*kaastöötajate arendamine; *eneseväljendamisoskus (suuline kommunikatsioon); *positiivne orienteeritus; *grupiprotsesside juhtimine. 42) Palgaõiguse kontseptsioonid nõudjaõigus ja tulemusõigus. Nõudjaõigus peab garanteerima, et palga suurus on seotud tööraskusega ja see eeldab töö raskuse hindamist. Tulemusõiguslik palk peab arvesse võtma tegelikke individuaalseid töötulemusi. Lõplik palgakujundus tugineb 57 ettevõrre töötulemustele. Palka mõjutab ka tööturg 43) Palgavormid. Peamised palgavormid on aja-, akord- ja preemiapalk. Ajapalk: - suuruse mõõduks on tööaeg (tund, päev, nädal, kuu) - palga suurus on ajaühiku palgamäära ja ajaühikute arvu korrutis - palgamäära kinnitamisel võetakse arvesse tulemuslikkus ja tootlikkus, jälgitakse ka töösse suhtumist - ajapalka kasutatakse kui töötulemus ei ole otseselt mõõdetav ja töötajast oleneb
Väärtuspalga juures võib maksta ka töötajatele täiendavalt lisatasusid, seega: VÄÄRTUSPALK = põhipalk + lisatasu. Väärtuspalga rakendamisel tuleb vaadelda töötajaid individuaalselt ning vastavalt ametikohast. Väärtuspalga rakendamisel kasutatakse tihti hindamisperioodi ( kvartal). Aluseks võttes tehtud tööd ( hulk, tulemus jne.), perioodi ning oskuseid ( tööks vajalikud teadmised, nende rakendamine). Rakendamist leiavad järgmised palgavormid: ajapalk on kuupalk või ametipalk, mis on normeeritud tööülesannetega. Kui suurendatakse töömahtu, peab suurendama ka palka või maksma lisatasu. Ka siin on teatud kindel tulemus, mis tuleb saavutada. See ei ole alati mõõdetav ( näit. juhtimistegevus) Aluseks töötatud aeg, ajaühikuks tund ( tunnipalk), teenistujatel kuu ( kuupalk). Eeliseks- palgaarvestuse lihtsus, pingete vältimine. Puuduseks- ei stimuleeri töötajat toodangu hulka suurendama
Ettevõtlusmüüdid 1. Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2. Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3. Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4. Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5. Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6. Raha teeb raha. 7. Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8. Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9. Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10. Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev (majandus)tegevus (mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega) · peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegeleda (ehk t...
Planeerimine ettevõttes Plaanide väljatöötamise suuna alusel eristuvad planeerimise MEETODID: Ettevõtja (kui organisaator ja juht) peaks tegelema ka planeerimisega. A) retrograadne plaanimine - toimub "ülalt alla": tippjuhtkonna (või eemalseisva Planeerimine (ehk plaanimine, kavandamine) ei ole (sotsialistlik) igand! omaniku, nt emaettevõtte, riigi, jne) välja töötatud üld- ehk raamplaan Planeerimine on juhtimise üks osategevusi probleemi tunnetamine, lahenduste liigendatakse osaplaanideks, mida täpsustatakse madalamatel planeerimistasanditel ning mis võivad omakorda olla raamplaanideks väljatöötamine ja hindamine ning tulevikku suunatud otsuste tegemine, milles madalamatele tasanditele. sisaldub: ...
pingutus ning töötingimused; · Töökohtade hindamise meetodid: analüütilised ja mitteanalüütilised. Palk tasu arvutamise meetod tööpanuse eest, peab kajastama tööpanuse kasvamist ja kahanemist Palgavorme on kolm: 1. Ajapalk 2. Tükipalk töö peab olema mõõdetav ning töötaja peab saama oma tulemust mõjutada 3. Preemiapalk Nö alternatiivsed v veel teised palgavormid: · Kasumiosad (ei eelda kapitaliosalust) · Täiendavad sotsiaalsed soodustused (rahalised soodustused, toetused, materiaalsed esemed, teenused) Miinimumpalk 2011: 278 eurot kuus. Majanduslikud seosed: Tariifne ja efektiivne tööaeg Tariifne tööaeg: töönädala pikkus 40 tundi, aastas 52x 40 = 2080 tundi Aeg, mil töötaja viibib töökohal = tariifne tööaeg - (korraline puhkus, riiklikud pühad, eripuhkused, haiguspäevad jne.)
ETTEVÕTTEMAJANDUSE EKSAM Ettevõte kui ettevõtte- majandusteaduse objekt Ettevõte plaanipäraselt organiseeritud majandusüksust, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. See on turgude kaudu seotud teiste majandusüksustega ning maksukohustuse kaudu riigi ja omavalitsusega. ...
I. osa ETTEVÕTE JA KESKKOND ETTEVÕTE 30.09.2007 Anu Reiljan I loeng Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut. Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli. Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid; mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid; on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades; määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima, kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele st toodeta...
Operatsioonijuhtimine Kordamisküsimused 2012 Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kas...
) 87) Mitterahaline hüvitamine · arenduslikud tasud (puhkusereis, huvitava ja vastutusrikka töö olemasolu, arengu- ja karjäärivõimalused, koolitus jms) · sotsiaalsed tasud (tunnustus, aukirjad, nimelised karikad, töötingimuste parandamine, spordirajatiste kasutamise võimalus jms) 88) Lisaks soodustused, mis pole põhipalga osa ja ei oma ka seost töötulemustega (toodete soodushinnaga ostmine, kodus töötamise võimalus, ametiauto, lisapuhkus jms.) 89) Palgavormid 90) Töötasu põhiliseks osaks on palk. 91) Palgavormide valikul on otsustusekriteeriumide töö tulemuste osavõtu ja kvaliteedi parem stimuleerimine. 92) Töötajate töötasu suhteline tase peals arvestama töö tulemusi (kvantiteet ja kvaliteet), töö keerukust, nõutavat kvalifikatsiooni ja oskusi vastutuse ja riski määrana 93) AJAPALK töötatud aja järgi vastavalt tariifimäärale (tunnitasule) või ametipalgale (hariduse, oskuste, töö raskusastme alusel)
1. Tootmis(teenindus)süsteem ja operatsioonijuhtimise meetodid 1.1. Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu ta...
Hindamisviis Summaarne Analüütiline Mõõtmisviis Reastamine Järjestusse panemine Tunnuse järgi pingeridade tegemine Grupeerimine Palgagrupid Astme väärtuskoefitsiendid 3.Palgavormid Peamised palgavormid on aja-, akord- ja preemiapalk. Ajapalga suuruse mõõduks on tööaeg (tund, päev, nädal, kuu). Palga suurus on ajaühiku palgamäära ja ajaühikute arvu korrutis. Palgamäära kinnitamisel võetakse arvesse tulemuslikkus ja tootlikkus, jälgitakse ka töösse suhtumist. Palga kohandamine tulemuslikkusele toimub pikemate ajavahemike järel. Ajapalka kasutatakse kui töötulemus ei ole otseselt mõõdetav ja töötajast oleneb tööprodukti kogus vähe