Konspekt -10 klass (6)

Ps. aine ja uurimisobjekt . Tähtsamad harud. Ps. põhilised meetodid:
Psüh psyhhe (hing) + logos (teadus)
Tal on pikk minevik , aga lühike ajalugu. Probleemidega on tegeletud juba kaua, aga teaduseks sai psüh 1879 . aasal. 1. Psüh laboratoorium lõi Saksamaal Leipzigi ülikoolis 1879. aastal W. Wundt . Psüh on midagi kunsti ja teaduse vahepealset. Teadlased otsivad vastuseid küsimusetele: kust me tuleme? Kuhu me läheme? ka Psüh uurib sama. Psüh uurib inimest ja tema käitumist. Psüh on teadus, mis uurib vaimseid e psühholoogilisi protsesse ja inimese käitumist.
20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud:

Sotsiaalpsüh - uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist

Keskkonnapsüh - uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist

Meditsiinipsüh -

Deferentsioonipsüh -
Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid:

Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs - tehakse oletusi ja uuritakse.

Vaatlusmeetod – jaguneb enesevaatluseks e introspektsioon – inimene vaatleb oma mõtteid ja tundeid ja teiste jälgimiseks – võetakse video peale, pildistatakse..
Vaatlusmeetodid ei seleta – nad kirjeldavad.

Küsitlusmeetod – intervjuu , ankeedid, testid. See hea, sest näit. Ankeetidega saab palju korraga..
Seoste leidmine või avastamise - e korrelatsiooni meetodid
Katsed e eksperimendid – proovitakse leida oletusi, miks üks asi on toimunud. Tehakse katsed ja järeldused. Labortooriumi eksperiment : inimene ei ole loomulikus keskkonnas ja katseid tehakse ka loomulikus keskkonnas
Psühholoogia areng Idas ja Läänes. V-Kreeka ( natuurfilosoofid , Platon , Aristoteles )
Maailmas on palju erinevaid mõtteviise. Kõige laiemalt saab jagada :
Lääne psüh
Üritatakse luua võimalikult täpset teaduste süsteemi. Hing on keha omadus Teadmised psüh kohta umbisikulised Ps. ajalugu hästi dokumenteeritud
Ida:
Orienteerutakse muutustele. Hingel pole kindlaid omadusi, see muutub. Teadused Psüh kohta isiklikud - saadud läbi isiklike kogemuste. Psüh ajalugu pole eriti dokumenteeritud, sest kogemused on väga isiklikud
Lääne Psüh seostatakse Kreeka kultuuriga (“Iilias”, Homeros ) 4 saj. e. Kr tuleb Kreeka luules esile huvi oma sisemaailma vastu.
Natuurfilosoofid üritasid seletada hinge. Platon – elas 400- 350 e. Kr Esitas küsimusi, mis on praegu uurimisobjektiks( Kust on pärit meie teadmised? Kuidas inimene maailma tunnetab?). Platon väitis, et on olemas igavene ideede maailm. Ta arvas , et paljud asjad on kaasa sündinud.
Inimese taju- selle tähtsaim objekt on teine inimene
Emotsioonide näide- emotsioonid väljenduvad näo järgi. Arvati, et igal kultuuril on oma emotsioonid .
Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus – baas - e põhiemotsioonid.
Aristoteles – eitab kaasasündinud ideid. Kõik meie teadmised tulevad meelte kaudu. Aistinguid on inimesel üle viie. Sõnastas esimesena loogikareeglid, millel põhineb ka tänapäeva haridus . Assosatsioonimäärus e seoste seadus. Kooseksisteerimise assotsiatsioon ( tool ja laud ikka koos). Aristotelese ajal arvati, et hing on südames. Aristoteles väitis, et looduses on erinevat tüüpi hingesid: Taimede vegetatiivne hing(kasvada, paljuneda), loomadel meeleline hing lisaks vegetatiivsele (loomadel on tunded), inimesel vegetatiivne-, meeleline-, mõistlik hing(võime mõelda).
Vanas-Kreekas hakati inimesi jaotama gruppidesse temperamendi järgi.
Uusaja teaduse teke. Descartes , Locke , Berkley
Psüh tärkab jälle renessanssi ajal. Siis oli ideaaliks väga mitmekülgne inimene. 17. sajandil toimub Euroopas murrang( renessanss ). Hakkas levima kella mehhanism . Arvati, et maailm on sarnane kellamehhanismile. Muutuvad lähenemisviisid teadusele. Kasutusele tulevad vaatlus -katse meetod e uusaja teaduse teke.
R. Descartes ( 1596 -1660) – Prantsuse teadlane . “Mõtlen järelikult olen olemas” kahtles kõiges v.a. enda olemasolus. Oli jõukast perest, käis juristide koolis. Peale kooli läks Pariisi ja nautis elu (hasartmängud..) teenis natuke sõjaväes. Ühel hetkel viskas talle kopa ette ja ta loobus kõigest. Põgenes Hollandisse ja elas seal üksinduses. Elu lõpus oli kuulus, Rootsi kuninganna Kristiina, kutsus ta enda juurde, et õppida filosoofiat . Seal teine kliima- Descartes suri kopsupõletikku. Descartes alustas keha ja hinge suhte üle mõtlemise. Arvas, et hing ja keha on võrdsed ning sõltumatud. Arvatakse, et tema on ka reflekside loojaks. Hinge ülesandeks on mõelda ja maailma tunnetada. Inimese hinge seostati ajuga. Ta arvas, et aju on kaasasündinud, aga osad saadakse välismaailmast. Arvati, et loomadel ei ole hinge, nad on võrdsed masinatega. Ka inimest võrreldi masinatega.
J. Locke – empiristide koolkonna juht. 17. saj. teisel poolel. Kaldusid Aristotelese poole ja arvasid, et kõik ideed saadakse välismaailmast. Inimese hing ei ole muutumatu vaid arenev. Mida rohkem on kogemusi, seda keerulisem on Ps. Toob sisse refleksiooni mõiste- seosed tulevad tänu sellele, mida me näeme, kuuleme välismaailmast(meelte kaudu). Inimese võime ise suunata oma mõtlemist.
G. Berkeley – Kõrge inglise vaimulik. Tundis huvi filosoofia vastu. Uuris palju ja tegi tähelepanekuid inimese taju kohta(miks me ei näe maailma tagurpidi ? - võrkkest). Huvitus ka psühholoogiast, uuris, kas on mõistlik mõelda, et silm pöörab kõik tagurpidi (võrk või mitte). Kõik teabe saame välisilmast. (kuidas saan kontrollida, et aistingud on õiged). Oleme ainult oma aistingute maailmast.
Psüh ideed 19.sajandil- Rousseau , Helvetius . I. Kanti mõju teadusliku Psüh tekkimisele
Rousseau – uued vaated kasvatusele , laste arengule. Arvab , et inimene on sündides loomupäralt hea. Temas on loomupärane hea alge, rikuvad kasvatus ja ühiskond. Inimene peab elama ühiskonnast eraldi metsas. Arvas, et lapsi ei peaks kasvatama, siis tuleb hea alge välja.
Helvetius – “ tabula rasa ” inimene sündides puhas leht, mille ühiskond täis kirjutab. Keskkond määrab inimese olemuse.
I. Kant – tema panus Psüh on negatiivne. Väitis, et Ps. ei saa kunagi teadust nagu ka füüsikast. Arvas, et inimesele on kaasa sündinud mõtlemine, aeg, ruum ja keskkond kujundavad selle. Ps. ei saa teadust, sest inimese mina tunnetamine on mõistusele kättesaamatu. Kõik inimese probleemid hakkavad sellest, et oleme olemas ja see on kogemus. Heal juhul saab Ps. teadus nagu ajalugu, mis kirjeldab, aga kunagi ei tuleta neid üldkehtivast reeglist . Ps. ei saa ka teadust sellepärast, et seal ei saa kasutada matet. Ps. ei saa kunagi katselist teadust, sest ei saa kontrollida seda nähtust, mida uurib. Tänu Kantile kujuneb 19. saj. Selleks, et ta väiteid ümber lükata, kõige raskemaks osutub viimase ümberlükkamine.
Teadusliku Ps. teke 19. saj. – Hamilton , Weber , Fechner , Wundt, Galton
19. saj. Ps. tekkis inimese eristuslävedest. Saksa arst E. Weber uuris inimese raskuse eristamist. Eristusläved – kuidas inimene eristab erinevate esemete omadusi, kui suur on eristuslävi. Weberi teadus- eristuslävi pole muutuv, see on koguaeg sama.
Hamilton – püüdis Kanti viimast väidet ümber lükata. Uuris kui palju mahub inimese teadvusse korraga asju. Inimese lühiajaline mälu 7 +/- 2.
Fechner – Räägitakse Weber- Fechneri seadusest. F püüdis ühendada füüsikalist maailma inimese vaimse maailmaga . Tal õnnestus tõestada, et neid seoseid saab matemaatiliselt seostada (inimese taju mulje muutub valgustugevuse mõjul)
Wundt – 1879. aastal Ps. kui teaduse sünd. Bioloogia arenes kiiresti, Ps. taheti teha samasugune teadus kui Bioloogia . Inimest hakati võrdlema loomaga (alates 19. sajandist). Wundt polnud eriti tugev psühholoog.
Galton ja Weber andsid ka oma panuse 19. saj. Ps. tekkele. Galton avastas sõrmejäljed, töötas välja korrelatsiooni – näitab palju üks suurus sisaldab infot teise suuruse kohta e palju üks asi on seotud teisega . –1-1 on korrelatsioon .
20. saj. Tähtsamad koolkonnad
Prantsuse sotsioloogiline koolkond – tekkis 19. saj. Lõpus. Juht oli E. Durklein. Nad rõhutasid sotsiaalset tausta , ühiskonda. Arvasid, et kui ei arvestata ühiskonda, kultuuri, tausta, siis ei anna ükski uuring õigeid tulemusi. Durklein oli sotsiaalpsühholoogia rajaja. Ta uuris enesetappe, mis tema arvates oli tingitud ühiskonnast, sotsiaalsüsteemist.
Biheivorism (Ameerika koolkond) – käitumisps. Saab alguse 20. saj. Hääbus 20. saj. Keskel, aga ta mõju on praegu tugev Kesk-Ameerikas. Püüdsid Ps. teha ranget teadust e teadusele saab allutada kõik, mida saab mõõta. Inimese käitumist saab mõõta. On vaja stiimulit ja reaktsiooni. Sellel koolkonnal oli edu, aga ei suudetud mõelda üldmeetodit. Kasutati katseloomi. Mõjutas pedagoogikat ja Ps. Ameerikas.
Geštaltps. – Tekkis saksamaal. Geštalt - kuju, kujund, tervik. Tekib protestina Ameerika biheiviorismile. Ütlesid, et inimene on tervik ja see on midagi rohkemat kui üksikosade summa. Kestis 30nadateni. Inimene on tervik, pole võimalik jagada. Uurisid inimese taju ja tegid mitmeid avastusi ( taju on terviklik ja kui seal on tühik, siis taju täidab selle). Kui on võimalik tajuda mitmel viisil, siis taju valib lihtsaima ( tajus kopeeritakse sarnased elemendid kokku). Kõik on seotud tervikuga .
Psühhoanalüüs – süvaps. e freudism. Eksisteerib tänapäevani. Tekkis 19. saj. Lõpus, 20.saj. algul. Looja oli Sigmund Freud (Austria arst, teadlane). Teda peetakse kõige tsiviliseeritumaks humanitaarteadlaseks. 20. saj. enim mõjutanud inimene. 1895 ilmus Freudil ja ühel teisel arstil raamat ühe naise haigusloost, sellest kuidas ta oma isa, keda ta põetama peab, alla surub ning pärast tolle surma ise haigestub . Kasvas välja tema Ps. Freud ja see teine püüdsid teda ravida hüpnoosi teel, kus ta mäletas seda, mida ärkvel ei mäletanud ja ärkvel olles kadus mõni haigushäda. Teadvuses koguaeg asjad vahetuvad, korraga kõik ei mahu. Eelteadvus – pole teadvuses, aga saab endale teadvustada alateadvuses. Alateadvus e mitteteadvuses e teadvustamatus. Aga see alateadvus pole psühholoogidele meelepärane. Alateadvusest tulevad asjad teadvusesse raskelt või ei tule üldse. Inimene ei teadvusta endale halbu asju, need tõrjutakse teadvusest välja. Freudi meelest tuleks halvad asjad endale teadvustada, see tervendab. Alateadvusest tuuakse asjad teadvusesse:

Hüpnoos: kasutatakse harva, sest see on kurnav hüpnotiseerijale ja kõik sellel ei allu

vabade seoste tehnika: patsient sohvale, pea tehakse tühjaks ja need valud mis pähe tulevad tuleb välja rääkida, sest rahus olekus võivad asjad alateadvusest välja tulla.

Unenägude tõlgendamine: unenägudest võib saada infot teadmatuse kohta.

Eksiteod : tahab öelda üht, aga ütleb teist. Pinge alateadvuses põhjustab selle. Unustamine on ka eksitegu. Lõhkumine - alateadvuses palju halbu mälestusi seotud selle esemega. Inimene saab tervemaks kui teadvustada halbu asju.
Et saada psühhoanalüütikuks peab olema 2 kõrgharidust: arst + psühholoog.
Humanistlik koolkond – tekkis 20. saj. keskel, looja C. Rogers . Eksisteerib tänapäevalgi. Aluseks võtab selle, et inimene on loomult hea, arenev ja täiuslikkuse poole püüdlev. See on omane loodusele. Humanistlik- inimlik, optimistlik. Võtab iga inimest kui indiviidi, ei lähene mingi malli alusel. See on mõjutanud Ps. , sõjaväesüsteemi jne. Püüab kõiki julgustada, enesekindlust. Juhendaja sekkub suhteliselt vähe, ootab otsustavust.
Kognitiivne koolkond – Tekib 20. saj. keskel seoses küberneetika arvutiteaduse tormilise arenguga. Praegu valdav Ps. maailmas. Praegu väga populaarne . Läheneb inimesele kuidas ta töötleb informatsiooni: kuidas võtab seda vastu, mis edasi saab jne. Mis lõpuks infost saab, kuidas salvestatakse mälus. Praegu on populaarne evolutsiooniline psüh.

Närvirakk, selle ehitus ja tööpõhimõte

Kogu organismi juhib närvisüsteem, mis koosneb närvirakkudest
Dendriidid, mille ül on vastu võtta ärritusi e infot. Närvirakk e neuron. Teatud närvirakud meie ajus uuenevad. 1 pikk närvirakk ( akson ) 30-100cm pikk. Selle üll on ärritusi edasi anda. Infot antakse edasi elektriimpulsside abil raku sees. Info liigub elektriliselt. Rakul on kas töö või puhkeseisund. Puhkeseisus on negatiivne laeng. Ärrituse saabudes hakkab membraan läbi laskma positiivseid ioone. Neuriidi lõpus on terminaalplaadid, mille üll on rakuvahelisse ruumi paisata kummilisi ühendeid. Nende kaudu liigub info ühelt rakult teisele. Ühes rakus on info edasiandmine elektriimpulsiivne, aga kahe raku vahel toimub info edasiandmine kummiliselt e sünapsiliselt. Keemilised ained e neurotransmitterid . keemiline aine ACK põhjustab lihaste kokkutõmbeid ja see on seotud mäluga. DA (doramiin) on ka seotud lihaste kokkutõmbamisega, doramiini puudus võib põhjustada Parkinsoni tõbe(lihaste kontrollimatu käitumine). Serotomiin e lõbuaine aitab organismile toonust lisada. Kui neid on vähe võib tekkida depressioon .

Kesk- ja piirdenärvisüsteem. Peaaju

Närvisüsteem jagatakse kaheks:

Kesknärvisüsteem – peaaju, seljaaju . Seljaaju: närvikiudude kimp, mis asub selgrookanalis ja mille ül on varustada peaaju infoga, mis on kehas toimunud. Kui seljaaju ei funka ole invaliid . Seljaaju tasandil paiknevad ka käitumisviisid e refleksid.

Piirdenärvisüsteem: jagatakse:
2.1.somaatiline- info tuleb meeleelunditelt ja läheb kesknärvisüsteemi. Ül on ka tahtlike liigutuste juhtimine.
1.2. vegetatiivne- ül hoida teatud organid koguaeg töös. Ohuolukorras peab see
muutma kogu organismi aktiivseks ja pärast maha rahustama.
Peaaju: uuritakse EEGga – elektroensefogrammiga. Saab uurida aju elektrilist aktiivsust. Langetõbi. Tänapäeval on leiutatud ka kompuutertomograafia. Piklikaju- üks vanemaid osasid, ül hingamise ja vereringe reguleerimine. See elulise tähtsusega. Väikeaju- ül hoida keha tasakaalus ja liigutuste täpsus, väikeajul on kaks poolt, mida ühendab ajusild- jämedate närvide kimp, mille kaudu toimub kahe poole reguleerimine. Keskaju- jookseb kokku nägemis- ja kuulmisinfo. Aitab hoida ka püsivat kehatemperatuuri. Seal on keskused, mis reguleerivad une ja ärkveloleku aegu ning kontrollitakse automaatseid reflekse. Vaheaju koosneb taalanusest?? ja hüpotaalanusest. Talanusse läheb kõikide meelte info ja käsklused läbivad selle. Hüpotaalanus hoolitseb selle käitumise eest, mis on seotud isendi säilimise eest(söömine, paljunemine...) Suured närvirakkude kogumid moodustavad tuumasid. Ajukoor- peal hallaju- koosneb hallollusest, all valgeaju. Aju massist ei sõltu inimese elus hakkamasaamine. Ajus on vaod . Ajusagarad on teistest eraldatud. 5 sagarat: kiiru-, oimus-, kukla-, lauba-, sagar. Ajukoore võib jagada kolmeks piirkonnaks : motoorne-iga punkt vastab kindlale piirkonnale; sensoorne - kuulmise , nägemise, puudutuse ; assotsiatiivne piirkond- on seotud kõik kõrgemad protsessid(mõtlemine, mälu..)
Parem ajupool - asjade äratundmine, aru saamine, muusika kuulamine , juhib uut tegevust, üritab materjali tervikuna töödelda.
Vasak ajupool- materjali üritab töödelda osadena.
Õppimisprotsessiseosed tekivad mitmes ajaosas. Kahte ajupoolt ühendab mõhnkeha, kui see läbi lõigata, siis kaks poolkera(maailma eraldatakse.

Aisting

..e tunnetusprotsess. Aisting on Ps. protsess, mille kaudu inimene saab infot erinevate esemete, nähtuste jm üksikute omaduste kohta, mis ongi aistingud. Aistingu tekkeks on vaja 1.ärritust, mis jõuab närvirakkudele e retseptoritele- rakud , mis on kohanenud info vastuvõtmiseks. Nad võtavad füüsikalise ärrituse vastu ja tekib 2.füsioloogiline protsess e kui retseptorid muudavad ärritajad värviprotsessiks( erutus , pidurdusprotsess). 3.Psüühiline protsess- tekib nende tulemusel. Inimesel on viis meelt ja 10-12 aistingut (näit. Valu-, temperatuuriaisting).
1.Nägemisaisting- selle kaudu saame 90% infost. Näeme teatud sagedusega elektromagnetlaineid, mida meie näeme valgusena (330-770nanomeetrit). Võrkkestal kolvid(värviline) ja kepid(hele, tume). Kui need on kahjustatud, siis tulevad haigused nagu näiteks daltonism - ei eristata punaseid ja rohelisi toone, kanapimedus- ei näe hämaras, sest kepid on kahjustatud.
2.Kuulmisaisting- kuuleme õhu võnkumist, mis jõuab trummikilele, sealt sisekõrva, mis võimendab võnkeid ja kus on tigu , mis muundab võnked närviprotsessideks(erutus, pidurdus). Inimene eristab heli vahemikus 16-20000HZ. Vananemisega muutub (kurdimaks- kaovad ära ülemised helid).Alla 16 Hz on infrahelid, mida inimene tunnetab ja mis põhjustab paanikat jm. Kahjustav toime psüühikale. Üle 20000Hz ultrahelid. Looduses kasutavad seda näiteks nahkhiired ja delfiinid . Tugevusastmelt kuuleb inimene kuni 140 detsibelli , mille ületamisel purunevad trummikiled või tekivad püsivad kahjustused. Inimene tunneb ainult valu, ei tunne midagi. Kuulmistundlikkust kahjustab ka pidev viibimine müras.
3. Haistmisaisting - tekib, kui õhus levivad aineosad mõjutavad ninasõõrmetes olevaid haistmisrakke. Ninna võivad sattuda ka suu ja neelu kaudu. Inimestele ei ole nii oluline kui loomadele. Teatud loomad suhtlevad lõhna abil. Feromoonid - lõhnaained, mida loomad eritavad. Kunagi olid ka inimestel freoonid. Lõhnade iseloomustamiseks kasutatakse mingit kindlat objekti, kuus kategooriat: lille -, muskus-, roisk-, teravad-, leeterlikud - ja ...lõhnad. Naised meestest lõhnatundlikumad, kuid see sõltub ka paljuski eluviisist. Kõige lõhnatundlikumad on inimesed aastates 30-60. Igal inimesel on oma teatud lõhn, mis on tähtis.
4. Maitseaisting- tekib, kui süljes lahustunud maitseosad satuvad maitseretseptoritele. Neli maitset : magus, hapu, soolane, mõru. Keele eesots tunneb magusat, küljed tunnevad haput, mõru maitset tunneb keele keskmine osa.
5. Kompimine - nahas on puudutustundlikud retseptorid, need on ka lihastes ja kõõlustes. Retseptorid on kehal erinevates piirkondades erineval arvul. Kõige rohkem on sõrmeotstes, keelel, huultel.
Kui üks aisting kaob, siis suurenevad teised. Nt Pimedal on väga hea kompimis- ja haistmismeel.
Aistingu kahanemine e adoptsioon:
1. ärritaja on nõrk, siis aistingu tugevus kasvab( valgest hämarasse minnes ei näe, aga varsti kohaned)
2. Kui ärritaja on väga tugev, siis tundlikkus väheneb(müra sees ei kuule teise juttu )

Kui ärritaja on tugev ja pikaajaline, siis tundlikkus kaob üldse(kui oled pikka aega mingi lõhna sees, siis hiljem ei tunne seda enam)
Tähelepanu
Maailmast saame pidevalt infot, aga kõike ei taju me ühesuguselt- mõnda asja paneme rohkem tähele. Tähelepanu on meie Ps. filter , teadvuse keskendumine . Figuur kerkib tagaplaanilt esile, figuur on see, mis on keskpunktis , tagaplaan on joon. Tähelepanu keskpunkti korraga mitu asja ei mahu ja kui mahubki, siis kaob täpsus (üks asi kaotab oma selguse). Keskpunktis saab olla, kui üks asi muutub automaatseks või tähelepanu jaotub kiiresti. Teadvus saab keskenduda:

välisele tsoonile (keskkonnale)

sisemisele tsoonile-see, mis sees toimub(näit. kõht koriseb)

keskmisele tsoonile (mälestused)
Keskendumine välisele- või sisemisele tsoonile toimub samal hetkel, aga keskmisele tsoonile mõeldes keskendume sellele, mis on olnud või tulevikule. Nii tekivadki (liiga palju keskmises tsoonis viibides ) neuroosid- inimene kannatab oma mõtete või kujutluste all.

Taju

Taju tekkimine pole päris selge, selle kohta on kaks teooriat: esimese pakkus välja Helmholz, kes ütles, et taju tekkimine sarnaneb mõtlemisprotsessile. Taju on lõpp-produkt, mida inimene tunneb, aga enne on veel mitmeid protsesse. Ta ütles seda 19. saj. Teise teooria pakkus välja Gibson , kes ütles, et alateadvuslikke protsesse pole vaja, inimene saab niipalju infot, et taju tekib vahetult. Mõlemad teooriad on veel kinnitamata.
Taju omadused( kujundid ):
1. inimese tajul on kindlad piirid, see sõltub, kui tugev on ärritaja, kuid see ei kehti alati. Taju kasvab aeglasemalt(nt minnes eredama valguse kätte ei kohane me kohe)
2. tajupildi kujundamine võtab alati kindla aja, sest närviprotsessid võtavad kindla aja, aga see kiirus pole absoluutne. Keskmine kiirus on 20m/s.
3. taju pildi järeltoime näit. nägid valgussähvatust, aga reaalselt on see sähvatus juba läbi.
4. taju konstantsus e püsivus- tajutavate asjade omadused jäävad samaks vaatamata sellele, et tajumistingimused muutuvad. See on suurus, värvus, kuju kohta kehtiv. Arvatakse, et see tuletab asjade omavahelist seost ning see tuleneb ka kogemustest.
5. taju on valiva iseloomuga tähelepanu tekib tahtlikult või tahtmata . Mõnda asja tajume, mõnda mitte, valiku teeb tähelepanumehhanism.
6. taju kohanemisvõime- lühi- ja pikaajaline. Lühiajaline näit. pupillid . Kiiresti kohaneme elutingimustega. Paljud rahvad ei erista sinist ja rohelist värvi.
7. ajalised ja ruumilised vastastoimed- ruumiline on see, kui midagi tajukujundina vastu võtame, sõltub see sellest, mis süsteemis ta on, millisel taustal. Ajaline vastasmõju e tajukujundi tekkimisel on oluline ka see, mis enne ja pärast tajume(näit. tõstame raskust, siis pärast tundub teine raskus teist moodi).
8. õppimine- osa asju sündides, osa õpime. Organismi arengus on kriitiline periood , kus taju kujuneb, kui taju on siis häiritud tekivad tajuhäired(näit. kui pimedad hakkavad jälle nägema, siis on neil väga raske kohaneda).Vajalik tajumehhanismi väljakujunemisel on ka oma aktiivsus. Vajalik on ise palju asju järele proovida.
Taju liigid: objektidetaju; ruumitaju; ajataju ; liikumistaju .
Kõige rohkem vigu esineb isikutajus (Objektide). Neid vigu põhjustavad: stereotüüpideks jagamine; inimesed kalduvad tajuma endast lähtudes; projektsioon e see kui inimene kannab oma iseloomujooned kellelegi teisele üle(ebameeldivad jooned); orbeol e halo-omadus või tunnus on nii selge, et sellest tehakse mingeid järeldusi või üldistusi(näit. ilusad naiskurjategijad saavad kergema karistuse).

Mälu

Mälu on psüühiline protsess, liitprotsess: 1. materjali/info omandamine; 2. info säilitamine; 3. info meeldetuletamine või taastamine. Aruka elu kolm põhisammast: taju(organ peab info saama); mõtlemine(info struktuurimine); mälu(info säilitamine). Mälu liigitamine :
1.Info säilimise aja järgi. Jaguneb:
sensooriline - info säilib väga täpselt, aga lühikeseks ajaks(1-2s)
lühiajaline- (15-20s) inimese töömälu. Info pannakse kindlasse struktuuri. Kindel maht 7+/-2 e suudetakse hõivata 7+/-2sümbolit. Lühiajalise mälus info kas kustub või läheb pikaajalisse mällu.
Pikaajaline mälu- seal kindel struktuur või ülesehitus. Seal säilib kahte liiki mälestusi: episoodilised(need, mis on läbi elatud enda poolt) ja semantilised(mälestused, mida ei mäleta, aga teame )
2. Info sisu järgi: semantilised + episoodilised + protsedentiline(on seotud mingi protsessi või operatsiooniga(väga keeruline), mille käigus on vaja järjekorras protsesse omandada. Näit. autoga sõitma õppimine. Mälu juures oluline tähelepanu. Kui midagi õpime, siis tekivad närvirakkude vahel uued seosed. Õppused jääb mällu mingi jälg e engramm, tekivad erinevates ajupiirkondades närvirakkude vahel.
Unustamine toimub kõige kiiremini üks tund pärast materjali omastamist. Unustamise kohta mitu teooriat:

Kui tekivad jäljed, aga inimene neid seoseid ei kasuta, siis info ununeb

Kui uue info tulekul ei jõua teisega seoseid luua, siis see ununeb

Süsteemide loomisel jääb paremini meelde. Mehhaaniline õppimine ei ole mõttekas, sest see ununeb kiiresti.
Meeldejätmise protsess: Õppides püüame meelde jätta ainult olulisemat, kaovad ära detailid. Kui jäävad lüngad, siis täidame need ise ära, seda loogiliselt mõeldes. Info omandamist mõjutavad eelarvamuse, hoiakud, suhtumine. Mälujäljed võivad üksteise peale sattuda e interferents . Üks jälgedest selle tagajärjel kaob. Eristatakse kaht liiki interferentsi: varasem sündmus kustub ning mõjutab hilisemat; hilisem sündmus kustub ning mõjutab varajasema meeldejätmist.
Mäluhäired e amneesiad: võib olla mitut liik: tagasihaarav- kõike seda, mis toimus enne õnnetuse ei mäleta; edasihaarav - möödunut mäletab, aga pikaajalisse mällu uut ei säili. Mäluhäired tekivad pärast õnnetust või haigust. Liigmälu- inimesel tulevad välja selged mälestused ja ta ei saa seda kontrollida; vaegmälu- inimesel on raskusi uue info omastamisega ja vana meeldetuletamisega. sageli on see haiguse tagajärg või vanadusest tingitud; joobemälu tagajärg; hüsteeriline mäluhäire; afektiivnemäluhäire- inimene kaotab kontrolli oma mõistusliku poole üle. Afektiseisundis tehtud tead ei tule pärast enam meelde.

Mõtlemine

..pole midagi muud kui probleemide lahendamine. Probleemide alla käivad ka elulised situatsioonid.
C. Levy Bruhl- arutles selle üle, kas mõtlemine sõltub kultuurist. Tegi eksperimente lääne- ja loodusrahvastega. Selgus, et loodusrahvad mõtlevad loogikareegleid arvestamata, kuid see ei tähenda, et neil loogika puuduks.
Lev Võgotski- vene tuntuim psühholoog. Uuris mõtlemise arengut. Katses kasutas lapsi. Erinevas vanuses lapsed pidid klotsihunnikust otsima teatud asju. Noorimal on sünkreetiline mõtlemine- puuduvad igasugused kriteeriumi tunnused; järgmised valisid juba mingi tunnuse alusel(värv..)kompleksides mõtlemine- on seos, aga seda ei osata seletada; vanimad valisid ka tunnuse järgi, aga nemad oskasid seletada- teadusühikud. Ta arvas, et lastel tekib teadvustamine /teaduslik mõtlemine kooli minnes. Katset on tehtud ka täiskasvanute peal. Loodusrahvad mõtlevad sünkreetiliselt, aga läänerahvad teadusühikutes. See on tingitud sellest, et loodusrahvastel pole selliseid koole - ei teki sellist mõtlemist.
Ülesandes: süllogismide lahendamine- loogikaül, mille vastust saab tuletada. Neil on eeldus ja järeldus; klassifitseerimiskatsed- katseisikule esitatakse ridu sõnu või pilte ja tal tuleb üks välja valida, vastus sõltub lähenemisest.
J. Diaget - tuntuim laste psühholoog maailmas. Tõmbas võrdusmärgi mõtlemise ja intelligentsuse vahele. Tema arvates mõtlemisel neli etappi :

0-2 eluaastat , selles eas pannakse vundament järgnevatele toimingutele. Tuleb lubada lapsel palju ise proovida, siis on hea vaimne areng.

2-7eluaastat- operatsioonide eelne etapp, hakkab kasutama sümboleid ja fantaasiat.

7-11 aastane- hakkab arusaama loogilistest seostest ja suhetest. Piltlik mõtlemine.
11-15 aastane formaaloperatsioonide etapp- inimese mõtlemine vabaneb konkreetsuse kammitsaist, mõtlemine põhineb loogilistele seostele.
Neli etappi erinevad sisu poolest. Loogiline mõtlemine tuleb erinevas vanuses.
Mõtlemise operatsioonid ja vormid:
Mõtlemise operatsioonid on erinevad võtted, mida inimene probleemi lahendamiseks kasutab. Analüüs- probleem jaotatakse mõttes osadeks ; süntees- kui mõttes ühendada osad kokku tervikuks; võrdlemine- kõrvutatakse millegi sarnasusi ja erinevusi; üldistamine- ühendatakse mõtteliselt esemed, mälestused jm üldiste omaduste järgi; ......-eraldatakse millestki olulised tunnused ja hakatakse neid tunnuseid iseseisvalt kasutama.

Emotsioonid

..Psüühilised protsessid, inimese poolt läbielatud suhtumine. Erinev suhtumine annab erineva värvingu. Emotsioonide juures peetakse tähtsaks mandelkeha , sest kui see saab viga, siis inimene ei tunne enam huvi. Negatiivseid emotsioone on rohkem, sest neil on tähtis roll ellujäämises. Tänu emotsioonidele toodame energiat- emotsiooni ajal muutub vererõhk jm –füsioloogiline pool- toodame energiat, saame midagi intensiivsemat teha. Kuidas tunneme emotsioone- Ps. pool. Emotsioonidel on ka väljenduslik külg, tugevamad emotsioonid paistavad paremini välja (enim näo kaudu, sest näos kõige rohkem lihaseid). Stseenilised emotsioonid- annavad jõudu; asteenilised- võtavad jõudu. Emotsioone ei anna liigitada, sest need olenevad olukorrast ja inimestest. On emotsioonide polaarsus(hirm-rõõm, kartus-julgus...). Emotsioonide ambivalentsus- võib korraga tunda mitut vastandlikku emotsiooni(armastus + viha). Inimese esimestel eluaastatel on suur roll inimese emotsionaalsuse kujunemisel.
Jällegi palju teooriaid:

kõigepealt tekib inimese füsioloogiline pool ja see tekitab psühholoogilise poole(kõigepealt nutab ja siis mõtleb). Pole tõestatud

Cannon - Bardi teooria- füsioloogiline ja psüühiline pool tekivad ühel ajal, sest käsklusi jagatakse organismile üles alla üheaegselt. Pole tõestatud

Schachter - Sirgeti teooria- “Emotsioonid kui sildid ” tehti katseid, kui erutuse allikas on ebaselge , siis inimesel on kalduvus see ise see ära nimetada, määratleda(panevad sildi külge)
Emotsioonid ei sõltu kultuurist. Baasemotsioonid: viha, rõõm, üllatus, hirm, kurbus, vastikus. Emotsioonide väljendamine aitab sees tekkinud pinged välja lasta. Näo tagasiside hüpotees- uuringud näitasid, et organism püüab näoväljendusele vastavalt selle emotsiooni sisse
lülitada.
Motiivid ja vajadused
..on põhjuste kogumik, mis paneb meid tegutsema. Psühholoogid uurivad, miks me seda tunneme. Motiiv on seotud bioloogilise motiiviga, mis omakorda on seotud vajadustega. Vajadused panevad tegutsema. Kultuurilised-, sotsiaalsed vajadused + arengumotiivid. Näit. toidu, vedeliku.. järgi on bioloogilised vajadused, need on põimunud sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadustega. Saavutamis- ja suhtlusvajadus on seotud arenguvajadustega .
Teooriad:

Instinktide teooria- vanim motivatsiooniteooria, inimesel on kaasasündinud instinktid(on pakutud erinevaid arve palju neid on). Freud arvas, et inimese paneb tegutsema seksuaalne agressiivsuse tung.

Tunge taandavad motivatsiooniteooriad- kui mingibioloogiline asi on puudu on millegi järgi tung(ärritusseisund), mille mõjul hakkab inimene tegutsema. Homöostaas- inimese sisemine keemiline ja psüühiline tasakaal.

Ajendite teooria- ajend on käitumise põhjus. Näit. sööd prae ning kuigi kõht pole tühi sööd ikka magustoidu ära, sest see näeb hea välja.

Sisemise aktiivsuse või aktivisatsiooni teooria- sellega tegelesid kaks meest: Y(või J??)erkes ja Dodson. Ööpäeva jooksul sisemine aktiivsus muutub. Nad leidsid , et igal inimesel on optimaalne sisemise aktiivsuse seisund, mis tagab parima tulemuse. Mida raskem on ül, seda madalam peab olema sisemine aktiivsus ja vastupidi.

Yin-Yangi teooria- on tuletatud iidsest Hiina teooriast- maailm koosneb vastandlikest asjadest. Teooria põhineb sellele, et organismis on vastandlikud protsessid(pidurdus ja erutus..). Inimest võivad motiveerida vastandlikud protsessid ´. Näit. langevarjuga hüppamine on algul hirmus , aga pärast hüpet tunned joovastust(kui ellu jäädJ) või narkots - algul lõbus pärast deprekas (kanepiga küll nii ei ole!).

A. Maslowi teooria- püüab ühendada bioloogilised ja kultuurilised vajadused üheks- Maslowi püramiid. Viis erinevat tasandit : Madalamad vajadused on tähtsamad, ilma nendeta ei ole võimalik tippu jõuda. !. astmel bioloogilised vajadused(söömine, hingamine ..); 2. aste turvalisus vajadus; 3. aste armastuse ja kuuluvus vajadus; 4. aste tunnustus vajadus; 5. aste eneseteostusvajadus. Tuntuim motivatsiooni teooria.

Frustratsioon

..e negatiivne pingeseisund. Kui see jääb vaga pikalt kestma või on väga tugev võib põhjustada tervisehädasid. Frustratsioon algab mingi tegevusega , siis tuleb blokk või barjäär(näit. tahad hommikul peata, aga pole vett). Tekivad emotsioonid- inimene hakkab otsima lahendusi. Mitte igasuguse tegevuse katkemine ei tekita frustratsiooni - tegevus peab olema väga tähtis või barjäär ületamatu.
Frustratsiooni seisundis võib inimene muutuda agressiivseks, mis kandub teistele üle(valab kellegi peale oma viha välja). Agressiivsust seostatakse ühiskonnaprobleemidega. Sihitu agressiivsus (lähed parki ja laamendad prügikasti ära). Osa inimesi muutub abituks, passiivseks. See võib olla kaudne(inimene ei tunnista, et ta alistub). Reaalsusest põgenetakse(arvuti, alko, narkots). Osa inimesi jääb sellese kinni. Arvatakse, et see leevendab, aga järgmisel päeval on kõik tagasi.

Mina- kaitsemehhanismid

.. avalduvad pingeseisundis. Neid ei teadvustata. Näiteks on mina- kaitsemehhanismid:

Löök vastassuunda- käitumine, kus pingealandamiseks käitutakse vastupidi(poiss kiusab plikat, tegelt plika meeldib talle)

Väljatõrjumine- inimene tõrjub pingettekitava mõtte organismist välja.

Projektsioon- inimene kannab enda halbu iseloomujooni teistele üle(pinda teise silmas näeb, aga palki enda silmas mitte).

Ratsionaliseerimine- inimene muudab oma seisukohti pinge alandamise eesmärgil. Ise ei teadvusta.

Fantaseerimine- neil, kellel on hea fantaasia on vähem pingeid, aga fantaasia muutub haiglaslikuks, kui me ajame reaalse- ja fantaasiamaailma sassi.

Regressioon e tagasiminek- inimene pingelises olukorras pöördub tagasi lapseliku käitumise juurde(hakkab nutma)

Samastamine e identifitseerimine- samastatakse end kellegagi, kes on edukam (kambas võetakse üle liidri släng ja käitumine; laps räägib ja käitub nagu ta autoriteedid- vanemad)

Sublimatsioon - inimese seksuaalelu suunatakse ühiskonna poolt soositud tegevusvaldkonda. Seksuaalelu pingete alandamise eesmärgil muundub, otsitakse asendust pingettekitavale asjale(tundeelule).

Temperament

Tuleb kreeka keelest, täh Segu/segunemist. Sellega tegeles Hippokrates . Temperamendi all mõeldakse psüühika dünaamikat e kui tugevad on inimese närviprotsessid, kui kiiresti need vahelduvad ja kui emotsionaalne on inimene. Temperament on kaasasündinud, geneetiliselt. Elu jooksul muutub vähe.
Pavlov - temperamenditeooria, mis põhines närviprotsessidel. Tegi nelitemperamenti:

tugev, tasakaalustatud, liikuv- sangviinik

tugev, tasakaalustamata , liikuv- koleerik

nõrk, tasakaalustamata, liikuv- melanhoolik

tugev, tasakaalustatud, inertne- flegmaatik
Tänapäeva temperamenditüüpidel kuus põhiomadust:
a) sensitiivsus e tundlikkus
b) reaktiivsus (kuidas reageerib ärritajale)
c) aktiivsus
d) b) ja c) omavaheline tasakaal
e) ekstra- ja introvertsus
f) regiidsus (korrapära) ja fluiidsus (boheemlaslik)
Temperamendi tüübid:

sangviinik: a)madal; b) kõrge; c) kõrge; d) suur töövõime, tähelepanelik, energiline; e) ei suuda süveneda detailidesse, ei taha üksluist tegevust. Tasakaalukas, kiired liigutused, hea kohanemisvõime.

Koleerik: a) madal; b) kõrge; c) kõrge; d) ei ole tasakaalus; suhtlemises võib olla äge, ülereageeriv, ei jaga energiat võrdselt, e) ekstravertne; f) regiidne

Flegmaatik- a) madal; b) madal; väljendusliigutused napid; d) aktiivsus domineerib; e) introvertne ; f) rohkem regiidne; tähelepanu koondub aeglaselt.

Melanhoolik- a) väga kõrge (võib olla pos ja neg.); väljendusliigutused vaiksed ; ei taha võtta ülesandeid; enesehinnang madal; e) introvertne; f) regiiidne; võib saada esteetiliselt suuremaid elamusi.
Temperamendi omadused tulevad kõige paremini välja kriitilises olukorras, ekstreemses olukorras.
Iseloom ja võimed
Iseloom on elutingimuste mõjul väljakujunenu laad inimesel, mis väljendub suhtlemises ja käitumises. Iseloomuomadused kujunevad keskkonna(pere..)mõjul. Tahtelised omadused väga tähtsad. Iseloomuga on seotud ka temperament ja emotsioonid.
Iseloomukujunemine:

tasand- see, kus keskkonnas kasvan, sinna alla läheb ka individuaalne areng.

pere tasand- kujuneb vastavalt pere väärtustele, hinnangutele, suhtumisele
Iseloom avaldub ja kujundab tegevust, võib välja tuua kolm gruppi tegevuses: lapsepõlves mängimine; õppimine; töötamine. Iseloomuomadusi on palju, need jagatakse kolme rühma: need, mis väljendavad suhtumist teistesse inimestesse; need, mis väljendavad suhtumist endasse; need, mis väljendavad suhtumist töisesse tegevusse. Iseloom ei ole midagi püsivat või kindlat, see muutub. Ekstreemsetes olukordades võime täiesti erinevalt käituda.
Võimed- väga oluline uurimisvaldkond. Inimesel on erinevad võimed, mida hinnatakse resultaadi alusel ning tuleb arvestada ka energiat ja pingutusmäära, mis tegevusel sooritati. Võimed on isikuomadus, millest oleneb tegevuse edukus. Võimed arenevad ja avalduvad ainult tegevuse kaudu. Võimed on potentsiaal(mitte oskused, vilumus , teadmised). Teadmised tulevad kogemuste kaudu ning see pole sama. Üksikvõimed- neid ei saa jagada väiksemateks; erivõimed- seotud kindla valdkonnaga; üldvõimed = intelligentsus . Stern - võttis kasutusele IQ. Üldvõimekus on asjadest arusaamine, võime lahendada probleeme...Koolis õppimine avardab võimet asjadest aru saada. Liikuvusintelligentsus (test selle kohta)- mõõdab võimet analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. Ladestunud intelligentsus- mis areneb elu jooksus koos teadmiste ja omandamisega. Kõigi erinevate testide vahel on seos, mida nim. G-faktoriks. See seos erivaldkondade vahel- üldvõimekus.
Kujutlus ja fantaasia
Seda põle!