Dopamiin on neurotransmitter ehk virgatsaine. Serotoniini madal tase põhjustab sundmõtlemist, mis on romantilise armastuse keskne tunnus. Vasopressiin vabaneb isaste loomade ajudes paaritumise ajal ja innustab isaseid ka edaspidi paaritatud emasega läbi käima. Oksütotsiin tekkib kõikidel emastel imetajatel sünnitamise käigus. See kutsub esile emaka kokkutõmbed ja stimuleerib rinnanäärmeid piima tootma. Orgasmi ajal tõuseb meestel vasopressiini ja naistel oksütotsiini tase tohutult. Seksuaalsuse kontekstis on absolutistlik mõtteviis selline, mis pooldab seksuaalelu alguse edasilükkamist kuni ametliku abielu sõlmimiseni. Relativism on mõtteviis, mille puhul langetatakse otsus sõltuvalt konkreetsest olukorrast. Näiteks pooldatakse seksuaalvahekorda astumist siis, kui on olemas vastastikune kokkulepe, meeldivus/kiindumus ja turvalisus.
vallandada dopamiini eritumise ja panna inimesed armuma. Et siis kui sa ei taha end kellegagi siduda, ära temaga seksi ka. Kuigi tavaliselt teevad inimesed ihal ja armumisel selget vahet ning iga vahekord ei vii kaugeltki armumiseni. Armumise leek rahuneb ajaga. Kirg kaob, ent kui veab, tulevad selle asemele rahu, turva- ja ühtsustunne. See on armastuse kolmas süsteem, kiindumus. Loodus on isastele imetajatele andnud isadushormooni vasopressiini. Laboris uruhiiri uurides jõuti järelduseni, et ejakulatsiooni hetkel suureneb ajus selle hormooni hulk et isahiir saaks kohale jääda ja koos emasega poegade eest hoolitseda. Emastele on loodus andnud oksütotsiini see tekib kõikidel emadel sünnitamise käigus. Hormoon stimuleerib piima teket, kutsub esile emaka kokkutõmbeid ning tugevdab ema ja lapse vahelist sidet. Mõlema hormooni hulk on ülisuur ka seksuaalvahekorra ajal. Need
Osmootse ja hüpovoleemilise janu erinevused; kuidas vastavalt janu kustutada. On tugev füsioloogiline signaal mis on põhjustatud rakuvälise vedeliku. - Mahu langusest – hüpovoleemne janu (higistamine, verejooks) - Liigsest soolasusest – osmootne janu (niigi on keha soolane aga kui liiale läinud siis hakkab rakust välja imbuma) Osmootse rõhu ja vremahu retseptorid saadavad sisendid HÜPOTAALAMUSSE kus kontrollitakse kui palju ajuripatsi arginiin-vasopressiini (osmootse janu puhul eritatakse rohkem et vett säästa) eritab - Alkohol pärsib vasopressiini eritamist Hüpovoleemse janu puhul eritatakse angiotensiin IIte. Janutunnet stimuleerivad: - 1% tõus osmolaarsuses - 15% veremahu langus - Hormoon angiotensiini tõus (sunnib veeresooni kokku tõmbama ja rõhk tõuseb) - Suu-neelu kuivus, peavalu, nõrkus, iiveldus, lihaskrambid - VEE IMENDUMINE SEEDESÜSTEEMIS KUSTUTAB JANU Aitab: puhta vee joomine
ateroskleroosi, tõstab vererõhku, kiirendab südametegevust. Hüpotaalamuse- ajuripatsi-neerupealiste (HPA) telg käivitub kortikotropiini vabastava hormooni CRF sünteesist hüpotalamuse paraventrikulaarses tuumas. CRF käivitab ajuripatsi eesosas adrenokortikotropiini ACTH tootmise. ACTH levib läbi vereringe neerupealistesse. Neerupealistest vabanevad kortisool, beeta-endorfiinid, vasopressiini, glükakoon, prolaktiin. Psühholoogilised sümptomid: ärevus, muretsemine, keskendumis- ja otsustamisraskused, kontrollitunde puudumine, meeleolumuutused: depressiivsus, tigedus, kannatamatus, ärritavus, rahutus, abitustunne, seksuaalhuvi vähenemine, negatiivsed mõtted, madal enesetõhusus. Kes on stressi suhtes enim vastuvõtlikumad? Neurootilisus inimesed kes on oma loomult ärevad, muretsevad, on
tegevust puberteedieas, stimuleerides munasarjades folliikulite arengut, ja meestel munandites spermatosoidide teket); kollakehahormoon (glükoproteiin, mis reguleerib naistel ovulatsiooni teket ja meestel testosterooni tootmist); kortikotropiin (stimuleerib neerupealiste koort, et need toodaksid mineraal ja glükokortikoide). Neurohüpofüüs on hüpofüüsi tagasagar, toodab kahesuguseid hormoone: vasopressiini (reguleerib neerude poolt taasimatava vee hulka ja seega kontrollib toodetava uriini hulka ja vererõhu kontroll ka) ja oksütotsiini (mõjub emaka lihastele, põhjustades kontraktsioone sünnitamisel ja mõjub piimanäärmetele rinnapiima tekitavalt). Gonadotroopsed hormoonid 1 reguleerivad sugunäärmete talitust. Efektoorne hormoon kindel hormoon, mis vastab
sünteesi ja rasvadest energia tootmist); folliikuleid stimuleeriv hormoon (alustab tegevust puberteedieas, stimuleerides munasarjades folliikulite arengut, ja meestel munandites spermatosoidide teket); kollakehahormoon (glükoproteiin, mis reguleerib naistel ovulatsiooni teket ja meestel testosterooni tootmist); kortikotropiin (stimuleerib neerupealiste koort, et need toodaksid mineraal- ja glükokortikoide). Neurohüpofüüs on hüpofüüsi tagasagar, toodab kahesuguseid hormoone: vasopressiini (reguleerib neerude poolt taasimatava vee hulka ja seega kontrollib toodetava uriini hulka ja vererõhu kontroll ka) ja oksütotsiini (mõjub emaka lihastele, põhjustades kontraktsioone sünnitamisel ja mõjub piimanäärmetele rinnapiima tekitavalt). Gonadotroopsed hormoonid reguleerivad sugunäärmete talitust. Efektoorne hormoon- kindel hormoon, mis vastab kindlale elundile. Spetsiifilisus. Neerupealise hormoonid Koor ja säsi produtseerivad erinevaid hormoone. Esimene
Toimub lokaalselt angiotensiin I konversioon angiotensiin II, mis reguleerib verevoolu neerus iseseisvalt muudest süsteemidest. Angiotensiin II: * potensiaalne vasokonstriktor (veresoonte ahendaja) ja otseselt suurendab süsteemset vererõhku ja neeru perfusiooni (läbivoolutuse) rõhku. * aktiveerib Na imendumist neerutorukestes (proksimaalne, distaalne vään- ja kogumistoruke). See omakorda stimuleerib aldosterooni vabastamist neerupealistest ja vasopressiini hüpofüüsist jt mis võimendavad neeru naariumi ja vee reabsorptsiooni. - seega angiotensiin II suurendab vee ja soolade säilitamist, veresoonesisest mahtu ja vaskulaarset resistentsust – need kõik osalevad süsteemse vererõhku ja neerude perfusioonirõhu suurendamisel. Reniini vabastamine on vähendatud, kui neerude perfusioon suureneb ja vereplasma angiotensiin II tase on tõusnud – negatiivne tagastusside – see säilitab neerude perfusiooni ja GFRi füsioloogilistes normides.
Filtreerumise eeldusena peab kapillaari hüdrostaatiline rõhk ületama vere kolloidosmootse rõhu ja Bowmani kihnu siserõhu. Erituselundite talitlust reguleeritakse neurohumoraalsel teel. Sümpaatilise NS mõju tugevnemisel neeruveresooned ahenevad ja diurees langeb, kusepõielihase toonus langeb. Valu puhul võib uriini eritus pidurduda. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel. Hüpofüüsi tagasagara vasopressiini stimuleerib vee tagasiimendumist neerukanalites. Veepuudusel, kui suureneb osmootne rõhk, produtseeritakse ADH-d rohkem ning uriini hulk väheneb ja osmootne rõhk normaliseerub. Kui seda ei toimu tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joomisega. Neerupealise koehormoon aldosteroon suurendab Na ja sellega ka vee resorptsiooni ja vähendab diureesi. Adrenaliini väikeste annuste toimel uriini hulk suureneb. 19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted
kaks korda nädalas kolme kuu jooksul. Enureesi esinemissagedus lapseeas 5 aastased 33% 8 aastased 18% 11 aastased 7% 17 aastased 0,7% Milliste teguritega seostatakse primaarse enureesi teket? Lapsele ei ole potirežiimi õpetatud või pole seda tehtud piisavalt, regulaarselt ja seoses sellega ei ole tal pikka kuiva perioodi (kuus kuud/üle selle) olnud. (Last pole õpetatud – ja/või ta pole õppinud kuiv olema). • Arengu häired • Põie funktsiooni häired • Vasopressiini (antidiureetiline hormoon - suurendab vee peetust) puudulikkus • Psühhotrauma • Pärilik eelsoodumus (60-70%) • Kuseteede infektsioonid • Teised haigused. Sekundaarne enurees, milliste haiguste puhul võib esineda? ● Diabeet, ● suurenenud adenoidid, ● tonsilliit, ● allergiline nohu, ● helmintoosid (usstõved). Millisest vanusest saab enureesi diagnoosida? Miks-põhjenda?
· Kortikotropiin (adrenokortikotroopne hormoon) kortikoliberiin · Türeotropiin (türeoidnääret stimuleeriv hormoon) türeoliberiin · Follitropiin (folliikuleid stimuleeriv hormoon) gonadoliberiin · Lisaks prolaktiin prolaktoliberiin, prolaktostatiin e. dopamiin Hüpofüüsi tagasagar (neurohüpofüüs) koosneb hüpotalamusel paiknevate neuronite jätketest, mis sekreteerivad veringesse: oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni e. vasopressiini. Neerupealiste hormoonid. Neerupealiste koore hormoonid: · Glükokortikoidid suurendab glükoneogeneesi maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressi taluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. · Mineralokortikoidid vähendab Na+ ja vee eritumine neerudest. Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) · Adrenaliin · Noradrenaliin · (dopamiin)
· Kortikotropiin (adrenokortikotroopne hormoon) kortikoliberiin · Türeotropiin (türeoidnääret stimuleeriv hormoon) türeoliberiin · Follitropiin (folliikuleid stimuleeriv hormoon) gonadoliberiin · Lisaks prolaktiin prolaktoliberiin, prolaktostatiin e. dopamiin Hüpofüüsi tagasagar (neurohüpofüüs) koosneb hüpotalamusel paiknevate neuronite jätketest, mis sekreteerivad veringesse: oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni e. vasopressiini. Neerupealiste hormoonid. Neerupealiste koore hormoonid: · Glükokortikoidid suurendab glükoneogeneesi maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressi taluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. · Mineralokortikoidid vähendab Na+ ja vee eritumine neerudest. Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) · Adrenaliin · Noradrenaliin · (dopamiin)
hüpofüüsi alatalitlust (kasvades hävitab tuumor hormoone tootvad rakud). Hüpofüüsi kasvajad moodustavad ajukasvajatest 10%. Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Hüpofüüsil on 3 sagarat: eessagar produtseerib kasvu, adrenokortikotroopset, gonadotroopset ja türeotroopset hormooni kesksagara hormoon reguleerib naha pigmendisisaldust tagasagar produtseerib oksütotsiini ja vasopressiini Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. hüpofüsaarne akromegaalia - kasvuhormooni liigproduktsioon täiskasvanueas, millele on iseloomulik perifeersete kehaosade (käte, jalgade, nina) suurenemine
Osmoretseptorid ajus, hüpotalamuse piirkonnas asetsevad retseptorid, mis reageerivad vere osmootse rõhu muutustele. Inimene kaotab vett-> veri kontsentreerub veidi-> osmootne rõhk tõuseb-> osmoretseptorid reageerivad ja ADHd eritub rohkem -> tekib janu Mahuretseptorid suurte veenide ja südamekoja seinas olevad venitusretseptorid, mis määravad organismi üldist vedeliku hulka. Vere koguhulk väheneb(verejooks)-> aktiviseerub ADH eritus -> janutunne ADH-antidiureetiline hormoon e. vasopressiini, mida mood teatud hüpotalamuse tuumad. Reguleerib vee tagasiimendumist distaalsete neerutorukeste lõpposast ja kogumistorukestest Kaltsium on organismi ehitusmaterjal, inimesel 1-1,5 kg kaltsiumi, millest umbes 99% on luudes ja hammastes. Kaltsium reguleerib vere hüübimist, erutuse teke ja levik, K/Na tasakaal, mõjutab närvide ja musklite tegevust. Aktiviseerib ka ainevahetusprotsesse. 1-5a vajab kaltsiumi 800 mg päevas, üle 50a 1000, 11-24a ja rasedad 1200-1500 mg.
• Tagumine ajuripats: hüpotalamuse väljakasv, mis koosneb närvikoest • Hüpotalamuse neuronite närvikiud kulgevad läbi varre ja lõpevad tagumises ajuripatsis. • Närvivarre ülemine osa laieneb hüpotalamusse ja nimetatakse seda eminentia mediana’ks. Hüpotalamus ja tagumine ajuripats Keskjoone vaade näitab, et paraventrikulaarse ja supraoptilise tuuma Magnotsellulaarsed neuronid saadavad oma kiud otse ajuripatsi tagumisse osasse, kus nad väljutavad oksütotsiini ja vasopressiini (ADH) •Kui vere maht suureneb, siis neerude filtratsiooni seadistatakse ümber moel, et rohkem vedelikku filtreeritakse minutis • Tavalises olukorras ADH ei kontrolli neerude funktsiooni ja vesi järgneb ioonidele kui need kulgevad mööda neerutorukesi • ADH puudumisel on neerude kogumistorukeste rakumembraanidel vaid üksikud akvaporiini molekulid. Nad on talletatud põiekestesse raku sees Eesmine ajuripats: adenohüpofüüs
Gonadotropiini vabastajahormoon tagab hüpofüüsi eesmises sagaras gonadotropiinide s.o. 1) folliikleid stimuleeriva hormooni (FSH) ning 2) luteiniseeriva hormooni (LH) sünteesi ja vabanemist. Hüpofüüsi eesmises sagaras toodetakse ka prolaktiini (PRL). FSH mõjutab folliiklite kasvu munasarjas ja östrogeensete hormoonide toodangut munasarjas. LH kutsub esile ovulatsiooni ning soodustab kollaskeha moodustumist. PRL mõjutab rinnapiima teket. Hüpofüüsi tagasagaras toodetakse aga vasopressiini, mis tõstab vererõhku ning oksütotsiini, mis kutsusb esile emaka kokkutõmbeid ning mõjutab piima eritumist rinnanäärmest. Gonadotropiinid (FSH, LH) talitlevad hüpotaalamuse ja munasarjade vahelise ühenduslülina. Munasarjade poolt toodetavateks hormoonideks, mis reguleerivad menstruaaltsüklit on steroidhormoonid: östrogeenid, kollaskehahormoon e. progesteroon ning androgeenid e. meessuguhormoonid Gonadotropiinide ja
. vabalt filtreeruvate ainete puhul, mis kohe resorbeeruvad on kliirents väiksem Erituselundite talitlust reguleeritakse neurohumoraalsel teel. Sümpaatilise NS mõju tugevnemisel neeruveresooned ahenevad ja diurees langeb, kusepõielihase toonus langeb (soodustatakse põie täitumist). Valu puhul võib uriini eritus pidurduda. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel. Hüpofüüsi tagasagara vasopressiini stimuleerib vee tagasiimendumist neerukanalites (vähendades diureesi). Veepuudusel, kui suureneb osmootne rõhk, produtseeritakse ADH-d rohkem ning uriini hulk väheneb ja osmootne rõhk normaliseerub. Kui seda ei toimu tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joomisega. Neerupealise koehormoon aldosteroon suurendab Na ja sellega ka vee resorptsiooni ja vähendab diureesi. Adrenaliini väikeste annuste toimel uriini hulk suureneb. XI TERMOREGULATSIOON
Sõit lähedalasuva haigla erakorralise meditsiini osakonda möödub probleemideta ja patsient on taas suhtlusvõimeline. Šoki patofüsioloogia Olenemata arvukatest erinevatest põhjustest, mis võivad šokini viia, on neil ühesugune kliiniline pilt, mille kutsuvad esile veresoonkonna talitlushäired ja ja organismi kiiresti tekkiv reflektoorne vastureaktsioon. 300 Adrenaliini ja muude humoraalsete faktorite (reniini-angiotensiini süsteemi, erütropoetiini, glükokortikoidide, vasopressiini) eritumise eesmärgiks on säilitada vererõhk ja sellega elutähtsate organite verevarustus. Selleks vähendatakse verevoolu nahas, luustikus ja seede-elundkonnas perifeersete veresoonte kokkutõmbamise abil. Seda nimetatakse vereringe tsentraliseerumiseks. Verevoolu vähenemine kapillaarides (mikrotsirkulatsiooni häire) toob kaasa hapniku osarõhu kriitilise languse ja sellest tulenevalt hapnikuvaeguse (hüpoksia), millele järgneb perifeersete kudede ainevahetuse häirumine
annaabi.ee 
