EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse Instituut Ärijuhtimise eriala ALUSTAVA ETTEVÕTTE FINANTSPLANEERIMINE Ainetöö Kuressaare 2011 SISUKORD Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine SISSEJUHATUS Rahast räägime iga päev. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Me töötame selleks, et saada sissetulekuid, ettevõtjad riskivad, et saada kasumit, majanduslepingud sõlmitakse rahalises väljanduses. Segi boheemlased peavad vahel nentima, et raha annab neile vabaduse. (V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 1.osa) Erinevatel põhjustel valivad aktiivsemad meie seast raha teenimise võimaluseks oma ettevõtte
katta oma kiireloomulisi kohustusi kreeditoride ees varusid müümata. Arvutuskäik on järgmine: CA-IRY-ADP M + MS + AR (5.15) QR = = , CL CL kus QR likviidsuskordaja, M raha, MS likviidsed väärtpaberid, ADP ettemaksed. Antud näitajale on antud samuti üldtunnustatud vahemikhinnanguid: · QR 0,9 hea 23 Käesolevas raamatus on see toodud peatükis "Pikaajaline finantsplaneerimine". · 0,31 QR 0,89 rahuldav · QR 0,3 nõrk Arvestada tuleb ka ettevõtte tegevusharuga. Jaekaubanduses võib see näitaja olla madalam, sest seal on probleemiks hoopis varud. Kõige kitsamalt näitab likviidsust kiire maksevalmiduse kordaja ehk kassareservi määr (cash ratio). See näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma. Arvutuskäik on järgmine: M + MS (5.16) CAR = , CL
1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti
· Laenuandja saab otsustada, kas ettevõte suudab tasuda intresse ja laenu tagasimakseid · Äriplaan koosneb: *Lühikokkuvõttest *Äriidee *Missioon *Visioon *Eesmärgid *Swotanalüüs - ettevõtte sisemiste tegurite ja ärikeskkonnaehk välisteteguriteanalüüs *Swotanalüüs ja strateegia *Toode *Turg *Konkurents *Turundusstrateegia *Turunduseelarve *Juhtimine *Personalistrateegia *Tootmise/teeninduse planeerimine *Finantsplaneerimine *Finantsanalüüs *Riskianalüüs · Lühikokkvõte annab lühiülevaate kogu äriplaanist. Lühikokkuvõte kirjutatakse viimasena ja asub äriplaani alguses. Lühikokkuvõtesisaldabvähemaltjärgmistinformatsiooni: · · Äriidee,visioonjaeesmärgid · · Kokkuvõtlikülevaadeettevõttevõiselleomanikesenisesttegevusest · · Kokkuvõtepeamistesttugevustest,nõrkustest,võimalustestjaohtudest. · · Pakutavatoote/teenuseolemus
.......................................................................................4 10. Personal ja juhtimine.............................................................................................................4 11. Riskianalüüs..........................................................................................................................4 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava........................................................................................4 13. Finantsplaneerimine..............................................................................................................5 13.1 Investeeringud ja rahastamine.........................................................................................5 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................5 14. Lisad.....................................
.......................................................................................4 10. Personal ja juhtimine.............................................................................................................4 11. Riskianalüüs..........................................................................................................................4 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava........................................................................................4 13. Finantsplaneerimine..............................................................................................................5 13.1 Investeeringud ja rahastamine.........................................................................................5 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................5 14. Lisad.....................................
b) oluliste tegurite uurimine jiirjekorras @ oluliste tegurite k6rvaldamine d) suhtarvude kasutamine 3 Palun tiiitqlingadkavandamise "kuldreeglis" -' seda UdAt l,h-z saab laskuda detailidesse ol"mu virio* ju tildi* ettekuffi sellest, kuhu 4 Finantsplaneerimist eristab finantsarvesfusest eeskiitt see, et a) planeerimisperiood-on iildjuhul liihem kui arvestusperiood b) finantsplaneerimine on suunatud tulevikule, finantsarvestus aga minevikule c) finantsplaneerimine on vabatahtlik (soovitatav), finantsaryestus aga kohustuslik 6)a+b+c z 5 Riskikapitaliste (omakapitali investeerivaid mitte-tegevjuhte) huvitab eelk6ige see, kas: a) investeeringud on jdukohased ja piisavalt tasuvad (tasuvusaeg alla 6...8 aasta) Q kasumiliivi ja positiivne rahavoog saavutatakse piisavalt kiiresti (2...3 aastaga) Q) investeering kasvab piisavalt kiiresti (ca 8...10 korda 5..
.......................................................................................6 10. Personal ja juhtimine.............................................................................................................6 11. Riskianalüüs..........................................................................................................................7 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava........................................................................................7 13. Finantsplaneerimine..............................................................................................................7 13.1 Investeeringud ja rahastamine.........................................................................................7 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................7 14. Lisad.....................................
Täiendavate laekumistega seotud täiendavad väljaminekud K 10000 Tulumaks TM 1500 Lihtsustatud lisandunud rahavoo arvutus: 25 000 - 10 000 - 1 500 Lihtsustatud lisandunud rahavoog = 13 500 Investeerimise tulemusena prognoositava detailsema rahavoo annab eelarvepõhine rahavoo arvutus. Eelarvepõhisel rahavoo arvutamisel lähtutakse lisandunud rahavoo arvutamisel ärikasumi EBITDA (EBITDA earnings before interests, taxes, depreciation and amortization) näitajast (vt peatükk 1.3. Finantsplaneerimine ja lisad 2-5). Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine. Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine teostatakse investeeringu ja investeeringu finantseerimise otstarbekuse väljaselgitamiseks EBITDA baasil. Elus on alati olemas valikuvõimalus. Paljuski oleneb valikuvõimaluse puhul mida ja mille vahel valida ning kuidas valikuid eristada ja hinnata. 14. Selgita investeerimisprojektide hindamise kriteeriume ja nende arvväärtuste suurust tasuvusaeg, NPV, IRR, PI; tasuvusaeg
kapitali struktuur näitab seda, milliseid allikaid kasutatakse tegevuse finantseerimisel. Kapitali struktuuri suhtarve kasutatakse ettevõtte varade finantseerimise ja ettevõtte võlakoormuse analüüsimisel. Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad ka ettevõtte võimet tasuda oma kohustusi. Samas näitavad nad ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma- ja võõrkapitali vahel. 27 Mis on finantsplaneerimine? Finantsplaneerimine on ettevõtte rahaliste vahendite planeerimine ettevõtte põhieesmärgi saavutamiseks. Finantsplaneerimise tulemusel formuleeritakse ettevõtte finantseesmärkide saavutamise teed. Finantsprognoosid ja -plaanid on teisesed plaanid ja nad tuginevad müügi- ja tootmisplaanidele. 28 Loetle finantsplaneerimise ülesanded; • müügi- ja tootmisplaani ning investeeringute plaani täitmiseks rahaliste vahendite planeerimine;
Keskkonna c. Strateegilise mõjurite d. Omanikkonna e. Muude sidusgruppide 13.Missioon on osa … a. Juhtimisprotsessist b. Strateegiast c. Juhi käitumisest d. Tulemusjuhtimisest e. Ressursijuhtimisest 14.Finantsplaneerimise rakendatav ajahorisont on tavaliselt … a. Üks kvartal b. Üle viie aasta c. Üks kuu d. Üks aasta e. Üle kolme aasta 15.Tavapärane finantsplaneerimine erineb prognostilisest planeerimisest selle poolest, et.. a. Tavapärasel finantsplaneerimisel on lühem ajahorisont kui prognostilisel planeerimisel b. Prognostilisel planeerimisel võetakse arvesse sise- ja väliskeskkonna informatsioon c. Tavapärasel finantsplaneerimisel rakendatakse konsultante Strateegiline juhtimine – EKSAM d. Tavapärasel finantsplaneerimisel rakendatakse stsenaariume e
kursus Tartu 2015 SISUKORD 1.KOKKUVÕTE 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED 3. ÄRIIDEE 4. VISIOON, MISSIOON, EESMÄRGID 5. SWOT-analüüs 6. TOODE 7.TURU ANALÜÜS 8. KONKURENTS 9. TURUNDUSPLAAN 10. PERSONAL JA JUHTIMINE 11.FINANTSPLANEERIMINE 12. RISKIANALÜÜS 1. KOKKUVÕTE 2 Minu talu nimi on Terepi talu ja minust saab FIE Maris Pihlapuu. Talu juurde kuulub 25 ha maad ja 30 pealine lambakari. Toodanguks on ettevõttes liha, mida hakatakse müüma Otepää lihatööstusele. Loomad on vabapidamisel, nad saavad olla laudas, kui ka käia karjamaal kuna ise tahavad. Ka talvel on väljas käimise võimalus. Püüan majandada oma ettevõtet võimalikult
4.3.2. Tööjõu vajadus 6 4.3.3. Ettevõtte varade kindlustus 6 4.4. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 7 4.4.1. Ettevõtte juhtkond 7 4.4.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 7 4.4.3. Juhtimisstruktuur 7 4.5. SWOT ANALÜÜS 7 5. FINANTSPLANEERIMINE 8 5.1. PROJEKTI INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 8 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 8 5.3. KULUDE ARVESTUS 8 5.3.1. Muutuvkulud 8 5.3.2. Püsivkulud 9 5.4. KASUMIPLAAN 9 5.5
21. Rahavoogude prognoos 22. Riskianalüüs Struktuur EAS Tiitelleht 1. Kokkuvõte 2. Ettevõtte üldandmed 3. Ettevõtte kirjeldus. Äriidee, missioon, visioon ja eesmärgid 4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus 5. Tooted ja teenused 6. Klient, turg, konkurents 7. Tegevusplaan 8. Riskianalüüs 9. Finantsplaan ja finantsprognoosid EAS2 1. Kokkuvõte 2. Meeskond ja juhtimine 3. Teenus ja toode 4. Klient, turg ja konkurents 5. Turundus ja müük 6. Finantsplaneerimine 7. Tegevuskava ja riskianalüüs Tõnis Mets (TÜ) Tiitelleht: Ettevõtja või ettevõtte nimi, juhi/juhtide nimed, aadress(id), sidevahendite umbrid/aadressid, äriplaani nimetus/pealkiri (kajastab äri, milleks koostatud), koostaja andmed, koostamise aeg Ülevaade/lühikokkuvõte äriprojektist Sisukord Äri kirjeldus 1
Maksuarvestus riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust Auditeerimine - majandustegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine Finantsanalüüs - hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale Finantsjuhtimine - ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine Finantsplaneerimine - aitab luua tulevikku suunatud terviklikku pilti ettevõttest, konkretiseerides ettevõtte plaaniperioodi eesmärke ja nende saavutamise teid; võimaldab hinnata ettevõtte kasumit/kahjumit, rahavoogusid, varasid ja kohustusi tulevikus; oluline roll ettevõtte stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Raamatupidamiskohustuslased - Eesti Vabariik, kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik
Keskastmejuhtide b. Keskkonna c. Strateegilise mõjurite d. Omanikkonna e. Muude sidusgruppide 13.Missioon on osa ... a. Juhtimisprotsessist b. Strateegiast c. Juhi käitumisest d. Tulemusjuhtimisest e. Ressursijuhtimisest 14.Finantsplaneerimise rakendatav ajahorisont on tavaliselt ... a. Üks kvartal b. Üle viie aasta c. Üks kuu d. Üks aasta e. Üle kolme aasta 15.Tavapärane finantsplaneerimine erineb prognostilisest planeerimisest selle poolest, et.. a. Tavapärasel finantsplaneerimisel on lühem ajahorisont kui prognostilisel planeerimisel b. Prognostilisel planeerimisel võetakse arvesse sise- ja väliskeskkonna informatsioon c. Tavapärasel finantsplaneerimisel rakendatakse konsultante d. Tavapärasel finantsplaneerimisel rakendatakse stsenaariume e. Tavapärase finantsplaneerimise oluliseks sisendiks on ennustused 16
7 4.4.4. Tööjõu vajadus 7 4.4.5. Teised tootmises planeeritavad kuluartiklid 8 4.4.6. Tootmisvõimsus 8 4.4.7. Ettevõtte varade kindlustus 8 4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 8 2 4.5.1. Ettevõtte juhtkond 8 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 8 4.6. SWOT ANALÜÜS 8 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE 8 5. FINANTSPLANEERIMINE 9 5.1. PROJEKTI INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 9 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 9 5.3. KULUDE ARVESTUS 9 5.3.1. Muutuvkulud 9 5.3.2. Püsivkulud 9 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 10 5.4.1. Omahinna arvutus 10 5.4.2. Toote/teenuse müügihind 10 5.4.3. Kulu-maht-kasum analüüs 10
...................................................... ....8 7.Toode või teenus......................................................9 8.Tootmine või teenindamine....................................11 9.Turupotentsiaali hinne............................................12 10.Konkurents............................................. ...............15 11.Turundusplaan....................................... ...............17 12.Personal ja juhtimine.............................................18 13.Finantsplaneerimine............................... ..............19 ................................................................... .................20 1. Kokkuvõtte Üldiselt siis meie äriplaanist.. Meie äriplaan on teha üks võimas ja huvitav, täielik turismimagnet teha, ehk luua majutus, mis pakub ühtlasi ka jahindust. Isik kes soovib siia aja kinni panna, tal on võimalus nautida oma nädalavahetust, nautida metsa võlusi, samas aga küttida ise omale liha, kasvõi
Majandusinfo töötlemise süsteem Majandusarvestus 1. Info identifitseerimine 2. Mõõtmine arvnäitajates 3. Majandusinformatsiooni registreerimine 4. Info edastamine kasutajatele 5. Info tõlgendus. Finantsarvestus Kuluarvestus- Juhtimisarvestus Finantsarvestus käib kindalte reeglite järgi. Juhtimisarvestus on ettevõtjale suunatud. Väljaspool seda infot ei jagata. Kuluarvestus on seanduv otseselt kuluga. See ühendab teisi kahte. Maksude arvestus Finantsplaneerimine Finantsanalüüs Hinnangu andmine ettevõtte finants olukorrale. Sisekontroll Ettevõtte juhtkonnaga sostatud tegevus. Kontrollitakse et kõik allüksused töötavad nii, et saavutatakse püstitavad eesmärgid. Audiitorkontroll -majandustegevuse ja tõendusmaterjalide objektiivne hindamisprotsess. Mille käigus kontrollitakse kas kõik vastab süsteemidele. Kõik andmed saadakse raamatupidamisest!
Raamatupidamisarvestus on majandusarvestussüsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustamise allikaid ja nendega kaasnevaid tehinguid. Statistika on massinähtuste uurimise süsteem. Statistika koondab ettevõtete raamatupidamisinfo (statistilistest aruannetest) ja töötleb seda edastamiseks rahvamajanduse juhtimistasandile. Raamatupidamisarvestuse koostiosad Finantsraamatupidamine,juhtimisraamatupidamine,kuluraamatupidamine,maksude arvestus,finantsplaneerimine e. eelarvestamine,finantsanalüüs,tegevuse sisekontroll,audiitorkontroll Milleks kasutavad majandusinfot omanikud. Omanikud vajavad infot, mille alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitaliosa suurenemine või vähenemine. Milleks kasutab majandusinfot firma juhtkond. Juhtkond vajab infot tegevuse planeerimiseks, vastuvõetud plaanide/otsuste hindamiseks ning dividendide jaotamise aluse määramiseks. Nendele peab olema
kujundamine töötajakeskseks jne. See, millised on kõige tõhusamad vahendid, sõltub lisaks ettevõtte tulevikuplaanidele ka tegevusala eripärast, organisatsiooni suurusest ja kultuurist, töötajate vajadustest jpm. Kasutatud materjalid 1. Microsofti äriportaal https://www.microsoft.com/eesti/businessportal/themes/build- your-business/motivate-your-employees-to-help-you-succeed.mspx 2. Raamatupidamine ja finantsplaneerimine. Piret Põldre. Raha motiveerib lühiajaliselt. http://www.noman.ee/index.php?m2=125&m1=96&lang=2&act=show&id=363 3. Kuidas motiveerida töötajaid? Katre Pilvinski http://www.ap3.ee/Default2.aspx? PaperArticle=1&code=4435/uud_uudidx_443501 4. Tulevikku suunatud töötajate motiveerimine aitab ettevõttel edukaks saada. Riina Rohelaan http://www.epl.ee/artikkel/285133
teenustepakett ja konfidentsiaalsus. Privaatpanganduses teenindab klienti isiklik kliendihaldur, kes aitab leida parima lahenduse kõikidele kliendi finantsalastele küsimustele. Ajalooliselt on privaatpangandust vaadatud kui väga eksklusiivset teenust, mida pakutakse põhjalikku ja vastutustundlikku nõustamist hindavatele jõukatele klientidele. Pakutavate teenuste võimalus sõltub tavaliselt konkreetsetest pankadest, kuid levinumad on varade juhtimine (ingl investment management), finantsplaneerimine (ingl financial planning) ning igapäevapangandus. Teenuste hinnad privaatpanganduses võivad sõltuda tehingute arvust, portfelli tootlusest või kokkulepitud haldustasust, mis tavaliselt arvutatakse aastasest investeeritud summast. Privaatpangandust peetakse pangandusalastest institutsioonidest kõige laiemat teenuste spektrit pakkuvaks koondteenuseks, mis on suunatud jõukale kliendisegmentidele. Panganduse jõukas kliendisegment on omakorda jaotatud kolmeks osaks, mille moodustavad
lisanduvad ka tulemustasu ning jõulupreemia, oma kaupluse riided 40 % odavamad. • motivatsiooniplaani- koolitused, tervisetõendi kompenseerimine ning massaži võimaldamine poole hinnaga. • koolituse planeerimine- klienditeenindaja koolitus • palgatõusu planeerimine.- palk hakkab tõusma ettevõtte edukusest tulevikust ning tulemustasust, näitek smõni lisamüük põhiriiete kõrvalt. Finantsplaneerimine Loodame leida projektile toetust, kui toetust ei saa tuleb võtta laen äri alustamiseks. Klienditeenindajatel esimesed kuud miinimum palk, milleks on 290,00 (neto). Hiljem tõstetakse seda. Oleneb ettevõtte edukusest tulevikus. Juhtkonnal keskmine Eesti palk, milleks on 865 bruto Raamatupidaja saab palka vastavalt raamatupidaja palgamäärale, mis on kuni 800 eurot (neto). Äriplaani elluviimiseks võib kuluda kuni 5000 eurot, mis on kõige kallim teistest vajalikst asjadest.
valdkonnas. Näide: Kui personalikulud müügis on 60 000 EUR siis ühepäevane koolitus teemal „Telefonimüük“ maksaks 1200 EUR. 5 Juhtimine ja ettevõtte tegevuskulud Lisaks turunduse, sisseostu, tootmise ja personaliga seotud kuludele tuleb arvestada ka ettevõtte tegevuse juhtimisega seotud püsikuludega, mis on 2 000 000 EUR/perioodi kohta. Finantsplaneerimine Mängu alguses on ettevõtte omakapital 4 000 000 EUR. Selle eest tuleb ettevõttel soetada hooned, seadmed, osta materjal, personal tööle võtta ja koolitada, investeerida arendusse ja reklaami ja lõpuks kanda ettevõtte juhtumis- ja tegevus kulud. VIHJE: 4 000 000 EUR ei ole piisav, et seda kõike teha juhul, kui tahate suurde ärisse siseneda. Ettevõttel on võimalik võtta pangast krediiti, mille kulukuse määr on 8% aastas.
ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEM: 1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting) 2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine Juhtimisarvestuse süsteem peaks varustama õigeaegse ja täpse informatsiooniga, mis aitab
..........................................................................................9 10. Personal ja juhtimine...........................................................................................................10 11. Riskianalüüs........................................................................................................................10 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava......................................................................................11 13. Finantsplaneerimine............................................................................................................11 13.1 Investeeringud ja rahastamine.......................................................................................11 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)..................................................................................................12 14. Lisad........................................
kehtivad seadused. Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine ühiskonna grupeering: riigivalitsus; linna- ja maakonnavalitsus; koolid; raviasutused; kirikud jne. Kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Majandusarvestuse kui süsteemi koostisosad on: - finantsarvestus - juhtimisarvestus - kuluarvestus - maksude arvestus - finantsplaneerimine e. eelarvestamine - finantsanalüüs - tegevuse sisekontroll - audiitorkontroll Majandusarvestust nimetatakse ka “ärikeeleks”, mida on tarvis mõista selleks, et: - iseloomustada ettevõtte finantsseisukorda mõjutavaid majandustehinguid, - hinnata ettevõtte tegevust; - planeerida võimalikke muutusi majandustegevuses. Arusaadavalt ei ole majandusarvestusest saadav info piisav andmaks ammendavaid vastuseid kõigile informatsioonivajajate küsimustele. Samuti tuleks teada, et kasu
4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 10 4.5.1. Ettevõtte juhtkond 10 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 10 4.5.3. Juhtimisstruktuur 10 4.6. SWOT ANALÜÜS 10 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE 10 5. FINANTSPLANEERIMINE 11 5.1. INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 11 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 11 5.3. KULUDE ARVESTUS 11 5.3.1. Muutuvkulud 11 5.3.2. Püsivkulud 12 5.4
4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 10 4.5.1. Ettevõtte juhtkond 10 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 10 4.5.3. Juhtimisstruktuur 10 4.6. SWOT ANALÜÜS 10 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE 10 5. FINANTSPLANEERIMINE 11 5.1. PROJEKTI INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 11 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 11 5.3. KULUDE ARVESTUS 11 5.3.1. Muutuvkulud 11 5.3.2. Püsivkulud 12 5.4
juhatuse liikmete ja idee elluviijate CV-d eellepingud teenuste / toodete turustamiseks (väga hea kui on võimalik sõlmida! On n.ö. tõestusmaterjaliks, et on olemas huvi ja nõudlus teie poolt planeeritud teenustele / toodetele) ________________________________________________________________________________________________________ 5 Äriplaani koostamine. Kodukandi Koolituskeskus Margit Kool FINANTSPLANEERIMINE NÄIDISÜLESANDED, KOMMENTAARID Kodukandi Koolituskeskus Finantsplaneerimine! Finantsplaneerimine ehk rahaliselt oma äriidee läbi arvutamine, on väga tähtis ja oluline osa kõikide äriideede juures! Sõltumata, kui palju inimesi sellega on seotud, millise valdkonna ideega on tegemist jne. Alati tuleb kõik paberil hoolega läbi arvutada enne, kui hakata tooteid valmistama või teenuseid pakkuma!
Raamatupidamisarvestus on majandusarvestussüsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustamise allikaid ja nendega kaasnevaid tehinguid. Statistika on massinähtuste uurimise süsteem. Statistika koondab ettevõtete raamatupidamisinfo (statistilistest aruannetest) ja töötleb seda edastamiseks rahvamajanduse juhtimistasandile. Raamatupidamisarvestuse koostiosad Finantsraamatupidamine,juhtimisraamatupidamine,kuluraamatupidamine,maksude arvestus,finantsplaneerimine e. eelarvestamine,finantsanalüüs,tegevuse sisekontroll,audiitorkontroll Milleks kasutavad majandusinfot omanikud. Omanikud vajavad infot, mille alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitaliosa suurenemine või vähenemine. Milleks kasutab majandusinfot firma juhtkond. Juhtkond vajab infot tegevuse planeerimiseks, vastuvõetud plaanide/otsuste hindamiseks ning dividendide jaotamise aluse määramiseks. Nendele peab olema
iseloomustavad kasvu- ehk arengufaasid. (Sellest kohta lähemalt edaspidises). Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 1 Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 2 Ettevõtte planeerimissüsteemis saab eristada neli allsüsteemi: A) Ettevõtte põhiolemuse (formaalsete eesmärkide) kavandamine, mille hulka FINANTSPLANEERIMINE (FP) rajaneb finantsarvestusel ning kasutab põhilisi kuulub tegevuse üldpõhimõtete määratlemine ja formuleerimine, seal hulgas: aruandeid kui prognoosimise vahendeid, kuid järgmiste erisustega: · juhtimissüsteemi (-struktuuri, -hierarhia) kujundamine · plaanimisperiood on tavaliselt lühem (aasta on üldjuhul liiga pikk!) ning
management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada otsuseid (nt äriotsused, valikud). Juhtimisarvestuse valdkonnad: * kuluarvestus * ettevõttesisene finantsplaneerimine * ettevõttesisene aruandlussüsteem Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk mittemõjutatav kulu – kulu, mille suurust juht oma tegevusega mõjutada ei saa Olulised ehk relevantsed kulud – sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusvariantide puhul erinevad Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud
kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise. 2. Mõisted: kuluarvestus, majandusarvestus, finantsarvestus, juhtimisarvestus, auditeerimine, finantsanalüüs, finantsjuhtimine, finantsplaneerimine/eelarvestamine. Auditeerimine - on ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine. Audiitori hinnangu eesmärk on tõsta teie ettevõtte finantsinformatsiooni usaldatavust nii investorite, osanike kui ka avalikkuse silmis. Finantsarvestus- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs. Juhtimisarvestus- info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise,
kaubavarude loomiseks kaubandusettevõttes; · Kindlustuskulud; · Ruumide remondikulud; · Kodulehekülje valmistamise kulud; · Personali värbamise kulud. Kulud, mille suurus sõltub stardiperioodi pikkusest: · Ruumide üür sissekolimisest; · Telefoni, elektri jm.; · Palgakuludega (koos maksudega!) ; · Toodete/teenuste otsekulud; · Lisaraha ettenägematute kulude katteks. Projekti käivitamine (Näide) Finantsplaneerimine: 1. Investeeringud varadesse 2. Finatseerimise allikad 19 3. Toote/Teenuse hinnakujundus omahinna arvutus, toote/teenuse müügihind. 4. Kasumiplaan 5. Rahakäibe prognoos (esimene aasta on nõutav kuude kaupa) 1.9 PROJEKTI RISKIFAKTORID Riskide hindamisel võib lähtuda SWOT-analüüsist, mis on sisuliselt ettevõtte senise ja planeeritud tegevuse(siseriskid) ning ärikeskkonna analüüsi (välisriskid) kokkuvõte. Näiteid siseriskidest:
Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kokku: 1435,34 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 1985.34 Kulude reserv (15%) 215,3 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 297.8 Projekti käivitamise kulud (stardirahad) kokku: 2283,14 10 5. FINANTSPLANEERIMINE 5.1. I NVESTEERINGUD VARADESSE (soetusmaksumus) Vajalikud investeeringud (aastate kaupa) 1 2 3 1. Põhivara 1.1. Seadmed 1200 0 0 2. Käibevara 2.1. Raha 0 0 0 2.2. Varud 2500 0 0 Kokku investeeringud 3700 0 0 5.2
Kulud: NFC lugejad ja NFC kaardid, tahvelarvutid omakapital, 12000 eur -Tuluallikad: NFC k -Kiir ja mugav teen lahendus 9 5. FINANTSPLANEERIMINE 5.1. I NVESTEERINGUD VARADESSE (soetusmaksumus) Vajalikud investeeringud Summa EUR (aastate kaupa) 2016 2017 2018 1. Põhivara 1.3. Seadmed 1100 1100 1100 2. Käibevara 2.1. Raha 5300 5000 5000 2.2
.........................................10 Juhtimisstruktuur ........................................................................................................................................11 PROJEKTI SWOT...........................................................................................................................................11 ÄRIPROJEKTI REALISEERIMISE AJAGRAAFIK............................................................................................11 FINANTSPLANEERIMINE.................................................................................................................................. 12 PROJEKTI MAKSUMUS...............................................................................................................................12 FINANTSEERIMISALLIKAD.......................................................................................................................12 STARDIEELSED KULUD..............................................
Kas kasutada lühiajalisi laene? Nendele küsimustele vastuste leidmiseks tuleks kasutada finantsanalüüsi ja täpselt planeerida ettevõtte rahavoogusid. Ettevõtte finantsjihtimise eesmärgiks on lähtuvalt ettevõtte aktsionäride huvist ning nende poolt tehtud finantsotsustele toetudes omanike aktsiakapitali turuväärtuse tõstmine või osaühingu puhul omanike osakapitali turuväärtuse maksimeerimine. Ettevõtte eesmärkide saavutamise vahenditeks on: · Finantsanalüüs · Finantsplaneerimine · Finantskontroll 2 2. FINANTSANALÜÜS 2.1. Finantsanalüüsi sisu, tähtsus, eesmärgid ja terminoloogia. Finantsanalüüsi all mõistetakse ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava rahandusliku olukorra hindamist. Finantsanalüüsi siusks on ettevõtte finantsjuhtimise ja finantsaruannete ( bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne) analüüsimine
Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat perekonnas juhtub töö kaotama, on rahapuuduse stress muidugi kerge tekkima. Samas on enamasti nii, et mida parem on inimese haridus, mitmekülgsem ja sügavam ta ettevalmistus, seda kindlamini võib ta end tööturul tunda. 1.4 Turumajanduslik mõtteviis tõotab majanduslikku kitsikust leevendada. Üksikisikuid ja kogu peresid hõlmab pikaajaline finantsplaneerimine hakkab lähiaastail üha enam saama tänapäevase elustiili osaks. Keskealistel ja noorematel on vaja oma elu, karjäär ja rahaasjad põhjalikult läbi mõelda ning pikaks ajaks ette kavandada. Kainelt kalkuleerides võib pere eelarves mõne aasta jooksul vastavalt võimalustele tuhandeid või kümneid tuhandeid kroone kokku hoida. 1.5 Eelarve kujundamise 5 etappi: 1. Määra kindlaks oma vara maksumus ja eeldatavad kulud ning tulud. Aeg-ajalt on kasulik teha oma majapidamises inventuur
Arenenud turumajanduse tingimustes tuleb eristada mõisteid majandusarvestus ja raamatupidamine. Majandusarvestuse kui süsteemi koostisosad on: finantsraamatupidamine- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine. juhtimisarvestus- juhtimiseks vajaliku info koondamine. kuluarvestus- arvestuse objektiks on ettevõtte tehtud kulud. maksude arvestus- maksude arvestus ja taseme planeerimine. finantsplaneerimine e. eelarvestamine- finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine. finantsanalüüs- tegevuse oluliste näitajate leidmine ja interpreteerimine. sisekontroll- firma tegevuse kontroll, inventuuride ja revisjonide korraldamine. 3 audiitorkontroll- väliseksperdi hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisotsustele.
pankrotiseadus, hea ühingujuhtimise tava. Valdkonnad, millel on seos äriühingute valitsemisega Äriõigus- annab äriühingu tegevuseks aluse ja raamistiku ; Ettevõtlus- ettevõtja on alati kas omanik, nõukogu või juhatuse liige; äriühingu tegevus on ettevõtlus ; Juhtimine- juhatuse tegevus on tippjuhtimine ; Strateegiline juhtimine- omanike tahte elluviimine; nõukogu ja juhatuse tööjaotus strateegia väljatöötamisel; Finantsplaneerimine- eelarved, sh investeeringud, kinnitab nõukogu; seos ka strateegia väljatöötamisega , Sisekontroll ja auditeerimine- omanikele ja nõukogule (ka juhatusele) kindlustunde andmine selles, et tehakse õigeid asju õigesti. Juriidiliste isikute liigitus Eestis Eraõiguslikud juriidilised isikud- loodud erahuvides · Äriühingud- kasumit taotlevad Äriseadustiku alused- kapitaliühingud (AS, OÜ) ja isikuühingud (täisühing, usaldusühing), FIE
Riskianalüüs · SWOT siseriskid, välisriskid · Milline on mõju, kuidas maandada · Siserisk: lühike tegutsemisaeg investorid eelistavad ettevõtteid, kes on oma võimekust juba tõestanud · Personalirisk: kui ettevõtte tegevus sõltub üksikute spetsialistide olemasolust · Ressursside hinna risk: kui ressursside hinnad võivad tõusta kiiremini, kui ettevõte suudab tõsta oma toote/teenuse hinda · Kvaliteedi risk: vananevad seadmed Finantsplaneerimine · Tulevaste tulude ja kulude planeerimine: · Prognoositakse · alustava ettevõtte korral stardikapitali vajadus, tegutseva ettevõtte korral äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud · toote/teenuse omahind ehk otsekulud · püsikulud · müügihind ja müüdavad kogused, millest saadakse käive · Kasumi prognoos kuude lõikes esimeseks tegevusaastaks · rahavoogude prognoos kuude lõikes esimeseks aastaks
jätkusuutliku tulemuslikkuse. • Organisatsiooni seire, formuleerimise, elluviimise, hindamise ja kontrolli protsess. Strateegilist juhtimist iseloomustab: • Interdistsiplinaarsus Organisatsioon kui tervik • Fookus väliskeskkonnale Majandus Konkurents Turg • Fookus sisekeskkonnale Ressursid ja võimekused • Fookus tulevikku Otsused Plaanid Muutused strateegilise juhtimise arengu etapid finantsplaneerimine, prognoosimine, väliskeskkonnale orienteeritud starteegiline planeerimine, strateegiline juhtimine Strateegilise juhtimise baasteooriad *Ratsionaalse otsustamise vaade (nt Ansoff, LCAG mudel) * Majandusteaduslik vaade (nt Property rights, Principal-Agent, Mänguteooria, Tööstusökonoomika) • Ressursid ja teadmised (nt RBV, Knowledge-Based View) • Organisatsiooni ökoloogia (nt Organization Ecology) • Evolutsiooniline ja tõlgendav vaade (nt „strategy as practice“)
.................................................................................................... 9 10. KONKURENTS ..................................................................................................................... 10 11. TURUNDUSPLAAN ............................................................................................................. 12 12. PERSONAL JA JUHTIMINE ................................................................................................ 13 13. FINANTSPLANEERIMINE .................................................................................................. 14 13.1 Investeeringute katmise allikad ............................................................................................ 17 13.2 Kasumiaruande prognoos ..................................................................................................... 17 13.3 Bilansi prognoos .............................................................................................................
võimalikke riske. Erinevalt muudet ettevõtetest pakuvad pangad finantsteenuseid ja nende pakkumine nõuab erilisemaid nõudeid. Seetõttu on finantskeskkonna tegevused küllaltki spetsiifilised võrreldes tavalise äriettevõttega. 1. Peamiseks erisuseks on see, et enamikus tootmisettevõtetes on finantsjuhtimise vastutusala seotud vaid tootmistegevuse ja finantstegevuse juhtimisega, seevastu pankades, kus pakutakse finantsteenuseid, on määravaks finantsplaneerimine, sest finantsplaneerimine on oluline nii panga teenuste pakkumisel kui ka panga sisemise tegevuse tulude ja kulude kujundamisel. Erinevuse peamiseks põhjuseks on asjaolu, et panga teenuste kaudu pakutakse kõige likviidsemat vara ehk raha. Panga finantsplaneerimisel tuleb arvestada sellega, et pangal on kasutada põhimõtteliselt kaks erinevat ressurssi - omavahendid ja klientide kaasatud vahendid. 2
jms. Soovitav on sisseostetava teenuse puhul välja tuua järgmine informatsioon: sisseostetav teenus, teenuse pakkuja ja teenuse eest pakutav hind ning kui palju kuus või aastas seda teenust vajatakse. Ei tohi unustada, et äriplaanis tuuakse välja vaid oluline ja toetav informatsioon pannakse lisadena kaasa (võtmeisikute (nt asutaja) CV, alustava ettevõtte puhul värvatavate töötajate ametijuhendid, statistiline ülevaade piirkonna tööjõu turust, palgauuringud jms). 13. Finantsplaneerimine Kõige olulisem küsimus, millele finantsplaanidest ehk prognoosidest vastuse saab, on loomulikult: ,,Kas see ettevõtmine on piisavalt tulus?" Lisaks sellele saab finantsprognoosidest vastuse ka mõnele teisele küsimusele nagu: · kas ettevõttel on piisavalt raha, et oma plaani ellu viia? · kas investeeringule on prognoositud piisavalt hea tootlikkus? · kas kulusid prognoosides on arvesse võetud kõik olulised kulukohad?
koostavad ka nädala menüü lähtudes vastavatest nõudmistest ning tagavad mitmekülgse menüü. Järgitakse vajadusel ka klientide erivajadusi (laktoositalumatus, diabeet jne). Ettevõttel on ka kinnistuhaldur, kelle peamisteks tööülesanneteks on heakorrastustööd ja väiksemad remonditööd. Lisaks eelpoole nimetatule ostab ettevõte sisse perearsti teenust, samuti juuksurit ning muid teenuseid, mis eakate elukorraldusest lähtuvalt võivad välja kujuneda vajalikuks. 14. FINANTSPLANEERIMINE Käivitamine Ettevõtlusega alustamiseks tehtavad kulutused on ühekordsed ja ei võta arvesse osaühingu loomiseks tehtud kulusid. Kulu nimetus Hind, Karaski küla krunt+hooned 199 000 Remondikulu 5000 Sisustus: 7000 Sõiduk (Renault Trafic 1,9D) 2006. a
tootmisjuhi tegevus ettevõttes ülioluline. Raamatupidaja peab täielikult tundma ettevõtte arvestussüsteemi ning hoidma end erialaste ja seaduste muudatustega kursis, et olla valmis ruttu reageerima ning luua raamatupidamisandmeid, mille põhjal saaks juhtkond võtta vastu asjakohaseid juhtimisotsuseid. Väiksemas ettevõttes teostab raamatupidaja suure osa klientide, hankijate, maksuameti ja finantsasutustega suhtlemisest. Finantsjuhile olulised etapid on finantsplaneerimine ja eelarvestamine, kuhu tuleb kaasata juba töö alguses ka tootmisjuhid ja personalijuhid ning raamatupidajad. Finantsjuhid peaksid tähelepanu pöörama sellele, et turundusega tegelevatel inimestel oleksid head finantsalased teadmised. 13. Osa inimesi leiab, et teaduse ja tehnoloogia areng lahendab ka ökoloogilised probleemid ja turundus ei peaks sellega tegelema. Milline on Sinu seisukoht?
KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES Kati 1. Finantsjuhtimine ja finantsjuht Finantsjuhtimine on ettevõtte rahandustöö korraldamine ja finantsjuhtimislike otsuste vastuvõtmine. Mikroettevõte ei jõua finantsjuhti ülal pidada. Siis jaguneb finantsjuhi ülesanded raamatupidaja ja juhi vahel. Finantsjuhi tööülesanded: finantsplaneerimine finantseerimise korraldamine; krediidipoliitika kujundamine; rahavoogude juhtimine; kulude juhtimine ja hinnakujundus . 2. Finantsjuhtimise eripärad turismisektoris (osata detailselt kirjeldada) 6. Teenuste müügivõimaluse kaduvus (perishability). Kui tuba jäi täna müümata, siis homme seda võimalust enam pole. Lennukikohtadega sama! Seda tuleb hinnakujundusel arvestada 3. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi omanikele (nimetada 3) 1
annaabi.ee 
