Masin salvestab need signaalid millimeetri paberile või kuvab ekraanile. Kogu katse kestab umbes 10 minutit. Diagrammil on kujutatud P-laine (amplituud alla 0,25 mV) T-laine (amplituud1/6-2/3 vahemikus) PQ-intervallid (kestus alla 0,21 sekundi) QRS-kompleks (amplituud alla1/4 ) ST-segmendid (amplituud alla 0,1) ...... ja muutused nendes. Uuringuga saab hinnata: südame rütmi südamelihase verevarustuse häireid südamelihase infarkti südamekambrite ülekoormust ja suurenemist südamelöögi sagedust Kes vajab EKG ? Valu rinnus Väsimus ja nõrkus Probleemne hingamine Ebaühtlane südamerütm Kuidas tehakse? Patsient lamab Jalgadele ja kätele ning rindkerele kinnitatakse elektroodid Teie kehale asetatud elektroodide abil registreerida südame töötamise käigus tekkivat elektrilist aktiivsust. Aparaat kirjutab üles südame töö kõveratena. Hea teada ! EKG on ohutu. Ei anna elektrilisi laenguid nt: lööke
· vasak vatsake - veri liigub aorti läbi kehasse · aort - pumpab vere kehasse · kehaveenid - toovad hapnikuvaese vere paremasse kotta · parem koda - veri liigub paremasse vatsakesse · parem vatsake - pumpab vere kopsuartrite kaudu kopsudesse · kopsuarter - viib vere südamest kopsu Südameklapid kindlustavad ühesuunalise liikumise südames, südamesse ja südamest välja. Südamelöögi sagedus sageneb vajadusel, kui organis vajab rohkem hapnikku , siis löögi sagedus suureneb. Kuid alati ei pruugi sellega hapnikusisaldus veres suureneda, see oleneb ka inimese treenitusest. 7. VERESOONED JA VERERINGE 1)Veresooned on torujad elundid , mida mööda veri ringleb. Versoone liigid : · kapillaarid ( ainevahetus ) · arterid ( kannab verd kapillaaridesse ) · veenid 2)Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. Veri voolab tugevama rõhuga
venitused ning ka mõned löögiharjutused. Jõutreeningul peab lihased korralikult soojaks saama, et vältida treeningul vigastusi ja et tulla toime treeninguga kaasnevale koormusele. Jõutreeningul on targem treenida erinevatel päevadel erinevaid lihaseid, et keha ei saaks liigset koormust ehk siis näiteks jalapäeval tuleb soojendada enamasti jalgu ja nii edasi. Pärast treeningut on vaja teha lõppu jahutus ja venitus, et vererõhk ja südamelöögi sagedus vaikselt tagasi normaalseks saada ja et lihased ning liigesed valutama ei hakkaks. Jahutus peaks kestma 5-10 minutit ning peaks olema vähem intensiivsem treeningust. Kokkuvõte Soojendus on igaks treeninguks vajalik. Soojenduse peamine eesmärk on keha ettevalmistada treeningul kaasneva füüsilise koormusega. Ilma soojenduseta võib tekkida lihastes kramp ja liigestes valu, mis võib pikaajaliselt mõjuda halvasti. Soojenduse tähtsaim osa on kerge aeroobne
taaskord saab Oliine teada ja saladus levib. Kohtus astub Barbro eest välja lensmaniproua, kes peab kõne naiste õigustest ja sellest, kuidas naine ei saa valida, kas ta tahab last või mitte ning kohtus langetavad sellekohaseid otsuseid mehed. Paralleele saab tuua praegusel hetkel toimuvaga - naiste õigusi annavad ja otsuseid nende keha üle langetavad mehed. Läänemaailmas tekitab furoori Ameerika Ühendriikides Alabamas vastu võetud seadus abordi keelustamise kohta, nö esimese südamelöögi seadus. Selle valmimisse ei kaasatud kompetentseid naistearste, teadlasi ning mis kõige olulisem - osariigi naisi endeid. Pean kurbusega tõdema, et isegi kui teadus ja tehnika arenevad, siis mõned riigid siin planeedil on oma moraalsete ja eetiliste tõekspidamistega endiselt 20. sajandi alguses. Knut Hamsuni “Maa õnnistus” on kirjutatud 20. sajandi alguses, kuid ometi võib seda lugeda ka tänapäeval ja tuua paralleele praeguse olukorraga
6. Impulsi taassisenemise tõttu tekkinud rütmihäired (Maramaa 1993). Sagedamini tekivad rütmihäired kas allpool asuvate keskuste automatismi suurenemisest, mille võib esile kutsuda erutusetekke kiiruse suurenemine või normaalse puhkepotensiaali mittesaavutamisest, mille korral uus erutus tekib varem (Maramaa 1993). Südamerütmihäirete avaldumine Tõuge Tükitunne kurgus Tukse kaelal Paus pulsis Südamelöögi vahelejätmine Tugev südamelöök Valu rinnus Valulik südamelöök Südamepekslemishoog Hingamisraskused Pearinglus Väsimus Jõuetusetunne Tsüanoos Väiksem koormustaluvus Suurenenud Tursed urineerimisvajadus Teadvusekaotus Südame rütmihäirete avaldumine
Atseetaldehüüd biolaguneb täielikult nii aeroobses kui ka anaerooses keskkonnas. (CERI, 2007) Atseetaldehüüd tekib süsivesinike ja biojäätmete lagunemisel ja naftasaaduste ja kivisöe põletamisel. (inchem, 1994) Toksilisuse andmed kemikaali kohta Äge toksilisus seedetrakti kaudu LD50: 660-1930 mg/kg. (Celanese, 2012) Ägedat mürgistust põhjustav toime sissehingamisel LC50 (4h): 24040 mg/m³ (Celanese, 2012) Põhjustab vererõhu ja südamelöögi sageduse tõusu, kopsuturset ja mõjutab kesknärvisüsteemi. Pärast korduvat manustamist põhjustab kerget hüperkeratoosi mao ülaosas. NOAEL: 125 mg/kg bw/day (Celanese, 2012) Puuduvad mõjud rasestumisele, rasedusele või loote arengule NOAEL: > 400 mg/kg bw/day (Celanese, 2012) Põhjustab adenokartsinoomi ja soomusrakulist kartsinoomi 1,350 mg/m3 (CERI, 2007). Ames'i test: negatiivne - metaboolse aktiveerimisega ja ilma selleta
Nende klass on imetajad selts on vaalalised ning alamselts on hammasvaalalised.Sugukonda kuuluvad 2 perekonda kus on 2 liiki.Nende populatsioon on umbes 75000 isendit. Goody tarantala Goody tarantula ehk poecilotheria metallica kuulub looma riiki.Nende hõimkond on lülijalgsed perekond on theraphosidiae ning selts arana.Nad on 15-20 cm pikkad ning nende jalgade pikkus on 6-8 cm. Neil on ka mürk mis võib tekkidada väikest südamelöögi sagetust, higistamist, peavalusid, krampe ning paistetust.Sümptomid võivad nädal aega kesta. Kookos krabi Kookos krabi ehk virgus latri.Kookos krabid on suured maapeal elavad loomad. Paaritumine toimub maapeal kuid emane krabi läheb merre et mune kooruda.Munast kooruvad planktoni taolised olendid mis on 3-4 nädalat vees enne kui nad mere põhja gastropoodi ümbrisesse lähevad.Nad paarituvad 5 aastaselt ning elavad 60 aastaseks. Nad söövad puuvilju
SNN'te tööd. 2)Käbikeha ajupiirkonnas; määrab ära bioloogilise kella, takistab sugunäärmete tööle hakkamist(pisikestel lastel). 3)Kõri e kilpnääre toodab türoktsiini kiirendab ainevahetust (põhjustab Basedow'i tõbe); tööd mõjutab jood -> raviks jooditabletid. 4)Kõrvalkilpnääre tema hormoon mõjutab vere kaltsiumi sisaldust. 5)Kõhunääre toodab insuliini, lagundab suhkurt. 6)Neerupealsed toodavad adrenaliini kiirendab vereringet, südamelöögi sagedust, vererõhku. 7)Sugunäärmed suguhormoone munasarjad, seemnesarjad; platsenta e emakoogi hormoon ei lase rasedusel katkeda. 7.Reflektsikaar refleksi kulgemise teekond ärritajast kuni mingi elundi vastuseni. 8.Negatiivne tagasiside kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et muutnud välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb
Hapnikuvaene veri jõuab südamesse kahe suure veeni, alumise ja ülemise õõnesveeni kaudu, mis suubuvad paremasse kotta, seejärel paremasse vatsakesse Edasi voolab veri kopsutüvve, sealt kopsuarterite kaudu kopsudesse ja nelja kopsuveeni kaudu südame vasakusse kotta Viimaks liigub veri vasakusse vatsakesse, siis aorti ja sealt kehasse laiali Südame töö Kodade ühine kokkutõmme ja sellele järgnev vatsakeste ühine kokkutõmme moodustab südamelöögi Südames olevad klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise Aort ja arterid Aort ja selle peamised harud on elastset tüüpi arterid Arterite seinad on paksud ja lihaselised, sisaldades valku elastiini Kui vasak vatsake vere neisse arteritesse viib, venivad need, summutades kõrge rõhu ja lükates vere edasi distaalsetesse arteritesse, ühtlustades rõhu kapillaaridesse jõudmise ajaks Kapillaarid Kui veri jõuab väiksemate arterite, arterioolide
Ealise füsioloogia aine. Anatoomia käsitleb terve inimese organismi ehitust Füsioloogia - käsitleb terve inimese organismi talitust Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline anatoomia uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust Patoloogiline füsioloogia - uurib haiguslikult muutunud organismi talitust Ealine füsioloogia - alaharu, mis käsitleb vanuselisi iseärasusi sünnist surmani Lapse termoregulatsioon rohkem kõigusoojane, Lapse südamelöögi tugevus nõrgem Millega füsioloogia seotud on? Anatoomia - käsitleb organismi ehitust Biokeemia käsitleb keemiliste protsesside iseloomu ja omapära elusas organismis, nt ainevahetus Biofüüsika käsitleb füüsikaliste protsesside kulgu elusas organismis, nt erituse teke ja levik, toimub erituvates kudedes, lihas-ja närvikude, 2. Organismi mõiste ja põhiomadused. Homoöstaas. Organism ühtne terviklik süsteem, mis suudab oma talitlust ise reguleerida. Tuleb oma
Looduslikku veekogu süvendati ja pikendati Valemite esitamine Iga töös tehtava kalkulatsioooni kohta tuleb meetodites anda valem. Hiljem tekstis tuleb kalkulatsiooni tulemise juures viidata (numbriga), millist valemit on kasutatud antud tulemuse saamisel. Nt Alltoodud joonisel on valemis nummerdatud alates 26-29ni. Kui tekstis on saadud tulemus 50 kasutades valemit 26 siis tuleb teda vormuleerida järgnevalt: Südame ebergiabilanss näitab meile, et lamaval inimesel on südamelöögi suurus 50 [26]. Valemitele pole vaja eraldi peal-ega allkirja, kuid tekstis tuleb valem lahti kirjutada! Kvalitatiivsed andmed: kirjeldavad suurused, kuid mitte arvandmed. Nt värvus, valmistamiskoht, nimetus Kvantitatiivsed andmed: andmed, mida saab väljendada arvuliselt. Nt pikkus, kõrgus või hind Alateemad Füüsika keel Füüsika kui teadus kujutab endast filosoofilist süsteemi, kus reaalsetele loodusnähtustele seatakse vastavusse nende matemaatilised mudelid
See toimub automaatselt. Hingamis keskus asub piklikus ajus, mida mõjutavad keemilised ained, piimhappe ja CO2 kui nende konsentratsioon tõuseb vere pH langeb ja annab signaali kemoretsptoritele. Hingamiskeskus korraldab töö nii, et hingamis sagedus suureneb CO2-te kõrvaldatakse ja vere pH hakkab tõusma, lõpuks hingamine normaliseerub. Samas asub ka piklikusajus südametegevust reguleeriv keskus. Kui verre tuleb hormoon adrenaliin siis annab see signaali läbi piklikuaju keskuse südamelöögi sageduse tõusuks. Ka jäsemete liigutused tõstavad südamelöögi sagedust, sest lihastes on pinge retseptorid, mis signaale edasi annavad, kui vererõhk on kõrge pidurdatakse südamelöögi sagedust. SEEDEELUNDKOND JA SELLE REGULATSIOON Seedeelundkonna moodustavad suuõõshambad, neel, söögitoru, magu, sooled või seedekanal ja seedenäärmed. Seedimine on keemilineprotsess, mis toimub ensüümide kaasabil
aastate keskpaigani) Üle kahe miljoni jaapanlase süstis endale veeni psühhostimulaatoreid 1960. aastate teisel poolel võeti mitmes riigis vastu amfetamiini vastased seadused Psühhostimulaatorid olid levinud üle maailma Amfetamiin Toime ja ohud Mõõdukad annused (alla 30 mg) stimuleerivad närvisüsteemi, virgutavad ja aktiveerivad keha samal viisil kui norepinefriin (noradrenaliin), mis valmistab keha ette hädaolukordadeks ja stressiks Hingamise ja südamelöögi sagedus suurenevad, vererõhk tõuseb, pupillid laienevad, isu on pärsitud Kasutajad tunnevad erksust ja energiatulva. Väsimus väheneb ja vaimne aktiivsus suureneb, samuti on konsentreerumisvõime parem ja mõtlemine selgem Meeleolu muutub paremaks, tuju tõuseb Võib tekkida tugev psüühiline sõltuvus ravimist Mõnel inimesel võib ilmneda (pärast väikese annuse manustamist) kerge ärrituvus, segasus ja peapööritus Annuse vähendamise reaktsioonina võib esineda nii
Seega said kõik osalejad öö jooksul u. 4 h magada. Kell 12.45 alustati katset. Pool rühmast läks ruumi, mis oli mõeldud nn. ,,magajatele", teine pool rühma veetis oma aega lugedes. Katse kestis 13.00-13.30. Kell 14.00 alustati osalejate testimist. Mida uuriti? 1. Osalejate subjektiivne hinnang oma erksuse ja unisuse kohta. 2. Lühiajalise mälu test 3. Visuaalne reaktsiooniaja test 4. Käepigistuse tugevuse test 5. 2m. ja 20m. jooks ajavõtuga 6. Südamelöögi sagedus 4-l erineval ajahetkel. 7. Keha sisetemperatuuri ja välistemperatuuri mõõtmine (Journal of Sports Sciences, December 2007; 25( 14): 1557-1566) Tulemused: o Osalejate hinnangul vähenes pärast 30min. uinakut nende unisus ja erksus kasvas. o Lühiajalise mälu testi tulemused paranesid o 2m ja 20m jooksude ajad paranesid, ehk need, kes 30 min. magasid jooksid distantsid kiiremini. o Südamelöögisagedus oli neil, kes 30min
LIIKUMISHARRASTAJA MEELESPEA 1. VÄHESE LIIKUMISE RISKID? * suurem oht vigastustele * nõrgeneb südame ja vereringe töö * osteoporoosi risk * võib tekkida ülekaalulisus * kiire väsimine tavatoimingutes * halb enesetunne * suurem oht külmetushaigustele * liikumisvaegus kahjustab ainevahetust 2. KUIDAS ALUSTADA? Tuleks leida ja plaanida aega oma päevagraafikus liikumisharrastuse ning teiste sellega seotud küsimustega tegelemiseks. Kõige parem on regulaarselt liikumisharrastust alustada reaalsete ja teostatavate, mitte üle jõu käivate eesmärkide seadmisega. 3. LÜHIAJALISED EESMÄRGID? Hakkan end regulaarselt liigutama, nt 3* nädalas ja 30 minutit korraga Kolmel hommikul lähen tööle jalgsi Püüan loobuda suitsetamisest jne 4. PIKAAJALISED EESMÄRGID? Tahan osa võtta järgmise aasta rahvajooksust Tahan võtta kaalust alla 10 kg Tahan parandada oma vastupidavust Tahan saavutada suveks hea vormi, jne 5. ALGAJATE VEAD? Liiga ...
Sellisel juhul võib arütmiaid jaotada supraventrikulaarseteks e kodade piirkonnas pärinevateks (sageli on need rütmihäired n.ö. ,,healoomulisemad) ja ventrikulaarseteks e vatsakeste piirkonnast pärinevateks. Vatsakeste tasemel rütmihäirete puhul on suur oht vereringe häiretele kuni tugevate rütmihäirete puhul võib tekkida vereringe seiskumine. Kõige sagedasem rütmihäire on kodade virvendusrütmia iga südamelöögi vahe on eri pikkusega. Virvendusarütmia kõige tavalisem põhjus on kõrge vererõhk. Pidev ülekoormus sunnib südant algul üksikuid vahelööke tegema, järgneb totaalne rütmi kaos. Üheks sagedasemaks rütmihäireks on ekstrasüstolid e nn vahelöögid. Nad võivad esineda nii lastel kui täiskasvanutel, sagedamini siiski mõne südamehaiguse tõttu vanemas eas. Ekstrasüstolid ilmnevad sageli muus osas normaalse südametegevuse foonil. Eriti nooremas
on nõrk või jõuetu. Peamiselt haige ravimise aspektist lähtudes klassifitseeritakse südame rütmihäired kolme rühma: 1. Bradükardilised 2. Ekstrasüstoolia 3. Tahhükardilised Südame rütmihäiretel on oluline tähtsus südamehaiguse avastamisel ja diagnoosimisel. Vahel on rütmihäire südamehaiguse ainsaks väljenduseks, kuid üksnes rütmihäire põhjal ei saa kunagi kindlalt öelda, millise haigusega täpselt tegu on. Kõige sagedasem rütmihäire on kodade virvendusrütmia iga südamelöögi vahe on eri pikkusega. Virvendusarütmia kõige tavalisem põhjus on kõrge vererõhk. Pidev ülekoormus sunnib südant algul üksikuid vahelööke tegema, millele järgneb totaalne rütmi kaos. Südame rütmihäirete vältimiseks, tuleb hoida oma süda tervena. Kontrollida, et vererõhk oleks normis, hambad korras ning kui mandlid on põletikulised, siis need välja opereerida. Südant tuleks pidevalt kontrollida, mitte oodata, kuni midagi juba korrast ära on
vajadus, väheneb söögiisu. Kui ei kontrollita tarbimist on rasked kesknärvisüsteemi häired kuni skizofreenia psühhoosideni. Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukad annused(alla 30 mg) stimuleerivad närvisüsteemi, virgutavad ja aktiveerivad keha samal viisil kui norepinefriin(noradrenaliin), mis valmistab keha ette hädaolukordadeks ja stressiks. Hingamise ja südamelöögi sagedus suurenevad, vererõhk tõuseb, pupillid laienevad, isu on pärsitud. Kasutajad tunnevad erksust ja energiatulva. Väsimus väheneb ja vaimne aktiivsus suureneb, samuti on konsentreerumisvõime parem ja mõtlemine selgem. Meeleolu muutub paremaks, tuju tõuseb. Võib tekkida tugev psüühiline sõltuvus ravimist. Mõnel inimesel võib ilmneda(pärast väikese annuse manustamist) kerge ärrituvus, segasus ja peapööritus. Annuse vähendamise
Eriti kui alla jäävad luuline osa. Sellisteks kohtades on randmepiirkonnas kodararter (ld. Arteruium Radialis), seepärast nimetatakse randmepiirkonnast mõõdetud pulssi radialispulsiks. Hästi on pulss palpeeritav ka kaelapiirkonnas, põlveõndla piirkonnas, lastel oimuarteri piirkonnas, jalal sisemise täksi piirkonnas. Lastel ja kõhnadel inimestel on pulss hästi tuntav ka kõhuaordil. Mida pulsi abil hinnatakse? Pulsi abil saab hinnata südamelöögi sagedust. Aga kui pulss on väga kiire, siis võib randmel raske olla. Pulsi abil hinnatakse selle tugevust, kas pulss on hästi tunda või ei ole (arterite seinad võnguvad keskmise või nõrga tugevusega (siis võib rõhk olla madal kui nõrk tugevus). 5 6
töökeskkond. Sotsiaalsed stressorid- tähtajad, rahalised kohustused, suhetega seonduvad probleemid. Füüsilised ja psühholoogilised stressorid- arengulised kriisid, õnnetused, saavutustega seotud probleemid, haigused, negatiivsed kognitsioonid. Stressireaktsiooni füsioloogia Sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine läbi sümpaatilis- adrenomedullarse telje- A, NA Iseloomulikud: suurenenud südamelöögi sagedus, hingamise kiirenemind, vererõhu tõus, suukuivus, lihaspinge, külmatunne kätes ja jalgades. A ja NA ülemäärane hulk organismis surub maha immuunsuse, soodustab ateroskleroosi, tõstab vererõhku, kiirendab südametegevust. Hüpotaalamuse- ajuripatsi-neerupealiste (HPA) telg käivitub kortikotropiini vabastava hormooni CRF sünteesist hüpotalamuse paraventrikulaarses tuumas.
Elu jooksul omandatud intellekti häire st dunamentsus ehk nõdrameelsus ; trauma,haigused,mürgitused. Jagunevad; 1) Stratsionaalne- intellekt jääb sellele tasemele,kuhu ta langeb peale traumat,haigust või mürgitust. 2) Progresseeruv- peale traumat või õnnetust intellekt langeb veelgi 3) Regresseeruv- kui ravi tulemusena intellekt läheb mingi aja pärast normi tagasi. Teadvuse tasandid Virguse 8 astet; 1. Stress b3;25Hz,südamelöögi sagedus kiire,kõrgem aste ; võib esineda agressiivsust,ei teadvusta,mis teeb. 2. Valvas ja tähelepanelik b1; 4-25 Hz; inimene tegeleb enda jaoks väga olulise asjaga,tähelepanu suunatud sellele,aju töötab kindlat informatsiooni. 3. Ärkvel ja rahulik 8-13Hz; inimene tegeleb igapäevaste tegevustega, aju võtab erinevat informatsiooni vastu,aga ei jäta kõike meelde. 4. Unisus 4-7Hz ; toimub ära vajumine 5
Noradrenaliin a+b1(minimaalne toime) Isoprotenerool / isoprenaliin b1+b2 Fenüülefriin b1+b2+a1(minimaalne toime) Dobutamiin b2 Milliseid füsioloogilisi muutusi kutsub organismis esile adrenaliini, noradrenaliini, ja fenüülefriini manustamine? Kuidas antud raviained manustatakse boolus, infusioon? Adrenaliin: kiirendab südamerütmi ja suurendab südamelöögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole naha ja maos suurendades neid, tõstab v/s taset (manustamine küsimus nr 15) Noradrenaliin(kardiogeenne sokk, septiline sokk, hüpotensioon): kiirendab südamerütmi ja südamelöögi mahtu, ahendab arterioole nahas ja maos suurendades neid lihastes, tõstab v/s taset. Manustamine i/v infusioonina · Märkused: · infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Mitte
juhtuda et aeroobse ja anaeroobse läve kiirust hinnata Conconi testiga. Anaeroobse glükolüütilise vastupidavuseks on määramiseks kasutatakse vera maksimaalse laktaadisisalduse ja pH hindamise teste. Soovitatavalt tuleks neid läbi viia loomulikes tingimustes, kuna tegevus on antud juhul sptsiifilisem ja näitab sportlase tahteomadusi nind sooritamist luua standardne foon, et saadud tulemused oleksid objektiivselt võrreldavad eelnevatega. Näitena võib tuua, et südamelöögi sagedus võib sõltuda emotsionaalselt survest, keskkonna temperatuurist ning eelnevatest treeningutest. Milline peaks välja nägema vastupidavus treening? Soojendus Vastupidavustreening algab nagu iga treening ikka soojendusega. Soojendus on iga trenni alus ja seda tuleb teha 15-20 minutit. Soojendus hõlmab endas jooksmist kui ka sellega seonduvaid harjutusi ning ka venitust. Korralik soojendus aitab vältida sportlasel vigastust.
Aktiivsel liikumisel suureneb südame löögi sagedus ja selle tagavad närvikeskusest lähtuvad impulsid. Hormoon adrenaliin eritub verre vastuseks erutusele, stressile ning tõstab südame löögi sagedust. Jäsemete liigutamine. Sellele reageerivad lihastes ja kõõlustes olevad pingeretseptorid. Need saadavad signaali hingamiskeskusesse ja südame tööd reguleerivasse keskusesse ja suureneb südame löögi sagedus. Vererõhk kui vererõhk tõuseb liiga kõrgele, siis pidurdatakse südamelöögi sagedust. Sellega välditakse vereringe elundite kahjustusi. Veresuhkru sisalduse kontroll Organismi põhiliseks energiaalllikaks on glükoos, sest organism saab põhilise osa vajalikust energiast glükoosi oksüdatsioonil. Keha rakud vajavad pidevalt varustamist glükoosiga. Organism saab glükoosi: 1. taimsest toidust tärklis, tselluloos 2. loomsest toidust glükogeen Organismis kontrollitakse pidevalt veresuhkru sisaldust
*Epikriitiline ,,tahaks midagi head, aga ei tea, mida" ,,kõht valutab, aga ei tea täpselt, kus" Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: (1) pulss (3 sõrme randmel, südamelöögi sagedus, imikutel pulss kiirem 100-120, täiskasvanutel 60-80 norm), (2) vererõhk (norm vähemalt 80), (3) kehatemperatuur (kaenlaalt 36,6C, limaskesta 37C nende vahe oluline, saunas 110C ehk 10 min ja 6x max, natuke rasvane parem olla, kui vähem, külmaretseptorid 2x tihedamalt nahas kui soojaretseptorid mustanahalistel vastupidi), (4) vee sisaldus (ajurakud sisaldavad 90% vett, päevas peaks jooma 2l vett, iga 20-30min
ja töötleb seda järjestikuliselt, parem poolkera aga töötleb informatsiooni terviklikult. Parem ajupoolkera vastutab aga näiteks mittekeelelise mälu eest (nt. kogemusega seotud mälu, tegevusega seotud mälu jne.), tegevuse täpsuse eest ja tajumise eest. Seda nimetatakse ajupoolkerade asümmeetriaks. 27. Millega tegeleb autonoomne närvisüsteem? Autonoomne närvisüsteem tegeleb keha siseregulatsiooniga (reguleerib näiteks seedimist, higistamist, südamelöögi sagedust) ning ei allu inimese tahtele. 28. Mis on kasvamine ja mis on küpsemine? Arengu puhul eristatakse kasvamist ja küpsemist. Kasvamine on kvantitatiivne muutus ehk muutus suuruses, (näiteks igasugune füüsiline kasvamine pikkuses, kaalus), kogemuse määras. Küpsemine on kvalitatiivne muutus ehk sisuline muutus, näiteks muutus struktuuris. See on muutus täiuslikuma, parema, väljakujunenuma suunas ning võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. 29
Headust sümboliseerivad uhketes kostüümides tantsijad ning kurjust sümboliseerivad kaltsudes ja hirmuäratavates maskides tantsijad. Kordamööda tantsitakse ümber veiniklaasi. Kui kurjust sümboliseerivate tantsijate juht ajab veini maha, valitseb headus terve järgneva aasta. Tantsu ajal mängitakse tchirulad-flööti, mida sõrmitsetakse ühe käega, samal ajal kui teine käsi taob atabalil (trummil) südamelöögi rütmi. Päevi enne ja pärast 1.maid valitseb mägikülades igakevadine ärevus- oma loomade üle uhked karjased viivad lambad küla peatänavat mööda orgudest sügise saabumiseni mäginiitudele. Karjas on umbes 50-100 värviga märgistatud looma (värvilaik turjal). Talveks tuuakse lambad mägedest alla lautadesse. Mägedes tassivad koormaid muulad ja eeslid. Pottokak (baski keeles)- mägedes elav metsik poni, kes arvatavasti pärineb eelajaloolisest hobusest. Baskid armastavad raskusi
Verd liikumapanev jõud on süstoolsest ja diastoolsest rõhust tulenev keskmine arteriaalne vererõhk Pa, mis kehavereringes on võrdne u 100 mm Hg-ga. Vasaku vatsakese töö A=V*Pa+ 1/2m*v2 V-vasaku vatsakese löögimaht 70*10-6m3(70ml) Pa-keskmine arteriaalne vererõhk 13,3 kPa (100 mmHg) m-aorti paisatud vere mass 70*10-3kg (70g) v-keskmine vere liikumise joonkiirus aordis (0,5 m/s) Arvestamata vere tihedust suuremaks vee tihedusest, saadi töö väärtus A=0,931+0,009=0,94N/m eJ ühe südamelöögi kohta. (70*löögisagedusega same vasaku vatsakese töö 65,8 J/min.) Tehtud töö hulgad puhkeolekus tunnis oleks vastavalt 4 kJ ja ööpäevas 94,8 kJ. Parema vatsakese töö on 6-7 korda väiksem vasaku vatsakese tööst, sest rõhk kopsuarteris on aordirõhust sama palju kordi madalam. Keskmise vererõhuga kopsuarteris 1,9 kPa (14,3mmHg), siis parema vatsakese töö 24 tunniga on13,5 kJ. Kogu töö on 94,8+13,5=108,3 kJ Südametegevuse regulatsioon:
Eriti kui alla jäävad luuline osa. Sellisteks kohtades on randmepiirkonnas kodararter (ld. Arteruium Radialis), seepärast nimetatakse randmepiirkonnast mõõdetud pulssi radialispulsiks. Hästi on pulss palpeeritav ka kaelapiirkonnas, põlveõndla piirkonnas, lastel oimuarteri piirkonnas, jalal sisemise täksi piirkonnas. Lastel ja kõhnadel inimestel on pulss hästi tuntav ka kõhuaordil. Mida pulsi abil hinnatakse? Pulsi abil saab hinnata südamelöögi sagedust. Aga kui pulss on väga kiire, siis võib randmel raske olla. Pulsi abil hinnatakse selle tugevust, kas pulss on hästi tunda või ei ole (arterite seinad võnguvad keskmise või nõrga tugevusega (siis võib rõhk olla madal kui nõrk tugevus). 7. Südametegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon, selle iseärasused lastel. Regulatsioonis toimivad mõlemad süsteemid: närvisüsteem ja humoraalne süsteem.
pääseb läbi vaid atrioventrikulaarsõlme. 1ms peale aktsioonipotentsiaali tekkimist pole võimalik uut aktsioonipotentsiaali erile kutsuda. 9 12. Südame pumbafunktsiooni iseloomustus. Vatsakeste tsükli jaotus faasideks, rõhu ja mahu muutused nendes faasides. Vererõhu väärtused vereringe eri osades. Vere maht täiskasvanul on umbes 5 liitrit. Südametsükkel ehk ühe südamelöögi ajal aset leidvad sündmused jagunevad kaheks faasiks: • Diastol - lõõgastumine, verega täitumine (parem koda ja vatsake täituvad verega, mis on pärit õõnesveenist. vasak koda ja vatsake saavad hapnikurikka vere kopsuveenist) • Süstol - pingutus, vere väljapaiskamine Diastol kestab puhkeolekus kaks korda kauem kui süstol. Vatsakeste tsükkel Asünkroonne kontraktsiooni faas - Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatajaks on
Füüsilise koormuse korral muutub südame töö intensiivsemaks. Suur tähtsus on siin treeningul. Füüsiliselt treenitud inimestel tugevneb südame töö peamiselt kontraktsioonide jõu suurenemise, vähem sagenemise arvel. Treenimata inimestel on lugu vastupidi: koormuse kasvades sagenevad kontrastsioonid tunduvalt. Südame kontraktsioonide sagedus sõltub ka east. Vastsündinu süda lööb 140 l minutis, ka raukadel täheldatakse südamelöögi sagenemist (90-95 i/min). Bradükardia - kontraktsioonide harvenemine, esineb mõnede haiguste korral. Tahhükardia kiirenenud südametegevus, mis esineb kõrge temperatuuriga kaasnevate haiguste korral. Tööpuhune hüpereemia ??? · .Südame löögisagedus, minutimaht ja löögimaht. Südame löögisageduse, minutimahu ja löögimahu muutused seoses kehalise tööga treenitud ja treenimata inimestel. Kui palju verd vasak vatsake paiskab aorti ja parem kopsuarterisse ühe kokkutõmbega nim
aktiveerimist. Pikaajaline kortisooli üleliig võib põhjustada lihaste lammutamist, lipolüüsi ja hüperglükeemiat. Hüpersekretsioon võib olla kasvajast (Cushing‘i tõbi) või AKTH üleliiast. Neerupealiste säsi sekreteerib adrnaliini ja noradrenaliini (katehhoolamiine), kuid mitte hüpotalamuse ja ajuripatsi otsese kontrolli all, kuid mõned efektid on tihedalt põimunud kortisooli ja glükagooni omadega. Vere glükoosi suurenemine, lühiajaline stressi vastus, suurenenud südamelöögi sagedus ja südame kontraktiilsus. Sünergistlik toime glükagooni ja kortisooliga. Tegelikult on üks osa sümpatoadrenaalsest süsteemist. Kudesid võivad mõjutada erinevad hormoonid Hormoonid toimivad sünergistiliselt, permissiivselt või Antagonistlikult 64 Stimuleerituna hüpotalamusest pärineva kasvuhormooni (GH)vallandava hormooni (GHRH) ja pidurdatuna samast pärineva
mis väljendub väsimustundena, funktsioonide kooskõlastatuse häirena ja töövõime langusena. Väsimuse teke on seotud nii lihases kujunevate muutustega (perifeersed protsessid) kui ka protsessidega kesknärvisüsteemis (tsentraalsed protsessid). Väsimuse bioloogiliseks funktsiooniks on kaitsta organismi ressursside ülemäärase kulutamise eest. Ületreeningu sündroom väsimustunne, unehäired, labiilne psüühika ja nn sportliku vormi langus. Sageli ka südamelöögi sageduse kasv, kehakaalu langus, valud südame- või maksa piirkonnas, peavalud; · Individuaalne lähenemine sportlasele, meeskonna aladel tuleb arvestada ka iga indiviidi eripäradega; · Tähelepanu pöörata rühile; · Järjepidev arstlik kontroll; · Korrapärane treening; · Treeningtunnil jälgida osalejate arvu; · Dopinguainete eiramine (stimulandid e. närviergutid, narkootilised valuvaigistid,
Eriti kui alla jäävad luuline osa. Sellisteks kohtades on randmepiirkonnas kodararter (ld. Arteruium Radialis), seepärast nimetatakse randmepiirkonnast mõõdetud pulssi radialispulsiks. Hästi on pulss palpeeritav ka kaelapiirkonnas, põlveõndla piirkonnas, lastel oimuarteri piirkonnas, jalal sisemise täksi piirkonnas. Lastel ja kõhnadel inimestel on pulss hästi tuntav ka kõhuaordil. Mida pulsi abil hinnatakse? Pulsi abil saab hinnata südamelöögi sagedust. Aga kui pulss on väga kiire, siis võib randmel raske olla. Pulsi abil hinnatakse selle tugevust, kas pulss on hästi tunda või ei ole (arterite seinad võnguvad keskmise või nõrga tugevusega (siis võib rõhk olla madal kui nõrk tugevus). 8. Vere liikumine veenides Veenides toimub vere liikumine erinevates tingimustes. Nimelt veenide seinad ei sisalda /ei oma elastseid lihaskiude. Seetõttu veen ise on lõtv ja ei avalda verele survet
täietud pindade hõõrdumist vähendava võidevedelikuga.Suurema osa südame seinast mood südamelihas/müokard Südamelihase põhiomadused: *automatism ehk automaatsus määrab kontraktsiooni sagedust, *erutuvuse teke erutustekke hierarhia, *erutuvuse levik, *kontraktsioon, müokardi mittetetaneeritavus, seadus: "kõik või mitte midagi", *klappide tegevust, *müokardi verevarustus Siinussõlm tüüpiliste müokardide kogum, mis määrab südame kontraktsioone Tahhogardia südamelöögi tõus üle 90 löök/min.AV sõlm kodade ja vatsakeste vaheline sõlm. Energeetilised substraadid: *glükoos, *vabad rasvhapped, *laktaat produtseeritakse lihaste ainevahetuse käigus Südame-veresoonkonna süsteemi: *komponendid(vereringe, hingamine,veri)*ülesanded(transport, regulatsioon, termoregulatsioon) Vereringe:*William Harvey 1628 aasta,*SÜDA - vere pump,*artereid ja arteroolid: vere transport
Füüsilise koormuse korral muutub südame töö intensiivsemaks. Suur tähtsus on siin treeningul. Füüsiliselt treenitud inimestel tugevneb südame töö peamiselt kontraktsioonide jõu suurenemise, vähem sagenemise arvel. Treenimata inimestel on lugu vastupidi: koormuse kasvades sagenevad kontrastsioonid tunduvalt. Südame kontraktsioonide sagedus sõltub ka east. Vastsündinu süda lööb 140 l minutis, ka raukadel täheldatakse südamelöögi sagenemist (90-95 i/min). Bradükardia - kontraktsioonide harvenemine, esineb mõnede haiguste korral. Tahhükardia kiirenenud südametegevus, mis esineb kõrge temperatuuriga kaasnevate haiguste korral. Tööpuhune hüpereemia ??? · .Südame löögisagedus, minutimaht ja löögimaht. Südame löögisageduse, minutimahu ja löögimahu muutused seoses kehalise tööga treenitud ja treenimata inimestel. Kui palju verd vasak vatsake paiskab aorti ja parem kopsuarterisse ühe kokkutõmbega nim
Südameseina verevarustus toimib väljast sissepoole, seepärast arenevad kriitilised piirkonnad eelkõige südamesiseselt (endokardiaalselt). Kõik südameveenid ühinevad ühiseks veeniks – südame pärgurkeks (sinus coronarius), mis suubub paremasse kotta. 59 Verevool pärgarterites allub eneseregulatsioonile, mille korral suurenenud hapnikuvajadust rahuldatakse ainult voolukiiruse tõstmise teel. Lihaspinge südamelöögi (süstoli) ajal pidurdab pärgarterite läbivoolu, nii et efektiivne varustamine toimub alles pausi (diastoli) ajal. Joonis 3.17. Südame pärgarterid Südame funktsioon Vereringesüsteem Veri voolab kõrgema rõhuga süsteemist väiksema rõhuga süsteemi. Kõrgrõhusüsteemis pumbatakse arteriaalne (hapnikurikas) veri vasakust vatsakesest kehas asuvatesse arteritesse (tuiksoontesse). Kapillaaride süsteemis toimub ainevahetus, hapniku äraandmine ja süsinikdioksiidi vastuvõtt
ega kuuldu miski loomulikuna. Huikamine kestis edasi ja umbes minuti pärast lendasin mühinal leetele, kus suitsutaolisi, tonte meenutavaid suuri puid kasvas; vool käänas mu vasemale ja, paiskas mu edasi, okste vahelt läbi, mis otse raksatasid, kui vool mu sihukese kiirusega edasi viis. Paari järgneva sekundi pärast oli jälle tihe valge udu ja vaikus mu ümber. Istusin täitsa liikumatult, kuulates oma südame tuksumist; usun, m.a julgesin saja südamelöögi jooksul vaevalt kord hing»ta. Siis läksin meeleheitele. Teadsin, milles asi seisis. See leede oli saar olnud, ja Jim oli saarest möödunud teiselt poolt. See polnud leede, -- muidu oleksin sellest palju rutemini möödunud. See oli korralik saar suurte puudega, võis viis või kuus miili pikk olla ja üle poole miili lai. Istusin arvatavasti umbes viisteist minutit tasa, kõrvad kikkis. Vesi kandis mind muidugi edasi, -- neli või viis miili tunnis; aga seda ei tule inimese! meeldegi
annaabi.ee 
