Psühholoogia osa ülevaade

Q: Mis on primaarne kas keha või hing?

Vastus leiad õppematerjalist: Psühholoogia osa ülevaade

Q: Kui mõiste olemas miks ta tekkis?

Vastus leiad õppematerjalist: Psühholoogia osa ülevaade

Q: Kuivõrd on meie psüühika objektiivne või on ta subjektiivne?

Vastus leiad õppematerjalist: Psühholoogia osa ülevaade

Q: Keskkonnale või on ta moonutatud?

Vastus leiad õppematerjalist: Psühholoogia osa ülevaade

Q: Mis määrab inimese olemuse rohkem ära kas kasvatuskeskkond või pärilikkus?

Vastus leiad õppematerjalist: Psühholoogia osa ülevaade

Q: Milline on inimese loomus?

Vastus leiad õppematerjalist: Psühholoogia osa ülevaade

Gansen, Sander

Psühholoogia osa ülevaade (0)

Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on primaarne kas keha või hing?
Kui mõiste olemas miks ta tekkis?
Kuivõrd on meie psüühika objektiivne või on ta subjektiivne?
Keskkonnale või on ta moonutatud?
Mis määrab inimese olemuse rohkem ära kas kasvatuskeskkond või pärilikkus?
Milline on inimese loomus?

Psühholoogia
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
Sander Gansen
TH. Klass
2010/11
Sisukord

Psühholoogia 4
Antiikaeg 6
Keskaeg 7
Renessanss 7
18.-19. Sajand 9
Psühholoogia koolkonnad 11
Närvirakk ehk neuron 13
Peaaju 14
Aistingud 15
Tähelepanu 16
Taju 17
Mälu 19
Mõtlemine 20
Motivatsioon 21
Emotsioonid 22
Frustratsioon 23
Temperamendid 24
Iseloom 25
Keel ja lapse kõne areng 26
Kujutlus ja fantaasia 28

Psühholoogia

* Psühhologos – hingeteadus
-) Psühho ( psyche ) – hing
-) Logos – õpetus
* Teadus kasutab teaduslike meetodeid ehk see ei sõltu sellest, kes seda kasutab.
-) Teadusliku meetodi teeb teaduslikuks kontrollitavus ja sõltumatus tegijast.
*) Psühholoogia on midagi teaduse ja kunsti vahel.
* Psühholoogia – teadus organismide käitumisest ja vaimsest elust ning nende seletamine.
-) Uurib inimest ja püüab seda mõista vastavalt ümbritsevale.
* Psühholoogial on pikk minevik, aga lühike ajalugu.
* Psühholoogia kui teadus sai alguse aastal 1879 (täiesti kokkuleppeline).
* 1879 aastal Wilhelm Wundt lõi esimese psühholoogia labori.
-) Enne seda tegeleti psühholoogiaga teiste teaduste sees.
*) Bioloogia (üks suurimaid eeldusi psühholoogia, kui teaduse arenguks)
*) Loodusteadused (matemaatika, füüsika, keemia…)
*) Teoloogia (küsimus hinge surelikusest või surematusest jms)
*) Filosoofia (küsimus, mis on primaarne – kas keha või hing?)
*) Pedagoogika (mälu jms)
*) …
* Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud terve inimese käitumist ja vaimseid protsesse ja neid tulemusi, mida seal saadakse võrreldakse teisest psühholoogia harudes.
* Kõik teadvused püüavad filosoofilises mõttes anda vastuseid samadele küsimustele, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme.
* Teisi harusid on palju, aga näiteks:
-) Sotsiaalpüshholoogia – inimesed märkasid juba ammu , et inimene üksi olles käitub teistmoodi kui teistega koos olles. See haru uurib inimese käitumist grupis . Kuidas kujunevad näiteks liidrid ja kuidas inimene ise käitub.
-) Arengupsühholoogia – näitab, kuidas organism areneb ja kujuneb ning inimese puhul ta uurib inimese arengut sünnist surmani. Kõige kiiremini areneb inimene esimeste eluaastate jooksul – põhimuutused toimuvad just lapseeas.
-) Keskkonnapsühholoogia – kus siis uuritakse inimese käitumist erinevates keskkondades. Nt uurib, kuidas linnareaoone kujundada jms.
-) …
* Psühholoogia põhiküsimused – küsimused millele on psühholoogia alati vastust otsinud:
-) Psüühika, kui mõiste olemas – miks ta tekkis? – elu tekkimise küsimus – kas on võimalik elutule asjale elu sisse tuua?
-) Kas ja kuivõrd on meie psüühika objektiivne või on ta subjektiivne? – kas vastab just täpselt keskkonnale või on ta moonutatud?
-) Mis määrab inimese olemuse rohkem ära, kas kasvatus/keskkond või pärilikkus?
-) Milline on inimese loomus? – kas ta on sünnipäraselt hea või ei ole?
-) Kas meil on olemas vabatahe või ei ole? – teadlik käitumine ja alateadlik käitumine – kas me ise juhime oma käitumist või me arvame, et me ise teeme otsuseid?
-) Kas inimene on kordumatu ja ainukordne või ei ole? – kumb on olulisem, kas individuaalsus või universaalsus?
-) …
* Psühholoogia meetodid – 3 erinevat lähenemist:
-) Kirjeldav uurimine/meetod
*) Mingite juhtumine kirjeldused.
*) Vaatlus meetod (kirjeldab mis toimub, mitte ei seleta)
-) Enesevaatlus/ introspektsioon (ei ole teaduslik meetod ja väga vana meetod)
-) Mingi nähtuse või käitumise vaatlemine ( fotograafia , film – väga täpne ja teaduslikum)
*) Küsitlused
-) Ankeedid
-) Intervjuud
*) Kirjand (või päeviku lugemine)
*) Testimeetod
-) Võimetetestid
-) Isiksusetestid
*) …
-) Korreletsioon – seos (uuritakse, mis moodi ja kas ta üldse on seotud mõne teise tunnusega)
-) Eksperiment ehk katse – kontrollib, kas mingi hüpotees toimib või seatakse see kahtluse alla.

Antiikaeg

* Filosoofia sai alguse Vana-Kreekas umbes 3. saj e.Kr. Põhjuseks olid demokraatia ja valimised.
* Vana-Kreekast on palju ajalooallikaid.
* Lääne-psühholoogia on alati olnud umbisikuline, ida-psühholoogia on väga isikuline.
-) Ida-psühholoogia eesmärk on olnud inimese arendamine, kasvamine.
* Lääne-psühholoogia on läbi aja olnud hästi dokumenteeritud, idas ei pandud niipaljut kirja.
* Tänapäeval on neid kahte erinevat mõtteviisi kokku viia.
* Vana-Kreeka üks esimesi koolkondi on Natuurfilosoofid.
-) Nad lähtusid ürgelementidest, mille kombinatsioonid on kõik ülejäänud asjad.
*) Need ürgelemendid olid tuli, vesi, õhk ja maa.
-) Herakleitos väitis, et inimese hing on aurukujul veest tõusnud ja kunagi ta muutub selleks tagasi. Samas ta ütleb, et mida niiskem on inimese hing, seda lollim ta on.
-) Demokritos väitis, et inimese hing koosneb tule aatomitest.
* Platon – elas 4.-3. Saj e.Kr. Tema küsimused olid, et „kust on pärit inimese teadmised?“ ja „kuidas inimene maailma tunneb?“. Platon arvas , et on igavene , jääv ideede maailm, kus ei ole asju, esemeid, vaid on ideed neist. Ta arvas, et inimese hing enne siia maailma tulekut pärinebki sealt ja tema teadmised on talle kaasasündinud. Selge on see, et tervenisti kõik teadmised ei ole kaasasündinud, sest elujooksul tuleb juurde asju kasvatuse mõjul. Tänapäeval ollaksegi kindel, et mingi maani ongi asjad kaasasündinud ning see osa on märkimisväärselt suur. Näiteks on kaasasündinud põhiemotsioonid (rõõm, kurbus, viha, üllatus, hirm, vastikus).
* Aristoteles – Platoni üks õpilastest. Aristoteles ütles ühe lause: „Platon oli küll mu õpetaja ja sõber, kuid tõde on mulle tähtsam.“ Tema arvas, et inimene on sünnimomendil nö tühileht e. tabula rasa, kõik tuleb meile keskkonnast. Aristoteles on teine äärmus, kui Platon on esimene äärmus. Ta oli mees, kes lõi oma idee, et inimesel on 5-põhimeelt. Tegelikuses on tänapäeval inimesel palju rohkem meeli, kuid need 5 olid kindlasti põhilised. Esimesena sõnastas ta ka assotsiatsiooni mõiste/seaduse, mis on eesti keeles seos, ühendus. Tema arvas, et on olemas erineva keerukusastmega hingesid. Kõige lihtsam hing on taimedel ( vegetatiivne hing, mille ülessanne on paljuneda, kasvada ja areneda – liiki edasi viia). Loomadel on meeleline hing (on olemas teatavad emotsioonid – hirm, agressioon jms – samas on neil ka vegetatiivne hing). Inimesel on nii vegetatiivne, meeleline, kui ka mõistlik hing (selle viimase ülessanne on teha meist mõtlev inimene).

Keskaeg

* Keskajal keskenduti rohkem religioonile, kui teadusele – psühholoogia ei arenenud eriti. Ei oldud huvitatud niivõrd tugevatest üksikisikutest, kuid pigem massist, et kõik oleksid lojaalsed valitsejatele jms.
* Hinge asukoht liikus südamest pähe.
* Kohati nimetatakse seda aega pimedaks ajaks, aga samas midagi juhtus siiski – kuid selle tähtsus ei olnud suur.

Renessanss

* Renessanssi kõrgaeg oli 1500-1530, aga teadusesse jõudis kõik täielikult alles 17. Sajandil.
* Inimese ideaal baseerus inimese mitmekülgsusel.
* Sel ajal tekib uusajateadus – teadus kaasaegses mõttes. Varem peeti tõeks seda, mida ütles mõni autoriteet või mis oli kuskil kirjas – nüüd muutus tõekriteeriumiks vaatlus ja katse.
* Tol ajal hakkas eriti kiirelt arenema füüsika, eriti mehhaanika. Arenesid igasugused mehhanismid jms (kõik see põhines kella mehhanismil). Oli levinud kujutlus, et maailm on üks kella mehhanism – kõik töötab ühtmoodi, kõigel on oma ülessanne jne, seega arvati, et kui uurida igat asja eraldi, siis võib maailmast paremini aru saada. Samamoodi hakati uurima rohkem inimest – inimestki võrreldi mehhanismiga. Arvati, et kui on võimalik kõiki liikuvaid asju teha, siis on ka võimalik elu luua.
* Rene Descartes – 1596 - 1650 a. Suured võimed matemaatikas, suurepärane mälu ja teda peeti ka filosoofiks . Ta armastas üksindust ja sooja kliimat. Sündis Prantsusmaal, kolis Hollandisse ning hiljem kutsus teda Rootsi kuninganna enda juurde koduõpetajaks, kuhu ta ka läks ning kus ta ka suri (sai kopsupõletiku). Arvas, et keha paneb liikuma refleksid. Cogito ergo sum = Mõtlen, seega olen olemas. Tema printsiip oli, et kahtle kõiges – ta leidis, et ainus, milles ei pea kahtlema, on iseenda olemus. Kui tekib juba küsimus, siis järelikult on olemas. Ta väidab, et inimesel on osa ideid kaasa sündinud – neid pole küll palju, kuid ta väidab, et osade ideede seletamine on raske või võimatu. Inimese ja looma erinevus on tema puhul hing – looma peab ta mehhanismiks, kuid ka inimest vaatleb ta mehhaaniliselt. Inimene on võimeline vastama sõnade ja mõtetega, mida loomad ei ole võimelised tegema – see tähendab, et hinge olemasolu on mõtlemine ja kõnelemine. Tema arvates asus inimese hing käbinäärmes. Tema suurim teene on see, et jõuda teaduse juurde, hakkab ta rõhutama vaatlust ja katset. Inimese kohta ta arvab aga, et inimest saab tunnetada vaid inimene ise. Ratsionalist – kes arvab, et kõik on kaasasündinud. Empirist – kes arvab, et kõik tuleb keskkonna poolt.
* John Locke – 1632 - 1703 a. Inglise Empiirilise koolkonna juht. Ta oli üks esimesi, kes väitis, et inimese psüühika areneb. Hing muutub järjest keerukamaks, mida rohkem kogemusi me saame. Tänu sellele on tekkinud mitmed uued psühholoogia harud (nt arengupsühholoogia). Esimene teene oli arengu sisse toomine, teine teene oli see, et ta tõi sisse sellise mõiste nagu reflektsioon (inimese võime ise oma mõtteid suunata või võime mõelda mõtlemisest). Sellele mõttele tuli ta sellega, et arvas, et inimese mõtlemine ei saa olla juhuslik, sest muidu oleks ta hullumeelne.
* George Berkeley – 1685 -1753 a. Kõrge vaimulik (piiskop) ja üks teravmeelsemaid filosoofe. Uuris paljusid psühholoogilisi teemasid ja tema üks lemmikutest küsimustest oli see, et miks me ei näe maailma ümberpööratult. Tema lähenes sellele nii, et kust me teame, kas asi on ümberpööratud või mitte. Ta küsib, et kui kõik on ümberpööratud, siis millega seoses me võrdleme, kas asjad on ümberpööratud või ei. Ta väidab, et sellist probleemi psühholoogilises mõttes ei ole – see on pseudoprobleem . Teiseks ta esitas küsimuse, kust me teame, kas meie aistingud on õiged või ei ole, sest me saame oma aistinguid kontrollida vaid mõne teise aistingu kaudu. Sellest tulenevalt tekib tema jaoks probleem, et kas me siis nüüd ikkagi teame, et kas maailm on olemas või ei ole – seega ta arvas, et maailma olemasolu vajab veel tõestamist.

18.-19. Sajand

* 1879 aastat võib lugeda tänapäeva psühholoogia alguseks, kus Wundt lõi esimese psühholoogia labori.
* Rousseau – 1712-1778 a. Väitis, et inimesel on sünnipäraselt loomus, mis on hea. Ühiskond ja kasvatus on need, mis rikuvad inimesi ära – kui võimalikult vähe kasvatada inimest, siis tuleb välja inimese sünnipärane hea loomus.
* Helvetius – 1717 -1771 a. Prantsuse õpetlane ja teadlane . Tema ütles, et mitte mingisugust kaasasündinud loomust pole ja inimene on sündides puhas leht, paber – ühiskond ja kasvatus on need, mis selle täis kirjutavad ja meid selliseks muudavad, nagu me oleme.
* Kant – 1724 -1804 a. Elas Königsberg (praegune Kalininkrad) – 18 sajandi kõige tuntum filosoof . Väidab, et inimese mõistuses on selliseid omadusi, mis ei saa olla kaasasündinud. Ta arvas ka, et kaasa antud on aeg ja ruum ja selle korrastamine. Ta väitis, et psühholoogiast ei saa kunagi teadust ja tegi sellest 3 teesi. Ühes nendest seisis, et inimese ’mina’ tunnetamine on mõistusele kättesaamatu. Psühholoogia jääb alati kirjeldavaks ja iseenda kogemusele rajanevaks, aga mitte teadvuseks. Veel arvas ta, et teadus on distsipliin, kus saab ainult matemaatikat rakendada. Kolmandaks väitis ta, et psühholoogias ei ole võimalik kasutada eksperimente , sest psühholoogia ei suuda kontrollida seda nähtust mida uurib, ehk hinge. Seetõttu ei saa ka katseid teha. Tegi sellega psühholoogiale teadmatult teene ja aitas arengule kaasa.
* Lord George Hamilton – 1845-1927 a. Tegeles selle ümberlükkamisega, mida oli rääkinud Kent, et eksperimente ei saa kasutada. Leiutas lihtsa, teravmeelse katse, üritades uurida inimese teadvuse kaudu, et kui palju suudab korraga inimese mõistus mahutada (väitis, et see on kuni 7 ühikut). Tänapäevaks on selgunud, et inimese teadvus on 7±2 ühikut – on selgitatud välja, et vahel see +/- 2 sõltub sellest, et mis kujuga või mis asendis teistega võrreldes need asjad on.
* Weber – 1795-1878. Loetakse eksperimentaal psühholoogia algatajaks . Uuris sellist nähtust nagu eritusläved (ΔS). Eritusläveks nimetatakse kõige väiksemat stiimuli erinevust, mille korral katseisik on võimeline vähemalt 75% katsekordadest avastada . Selle töö tagajärjel pakuti välja üks matemaatiline valem – ΔS/S = const .
* Fechner – 1801-1887 a. Tema seadis endale ülesandeks teada saada, kas on võimalik ühendada füüsiliste asjade maailm ja vaimsete asjade maailm. Tema oma uuringutes avastas, et on võimalik mõõta eristuslävede vahet - S = K Log I - mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt kasvab meie taju mulje. Mõlemad Weberiga avastasid, et matemaatikat on võimalik seostada psühholoogiaga.
* Wundt – 1832-1920 a. 1879 aastal lõi esimese psühholoogia labori. Talle võib kiitust anda ka selle eest, et andis välja esimesena psühholoogia ajakirja. Teadlasena ei olnud ta küll just kõige parem ja väljapaistvam, küll aga oli ta hea manager jms, kelle laborist sirgusid väga tublid ja väljapaistvad õpilased.
* Emil Kraepelin – 1856 -1926 a. Peetakse üheks Tartu Ülikooli tuntumaks teadlaseks, seal töödanud on. Tema oli ka Wundti üks lemmikuid õpilasi. Teda peetakse kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse loojaks – psühhiaatria üks isasid.
* Sir Francis Galton – 1822-1911 a. On olnud mees nagu orkester, kelle erakordsed huvid on toonud kaasa palju uut, uurides asju seinast -seina. Hakkas huvi tundma sellise asja kohta nagu vaimsetevõimete pärilikkus. Leidis, et on olemas seos andekuse ja lähisugulaste andekuse vahel – tundub, et vaimsed võimed on pärilikud. Tegi sellise põhjaliku eksperimendi – võttis inimese pikkuse ja vaatas , kas ja kuidas on inimese keskmine pikkus seotud tema vanemate pikkusega. Ta tõestas kaks reeglit – keskmisele taanudmise reegli ehk väga pikkade ja väga lühikeste vanemate lastel on kalduvus olla lähemal rahvastiku keskmisele pikkusele, kui nende vanematel ja teiseks, et pikkade vanematega laste pikkus on keskmisest pikem ja vastupidi. Tema andis psühholoogiale väga olulise meetme – korrolutsiooni meetodi (tähis = r : -1

.DOC Laadi alla originaalfail 27 lk · .doc · 39 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sander Gansen Õppematerjali autor

psühholoogia emotsioon teadvus aisting aistingu emotsioonid teadvuse närvirakk intelligents motivatsioon mehhanism

Sarnased õppematerjalid

doc

Konspekt - 10. klass

1. Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus.

Psühholoogia

doc

Konspekt -10 klass

. Vaatlusmeetodid ei seleta nad kirjeldavad. 8. Küsitlusmeetod intervjuu, ankeedid, testid. See hea, sest näit. Ankeetidega saab palju korraga.. Seoste leidmine või avastamise e korrelatsiooni meetodid Katsed e eksperimendid proovitakse leida oletusi, miks üks asi on toimunud. Tehakse katsed ja järeldused. Labortooriumi eksperiment: inimene ei ole loomulikus keskkonnas ja katseid tehakse ka loomulikus keskkonnas Psühholoogia areng Idas ja Läänes. VKreeka (natuurfilosoofid, Platon, Aristoteles) Maailmas on palju erinevaid mõtteviise. Kõige laiemalt saab jagada : Lääne psüh Üritatakse luua võimalikult täpset teaduste süsteemi. Hing on keha omadus Teadmised psüh kohta umbisikulised Ps. ajalugu hästi dokumenteeritud Ida: Orienteerutakse muutustele. Hingel pole kindlaid omadusi, see muutub

Psühholoogia

docx

Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt

Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton.

Sissejuhatus psühholoogiasse

docx

"Psühholoogia gümnaasiumile" kokkuvõte

Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine

Psühholoogia alused

doc

Psühholoogia konspekt 11 klass

Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Psühholoogia algeid võib leida antiikajast (Aristoteles, Hippokrates, Galeos). Kehamahlade teooria inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl. Ekslikult arvati, et kehamahlu toodab aju. Nende kehamahlade järgi on saadud tänapäeval

Psühholoogia

doc

Psühholoogia

Kolmas kihistus on super ego- kõrgeim tase, esindab kultuurinorme, lubab käituda mingis kindlas tsiviliseeritud vormis. Inimest iseloomustab teatud kompleksid. Freud terapeudina üritas ka hüpnoosi kasutada, üritas narkootiliste ainetega alateadvust uurida. Freudi psühhoanalüütiline kusett. Karl Gustav Jung- Sveitsist, Freudi õpilane- jõudis järeldusele, et Freudi teooria on liiga panseksuaalne. Freudi järgi- Inimene ripub suguelundite küljes!!! Arendas analüütilise psühholoogia suuna. Teine õpilane oli Adler- keskendus võimutundmisele ja alaväärsuskompleksile. Biheiviorism (Thorndike, Skinner, Watson) Psühholoogia taandumine objektiivselt mõõdetava välise käitumise uurimisele vastavalt stiimuli reaktsiooni meetodile. Palju loomkatseid ning keskendumine õppimise seaduspärasuste väljaselgitamisele. Inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine on teadusliku psühholoogia lauseks. Liigutused, reaktsioonid R ja vastus ärritusele ehk stiimul S

Õigus

107

docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub))

Psühholoogia

docx

Psühholoogia ja loogika

PSÜHHOLOOGIA AINE Psühholoogia on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 27 lk