Joonia natuurfilosoofid 07.10.2013 Sisukord : · Joonia natuurfilosoofide ideede olemus · Thales · Anaximandros · Anaximenes · Herakleitos · Anaxagoras · Archelaos · Kokkuvõte · Kasutatud allikad Joonia natuurfilosoofide ideede olemus Joonia natuurfilosoofid keskendusid maailma algaine leidmisele, neid huvitas, millest maailm tekkis ja milleks kõik siin maailmas saab. Kõik Joonia natuurfilosoofid arvasid, et maailm on tekkinud ühest ainest. Natuurfilosoofid olid pärit antiikajast. Joonia natuurfilosoofe kutsutakse sageli Joonia koolkonnaks, aga keegi ei tea, kuidas nad iseennast kutsusid. Aristoteles on nimetanud neid füüsikuteks, kes proovivad mõista ,,physist" ehk olevat tervikut. Thales Thales on pärit Mileetose polisest (Vana-Kreeka linnriik), mis asub Väike-Aasia rannikul, mida nimetatakse ka Jooniaks. Ta sündis ligikaudu 624 aastal e.Kr ja suri ca. aastal 546 e.Kr
See sündmus-- filosoofia sünd -- leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu. Seetõttu on esmaste filosoofiliste arutluskäikude rekonstruktsioon ülimalt hüpoteetiline. Ioonia natuurfilosoofid -- nende ideede olemusest. Euroopa filosoofilise mõtlemise hälliks on antiikne, eriti kreeka filosoofia. Ioonia natuurfilosoofiaks nimetatakse antiikfilosoofia kõige esimese, eelklassikalise või eelsokraatilise, ajajärgu esimest perioodi. Varaseimad filosoofid keskendusid peamiselt maailma ja tema nähtuste seletamisele, kusjuures kõiki mõtlejaid näib võluvat küsimus, millest meile antud maailm kogu oma nähtuste keerukuses võib tekkinud olla
situatsioonides õigesti käituda. Filosoofia on sügav puhastlaadi mõtlemine. Filosoofiaks ajendab palju vaba aega. Tekivad filosoofilised küsimused meid ümbritseva suhtes. Leiame, otsime maailmale selgitatavaid tähendusi. Filosoofia on teoretiseerimine teooriate leidmine, seletuste andmine. Võib otsida mõtet selle vaatlemisel. Otsime tähendusi, seletusi. Esimene oluline ajend filosoofia tekkeks on hämming- ka argiste asjade üle. 2) Kes olid natuurfilosoofid ja mis neid iseloomustab? Vastus: Natuurfilosoofid otsivad vastust erilstest ainelistest põhjustest. Neid iseloomustab peegeldumine inimkonna esimesi samme tegelikkuse olemuse suunas. 3) Mida õpetas Herakleitos? Vastus: Tema algprintsiip oli tuli. Tema arvates on tuli kõige püsimatum element võrreldes vee ja maaga. Maailm on igavasti elav tuli. Maailm muutub pidevalt. Sümboolses mõttes on maailm ise tuli. 4) Mida tähendab Sokratese ütlus "ma tean, et ma midagi ei tea"?
Sel vaimse arenemise astmel juhtus temaga sama mis Descartes ´igagi. Keelte uurimine ei rahuldanud enam ja ta võttis käsile loogika. Katsed 15 aastase noorukina reformida humanistide ja skolastikute pakutud loogikat said aluseks tema universaalsele matemaatikale. 15 aastaselt hakkas õppima õigusteadust Leipzigi ülikoolis. Kummatigi ei tegelenud ta ainult õigusteadusega. Esimesel kahel aastal luges ta palju filosoofialaseid teoseid ning sai esmakordselt teada, et moodsad ehk natuurfilosoofid, nagu Galilei , Kepler ja Descartes, olid avastanud uue maailma. Ta jõudis arusaamisele, et seda uuemat filosoofiat võib mõista ainult inimene, kellel on vajalikud teadmised matemaatikas. 17 aastaselt sõitis ta Jeenasse, et leida tugevamat matemaatikaõpetajat. Kuid teda ei huvitanud mitte üksnes matemaatika. Noormees võttis ajaloo, arheoloogia ja õigusteaduse tunde. Tal tekkis tunne, et juura ongi ta kutsumus. Matemaatika ununes. Leibniz pöördus tagasi Leipzigisse
majanduslike ja tehniliste meetmete abil on võimalik luua tõhus hoiatussüsteem.Sealjuures oleks aga kindlalt esiplaanil võitlus vaesuse ja ülerahvastuse vastu. -3- Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. Juba joonia natuurfilosoofid püüdsid maavärinat seletada. Tähelepanuväärseim oli vulkaanilisusteooria: maa sisemuses tekivad tule mõjul rõhu all olevad aurud. Eristati juba merevärinat, langatusvärinat ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat. Lissaboni maavärin 1755 1755. aasta 1. novembril kella poole kümne paiku toimus Lissabonis kaks minutit kestev maavärin. Sellele järgnes teine tõuge, peale mida polnud linnas püsti jäänud
Ps. aine ja uurimisobjekt. Tähtsamad harud. Ps. põhilised meetodid: Psüh psyhhe (hing) +logos(teadus) Tal on pikk minevik, aga lühike ajalugu. Probleemidega on tegeletud juba kaua, aga teaduseks sai psüh 1879. aasal. 1. Psüh laboratoorium lõi Saksamaal Leipzigi ülikoolis 1879. aastal W. Wundt. Psüh on midagi kunsti ja teaduse vahepealset. Teadlased otsivad vastuseid küsimusetele: kust me tuleme? Kuhu me läheme? ka Psüh uurib sama. Psüh uurib inimest ja tema käitumist. Psüh on teadus, mis uurib vaimseid e psühholoogilisi protsesse ja inimese käitumist. 20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist 3. Keskkonnapsüh uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist 4. Meditsiinipsüh 5. Deferentsioonipsüh Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid: 6. Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs tehakse ol...
mingites situatsioonides õigesti käituda. Fil on sügav puhastlaadi mõtlemine. Filosoofiaks ajendab palju vaba aega. Tekivad filosoofilised küsimused meid ümbritseva suhtes. Leiame, otsime maailmale selgitatavaid tähendusi. Fil on teoretiseerimine teooriate leidmine, seletuste andmine. Võib otsida mõtet selle vaatlemisel. Otsime tähendusi, seletusi. Esimene oluline ajend fil tekkeks on hämming- ka argiste asjade üle. Viimane küsimus, pikk arutlus. 2) Kes olid natuurfilosoofid ja mis neid iseloomustab? Naturfilosoofia e. loodusfilosoofia. Püüdlesid teadmise ja tundmise poole.Oskasid arvutada taevakehade liikumist. Kosmoloogiline huvi, mida püütakse rahuldada maailma algaine avastamisega Nende mõtlemise objektiks oli loodus. Neist sai alguse süstemaatiline ja metoodiline mõtlemine. Teadsid väga palju universumist. Tegelesid füüsilise loodusega. Thales,Anaximenos, Anaximandros. Jne. See oli ka 3) Mida õpetas Herakleitos
Kokkuvõtteks Epikuurlaste elu- ning filosoofiakäsitlus erines mõnevõrra kaasaegsete omast, nende omalaadsed eetilised tõekspidamised, hedonism, käsitlus aatomeist, inimhingest ja muust olid kuigivõrd novaatorlikud ning nagu kõik uus ja harjumatu pälvisid seetõttu üsna suurel hulgal kriitilist suhtumist ning ebasoosivat vastukaja. Samas oli epikuurlus tolleaegse Kreeka mõtlemise lahutamatu osa ning loomulik lüli protsessis, mille alguses seisavad sofistid ja Ioonia natuurfilosoofid, lõpus aga iga abstraktselt mõtlev inimene meie n-ö Vanas Maailmas.
Introspektsioon ehk enesevaatlus on väga subjektiivne. Küsitlus jäik küsimustik, aga saab testida palju inimesi korraga. Juhtumi analüüs võib olla konkreetne ja individuaalne, ei pruugi olla üldine. Tehakse oletusi ja uuritakse. Korrelatsioonuuring kas kaks või rohkem nähtst on omavahel seotud -1(min)<0>1(max). Näiteks korrelatsioon 0,3 on juba tuntav. Korrelatsioon ei ole põhjuslikkus seoses! 2. Psühholoogia Vanas-Kreekas. Natuurfilosoofid. Platon. Aristoteles: Lääs ja Ida. Psühholoogia eraldub Ida ja Lääne psühholoogiaks. Lääne psühholoogia on umbisikuline, konstateeriv. Eesmärgiks on luua võimalikult täpne süsteem. Hing on inimesele omane. Ida psühholoogia on isikuline, loov, püüeldakse täiuslikuma inimese poole. Eesmärk on muuta inimest. Hing on erinevad muutuvad seisundid. Lääne psühholoogia sai alguse Vanas-Kreekas. Natuurfilosoofid olid esimesed, kes üritasid inimhinge lahti seletada
[5:13] 2. ELEA KOOLKOND Elea koolkond on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 6 sajandil e.Kr Elea linnas, mis oli kreeklaste õitsev kaubalinn ja koloonia Lõuna-Itaalias (Itaalias kannab see linn Velia nime). [4:19] 2.1 Üldiseloomustus Joonia loodusfilosoofiale vahetult järgneval ajastul võib täheldada filosoofilise mõtlemise ja probleemiseade mõningat täpsustumist. Selles koolkonnas õpetati oleva ühtsust ning muutumatust ja saamise mitteolemist. Kui joonia natuurfilosoofid oma kosmoloogilises otsimusis ühtse maailma-aine või "printsiibi" järele ei teinud vahet püsiva ja muutuva momendi vahel, siis eleaatide koolkonna peahuvi keskendub igavesti püsiva ning muutumatu printsiibi otsimisse maailma tegelikkuses ja mitmekesisuses. Oma otsingutega maailma muutlikkuse aluste järele, mille nad arvavad leidvat "olemises" kui niisuguses, osutuvad eleaadid tegelikult filosoofilise olemisõpetuse ehk ontoloogia rajajaiks. [5:21]
Loodi eismesi struktuurvalemeid, defineeriti org keemia kui süsinikuühendite keemia. I rahvusvahelin keemikute kongress 1860- aatommassid, molekulide- aatomit mõistete erinevus- ainete valemid ja nomenklatuur. Koostati perioodilissüsteem. Tänu spektroskoobi leiutamisele avastati väärisgaasid. Alused füüsikalisele keemiale (termodünaamika), lahusteteooriad, võeti kasutusele mool Kekulé, Mendelejev, Bunsen, Hess, Berthelot, Ostwald 3. Mida on kreeka natuurfilosoofid pidanud stiihiateks ehk (alg)elementideks? Kes pakkus (teadaolevalt) esimesena välja idee stiihiast ja mida ta pidas stiihiaks? Stiihiateks on peetud: vesi apeiron (määratlematu, tajumatu, lõputu aine, abstraktne) õhk- õhk on kõikjal, õhk on kõige allikas, kõik tekib muutumistes, liikumistes tuli- muutumine, muutuvus maa: kõik on tekkinud maast ja muutub maaks,muutumatuse printsiip Hiljem tuli-õhk-maa-vesi kõik kokku
saj e.Kr. Põhjuseks olid demokraatia ja valimised. * Vana-Kreekast on palju ajalooallikaid. * Lääne-psühholoogia on alati olnud umbisikuline, ida-psühholoogia on väga isikuline. -) Ida-psühholoogia eesmärk on olnud inimese arendamine, kasvamine. * Lääne-psühholoogia on läbi aja olnud hästi dokumenteeritud, idas ei pandud niipaljut kirja. * Tänapäeval on neid kahte erinevat mõtteviisi kokku viia. * Vana-Kreeka üks esimesi koolkondi on Natuurfilosoofid. -) Nad lähtusid ürgelementidest, mille kombinatsioonid on kõik ülejäänud asjad. *) Need ürgelemendid olid tuli, vesi, õhk ja maa. -) Herakleitos väitis, et inimese hing on aurukujul veest tõusnud ja kunagi ta muutub selleks tagasi. Samas ta ütleb, et mida niiskem on inimese hing, seda lollim ta on. -) Demokritos väitis, et inimese hing koosneb tule aatomitest. * Platon elas 4.-3. Saj e.Kr. Tema küsimused olid, et ,,kust on pärit inimese teadmised?"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
