aktiivsusavaldustes (majandustegevuses) ja seejuures kujunevates suhetes (majandussuhted); üldnimetus igasuguse majandusliku tegevuse (sh äritegevuse) kohta. 3. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. Minu arvates kõige paremini esdasi selle mõiste sisu annab №1, on lühike ja konkreetne, kuid samas informatiivne ja ammendav. Ettevõttemajandus Ettevõttemajandus kui distsipliin paigutub teaduste süsteemis sotsiaal- ja majandusteaduste alla. Majandusteaduste liigitamine ettevõtte- ja rahvamajandusõpetuseks on üldlevinud. Ettevõttemajandusõpetuse uurimisobjektiks on kogu ettevõtetes toimuv majandustegevus (mikrotasand); rahvamajanduseõpetus aga tegeleb omavahelistes suhetes olevate majandusüksuste kompleksiga ehk kogumajandusega. Väga hästi seletab selle mõiste sisu. Rahvamajandus
1. MAJANDUSTEADUS Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab kõiki inimesi. Majandusteooria jaguneb: - ettevõttemajandus, mis käsitleb ühte majandussubjekti, ettevõtet; - rahvamajandus, mis uurib, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada: o mikroökonoomika - kuidas majapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappide ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu ja kasumit
Millega tegeleb majandusgeograafia? Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut Millistel tasanditel saab majandust vaadelda? Majandust saab veedelda mitmel tasandil, näiteks ühe perekonna (peremajandus), ühe ettevõtte (ettevõttemajandus), ühe riigi (rahvamajandus) või kogu maailma ulatuses (maailmamajandus) Millistest teguritest sõltub mingi piirkonna majanduse iseloom Piirkonna majanduse iseloom sõltub looduslikest tingimustest, riigikorraldusest, ajaloost, inimestest (haridus, oskused), kohalikust kultuurist, suhetest teiste riikide ja religioonidega ja naaberriikide majanduse iseloomust Millisteks majandussekttoriteks majandus jaotub?nende ül? Nim. 3 majandusharu igast sektorist Majandus jaotub 3, sektoriks
Majandusteooria (ka rahvamajandus) tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduspärasuste tundmaõppimisega. Majandusteooria jaguneb omakorda kaheks: Mikroökonoomika uurib majapidamiste ja ettevõtete valikuid oma heaolu maksimeerimisel. Makroökonoomika tegeleb majanduse kui terviku probleemidega ja koondnäitajate analüüsiga, luues ühtlasi aluse majanduspoliitiliste otsuste tegemiseks. Ärijuhtimine ehk rakenduslik majandusteadus (ka ettevõttemajandus) kasutab majandusteooria poolt välja selgitatud seaduspärasid üksikute majandussubjektide (eelkõige ettevõtete) huvides. Selle raames uuritakse tegevusi, mis on vajalikud ettevõtete edukaks tegevuseks, nagu juhtimine ja turundus, majandusarvestus jne. Majandusnähtuste vaheliste seoste ja muutuste analüüsimisel kasutatakse nn. mudelkäsitlust. Majandusmudel on majanduse uuritava osa lihtsustatud kujutis, kus vaadeldakse ainult olulisi/huvipakkuvaid seoseid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Henri Roihu Inimeste sportlike eluviiside uurimine Ainetöö Õppekava MAJANDUSARVESTUS JA ETTEVÕTLUSE JUHTIMINE, peaeriala ettevõttemajandus Juhendaja: Raili Lahi Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 UURINGU METOODIKA 4 VALIMIT KIRJELDAV ANALÜÜS 5 TUNNUSTEVAHELISTE SEOSTE ANALÜÜS 6
Majandusgeograafia Majandus inimese ja ühiskonna jaoks vajalike hüviste tootmine, tarbimise korraldamine, raharinglus. Peremajandus Ettevõttemajandus Rahvamajandus Maailmamajandus Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. Majanduse paigutusteguriteks on piirkonna ooduslikud tingimused, seal asuvad inimesed, riigikorraldus, ajalugu, naaberriigid jne. Geograafiline tööjaotus on otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete hankimisega loodusest, sinna kuuluvad põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsandus.
alusel.Majanduse aren gut ja paiknemist võib sood.või takistada loodusvarade(maavarad,mets,vesi)olemasolu ja lood.tingimuste( maavarad,kliimating,pinnamood,vetevõrk)eripära.Põllumajandus,selle kaudu toiduainetetööstus,teiseks metsandus ja metsatööstus kolm.energeetikat.Eesti niiske kliima pakub head võimalust söödataimede kas vuks ning põllumaj.tähtsaim haru ongi seetõttu piimakarjandus.Eesti põllumaj.toodab eeskätt siseturule.Riigi majandus-Majapidamine(pere majandamine),Ettevõttemajandus,Rahvamaj.(riigi majandamine).Loodusge ograaf-uurib lood.tingimusi,looduvaru,küsimused merest,mullast,veest,õhust,loodusvaradest.Majandusteadla ne-majanduse planeer,majandustegevus.Rahvastikugeograaf-uurib tarbijaskonda,tööjõudu,oskused,vanus, lapsed,haridus.Riigi majandust mõj.tegurid-Ühiskondlikud(asulastik,teedevõrk,poliitiline süst,majanduse avatus),Looduslikud tegurid(looduvarad-taastuvad,taastumatud,looduslikud tingimused- pinnamood,kliima)
toodetud hüvised, siis on äärmiselt oluline välja selgitada, kuidas tootjad ja tarbijad reageerivad hinnamuutustele. Kauba müüja saab aru, et nõudmine sõltub hinnast, aga lisaks tahab ta ka täpsemalt teada, kuidas ostjad reageerivad hinna muutustele. Seda aitab selgitada nõudmise hinnatundlikkus ehk -elastsus. Kui me teame elastsuse arvulist suurust, saame teha teha täpsemaid järeldusi nii pakutavate kaupade olemuse kui ka nende nõudmise kohta üldiselt. Majandusteooria jaguneb ettevõttemajandus ja rahvamajanduseõpetus, viimane omakorda jagatakse kaheks osaks [Vaske, K.]: mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappide ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu ja kasumit. See käsitleb ettevõtete käitumist turu keskkonnas, tegeldes nii nõudluse kui pakkumisega; makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, et jõuda parimate
MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED Loengud 1-3: Majanduspoliitika olemus, põhimõisted, struktuur, eesmärgid, etapid, vahendid ja valikud ning populism 1.1. Majanduspoliitika kui ühiskonna- ja majandusteadus • Ühiskonna(riigi)teadused: – Ajalugu; – Õigus; – Sotsioloogia – Demograafia; – Politoloogia – Majandus (makro- ja mikro); rahvamajandus-, ettevõttemajandus- ja finantsmajandusõpetused – Majandusmõtte ajalugu ja majanduspoliitika 1.2. Majanduspoliitika struktuur • Korrapoliitika • Struktuuri(muutumis)poliitika • Protsessi(toimimis)poliitika • Sektori(tööstus, teenindus jne.)poliitika • Geo- ja regionaalpoliitika (riik, regioon, maakond, linn, vald jms.) • Instrumendi (eelarve-, raha-, maksu- jne.) poliitikad 1.3. Riik, riigi ülesanded majanduses
teel Loomulikult on mikro mikro- ja makroökonoomikas ühiseid või osaliselt kattuvaid valdkondi tunduvalt rohkem. 20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Pogondorfi illusioon 21 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Makroökonoomika Mikroökonoomika Ettevõttemajandus 22 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ülevaade majandusliku mõtte arengust Adam S Ad Smith ith JJohn h MMaynard dKKeynes 05.06.1723- 17.07.1790 05.06.1883-21.04.1946 23 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz A. Smith (klassikaline majandusteooria)
17 KASUTATUD KIRJANDUS Leelo Alasi 2013. MAJANDUSE- ja ETTEVÕTLUSE ALUSED. http://www.hkhk.edu.ee/vanker/ majandus/majanduse_ja_ettevtluse_alused.html Mathew Forstarter 2007. Majandus. Väike raamat suurtest ideedest. Jaan Oruaas 2011. IKT väärtuste hindamine. Äriplaan ja selle struktuur. http://www.e-uni.ee/e- kursused/eucip/juhtimine/321_riplaan_ja_selle_struktuur.html Janno Reiljan, Tõnu Roohalt 2000. Rahvusvaheline ettevõttemajandus. Peramets Terje 2011. Turunduse lühikokkuvõte. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/103/Turunduse lühikokkuvõte.pdf Äriseadustik. 15.02.1995 https://www.riigiteataja.ee/akt/131012014012&LeiaKehtiv Äriplaani koostamise juhend http://www.lvrkk.ee/kristiina/ariplaan/index.html 18 LISAD Lisa 1 Memorandum of understanding Our idea is to sell our products together
2. Ettevõtlusega saab hakata kohe pihta 3. Ettevõtluse ei tähenda ühe idee külge klammerdumist 4. Ettevõtja ei küsi, kui palju ta ärist teenib 5. Ettevõtja räägib oma ideest paljudele 6. Ettevõtja loob aktiivselt võrgustikku 7. Korrektne äriplaan ei taga riskivaba ettevõtlust 8. Ettevõtluses on suur roll õnnel 9. Ettevõtja õpib, kuidas toime tulla ebakindlusega 10. Ettevõtja loob tulevikku Ettevõtlus kui akadeemiline distsipliin ... on märksa "noorem" kui üldine ettevõttemajandus. Ettevõtluse põhikategooriad (1) Ettevõtluse kõrval olulised veel vähemalt kaks kategooriat: · Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks Ettevõtja võib olla: · füüsiline isik (teovõimeline, seaduses sätestatud juhtudel ka piiratud teovõimega), · seaduses sätestatud äriühing. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb, see koosneb
ETTEVÕTTEMAJANDUS neljapäev, 1. september 11 Aine koduleht: http://moodle.ut.ee VÕTI: mittemaj11 https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=196 Lektor Merike Kaseorg E-õpe Moodle alt "Jututoad" Kodutööde teemad 3.10.2011 Grupi suurus 3-4 inimest. Kodutöödest antakse ülevaade 14. Nädalal. TEOORIA TEST: AINULT PABERKANDJAL MATERJALID. LÄPTOPI KASUTADA EI VÕI. ÕHTUSED PRAKTIKUMID KELL 18:00 mitte 18.15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · ...
lead to changes in the economy and society. Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 9 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 10 Ettevõtlus: olemus ja nähtumus Ettevõtlus kui akadeemiline distsipliin Mõiste "ettevõtlus" tähendab vähemalt kaht: ... on märksa "noorem" kui üldine ettevõttemajandus. Ettevõtluse kujunemise olulisimad tähtsündmused: · nähtust ehk fenomeni (kui teatud tegevust); · 1947 esimene ainekursus Management of Small · seda uurivat akadeemilist distsipliini. Enterprises (M. Mace, Harvard),
a. on protsess, mille käigus võtab üks riik teise riigi praktikad teatud küsimuses üle b. võib olla nii vabatahtlik kui sunniviisiline c. on suhteliselt triviaalne protsess tänapäeva poliitikas d. tähendab vastutuse kandumist valitsuselt ühiskonnaliikmetele 18. Millised probleemid kaasnevad governance'iga? a. vastutuse kadumine b. riigi tühjenemine c. poliitika ülekandumine d. mitmetasandiline valitsemine 19. Majanduskordade ideaaltüübid on: a. turumajandus, b. segamajandus c. ettevõttemajandus, d. käsumajandus, e. rahvamajandus. 20. Loengus tutvustatud kolm põhilist majanduspoliitika vahendit on: a. ettekirjutused, b. kaitsetollid, c. rahaline mõjutamine, d. teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine, e. alternatiivstsenaariumide konstrueerimine. 21. Tänapäeval on kõige enam levinud majandspoliitiliseks korraldusviisiks a. turumajandus b. käsumajandus c. vabakaubandus d. segamajandus ustamiseks ma põhimõtetelt ei sobi see üldiste huvide kaitseks
Ratsionaalsusprintsiip-vahendite kokkuhoid; teatud kindel tulems saavutatakse võimalikult väheste vahenditega (minimaalsusprintsiip); antud vahenditega saavutatakse võimalikult hea tulemus (maksimaalsusprintsiip), 12 See on formaalne printsiip, ei ava eesnärke ega motiive. 17 Majandusteaduse ülesanded- lk 12, jaotatakse suuresplaanis ettevõttemajandus- ja rahvamajandusteaduseks Ettevõttemajandusteaduse ülesanne- 13, uurib- kasumi saamist ettevõttes ja pakun meetodeid selle maksimeerimiseks,30 Rahvamajandus teaduse uurimisobjekt- 13 Ettevõtte tootmistegurite kombinatsioon- st suhe tootmistegurite rakendamise ning saadava tulemuse vahel, 20 Naaber- e. abiteadused- 22 Inseneriteadus- 23 Inimese tööjõule mõjuvad tegurid- 23 Ettevõttemajandusteaduse liigitamine- 24 Teoreetiline ja rakendusteadus- 25
juhtimise mõõtmed, sest see võimaldab paremini selgitada juhtimise mitmetähenduslikkust ja erilisust. Erinevad autorid on nimetatud küsimust käsitlenud erinevalt, mistõttu kõiki seisukohti on praktiliselt võimatu käesoleva õppeprogrammi raames võimatu välja tuua. Allpool vaatleme kolme erinevat kolmemõõtmelist käsitlust: üks ettevõtte majandusõpetusest, kaks juhtimisteadusest. Üks vanemaid (pärineb aastast 1974) kolmemõõtmelisi käsitlusi on välja toodud ettevõttemajandusõpetuses ettevõtte juhtimisel. Selle järgi saab eristada juhtimise personaalset, protsessuaalset ja struktuurset mõõdet (vt. joonis 1.5). Seda käsitlust on hakatud edukalt kasutama ka juhtimisteaduses. 19 Santalainen, T. jt. Juhtimine tulemuste järgi (vene keeles). Moskva: Progress_Univers, 1993, lk. 58 20 Napoleon Hill. Mõtle ja rikastu (vene keeles). Moskva: Natsala_Press, 1992, lk. 63 21 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 11-19
annaabi.ee 
