esile organismi vastuse) *enamus katsed tulevevad loomakatsetel(tuvi,koer,rott) , keksenduti probleemile- "kuidas käitumist omandatakse?", kasutati katse ja eksitusmeetodit *1925.a ilmus Watsoni raamat "Biheivorism" *Stiimulite alla kuulusid kõik välismaailma objektid ja kõik muutuse organismis . Reaktsioonide all aga inimolendi enda tegevus kuni raamatu kirj välja *...pidi uurima kõike,mida elusolend teeb hoomikust õhtuni *Ilmnes ka ,et looma ajus tekib kogemuse alusel teatud kongitiivne kaart:loom õpin mingile mõjutusele vastama teataval viisil *arendasid ka spetsiaalsed teraapiatehnikad,et ravida inimese foobiat 3)Humanistlik psühholoogia- *..loojad toonitavad eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid om,muis eristavad teda loomast *..esindajateks olis Albraham Moslow ja Carl Rogersi. *Rogersi arvates peaks humanistl psüh uurima alasid ja valdkondi nagu inimese eesmärgid,väärtused,valiku tegemine,enese ja
rahvusliku vaimu, sarnasemad kui mõõdetakase samade instrumentidega (Baltikumis vastasid stereotüübile rohkem kui mujal) Väga püsivad stereotüübid. 13.loeng Sotsiaalne käitumine käitumisteadused, väljend 50ndatel 20.sajandi I pool käitumine peamine -> biheiviorism (sotspsüh kui teadus sotsiaalsest käitumisest) põhiidee: käitumine juhtiav tagajärgedega (tasu v karistus), ei tööta alati. Kui erinevad hoiakud satuvad vastuollu tekib kongitiivne dissonants ja inimene püüdleb taskaaalu poole, muutes hoiakut. Praegu peamine tunnetusprotsessid kognitiivpsühholoogia Milgrami eksperiment 1974 elektrisokid Zimbardo vanglaeksperiment 1971 19.saj Saksamaa rahvaste psühholoogia (Völkerpsychologie) inimeste käiutmise määrab rahva hing või omapära 19.saj lõpp Prantsusmaa massi/hulga psühholoogia Matkimine on peamine protsess, inimesed nakatuvad käitumisega 19.saj lõpp Ameerika
triivivad oma haiguse tõttu alla, liiguvad madalamasse klassi, kolivad vaeste linnaossa jne. 2. Perekond a)skisofreenne ema b) vastuoluline suhtlusmuster- on psühhoanalüütilised seletusmudelid, mis pole empiirilist kinnitust leidnud. c) EE- emotsioonide liigne väljendamine perekonna poolt viib haigusepisoodide kordumiseni. 3. individuaalsed tegurid a) kongitiivne elevatsioon, aistingud ja tajud tekivad ka välise stiimulita, võimatu on eristada tajuelamusi mälust või kujutlusest b) inimene kui mõtestamist püüdlev olend: otsib seletust ka ebatavalistele elamustele, kui tavalised seletused ei sobi, leiab luululised. c) Eksternaliseerimine ja personaliseerimine. d) Kui püüab oma ebatavalisi kogemusi ja mõtteid teistega jagada, teda ei
negatiivselt; üldine ja suhteliselt püsiv hinanguline suhtumine mingisse nähtusesse. Hoiaku komponentid: 1) Kognitiivne (tunnetuslik) - sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või onfot mingi nähtuste kohta. 2) Emotsionaalne - moodustavad tunded, suhtumised ja meeleolud, mis on antud nähtusega seotud. 3) Käitumuslik - moodustavad inimese soov ja oskused käituda vastavalt oma hoiakule. - Kongitiivne dissonants - hoiaku komponentide omavaheline või kognitiivne komponendi sisemine lahknevust. Sisemise tunnetatud kontrollkeskmega inimene usub, et kontrollib ise oma elu ja tegevust. Välise tunnetatud kontrollkeskmega inimene usub, et tema elu ja tegevuse määravad teised inimesed. Rahulolu mõjutab motivatsioonifaktor ja hügieenifaktor. 8 - Motivatsioonifaktor - töö iseloom, saavutusvajaduste rahuldamine, arenguvõimalused,
annaabi.ee 
