ETTEVÕTTEMAJANDUSE EKSAM (0)

ETTEVÕTTEMAJANDUSE EKSAM
Ettevõte kui ettevõtte-majandusteaduse objekt
Ettevõte – plaanipäraselt organiseeritud majandusüksust, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. See on turgude kaudu seotud teiste majandusüksustega ning maksukohustuse kaudu riigi ja omavalitsusega.
Süsteemiorientatsiooni kontseptsioonist lähtudes on ettevõte avatud , dünaamiline, kompleksne, autonoomne, turuorientatsiooniga tootlik sotsiaalne süsteem.
Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem:

• Mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid
  
• Mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid
  
• On pidevas vastastikkuses seoses keskkonnaga
  
• Kohaneb uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades
  
• Määrab ise oma eesmärgid, järgides seadusi
  
• Suunab kogu oma tegevuse turuvajadustele
  

Ettevõttemajandusteaduse uurimisvaldkonda kuuluvad kõik ettevõtte majandusliku tegevusega seotud probleemid ehk ettevõttes tehtavate majanduslike otsuste kompleks:

• Rajamisega seotud otsused: tegevusala, ettevõtlusvormi ja asukoha valik
  
• Otsused eesmärkide kohta
  
• Tegevusega seotu otsused: investeerimis ja finantseerimisotsused, tootmisprogrammi koostamine
  

Ettevõtte tegevuse protsessid ( faasides ):

Finantsvahendite hankimine rahaturgudelt oma ja võõrkapital

Tootmistegurite hankimine (töötajate palkamine , tootmisvahendite, informatsiooni ja materjalide hankimine)

Transormatsioni protsess: tootmistegurite kombineerimine, mille tulemusena saadakse ettevõtte toodang – pool või valmistooted

Toodangu turustamine

Finantsvahendite vabastamine
Hankimine, transport ja ladustamine – materjalimajanduse süsteem
Tootmistegurite kombineerimine – tootmine
Toodangu müük edasisele tootlikele vastuvõtjatele või lõpptarbijatele – turustamine
Kulude katmine, maksude maksmine, laenu tagasimaksed ja omakapitali tulu investeerimine – ettevõtte rahandus
Ettevõtte jagamine geneetiliselt:

Loomise faas – otsused tegevusala, eesmärkide süsteemi, juriidilise vormi ja asukoha kohta.

Tegutsemise faas – kaupade ja rahade liikumisega seotud otsused

Lilkvideerimise faas - ettevõtte varade müümine, võlgade tasumine
Ettevõtte institutsiooniline jaotamine:- ettevõte kuulub alati mingisse kindlasse majandusharru. Ettevõte võib tegutseda erinevates majandussüsteemides ja sellest tuleneb teatud spetsiifika:

• Süsteemi suhtes sõltumatud tegurid. Olemas igas ettevõttes.
  

Tootmistegurid –tööjõud, tootmisvahendid , ja materjalid
Tegutsemine ratsionaalsusprintsiibist lähtuvalt(soovitakse saada maksimaalset kasumit) ja ettevõtte finantstasakaal.
Autonoomsusprintsiip – tootmisprogramm on koostatud iseseisvalt
Tulukuse printsiip – soovitakse saada maksimaalset kasumit

• Süsteemiga seotud tegurid
  

Ettevõtete liigitamine :

Ettevõtte haruline kuuluvus ( majandusharu , tegevusala)
Igal majandusharul on omad iseärasused ja nendega tureb arvestada ka juhtumisel.

Ettevõtte suurus
Suur, kesmine ja väikeettevõtted. Töötajate arvu, käibe ja bilansimahu alusel.
Alla10 töötaja – mikroettevõte
10-49 töötajat - väikeettevõte
50-249 –töötajat keskmise suurusega ettevõte
Üle 250 töötaja – suurettevõte

Ettevõtlusvorm
FIE – isik, kes pakub oma nimel kaupu või teenuseid ja see on tema püsiv tegevus.. ta vastutab oma tehingute eest kogu oma varaga
Täisühing – äriühing, mille kaks või enam osaniku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga.
Usaldusühing – äriühing, kus vähemalt üks osanik vastytab ühingu kohustuste eest oma varaga. Ülejäänud oma sissemaksete ulatuses. Vastavalt vastutuse määraale räägitakse täis- ja usaldusosanikest.
Osaühing ja AS – piiritletud vastutusega, riigi pool tsätestatud miinimumkapitali nõue. OÜl 40 000 krooni ja ASil 400 000 krooni.

Tehnilis-majanduslik struktuur

Valdava tootmisteguri järgi – kõige suurem efekt saavutatakse seal, kus kulud on suuremad
Töö e pesronalimahukad – palgakulude kõrge osakaal tootmiskuludes
Seadme e kapitalimahukad – amortisatsiooni ja intressikulude kõrge osakaal
Materjalimahukad – tooraine ja materjali osatähtsus kõrge
Energiamahukad – energiatarbimise kõrge tase

Valmistamis printsiipide järgi
Üksiktootmine – samaliigilst toodet toodetakse ainult üks eksemplar tellimustootmisena. Nt laevaehitus
Korduvtootmine – jaguneb sordi seeria ja masstootmiseks nt riided ja autod

Vooltootmine – masinad ja seadmed on paigutatud vastavalt tootmisjärjekorrale. Materjal ja pooltooted liiguvad kõige lühemat teed pidi
Töökojatootmine – kõik tööd tehakse ühes kohas

Valmistamisprintsiipide ja valmistusmeetodite järgi
Üksiktootmine toimub töökojameetodil, masstootmine vooltootmisena
Ettevõte kui tootmistegurite kombinatsioon
Neli ettevõtte tootmistegurite gruppi:

• Juhtiv ehk dispositiivne töö ( planeerimine , organiseerimine , korraldamine, kontroll)
  
• Juhitav ehk täidesaatev töö( vahetult tööobjektiga seotud töö)
  
• Tootmisvahendid (krunt, hiined, masinad, seadmed, tööriistad)
  
• Materjalid (tooraine, põhimaterjalid, abimaterjalid, kütus)
  

Kolm viimast on elementaartegurid ehk objektiga seotud tegurid.
Originaarne koostisosa – autonoomne otsustamisõigus tuleneb omandusest
Derivatiivne koostisosa – otsustuskompetents on ettevõtte juhtkonna korraldustega piiritletud
Tootmisvahendid
Tehniline kasutusaeg – ajaperiood , mille jooksul annab seade tehniliselt laitmatu tulemuse
Majanduslik kasutusaeg – ajaperiood, mille jooksul on majanduslikult kasulik seadet kasutada
Ettevõttel tuleb kõigepealt ära hinnata seadmete majanduslik kasutusaeg ja määrata õigesti väärtuste vähenemine mis aastate jooksul toimib.
Amortisatsioonieraldised – väljaselgitatu summad, mille abil võetakse arvesse tootmisvahendite väärtuste vähenemine
Antud ajamomendi väärtus – väärtus mille võiks saada masina müümise eest antud ajamomendil. Väärtus langeb pärast masina kasutusele võttu.
Tootmisvõimsus – makstoodang kvantitatiivses ja kvalitatiivses mõttes, mida see seade võib oma tehnilistest omadustest lähtudes ühes ajaühikus anda.
Kvalitatiivne maksimaalvõimsus -selle ületamine viib kulude suurenemisel. Selle asemel piisaks ka tootest, mis on väiksema tootmismahuga.
Kasutamise aeg :

• Ettevõte töötab, tootmisvahendid on rakendatud
  

Põhikasutamine kui kasutatakse eesmärgi otseseks täitmiseks. Kõrvalkasutamine ettevalmistamine põhikasutamiseks.

• Ettevõte töötab ja tootmisvahendid pole rakendatud
  

Puudub tellimus, puuduvad tööjuhised, tööjõu puudumine

• Ettevõte ei tööta
  

Materjalid
Kõik mida ettevõte tootmisel kasutab. See mis on ühele firmale lähteaine on teisele lõpptoodang.
Tooraine – materjalid, mis põhikoostisosana lähevad valmistoodangusse
Abimaterjalid – materjalid, mis lähevad valmistoodangu koostisesse, aga mille osatähtsus selles on väike. Nt liim mööblitööstuses
Energeetilised abiained – ei lähe lõpptoodangusse naturaalsel kujul nt süsi
Materjali kasutamise aeg ettevõttes:

• Töötlemisaeg
  
• Kontrollimise aeg
  
• Seisakuaeg
  
• Ladudes hoidmise aeg
  

Ettevõtte jaoks on oluline lühendada maksimaalselt materjalide hankimise ja lõpptoodangu tootmise ning turustamise vahelist aega. Seda püütakse teha nõudluse täpse määramise ja tooraine hankimise täpse ajastamisega
Materjali kaod – tekib praak ja jäätmed
Ettevõte ja keskkond

Ettevõtte ökoloogiline keskkond
Nappide loodusressursside kasutamine ettevõtete poolt ja keskkonnasaastamine tekitab probleeme. Arvestada tuleb et hüvesid jääb vähemaks, kasvab sealset tegevust reguleerivate seadusandlike aktide hulk, kasvavad keskkonnasäästlikkusega seotud kulutused

Tehnoloogiline keskkond
Tehnika ning selle arenguga kursis olek. Tehnoloogia areng kiireneb ja toodete elutsükkel lüheneb. Tehnika ja tehnoloogial on kõrge osakaal kuludes. Firma tehnoloogia kaitse on üha vähem tagatud.

Majanduslik keskkond
Ettevõte on osa kogumajandusest ja tegutseb riigi majanduslikes tingimustes. Tihe sõltuvus maailma ja riigi majandusest. Maailma majanduse mõjud tugevnevad ka nende ettevõtete jaoks, kes ise rahvusvahelistel turgudel ei tegutse vaid kasutavad kohalikke tooraineid. Nei tuleb siiski arvestada rahvusvahelise konkurentsiga

Sotsiaalne keskkond
Perekond, kultuur, poliitika, kirik . Üha rohkem püütakse ühiskondlikke norme ja väärtusi läbi suruda spetsiaalsete organisatsioonide poolt. Ettevõtet vaadeldakse kui sotsiaalset ettevõtet mis kannab ise sotsiaalset vastutust.

Juriidiline keskkond
Seaduste ja juriidiliste normide kompleks, mis reguleerivad ettevõtlust. Sellega arvestamine on ettevõttele kohustuslik
Ettevõttega seotud huvigrupid
Kõik grupid ja organisatsioonid, kes on ettevõttega otseselt, kaudselt, praegu või tulevikus seotud. Omanikud , tegevjuhtkond, töövõtjad, võõrkapitaliomanikud, kliendid, hankijad , konkurendid, riik ja ühiskond.
Ettevõttesisesed:

• Omanikud – huvitab eelkõige kapitalist saadav tulu, selle säilitamine ja kasvatamine. Nende huvid sõltuvad sellest kas tegemist on väikeomanikuga või suuraktsionäriga ja kas nad on firmas ise kaasa tegevad või mitte.
  
• Tegevjuhtkond – huvitab sissetulek, huvitav töö, ideede realiseerimine , ettevõtte arendus
  
• Töövõtjad – huvitatud sissetulekust, töö säilitamisest, sotsiaalsetest garantiidest, töötingimustest, tunnustusest ka kaasotsustamisõigusest.
  

Ettevõttevälised:

• Võõrkapitaliomanikud – huvitab kindel ja soodne kapitalipaigutus
  
• Kliendid – huvitab neile vajalik toodang soodsate hindade ja kvaliteediaga
  
• Konkurendid – huvitab teatud kooperatsioon ja konkurentsireeglitest kinni pidamine
  
• Hankijad – huvitab maksevõimeline nõudlus, stabiilsed ja soodsad hanke tingimused.
  
• Riik ja ühiskond – huvitavad maksud , töökohad, infrastruktuur , haridus , kultuuri toetamine .
  

PROBLEEMIDE LAHENDAMINE ETTEVÕTTES JA EESMÄRKIDE SÜSTEEM
Probleemide lahendamise etapid:

Lähtesituatsiooni analüüs
Probleemid pole kunagi lihtsalt olemas vaid neid tuleb tunnetada. See on olemas kui esineb lahknevus soovitud ja tegeliku seisundi vahel ning püüdlus saavutada soovitut. Probleemi tuleb kirjeldada, tuues välja selle olemuse, tekkepõhjused ja põhimõjurid. Tuleb vaadata kas antud probleem on tarvis lahendada või mitte.
(kas probleem on oluline et seda lahendada ja kas seda on võimalik üldse lahendada)

Eesmärkide formuleerimine
Määratakse kindlaks eesmärgid, mille saavutamisel ettevõtte tegevus orienteeritakse. Sellest lähtutakse probleemide lahendamisel.

Abinõude ja meetmete kindlaks määramine
Alternatiivsetest lahenditest tuleb välja valida sellised mis toovad kõige rohkem kasu.

Vahendite kindlaks määramine

Realiseerimine

Tulemuste hindamine
Juhtimisfunktisooni jagamine neljaks :

• Planeerimine – probleemi tunnetamine ja selle analüüs. Töötatakse välja lahendused nind püütakse hinnata millised võiksid olla nende tulemused.’
  
• Otsustamine – eesmärkide kindlaksmääramine ja vahendite määramine
  
• Korraldamine – kui mingi otsus on tehtud tuleb see ellu viia
  
• Kontroll – tulemuste ja faaside jälgimine ja kontrollimine
  

Ettevõtte eesmärkide olemus
Ettevõtte eesmärk – tulevane sündmus või seisund mida soovitakse saavutada. Olemasolev seisund mida tahetakse säilitada.
Ettevõtte eesmärgid:

• Toodangu kvaliteet
  
• Konkurentsivõime
  
• Kulude alandamine
  
• Ettevõtte säilitamine
  

Ettevõtja isiklikud eesmärgid:

• Isiklik sõltumatus
  
• Eneseteostus
  
• Suured sissetulekud
  
• Ideede realiseerimine
  

Mõjutavad ettevõtte eesmärke:

• Põhigrupid – mõjutavad otseselt eesmärkide formuleerimist ettevõttes. Omanikud ja mänedžerid ja ettevõtte töötajad.
  
• Satelliitgrupid – kaudne mõju ettevõtte eesmärkide formuleerimise protsessile. Võõrkapitaliomanikud, kliendid, hankijad.
  

Eesmärkide sisu määrab kindlaks mida tahetakse saavutada.

Formaalsed eesmärgid.
Väljendub ettevõtte tegevuse mõte ning nad väljendavad ettevõtte edukust .
Tootlikkus - kui palju toodangut on toodetud rakendatud tootmistegurite ühiku kohta. Arvutatakse iga tootmisteguri kohta eraldi.
Majanduslikkus – tootlikkus väärtuselises väljenduses, tulude ja kulude suhtena.
Kasum – kulude ja tulude vahe
Kogukapitalirentaablus - kasumi suhe kogukapitalisse. Vaadeldav kasum lisandub laenuprotsent.
Omakapitalirentaablud – kasumi suhe omakapitalisse
Käiberentaablus – kasumi suhe ettevõtte käibesse.

Konkreetse tegutsemisega seotud eesmärgid
Toomis ja turunduseesmärgid – turgude hõivamine, käibemahu saavutamine, toodangu kvaliteeditase
Finantseesmärgid – piisav likviidsuse tagamine
Juhtimis ja organisatoorsed eesmärgid – juhtimisstiil , tööjaotuse määramine
Sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid – kasumijaotus, keskkonnasäästlikus, head töötingimused
Eesmärkide dimensioonid

• Eesmärgi saavutamise mastaabi järgi tuuakse välja
  

Piiritletud eesmärgid( 40% käibe kasv) ja piiritlemata eesmärgid ( kasumi maksimeerimine )

• Ajalisest aspektist lähtudes
  

Lühiajalise kuni 1a, keskmiseajalisest 1-5a, pikaajalistest üle 5a

• Organisatsiooniline aspekt
  

Ettevõtte kui terviku eesmärgid( kasum, turupositsioon ), üksikute valdkondade eesmärgid(tootmine, turundus , logistika) ja üksikute töötajate eesmärgid.

• Räägitakse ka eesmärkide jaotamisest
  

Avalikukud eesmärgid – vastavad kõlbelistele tõdedele, sotsiaalsetele normidele ja kujunenud tavadele ning pälvivad sellest tulenevalt üldsuse heakskiidu.
Varjatud eesmärgid – ebapopulaarsuse, ebakõlbelisuse tõttu ei sobi avaldada või pole otstarbekad kuid järgitavad. Võimu enda kätte koondamine . Kitsad erahuvid.
Seosed ja konfliktid (eesmärkide süsteem)

Vertikaalsed seosed ( virtuaalsest aspektist lähtudes)
Pea ja kõrvaleesmärgid primaarsed ja sekundaarsed eesmärgid

Horisontaalsest seosest lähtudes võivad mistahes kaks eemsärki olla
Samasuunalised(ühe eesmärgi taseme tõus ja teise taseme tõus), vastassuunalised (üks eesmärk tõuseb teine langeb), sõltumatud(ühe täitmine ei mõjuta teist), teineteist välistavad(ühe eesmärgi täitmine välistab teise)
Konkureerivate eesmärkide paarid: kasv ja stabiilsus, kõrge ja madal risk, kasumimarginal ja turupositsioon.
Empiirilised uuringud ja nende tulemused
Uuringute probleemid:

• Majandusteadlased pole ühisel seisukohal, kas ettevõtte eesmärkide all mõeldakse institutsioonilisi või ettevõtja isiklikke eesmärke.
  
• Kajastatakse tegelikke aga mitte tegelikke eesmärke
  
• Uuringu grupp on liiga väike et järeldusi teha
  
• Ainus võimalus ettevõtte eesmärkide väljaselgitamiseks.
  

Turumajandusliku ettevõtte tegevuse suunad;

Kasumi maksimeerimine. Lähtuti ainult kasumist

Juhtkond tegeles ainult majanduslike probleemidega

Pikaajaline eesmärk oli ettevõtte säilitamine
See toimus seni kuni majandus oli algtasemes ja ettevõtjad ei arvestanud välise keskkonnaga
Nüüd on esiplaanile tõusnud konkurentsivõime tagamine, toodangu kvaliteet, kliendi rahulolu, ettevõtte säilitamine.
Kasumi maksimeerimist piiravad lisatingimused:

• Monetaarsed kitsendused – käibe maksimeerimine, kapitali säilitamine
  
• Mittemonetaarne kitsendus - keskkonna säästmine, sotsiaalse positsiooni saavutamine.
  

PERSONALIMAJANDUS
Inimtöö – inimese füüsiliste ja vaimsete võimete rakendamine ettevõtte eesmärkide realiseerimiseks.
Töötahe e motivatsioon sõltub nelja probleemgrupi lahendamisest ettevõttes:

• Personalivalik: töökollektiivi liikmed peavad omavahel sobima
  
• Töötingimused: töökoha kujundamine, töövaldkonna täpne piiritlemine, kindlust töösuhtes
  
• Töötasu suurus: palk vastavalt tööle
  
• Täiendavad soodustused ettevõtte poolt
  

Personali valik
Õige personalivalik peab tagama ettevõtte majandusliku edukuse ja töötaja rahulolu oma tööga.
Tehakse kindlaks „peab-on-võrdluse“ abil.
Peab-objekt – vaba töökoht lähtudes sellest, millised nõuded töötajale esitatakse
On-objekt – töötaja vastavaus antud nõuetele
Oluline et kohataotleja vastaks võimalikult täpselt esitatud nõuetele.
Läbitakse neli põhilist etappi :

Antud töökohale vajalike nõudmiste analüüs - eeldab töökoha täpset kirjeldust, mis tegevuse määratlevad ja panevad paika nõudmised( erialased , füüsilised, vaimsed, sotsiaal – psühholoogilised). Nõudmised peaavad olema enne valikuprotsessi paika pandud.

Kandidaatide värbamine ja arvele võtmine – ettevõttesisese värbamise puhul kasutatakse vabade kohtade ülespanekut nt teadetetahvlile. Ettevõttevälisel aga suunatakse see otse potentsiaalsele taotlejale.

Kandidaatide sobivuse kontroll - Kohataotleja esitab vajalikud dokumendid. Toimub nende analüüs, vestlus, katseajaks tööle ja siis langetatakse lõplik valik.

Valikuotsus
Ettevõttesisese töötaja Plussid
miinused
Pakub edutamise võimalusi, mis tõstab motivatsiooni
Kui eelistatakse ettevõttevälist töötajat, siis võivad tekkida pinged ettevõtte töötajate hulgas ja see vähendab tööjõukvaliteeti
Ametitõus piirab tööjõu voolavust ettevõttest väljapoole
Töötaja on paremini kursis nõuetega, parem info töötaja kohta.
Ettevõttevälise töötaja plussid
miinused
Toob ettevõttesse uut infot ja kogemusi
Töötajad vajavad koolitust ja väljaõpet.
Kui eelisjärjekorras tuleb pakkuda kohta ettevõttesisesele töötajale, siis võib juhtuda et töö saab vähem kvalifitseeritum.
Optimaalsete töötingimuste loomine
Kasutatakse tööteaduste abi nt tööprotsessi analüüs mille eesmärgiks on välja tuua tööjõule ebasobivad tingimused ja need lahendada.
Tööpsühholoogia tegeleb tööprotsessist tulenevate psüühiliste mõjudega. Tööjõu vastavate eelduste kontrollimine.
Tööfüsioloogia tegeleb tööprotsessi mõjudega inimese kehale.
Optimaalete töötingimuste saavutamise teed:

• Tööaja reguleerimine – töövõtja peab arvestama ettevõttes välja kujunenud puhkuste ja vaheaegadega. Ettevõte peab järgima töökaitse eeskirju, et ei ületata max tööpäeva pikkust. Eestis on töönädala pikkus 40 tundi
  
• Töökoha kujundamine
  
• Mikrokliima kujundamine ettevõttes
  

Töö tasustamine
Töötasu – tasu ühele totmistegurile. Arvestatakse lähtuvalt töölepingust. Aja ja tükipalgad, preemiad, lisatasud, honorarid.
Otsustavad tegurid töötasu õiglasel määramisel on füüsilised ja vaimsed nõuded, mida töö töötajale esitab ja tegelik tööhulk. Tuleb ka arvestada milline on tegelik töötulemus. Mõnikord mängivad rolli ka sotsiaalsed tingimused, nt palk vanuse ja muude asjade alusel.
Ekvivalentsus printsiip – selle alusel sõlmitakse tariifseid palgakokkuleippeid
Töö hindamise meetodid:
Kriteeriumid:

• Erialased teadmised
  
• Vilumus
  
• Kehaline ja vaimne pinge töö tegemisel
  
• Vastutus inimeste ja asjade eest
  
• Keskkonnamõjud
  

Töö väärtused - töö keerukuse määramise objektiivsed mõõdud, mis kehtivad iga töötaja kohta, kes tööd teeb.
Töö kvalitatiivse hindamise printsiibid:

• Summaarne meetod – töö kui tervik
  
• Analüütiline meetod – hinnatakse igat nõudmise gruppi eraldi
  

Töö kvantitatiivse hindamise printsiibid:

• Järjestamine – koostatakse hinnatavatest töödest rida, keerukamast lihtsamani
  
• Astmestamine – jagatakse tööd järkudesse, ühesuguse keerukusastmega tööd ühes järgus
  

Töö hindamise meetodid
Summaarne järjestusmeetod – jaotab kõik ettevõttes teostatavad tööd keerukusastme järgi. Saadakse rida. Määratakse kindlaks vahe realiikme vahel st erinevus erinevate tööde korral. Vahe pole konstantne . Hindamine on lihtsalt teostatav, kuid ei sobi keerukate situatsioonide puhul.
Kataloogi meetod – moodustatatkse palgagrupid vastavalt tööde keerukusasstmele. Tavaliselt tuuakse välja hulgalisi näiteid vastavate tööde kohta ühes grupis . Väga lihtne ja skemaatiline kuid arvestab väga vähe ettevõtte tööde spetsiifikat. Tavaliselt 6-12 palgagruppi ja iseloomustatakse igat ühte üldises vormis.
Analüütiline järjestusmeetod – järjestab üksikud tööd lihtsamast keerulisemani, kuid teeb seda nõudmiste gruppide järgi. Näiteks algselt erialateadiste järgi, tööoskuse ja vastutusastme järgi. Tegevuse koht reas on protsentides. Kogutööväärtus saadakse iga grupi protsendi jagamine tema nõudmiste kaaluga.
Nõudmistegruppide meetod – punktide alusel iga nõudmiste gruppi eraldi. Igale tööle esitatavatele nõudmiste grupile andtakse hinnang punktides. Punktide summa alusel rühmitatakse tööd palgagruppidesse.
Palgavormid

• Ajapalk – tasustamine toimub töötatud aja järgi. Nt tunnipalk või kuupalk.Palga maksmisel arvestatakse teatud eeldava normtulemusega. Koguteenistus on proportsionaalne töötatud ajaga . Palgad langevad kui tooteühiku tootmiseks kulutatud ajahulk väheneb ja vastupidi. Rakendatakse siis kui tulemus pole mõõdetav või mõõtmine pole võimalik. Nt transpordi, remondi, lao ja bürootöö.
  

Positiivne
Negatiivne
Palgaarvestuse lihtsus
Risk töö tulemuse eest langeb ettevõttele
Masinate hoolikam kasutamine, pingete vältimine
Palk ei stimuleeri töö tulemuslikkuse tõstmist
Kõrge töötempo ja kvaliteedi vähenemise vältimine
Parematel töötajatel tekib rahulolematus, sest tükipalga puhul saaksid rohkem palka

• Akord ehk tükipalk – töötulemusest sõltuv palk, makstakse tehtud töö eest. Aluseks on et töö peab olema mõõdetav ja korduv, töövõtja peab saama oma töötulemust ise mõjutada. Tuleb garanteerida miinimumpalk . Koosneb garanteeritud miinimumpalk ja akordilisa ehk protsent miinimumpalgast. Need määravad akordi -töötaja tunnitasu normaaltulemuse korral.
  

Grupiakord –normid antakse grupile,Töötajad kontrollivad teineteist, aeglased aidatakse järgi
Aja-akord – teatud töö tegemiseks on kindel aeg
Raha-akord – teatud tulemuse eest kindel rahasumma .
Positiivne
Negatiivne
Stimuleerib töö tootlikkuse tõusu
Ja lihtsustab kulude arvestust
Töötempo võib kujuneda liiga kõrgeks, töötajad väsivad, vahendite kiire kulumine, raske on määrata ajanormi, aeglasema töötaja on rahulolematum

• Preemiapalk – põhipalgale makstakse juurde täiendavat tasu, mis sõltub otseselt töötaja töö .tulemustest. Mõttekas rakendata siis töötaja saab vaid osaliselt mõjutada oma töötulemust, Kvantiteedi ehk hulgapreemiad, kvaliteedipreemiad nt väiksema praagi
  

protsendi puhul, kokkuhoiupreemiad, tootmisvahendite parema kasutamise preemiad.
Töövõtjate kasumiosalus
Hüvitis, mida töötaja ettevõttest saab, koosneb seega tariifsest töötasust, täiendavast sotsiaalsetest soodustustest, kasumiosadelt saadavatest dividendidest.
Kasumiosasid ei maksta välja vaid need jäävad aktsiatena või võõrkapitaliosakutena ettevõttesse. Kui osakud on muretsetud töötajate kasumiosade eest, siis on neil õigus teatud osale neutraalsest kasumist.
Positiivsed küljed: töövõtjad osalevad ettevõtte kasumis ja neil on huvi heade töötulemuste vastu. Neil on kaasotsustamise õigus ja nad võivad mõjutada ettevõtte nõukogu tööd.
Kõigepealt tehakse tööjõule kulutused, siis võõrkapitalile, siis masinale ja lõpuks see mis üle jääb on omakapital .
Tootmine
Tootmine kui valmistamine – vahetu tooraine töötlemine mille tulemusel saadakse valmistoode.
Tootmine kui ettevõtte funktsionaalne valdkond – haarab majanduslikke otsuseid selle kohta, mida toota, kui palju toota, kuidas toota.
Toote põhieesmärgid on teha tooteid ja teenuseid mis oleks võimalikult kõrge kvaliteediga ja võimalikult madalate kuludega.
Eriti tihe seos on tootmisel turundusega sh laomajandus ja transpordifunktsioon. Ei oleks mingit mõtet tootmisel kui toodangut ei saaks turustada, pole kasu turundusest kui poleks finantsvahendid tootmiseks. Ladude mahutavus mõjutab varustuse planeerimist, varustus mõjutab lao ja transpordikulude planeerimist.
Ettevõtte rahandus:
Finantseerimine – rahaliste vahendite hankimine oma või laenukapitali vormis.
Investeerimine – finantsvahendite paigutamine materiaalsetesse väärtustesse’
Desinvesteerimine – finantsvahendite taasvabastamine toodetud hüvede turustamise kaudu
Planeerimise tasakaalu seadus – lühiajalist planeerimist tuleb alustada ettevõtte kitsaskohas nn miinimumsektorist. Turumajanduslikus sektoris tavaliselt turustamine ja sel juhul tuleb alustada müügikoguste planeerimisest. See seadus kehtib vaid lühiajalise planeerimise käigus, pikema aja jooksul tuleb tegeleda nõrgima lüli arendamisega, et saada see teistega samale tasemele .
Tootmisprogrammi planeerimine
Sellega määratakse kindlaks millist liiki hüvesid ja kui palju tuleb teatud ajavahemikus toota. Baasina kasutatakse andmeid turunduse(hinnad), laomajanduse (laoseisud), tootmise(tootmisvõimalused) ja varustuse(materjalid) kohta.
Pikaajalise planeerimise abil pannakse paika toomis ja turustusprogrammi põhistruktuur, uute toodete arendamine, tööjõu vajadus, tootmisvahendite hulk ja liik.
Lühiajaline planeerimine lähtub tootmisvahendite ja tööjõu seisust. Põhiülesandeks on planeeritud koguste ajaline jaotamine plaaniperioodi lõikes ja tootmisprogrammi täitmise tagamine vajalike vahenditega.
Tootmise ja turustamise ajaline ning mahuline kooskõlastamine:

Igakuised müügikogused on konstantsed. Võib juhtuda ainult firmadega kes toodavad igapäevaselt vajalikke tooteid nt leivatööstus.
Mõlemad programmid on mahuliselt võrdsed
Müügikogused võib üle kanda tootmisprogrammi
Laomajandust pole vaja välja arvatud teatud reservid
Tööjõu rakendamises kõikumisis ei esine

Müügikogustes erinevad reeglipärased sesoonsed kõikumised nt pühad, kliima
Tootmismahud kohandatakse sesoonsete müügikoguste kõikumistele(sünkronisatsioon)
Tootmine toimub ühtlaselt kui tootmisvõimsused võivad olla väiksemad, tekivad suured laoseisud.
Püütakse leida optimaalsest teed kuidas tootmisvõimsuste parima koormamise ja laosesude minimeerimise korral oleksid kogukulud minimaalsed.
Programmi võetakse sellised tooted, mille kõikumine on vastupidine .
Tehakse tasulisi töid teistele ettevõtetele ja tellitakse tippkoormuse ajal töid teistelt ettevõtetelt.

Sesoonsed kõikumise esinevad varistamisest. Tootmise kuhjumist pole võimalik vältida vaid selle mõju nõrgendatakse.

Muutub vajaduste struktuur. Tootmiskogused kohandatakse järk järgult turumuutustele.

Toimuvad konjuktuurimuutused. Tuleb loobuda kvantitatiivsest kohandumisest ajalise kasuks
Tootmisprotsessi planeerimine.
Määrab kindlaks milliste meetodite, aja ja kulutustega toodangut toodetakse.
Tootmismeetodid – tootmisprotsessi organisatoorse korraldamise erinevad võimalused lähtudes tootmisvahendite ja töökohtade jaotamisest ja nende ühendamist tootmistehnilisteks üksusteks.
Probleemid:

• Valimine eri masinatüüpide vahel
  
• Valimine isetootmise ja sõõrteenuste vahel
  
• Partiide optimaalse suuruse määramine. Kas otstarbekam on toota algul üht või teist.
  
• Tootmistingimuste planeerimine
  
• Töötlemisjärjekorra valik
  

Tootmismeetodid:

Vooltootmine- Tootmistegurid liiguvad nii nagu toote valmistamise käik seda ette näeb. Toimib seal kus saab rakendada suurseeriatootmist. Materjal liigub toorainest kuni valmistoodanguni läbi erietappide katkematult ja iga operatsioon järgneb vahetult teisele.
Vooluliinid nt autode tootmisel. Töötasustatakse ajapalgaga või grupiakordiga.
Eelised
Puudused
Detailide töösoleku aeg lüheneb
Kapitalivajadus vooluliinide sisseseadmiseks on suur
Pole vaja pooltoodetele ladusid , vähem kulutusi.
Tasuvusaeg on pikk
Kogu tootmine on kergesti jälgitav
Amortisatsioonieraldiste osa tootmiskuludes on suur
Hea planeerida hankimistähtaegu
Tööliste töö on rutiinne
Tööliste töötempo on määratud
Kohanemine turumuutusele on piiratud
Saab ära määrata nõutav tooraine, abimaterjalide ja kütteaine koguse
Tundlik tööhõive kõikumise suhtes. Iga töötaja on väga oluline.

Töökojatootmine – detailide liikumine sõltub tootmisvahendite ja töökohtade asukohast. Kasutatakse siis kui ei ole võimalik või otstarbekas masinaid paigutada tootmisprotsessi järgi, kui ei saa tööde ajalist järjestust täpselt paika panna, sest on suur erinevas valmidusastmes olevate toodete arv.
EElised
Puudused
Parem turuga kohanemise võime
Keeruline leida optimaalne tootmisvõimsus
Võimalik lisada või kaotada töökohti ilma et tootmisprotsess seisaks
Detailide transportimise kulutused
Ooteajad töökodades
On raskendatud tootmisest ülevaate saamine ja selle kontrollimine

Üksiktootmine – toodetakse ühte toodet üks eksemplar tellimuse alusel. Laevaehitus. Selle korral on keerukas tootmise ettevalmistamine ja iga kord tuleb seda uuesti teha. Tootmisvahendid peavad olema mitmekesised ja universaalse kasutusega. Tööjõud peab olema mitmekülgsete võimetega ja oskama paljusid tööoperatsioone. Tootmisprotsessi organisatoorsel kujundamisel on välistatud vooltootmine. Ei saavutada tootmisvõimsuste täielikku koormatust.

Korduvtootmine – üht või mitut toodet toodetakse ettevõttes suuremates kogustes .
Massitootmine – piiramatus kogustes tootmine nt sigaretitootmine. Seadmed pannakse üles pikaks ajaks. Peamiselt vooltootmise stiil.
Seeriatootmine – toodete millel on erinev valmistamisprotsess või konstruktsioon . Piiratud koguses.
Sorditootmine – tooted toorainelt väga lähedased ja mida toodetakse piiramatus kogustes.
Materjalimajandus
Materjalimajandus – ettevõtte funktsionaalne valdkond, mis haarab tootmiseks vajalike materjalide hankimist, laondamist ja transporti. Peab tagama, et materjalid oleksid sobival kujul, koguses, kvaliteediga, õigel ajal, õiges kohas.
Valdkonnad:

Varustamine. Hangitakse tooraineid, energiat, kütust, pooltooteid, kaupu. Siia alla kuuluvad personaliosakond , finantsosakond, varustusosakond ja ettevõtte juhtkond.
Vajaduste planeerimine – tooraine, kaupade ja vajaduste kindlaksmääramine kvartaliks
Varustuse planeerimine – tooraine ja kaubahangete plaanipärane kindlaksmääramine
Juhuslik varustamine – tellimus tuleneb vajadusest
Sünkroonne varustamine – täpses ajalises ja mahulises kooskõlas tootmisega.
Varustamine laovarude loomisega

Laomajandus – Tooraine, materjali, pooltoote ja valmistoodangu laod.
Koguselise ning ajalise tasakaalustamise funktsioon, kindlustamise funktsioon, spekulatiivne funktsioon. Tootmisprotsessi koostisosa nt laod puidu kuivatamiseks.

Transport
Ettevõtteväline – materjalide ja kaupade vedu
Ettevõttesisene – materjalide toimetamine sisseostuosakonnast või laost töötlemispaigale
Võimalik on hankija transport, ettevõtte transport, kolmanda ettevõtte transport.
Transpordiriisiko – kaubad ei jõua õigeaegselt kohale.

Jäätmemajandus
ABC – analüüs
Põhineb kogemusel , et suhteliselt väike hulk materjalidest ja kaupadest suure osa tarbitavate materjalide ja kaupade väärtusest. Kaustatakse laopinna vajaduse ja tellimissageduse leidmise jaoks.
A-kaubad haaravad väärtuseliselt 70-80% ja koguseliselt vaid 10-20% materjalide tarbimisest
B-kaubad – 10-20% vaatusest ja 20-30% tarbitavast kogusest
C-kaubad – 5-10% väärtusest ja 60-70% tarbimiskogusest.
Läbiviimise etapid:

• arvutatakse välja perioodi kulutused materjaliliikide lõikes (tarbimiskogus x sisseostud)
  
• järjestatakse materjaliliigid vastavalt tehtud kulutustele kahanevas järjekorras
  
• arvutatakse kõikide tarbitud materjalide protsentuaalne osakaal väärtuselises kogutarbimises
  
• tehakse kumulatiivne kokkuvõte saadud osakaalude põhjal
  
• arvutatakse erinevate materjalide protsentuaalne osakaal väärtuselises kogutarbimises
  
• Tehakse kumulatiivne kokkuvõte väärtuseliste osakaalude põhjal
  
• Jaotatakse materjalid abc kaupadeks
  

Turundus
Kaheks põhiliseks funktsiooniks on tagada et toodetakse klientidele vajalikku tooteid ja et see toode positsioneeritakse.
Turgu segmenteeritakse demograafiliste, geograafiliste ja muude tegurite abil. Seejärel tuleb määrata sihtturg . Ettevõtte tasandil on põhiprobleemiks missugustes tootevaldkondades suurendada või vähendada investeeringuid. Tuleb määrata, millistel turgudel milliseid teenuseid pakkuda. Toote-turu-strateegia - määrab ära, milliseid kasvu ja kasumi eesmärke ettevõte järgib ja milliseid tegutsemisprogramme seejuures kasutatakse.
Konkurentsistrateegiad
Kulueelise strateegia – madalamad kulud võrreldes konkurentidega. Selle kasutamiseks peavad olema täidetud tingimused: tootmise seadmestamine maailmatasemel, pidev tootmismeetmete innovatsioon , arenenud töö-jaotus, toodete lihtsustamine , üldkulude analüüsi rakendamine
Diferentseerumine – ettevõte pakub midagi väga spetsiifilist (luuakse unikaalne väärtus-pakkumine). Peavad olema täidetud eeldused: toote erilised omadused, kõrge innovaatiline potentsiaal, ettevõtlikult mõtlevad töötajad, intensiivne töö avalikkusega, perfektse kaubandusvõrgu loomine.
Nišistrateegia- ettevõte määrab oma sihtsegmendi täpsemalt kui konkurendid.
Arvestus
Raamatupidamine – tuumaks, ja kõik teised põhinevad sellel. Koosneb kahest osast bilansist ja kasumiaruandest, mis tuleb koostada vähemalt kord aastas. Bilanss annab teatud seisuga pildi ettevõtte varadest ja kohustustest, kasumi-kahjumi arvestus selgitab välja nende tekkepõhjuse.
Raamatupidamise usaldusväärsus sõltub sellest, kas raamatupidajal on piisavalt teadmis, kas kontoplaan vastab ettevõtte reaalsele tegevusele, kas kõik on seaduspäraselt dokumenteeritud.
Eelarve – kasumiarvestus järgnevaks perioodiks , mis sunnib ettevõtjat realistlikult tulevikku vaatama.
Kalkuleerimine – toob välja üksikute klienditellimuste rentaabluse.
Eelkalkulatsioon – toote omahinna väljaarvutamine. Kulud materjalile + palgad tootmises + muud tootmiskulud = tootmiskulud kokku + juhtimiskulud +müügikulud +kasum = omahind .
Järelkalkulatsioon – kulude arvestamine pärast tehingut.
Kuluarvestus – selgitatakse välja kui palju materjali, masina ja töötunde kulutatakse tootegrupi valmistamiseks. Otsekulud – tootegrupiga seotud kulud(materjal, palgad) Üldkulud (üür halduskulud ) Tulekuseks täiskuluarvestus mis näitab iga tootegrupi kulude struktuuri ja kasumit.
Jääktuluarvestus – kui palju otsekulusid põhjustab tootegrupi tootmine ja kui palju müügitulu jääb nende katteks.
Juhtimisnäitajate valik – Tuleb valida nii et nad oleksid kiiresti kasutatavad, annaksid ülevaatliku pildi äritegevuse edukusest ja tooksid välja olulise.
Likviidsusarvestus – näitab kas ettevõttel on piisavalt vahendeid oma arvete ja maksete tasumiseks.
Ettevõtte strateegia kujundamine
Põhielemendid:

Juhtmõte- milles seisneb tulevikuäri ? (visioon)

Võimalused ettevõtte profileerimiseks –kuidas saam end oma tegevuses eriliselt profileerida? Võtmevõimalused, mille abil ettevõte end konkurentide suhtes paremasse olukorda seaks.

Toote-turu prioriteedid – pannakse paika edaspidine toodete ja teenuste programm. Millise intensiivsusega, millised tooted, millistele turgudele.

Strateegilised võtmepositsioonid – milliseid valdkondi tuleks eelisarendada.
Edukas strateegia:

• Võimaldab kontsentreerida oma jõudu tugevatele külgedele
  
• Suunatud keskkonna ja turušanssife ärakasutamisele
  
• Võimaldavad üles leida ja ära kasutada konkurentide nõrgad küljed
  
• Innovatiivsed kuid lihtsad
  
• Tasakaalustatud – kooskõlas asutuses olevate vahendite ja võimalustega
  
• Loovad eeldused ratsionaalseks majandamiseks
  

Informatsiooni kogumine ja töötlemine
Eesmärgiks välja tuua ettevõtte võimalused, mis baseeruvad ettevõtte eriti tugevatel kolgedel või siis turuniššide leidmisel.
Tugevad küljed võivad olla nt töötajad, müük, disain, sortiment , maksetingimused, tootmismeetodid.
Turunišš võib olla geograafiline, vanusegruppidega seotud, erinevatest sissetulekukategooriatest tulenev, erinevatest tehnoloogiatest tulenev..
Kogutakse informatsioon lugedes erialakirjandust, vesteldes töötajatega või järgides harustatistikat. Kogutud ja töödeldud info süstematiseeritakse ning seostatakse erinevad aspektid nt milline kliendigrupp on teistega võrreldes kiiremini arenenud. Lõpuks hinnatakse olemasolevat infot lähtudes küsimusest: millised on ettevõtte spetsiaalsed võimalused enda tulu suurendamiseks võrreldes konkurentidega.
Juhtmõtte väljaarendamine
Juhtmõte – peab aitama ettevõtjal keskenduda olulisele, mis viib kikkaajalise eesmärgi realiseerimisele ning mitte killustuma igapäevatoimingutes. Soovitav välja töötada ajurünnaku vormis. Juhtmõte peab olema lihtne ja arusaadav, kliendile kasutoova,, tugevaid külgi näitav, konkurentide nõrku külgi ära kasutav.
Edasi tegeletakse ettevõttepoliitika kujundamisega, mis on põhisuunaks töötajate tegutsemisele. See leitakse lähtudes omanike visioonist ning väärtustes ja ettevõtte tugevatest külgedest.
Kujundatakse välja strateegiline edupotensiaal mis kujutab ettevõtte olemasolevaid või potentsiaalseid võimalusi, et tagada firmale pikaajaline konkurentsieelis ja turuedu. Selleks tuleb tegeleda :

• Vajaduste intensiivusega ´, et rahuldada kliendi vajadusi
  
• Toote-eelise pakkumisega
  
• Hinnaeelise pakkumisega
  
• Aktiivse müügiga
  

Strateegilise analüüsi meetodid
Kõigepealt tuleks läbi mõelda uue strateegiat vajalikkus. Seda võiks teha lähtudes küsimustikust.
Meie äri täna ja homme e millist kasu toome turule täna ja tulevikus.
Keskkonna analüüs e mille muudatustega tulen kohaneda?
Konkurentsianalüüs e kes on konkurendid.
Turu andmete ja turu arengu analüüs
Haruanalüüs e millises suunas liigub meie tegevusala.
Harurentaablus – võrreldes rahvamajanduse keskmisega. Kas harus toimub vaba konkurents
Haru struktuur – kuidas jaguneb turuosa konkurentide vahel
Haru dünaamika – Kas turule on tulemas uusi konkurente
Haru küpsus - millises arengufaasis on meie haru
Substitutsioonianalüüs - toote välja puksimist turult parema ja odavama lahenduse poolt. Iga vana toode kindlustab turul püsimist. Turule tulek uue tootega on vaevanõudev ja saavutab alles edu kui on hõivanud 10% turust. Uus võib kas täielikult või osaliselt välja tõrjuda.
Keskkonna ohustamine - määratakse keskkonna koormamise tase.
Väärtushinnangute profiil – aktsionäride nägemus sellest, milline peab ettevõte olema.
Klientide struktuuri analüüs – tehakse kindlaks, kas käibe annavad mõned üksikud või hulk kliente.
Sissetulekute struktuuri analüüs – millised tegevused on kuluintensiivsed ja kas ettevõte on töö, kapitali või materjalimahukas.
Kulupositsiooni analüüs – kus on kulueelised või ülekulud
Imago analüüs - kuidas näeb meid turg
Kliendi rahulolu analüüs – kui rahul on kliendid
Innovatsioonianalüüs – uued ärivõimalused tulevikus
Portfoolio analüüs – ettevõtte positsioon võrreldes tugevamate konkurentidega
Toote portfoolio – kui tugevad ollakse toodetega võrreldes konkurentidega
Kliendiportfoolio – positsioon üksikute klientide kliendigrupide juures.
Tehnoloogia portfoolio – tehnoloogia ja tootmismeetodite positsioon