 142
  

MISSUGUSTE KULUTUSTEGA

• Kuivõrd toodangukogused on kindlaks määratud, siis on põhiliseks otsustamise aluseks kulude minimeerimise nõue, aga   
  

G alati ei saa siiski ainult sellest lähtuda
Juhtimisotsust ei tohiks alati teha kuludest lähtuvalt.
PÕHIPROBLEEMID TOOTMISPROTSESSI PLANEERIMISEL
F valimine erinevate masinatüüpide vahel
F valimine isetootmise ja võõrteenuste vahel
F partiide optimaalse suuruse määramine
F tootmistingimuste (rõhk, temperatuur jm) planeerimine
F töötlemisjärjekorra valik
Tuleb määrata toodagu kogu mida ühel või teisel masinal toodetakse. Tuleb leida optimum, et masinaid ei pea koguaeg ümber seadistama. Kui valime ise tegemise ja võõteenuse vahel (mõned tetailid ostame sisse), siis tootmine oleks meile näiteks odavam. Tuleb analüüsida kvaliteeti lisaks kulude vähenemisele. Me ei tea, et kvaliteet püsib. Samuti ei pruugi hind püsida. Me ei tea, kas saame vajalikud osad õigel ajal kätte. Ainult kulutuste põhjal ei tohi otsuseid teha.
TOOTMISE AJALINE JAOTAMINE s.o. tähtaegade planeerimine
On oluline: 
F kindlustada nõutavate tootmistegurite olemasolu, kui tellimuse täitmine algab
F korraldada masinate seadmestamine, häälestamine ja ümberhäälestamine
F koostada täpne töökohtade täitmise plaan
Töötajate kohapealt on ikka väga tähtis, et kas meil vajalikul ajal on ikka töötegijad olemas.
TOOTMISE RUUMILINE JAOTAMINE
F tootmistellimuste jaotamine masinate ja töökohtade vahel üksusesiseselt
F tootmistellimuste (sortimendi) jaotamine ettevõte erinevate üksuste vahel
Puudutab põhiliselt materiaalse toote tootmist eelkõige. Tähendab sellist jaotust näiteks, et toodetakse piimatooteid kõik võimalikes varjantides. Ettevõttel on filiaalid , siis spetsialiseeritakse tootmine vastavalt toodangu liikidele. Otsus tuleb teha lähtuvalt kulutustest ja sellest näiteks, millised masinad ja töötajad meil ühes või teises kohas on.
MATERJALIMAJANDUS Lk 149-
TURUNDUS Lk 161 V. loeng
Turundus on kunst
„määrida inimestele pähe“ asju

• mida nad ei vaja;
  
• mida nad peavad raha eest ostma;
  
• mida neil ei ole, et kellelegi imponeerida;
  
• mida nad ei taha
  

Vaid tooted, mis on kliendile vajalikud, toovad turuedu.
Filosoofiline lähenemine kindlasti ka.
Turunduse peamised funktsioonid Lk 162

• tagada, et kõik tegevused oleksid suunatud sellele, et toota klientidele vajalikke tooteid;
  
• positsioneerida oma toodang turul, kasutades reklaami, aktiivset müüki ja vajalikke jaotuskanaleid
  

Osa asju müüb ennast ise, aktiivne müük ei ole alati oluline.
On tähtis tagada klientidele lk 162

• õiged kaubad
  
• õige hinnaga
  
• õigel ajal
  
• õiges kohas
  

Kõik 4 peavad olema täidetud, muidu ei toimi õigesti.
Eduka turunduse aluseks on põhjalikult läbimõeldud turukontseptsioon.
Vajalik hankida informatsiooni lk 162

• kuidas arenevad turud üldiselt
  
• kuidas arenevad klientide vajadused- vajadused on mõjutatavad
  
• kuidas muutub konkurentsisituatsioon
  
• kuidas hindavad kliendid meie teenust, võrreldes konkurentidega
  

On tähtis saada teada, missugusena kliendid meid näevad.
SWOT analüüs
tugevused nõrkused
sise
keskkonnast tulenevad keskkonnast tulenevad
välis võimalused ohud
(Info on juba kogutud)
Peale SWOT analüüsi tegemist hakatakse strateegiaid paika panema. Nii oleks vähemalt õige.
Turunduskontseptsiooni väljatöötamise etapid

Ettevõtte sise- ja väliskeskkonna analüüs

Turunduse eesmärkide määratlemine

Eesmärkide saavutamine
Sisekeskkonna efekte saab muuta.
SWOT analüüsib nii välis- kui sisekeskkonda, on ikkagi strateegiline analüüs.
Kõikide keskkondade mõjud muutuvad järjest olulisemaks, mida rohkem ettevõte areneb.
Strateegilises juhtimises on oluline, et tunnetatakse selle olulisust. Vajadust strateegia kujunemiseks ei tunnetata veel. Konkurents ei ole nii tugev. Sageli tehakse strateegilist lähenemist viisaastaku plaanis (see ei ole õige, ei ole kasulik).
Turunduse eesmärkide määratlemine

• missuguseid tooteid, tootegruppe ja teenuseid
  
• missugustel turgudel
  
• missuguste kliendivajaduste rahuldamiseks
  
• missugustes kogustes tuleb toota
  
• ja milline turupositsioon sellega saavutatakse
  

Vajalik määratleda sihtturud ja läbi mõelda lk 164

• millised kliendid juba ostavad meie teenust
  
• kas kogu praeguste klientide potentsiaal on ära kasutatud
  
• kas on veel kliendigruppe, kes võiksid meie teenust tarbida
  
• kas meie teenusel rakendusvõimalusi, mille abil oleks võimalik haarata uusi turge
  

Turunishid võivad olla

• geograafilised; - ainult sellest ei piisa
  
• teatud vanusegruppidega seotud; - lastekaubad näiteks
  
• erinevatest sissetulekukategooriatest tulenevad;
  
• spetsiaalsete vajadustega seotud (amatöörid/professionaalid, moodi järgivad inimesed, haiged jne);
  
• erinevatest tehnoloogiatest või tootmismeetoditest tulenevad jmt nishid
  

Turueesmärkide saavutamise vahendid

• toodete ja sortimendi planeerimine
  
• hinnakujundus - ( psühholoogiline lähenemine..499.-)
  
• turu töötlemine ( reklaam , müük, müügitoetus)
  
• turustamine
  

III. osa STRATEEGIA lk 175
ETTEVÕTTE STRATEEGIA KUJUNDAMINE
Ettevõte tegutseb kiiresti muutuvas keskkonnas, mida kaasajal iseloomustab
Ÿ muutuste mastaapsuse kasv;
Ÿ muutumise kiirenemine ;
Ÿ mitmesuguste välismõjude komplekssuse kasv.

• Pidevalt laieneb ettevõtte jaoks oluliste keskkonnategurite ring.
  

KÕIK SEE ON TOONUD KAASA VAJADUSE STRATEEGILISE MÕTLEMISE JÄRELE
Ettevõttesiseselt toimuvad samuti väga kiired muutused, mis suures osas on tingitud omanike-juhtide-töötajate väärtus(hinnangu)te muutumisest.
STRATEEGILINE MÕTLEMINE TÄHENDAB
vastamist kolmele olulisele strateegilisele küsimusele:
* Kus me praegu oleme? –Millega me tegeleme ja kes on meie konkurendid. Milline on meie koht nendega võrreldes.
* Kuhu me tahame minna? – kui see on selge jõuame sinna kõige sirgemat teed pidi
* Kuidas me saavutame selle, mida me tahame?
Neile küsimustele vastates kujundatakse välja ettevõtte strateegia
Et välja töötada ettevôttele edu toovat strateegiat, tuleb kõigepealt koguda piisavalt informatsiooni.
*Eesmärgiks on välja tuua ettevôtte võimalused, mis baseeruvad ettevôtte eriti tugevatel külgedel konkurentidega vôrreldes vôi siis turunishide leidmisel.
NB! Strateegilise juhtimise mõte: Me ei saa muuta tuule suuna, aga me saame õiged purjed üles tõmmata. Tähtis on, et oleks olemas oskused ja võimalused neid kasutada.

• Strateegia kujundamine ja strateegiline juhtimine tähendab eelkõige strateegilist mõtlemist
  

• Strateegiline mõtlemine sai alguse juba antiikajal militaarteooriatest ja on tänaseks päevaks arenenud üheks olulisemaks ärijuhtimise eduteguriks.
  
• Strateegia määrab, kuidas võita sõda, taktika ja operatsioonid aga, kuidas võita lahing.
  

Strateegiline ja operatiivne planeerimine peavad olema tasakaalus:

• Strateegilise planeerimisega pannakse paika, et tehtaks õigeid asju;
  
• Operatiivne planeerimine määrab selle, et asju tehtaks õigesti
  

G Sageli juhtub aga nii, et operatiivselt „põletavad“, kuid strateegiliselt mitteolulised probleemid suruvad tagaplaanile strateegiliselt olulised, kuid hetkesituatsioonis tähtsusetuna näivad asjad.

• Majandusse tõid strateegia mõiste mänguteooria rajajad Neumann ja Morgenstern 1947. aastal
  
• Nad määratlesid strateegia kuintegevusplaani, mis sõltub oponendi (vastasmängia) tegevusest. (Teed plaani, kuid see sõltub ka teiste plaanidest.)
  

Jack Welch on öelnud

• Strateegia seisneb püüdes mõista, kus sa paikned tänases maailmas.
  
• Mitte selles, kus sa sooviksid olla või kus sa loodaksid olla, vaid kus sa oled.
  
• Ta seisneb ka püüdes mõista, kus sa tahaksid olla.
  
• Veel seisneb ta nende konkurentsi- ja turutingimuste muutuste hindamises, mida sa saad ära kasutada või mida sa peaksid vältima, liikudes sinna
  
• Ta seisneb püüdes mõista, kuidas siit sinna saab
  

• Et välja töötada ettevõttele edu toovat strateegiat, tuleb kõigepealt koguda piisavalt informatsiooni.
  
• Eestmärgiks on välja tuua ettevõtte võimalused, mis baseeruvad ettevõtte eriti tugevatel külgedel konkurentidega võrreldes või siis turunishide leidmisel.
  

G Trumbid tuleb välja käia seal, kus nad kõige rohkem kasu toovad.
Ainult informatsioonist ei piisa, kuid on väga oluline. Strateegia kujundamisel tuleks notsida turunish, kuhu oma tegevus suuna. Strateegia tugineb ettevõtte tugevatel külgedel. Keskkonnast tulenevad ohud on need, millest tuleks püüda hoiduda ja otsida neist konkurentsi eeliist. Konkurentsieelist saab väljatöötada võrreldes teiste ettevõtetega, st keskkonnast lähtuvalt, neid me ei saa muuta, kuid saame mõjutada.
TURUNISHID VÕIVAD OLLA

• geograafilised;
  
• teatud vanusegruppidega seotud;
  
• erinevatest sissetulekukategooriatest tulenevad;
  
• spetsiaalsete vajadustega (amatöörid/professionaalid, moodi
  
• järgivad inimesed, haiged jne.) seotud;
  
• erinevatest tehnoloogiatest vôi tootmismeetoditest tulenevad jmt. nishid
  

ETTEVÕTTE ERITI TUGEVAD KÜLJED VÕIVAD OLLA

toote A parem turupositsioon konkurentidega võrreldes- ettevõtja enda poolt mõjutatav

pikaealised tooted- väga hea (mõeldud need tooted, mille vajadus ei kao)

head kontaktid klientidega- edu tugev külg

lühikesed hanketähtajad- Eesti plaanimajanduses on see väga tähtis

ratsionaalne tootmine, madal omahind - alati edupant, kui saab toota sootsamalt

innovatiivsete ideede realiseerimine- kindel edu, kui on mingi väga hea idee. Sageli ei vaja innovatiivsed ideed kulutusi.

head töötajad (müügis, klienditeeninduses , konstrueerimises jm)

kiire kohanemine moetrendidega
OLULINE ON VASTATA KÜSIMUSTELE

Missugustes valdkondades on konkurendid eriti tugevad või eriti nõrgad?

Millistes valdkondades peituvad põhilised võimalused, lähtudes turust ja keskkonnast?

Millised on valdkonnad, kus meie firma võib kliendile erilist kasu tuua?
Missugustes valdkondades on konkurendid eriti tugavd või nõrgad?

konkurendi A asukohaeelis

konkurendi B soodsad hinnad

ebapiisav klienditeenindus (service) kõikide konkurentide puhul

konkurendi C laialdane tuntus
Millistes valdkondades peituvad põhilised võimalused, lähtudes turust ja keskkonnast

klientide uued vajadused tootegrupis A

koduteenindus (kojuhanked)

vanemaealiste osakaalu kasv
Millised on valdkonnad, kus meie firma võib kliendile erilist kasu tuua?

24-tunni teenindus

toodete kergem käsitsemine

klientide individuaalsete vajadustega arvestamine

Kui ettevôtja on juba kindlaks teinud oma ettevôtte tugevad küljed ja võimalused ning need kirja pannud , formuleerib ta juhtmõtte:
ühe lausega kirjeldab ta oma visiooni, s.t. neid piire , milles ettevõte tulevikus tegutsema hakkab või tegutsemist jätkab.
Kolm põhivaldkonda edukatele juhtmõtetele

madalaimad kulud, hinnaeelised- pikajaliseks strateegiaks ei saa valida, kui me ei suuda odavalt toota

tippsaavutused kvaliteedis ja klienditeeninduses- kvaliteet on vastavalt kliendi vajadustele

spetsialist turunishides- leiab sellise turunishi kuhu teised enam ei mahu, siis konkurent puudub või on neid väga vähe
Visioon tuleb valida üks nendest kolmest. Kahte ei saa. Teine võib küll kaasa tulla aga üks peab olema täpselt määratletud.
Visioon ei tohi olla kunagi ähmane. Näiteks, et seda me teha ei taha aga kõike muud tahaks.
Strateegia neli põhi elementi on: need võiks olla kindlasti kirjapandud

• Visioon e. milles seisneb meie tulevikuäri?- üks keskne
  
• Vôimalused ettevôtte profileerimiseks e. kuidas me saame end oma tegevuses eriliselt profileerida?
  
• Toote-turu prioriteedid e. missuguseid prioriteete arvestades arendame me oma tooteid ja teenuseid?- mis võiks kindlasti edu tuua
  
• Strateegilised vôtmepositsioonid e. missuguseid valdkondi ettevõttes tuleks eriti oluliselt edasi arendada (välja arendada)?- näiteks kõige sootsamad hinnad, mis eristaks teistest. Kus kõige rohkem hing pigistab, mis võib mõjutada halvasti; mis oleks see oluline
  

Kulueelise strateegia- 1) toota odavamalt pikal perioodil
2) kui pikal perioodil suudetakse madalama hinnaga müüa mingit kaupa. Igas valdkonnas see ei toimi muidugi.
Kvaliteedi eelis- toodete kvaliteet on väga hea, mitte toode ise. Tippkvaliteet võib olla ka pakkumine. Tuleb üritada minna esikohale .
Paidlikkus võib olla ka väga oluline visioon.
Kui me töötame välja strateegiat 2006-2010-ks, siis tuleks see ikkagi igal aastal üle vaadata. Palju asju võib muutuda.
Nishi strateegia- selline valdkond, kus juba olles teised ei tule. Väikeettevõtte jaoks oleks see väga oluline.
Kriitilised edutegurid välja töötada- seotakse tegevusvaldkonnaga, mis klientidele kõige olulisem. Näiteks kooli puhul- kvalteet maine. Kriitiline edutegur võib olla ka ettevõtte asukoht. Näiteks Tartu Ülikooli halb asukoht, kuna õplased ei leia Tartus tööd.
Edukad strateegiad:

• võimaldavad kontsentreerida oma jõud ettevõtte tugevatele külgedele;
  
• on suunatud keskkonna- ja turuvõimaluste ärakasutamisele;
  
• võimaldavad üles leida ja ära kasutada konkurentide nõrgad küljed;
  
• on innovatiivsed ning võimaldavad teatud valdkondades realiseerida tippsaavutusi, mis loovad ettevõttele konkurentsieelise; kindlasti Kuidas turu võimalusi ära kasutada. Innovatsiooni peaks käsitlema, kui mõtlemist, ideede leidmist , ära kasutamist.
  
• on tasakaalustatud, s.t. kooskõlas olemasolevate vahendite ja võimalustega;
  
• loovad eeldused ratsionaalseks majandamiseks. Ratsionaalne maj.- kindel siht on määratud. Ei sebita niisama edasi tagasi.
  
• Edukad strateegiad on lihtsad.
  
• Strateegilise edupotensiaali all mõistetakse ettevõttes olemasolevaid või väljaarendatavaid (potensiaalseid) võimalusi, mis tagavad ettevõttele pikaajalise konkurentsieelise ja seega pikaajalise turuedu.
  

ETTEVÕTTE FUNKTSIONAALSED VALDKONNAD lk 168
RAHANDUS JA ARVESTUS

• Alustatava ettevõtte jaoks ei ole enamasti kõige olulisem max kasumi teenimine , vaid mitmed teised eesmärgid, näiteks sõltumatuse tagamine
  
• Pikaajaliselt peab aga iga ettevõte tingimata kasumit teenima, et ellu jääda
  

Mingil hetkel on ikka kasumi teenimine oluline. Kasumi teenimine on rohkem omanike jõukuse tõstmiseks (eesmärgina). Paljude ettevõtete eesmärgiks on sõltumatuse tagamine.
Rahandus- ja arvestussüsteem

• annab ettevõtjale info olulistest finantsnäitajatest ja loob sellega võimaluse ratsionaalseks majandamiseks- kuidas on kõige sootsam ettevõttele
  
• on abiks otsuste langetamisel
  
• jälgib ettevõtte maksevõimet
  
• annab infot, kuidas planeeritud investeeringuid finantseerida
  

Kõigepealt leitakse, kui kalliks miski meile läheb, kui hakkame midagi tegema.
Sageli seotakse seda ainult raamatupidamisega, kuid see on ikka palju laiem.
Kohustus või vaba tahe?

• Ettevõtte raamatupidamiskohustus on määratud seadusega: tuleb pidevalt jälgida varasid , kohustusi ja nõudeid ning 1 kord aastas esitada Äriregistrile majandusaasta aruanne
  
• see pole aga piisav kõikide otsuste langetamiseks- vajalik on kasutada ka teisi finantsjuhtimise instrumente
  

Raamatupidamine on kohustuslik, kui sellega ei peaks ainult piirduma.
Raamatupidamisarvestussüsteemi koostisosad (1)

• Finantsraamatupidamine- arvepidamine kontodel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs
  
• Juhtimisarvestus - juhtimiseks vajaliku info koondamine
  
• Kuluarvestus- arvestuse objektiks on ettevõttes tehtud kulud (see on iga ettevõtte ärisaladus)- eriti, kui toodetakse erinevaid tooteid. Ei ole ühtset reeglit.
  

Raamatupidamisarvestussüsteemi koostisosad (2)

• Maksude arvestus- maksude analüüs ja taseme planeerimine (Meil planeeritakse rohkem käibemaksutasemel. Maksude analüüsiga ei tegeleta eriti.)
  
• Finantsplaneerimine ja eelarvestamine- finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine
  
• Finantsanalüüs- tegevuse olulisemate näitajate leidmine ja interpreteerimine
  

Raamatupidamisarvestussüsteemi koostisosad (3)

• tegevuse sisekontroll- inventuuride ja revisjonide korraldamine
  
• audiitorkontroll- turumajandusele iseloomulik kontrolliliik, mis lähtub ettevõtte omanike ja sidusrühmade huvidest
  

Kes vajavad majandusinfot (1)

• Omanikud saavad selle alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitali suurendamine või vähendamine
  
• Juhtkond vajab infot ettevõtte tegevuse planeerimiseks, otsuste ja plaanide hindamiseks ning dividendide jaotamise aluste määramiseks
  

NB! Omanikele ja juhtkonnale peab olema kättesaadav kogu vajalik info ettevõtte kohta
Kes vajavad majandusinfot (2)

• Töötajad on huvitatud oma töökohtade ja töötasude säilimisest
  
• Laenuandjad vajavad infot ettevõtte usaldusväärsuse ja krediidi kasutamise efektiivsuse hindamiseks
  
• Investeerijad vajavad infot, mille alusel selgitada investeerimise otstarbekus
  

Kes vajavad majandusinfot (3)

• Hankijaid huvitab, kas ettevõte on suuteline õigeaegselt tasuma ostetud tooraine, kaupade jne eest
  
• Kliente huvitab, kas ettevõte on elujõuline ja võimeline neid ka edaspidi vastavalt sõlmitud leopingutele varustama
  
• Konsultandid vajavad infot soovituste väljatöötamiseks
  
• Valitsusele on oluline maksustamise ning toetamise /doteerimise küsimused
  

Bilanss - ettevõtte finantspositsiooni aruanne

• Bilanss on võrreldav fotoga ettevõtte hetkeseisust
  
• Ta näitab, kuskohast pärinevad ettevõtte vahendid ja milleks neid on kasutatud, s.t. kajastab ettevõtte varasid ja kohustusi
  

Näidisbilanss
Aktiva Passiva
Raha ja pangakontod Võlad hankijatele
Ostajatele tasumata Lühiajaline pangalaen
arved
Kaubavarud Lühiajalised kohustused
Käibevara kokku kokku
Masinad ja seadmed Pikaajaline pangalaen
Lõpetamata ehitus Omakapital
Immateriaalne kasum
põhivara Pikaajalised kohustused
Põhivara kokku kokku
aktiva- on likviidsuse järgi järjekorras
passiva- kust on varad saadud ja kohustused vastavalt aja järjekorra tähtsuselt
kasum- ettevõtte jaoks on see kohustus, näiteks: dividendid välja maksta
viitvõlg- sinna alla võib mida tahes peita (näiteks: töötajatele tasumata töötasud; lõpetamata ehituse miinusmärgiga ..)
Bilanss on kahepoolne tabel

• Tabeli vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat passivaks
  
• Aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis teatud ajamomendil. Kirjed on järjestatud vastavalt likviidsusele.
  
• Passivast saadakse ülevaade allikatest, millest raha pärineb ja need on järjestatud vastavalt kohustuste täitmise ajale.
  

Kasumiarvestus- raha liikumise aruanne

• Kasumiaruannet võib võrrelda filmiga ettevõtte tegevusest
  
• Ta näitab, kuidas ettevõtte kasum/kahjum on kujunenud, tuues välja perioodi jooksul tehtud kulutused ning saadud tulud
  

amortisatsiooni eraldised - mingi osa kantakse kahjumisse (ostetakse mingi asi ja kulu arvestatakse)
Asi- nii aktivas kui passivas kajastatav
Rahavoogudearuanne

• võimaldab jälgida ettevõtte maksevõimelisust igal ajamomendil
  
• tuuakse välja kitsaskohad, mil tekib täiendav finantsvajadus ning samuti need momendid , mil ettevõttel on rahaliste vahendite ülejääk
  

Jälgitakse raha olemasolu ja väljaminemist. Sissetulev raha ja väljaminev raha. Miinus märk ei näita veel, et raha ei ole.
Kui rahavoog on negatiivne, siis see ei tähenda veel, et raha ei ole. Mingil hetkel makstakse lihtsalt rohkem välja, kui raha sisse tuleb.
Eelarve- on kasumi ja kahjumi arvestus.
ETTEVÕTTE STRUKTUURI KUJUNDAMINE
Ei ole otseselt majanduslik, rohkem juhtimisalane.
Organisatsiooni all mõistetakse

• ettevõtte kõigi tegevuste korrastamise protsessi
  
• selle protsessi tulemusi – reegleid ja struktuuri
  

Organiseerimine on juhtimistegevus, mille eesmärgiks on korra loomine, reeglite ja struktuuri kujundamine ja vajadusel nende täiustamine.
Süsteem on väga oluline.

• Millise kriteeriumi järgi asju ajada.
  

Protsess ja struktuur käivad paralleelselt. Kumb enne, ei saagi päris täpselt kindlalt öelda. Arvatakse, et protsess on enne.
Organisatsiooni elemendid
Struktuurid tekivad ise, tekitada neid ei saa.
Maatriks toob kaks vastandit kokku. Kahel tootel võivad olla eraldi juhid. Maatriks loodi divisionaalse ja funktsionaalse struktuuri parandamiseks.
Protsessiorganisatsioon

• Tegeleb tööprotsesside korraldamisega ühtse struktuuri raames
  
• Struktuuri ja protsesside organiseerimine peavad toimuma sünkroonselt
  

Mitteformaalne organisatsioon

• Ettevõtte tegutsemise käigus tekkivad , kuid ametlikult kehtestamata püsivad või ajutised grupid ning nendevahelised seosed
  
• Nende gruppide tekkepõhjusteks võivad olla ühised huvid, sümpaatia-antipaatia, sotsiaalne staatus
  

Stuktuuri organiseerimise aspektid

• Horisontaalne ülesehitus
  
• Vertikaalne ülesehitus
  
• Ruumiline ülesehitus
  

Horisontaalse ülesehituse vormid

• Spetsialiseerumine , mis toimub tööjaotuse alusel
  
• Allüksusteks jaotumine, mille aluseks on samalaatsete tööde (töötajate) ühendamine
  

Vertikaalne ülesehitus

• Tähendab tööde jaotamist erinevate juhtimistasandite vahel, alluvusjadade kujundamist ülalt alla
  
• Eristatakse kõrget ja madalat struktuuri
  

Ruumiline ülesehitus

• Tähendab organisatsiooni üksikute bosade füüsilist või geograafilist eraldamist
  
• Seejuures on sageli oluline roll kultruurilisel aspektil
  

Struktuuri organiseerimine toimub kahes etapis

• Ülesande analüüs
  
• Ülesande süntees
  

Töökoht kui struktuuri põhielement

• Töökoht on ühe inimese tööülesannete valdkond
  
• Töökoht võidakse luua nii abstraktse kohataotleja jaoks kui olemasoleva kohataotleja teadmistest-oskustest lähtudes
  

Akküksuste moodustamise alused

• Lihtne struktuur- kõik on jaotatud. Näiteks: üks inimene täidab mitut ülesannet. Toimib väikeste ettevõtete puhul.
  
• Funktsionaalne struktuur
  
• Divisionaalne e. osakondade struktuur
  
• Maatriks-struktuur
  
• Segastruktuur
  

Staabisüsteem kuulub mingi osa külge, ise ei otsusta.
Funktsionaalne struktuur
Märksõnad õpikust
Ideaalteadused- objektid on mõttelised, st neid ei ole olemas väljaspool inimese mõtlemist. Kehtib loogika ja matemaatika kohta näiteks, 9
Reaalteadused- objektid on tegelikkuses olemas, sõltumata sellest, kas meie mõtlemine nendega tegeleb. Majandusteadus kuulub ka siia, 9. Reaalteadused võib jagada loodus- ja humanitaarteadusteks
Loodusteadused- tegelevad kogu loodusega, st füüsiliste objektidega, mis eksisteerivad inimesest sõltumatult, st ilma tema kaasabita. Inimene ise kuulub ka siia., 9
Humanitaarteadus- objektiks on kogu kultuuri, st kõik, mis on inimese läbi või tema kaasabil tekkinud, kaasa arvatud
Inimene ise kui kultuuri kandja. Humanitaarteaduste objektid on psüühilised või psühhofüüsilised, 9
Majandus- inimeste sihipärane tegevus, mis lähtub ratsionaalsusprintsiibist ja on suunatud vajaduste rahuldamisele, 11
Ratsionaalsusprintsiip-vahendite kokkuhoid; teatud kindel tulems saavutatakse võimalikult väheste vahenditega (minimaalsusprintsiip); antud vahenditega saavutatakse võimalikult hea tulemus (maksimaalsusprintsiip), 12
See on formaalne printsiip, ei ava eesnärke ega motiive .
Majandusteaduse ülesanded- lk 12, jaotatakse suuresplaanis ettevõttemajandus- ja rahvamajandusteaduseks
Ettevõttemajandusteaduse ülesanne- 13, uurib- kasumi saamist ettevõttes ja pakun meetodeid selle maksimeerimiseks,30
Rahvamajandus teaduse uurimisobjekt - 13
Ettevõtte tootmistegurite kombinatsioon- st suhe tootmistegurite rakendamise ning saadava tulemuse vahel, 20
Naaber- e. abiteadused- 22
Inseneriteadus- 23
Inimese tööjõule mõjuvad tegurid- 23
Ettevõttemajandusteaduse liigitamine - 24
Teoreetiline ja rakendusteadus - 25
Empiirilis- realistlik ettevõttemajandusteooria- 26
Eksaktse teooria- otsused alati õiged, kuid mitte alati reaalsed- 26, 27
Rakenduslik ettevõttemaj.teaduse ülesanne- 28
Rakendusteadusliku ettev. probleemiks- 28
Valikukriteeriumiks- peaks olema kasumi maksimeerimine pikaajaliselt- 29
Bilansiline kasum- 30
Arvestuslik kasum- 30
Väärtus hinnanguid on kahte liiki- primaarsed ja sekundaarsed- 31
Sekundaarsed väärtushinnangud- 31, väärtuseline võrdlus kasutatavuse järgi, meetodite eetilist väärtust ei hinnata. Hinnatakse kas mingit meetodit kasutada või mitte.
Primaarsed ehk tõelised väärtushinnangud- 32
18